Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib Vilti sõnul probleem siis, kui betoon pole korralikult kuivanud ning sinna ehitatakse peale puidust või puidul (puitlaastplaadil) baseeruv põrand. Tihedate põrandakatete (PVC, parkett) puhul kuivab niisugune konstruktsioon väga aeglaselt. Niiskuse tõttu hakkab põrand mädanema. On olnud juhuseid, kus juba paari aasta pärast vajub selline põrand kokku. A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused. Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte
ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õenduspedagoogika on õenduse valdkond, mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee). 1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK
Bussiettevõte teeb parasjagu strateegilist otsust, kas kasutada klientide transpordiks kasutatud v bussidega bussipargi maksumus 8,1 miljonit eurot. Uued bussid kestaksid 10 aastat, misjärel nen maha müüa. Kasutatud bussid kestaksid 6 aastat ja seejärel on nende jääkväärtus ja turuväärtus miljonit eurot võrreldes 13,9 miljoni euroga kasutatud busside korral. Kõik kulud kokku (sh ka amo aastas. Kasuta ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit, et määrata, kas bussiettevõte peaks otsustam Uus Investeering 14.9 Eluiga 10 Jääkväärtus 2.235 =15%*14.9=2.235 Müügitulu 14.8 Kulud 12.0 sh kulum* 1.267 =(14.9-2.235)/10=1.267 Rahavoog** 4.0665 =14.7-12.0+1.267=4.0665 NPV*** ...
Küsimustik laulupeomuuseumi väljapanekute kohta Nimi, kursus............ 1. Mis oli esimese stendi pealkirjaks. Miks? Eellugu, sellepärast, et see sisaldab infot ,,Miks üldse I laulupidu toimus" 2. Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu? Kuidas Jannseni ettepanekul I üldlaulupidu nimetati? I üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Seda nimetati Priimuse mälestus pühaks. 3. Kes on ruumilise maali autor? Mida seal kujutatakse? Elmar Kits , kujutatatskse I üldlaulupidu 4. Millised fotod on II üdlaulupeo stendil (kollektiivid, isikud). Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus, Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor 5. Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad. III Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV Tartu , Jaama 20 ja 22. V Tartu, Peterburi (Narva)...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
Kalev Uiga (A00947) 21.01.07 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused.
Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja nende koostöö oli väga hea. Kindlasti suur au lavastajale. Ma olen rahul, et käisin seda muusikali vaatamas siis kui Mariat mängis Hanna-Liina Võsa, sest ta on väga kogenud artist ja üks minu lemmik lauljaid. Ma nautisin väga etendust ja jäin sellega rahule. Kogu publik oli peale etendust väga õnnelik ja aplodeeriti püsti seistes.
(külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Esitatakse JOSEF WEINBERGER LIMITED litsentsi alusel, kes esindab R&H THEATRICALS of New York 3 Isiklik arvamus ,,Helisevat muusikat" käisin vaatamas kuuendal oktoobril Vanemuise teatris. Minu arvates oli see muusikal üks parimaid etendusi üldse, mida näinud olen. Lavateosena meeldis see mulle isegi rohkem kui film. Laulud sobisid kõigile näitlejatele väga hästi ning möödalaulmisi ei olnud
Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Esitatakse JOSEF WEINBERGER LIMITED litsentsi alusel, kes esindab R&H THEATRICALS of New York Isiklik arvamus ,,Helisevat muusikat" käisin vaatamas kuuendal oktoobril Vanemuise teatris. Minu arvates oli see muusikal üks parimaid etendusi üldse, mida näinud olen. Lavateosena meeldis see mulle isegi rohkem kui film. Laulud sobisid kõigile näitlejatele väga hästi ning möödalaulmisi ei olnud
kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OSil edaspidi läheb. Brew Mobile Brew OS jõudis meile esimesena HTC Smartis kasutatuna. HTC Smartil on kasutatud Brew jaoks kohandatud HTC Sense UI (user interface) kasutajaliidest. Välimuselt meenutab HTC Sense UIga Brew teisi sama kasutajaliidesega HTC telefone näiteks nagu HTC Tattoo. Menüüdes liikumine on piisavalt kiire ja mugav. Muidu viisaka OSi üheks nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi minule vabalt kätte saadavat rakendust. MeeGo 2010. aastal tõid Intel ja Nokia avalikkuse ette ühiselt arendatud uue mobiilse operatsioonisüsteemi nimega MeeGo
LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega Karina Sein Juhendajad: Erikki Tempel (õpetaja) Kalev Uiga (M. Sc, TÜ keskkonnatehnoloogia eriala) Sissejuhatus v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. ...
16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas töö...
ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971. aastal loodud ,,Pühajärve" maastik. Lõuna- Eesti kupliline ja järvesilmadega pikitud maastik on köitnud paljusid kunstnikke. Pühajärve on oma töis kujutanud mitmed kunstnikud, neist üks tuntumaid on kindlasti Johannes Uiga ning üks suurejoonelisemaid Villem Ormissoni ,,Vanemuise" teatrile maalitud pannoo. Uutmaa näeb neid vaateid aga läbi temale omase prisma. Tema Pühajärv lõõskab intensiivsete värvide säras ning toob meeldivat vaheldust kunstniku merevaadete ja ranniku piltide sekka. ( Näide 5) 3 Richard Uutmaa raamat Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat
Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov · 1994 Aili Vint · 1995 Olev Subbi · 1996 Sirje Runge · 1997 Jüri Arrak · 1998 Urmo Raus · 1999 Laurentsius & A.D. · 2000 Jaan Elken · 2001 Peeter Allik · 2002 Erki Kasemets · 2003 Alice Kask · 2004 Lembit Saarts
Selle värviga tuleb olla ülimalt hoolikas kuna ta on suhteliselt ohtlik, võib kutsuda esile mõnes inimeses negatiivseid tundeid. Kogusin informatsiooni ka selle kohta kuidas värv toimib ruumis. Ka siin kehtib põhitõde et ei tasu liialdada lillaga. 9 Kasutatud kirjandus 1.Targu talita nr. 50 (12.12.2002) 2.Niiberg, T. Värvide maailm. Tallinn: 2003 3. Uiga, S. Inimene värvilises maailmas. Tallinn: 2002 http://naistemaailm.ee/?art_magaz=3&id=4517 (08.10.2007) http://lemill.net/content/webpages/varvivaliku-pohimotted (10.26.2009) http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud- sFCmbolid/vE4rvisFCmboolika.php 10
20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja tead...
Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit,vt. Joon.2). Joon.2 3 NIISKUSE MÕJU PUIDULE A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja Puidu omadused ja kasutamine tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused. Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul. Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu
L. Kaplinski on isik, kellel tema elukogemusest ja haridusest lähtudes pidi olema arusaadav sellise tegevuse 6 tagajärg. Siinkohal on apellatsioonis õigesti märgitud, et kui selle teksti kohatusele juhti ta tähelepanu, ei viinud see teksti eemaldamiseni internetist süüdistatava poolt" Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras L. Kaplinski kaitsja vandeadvokaat Li Uiga, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Tartu Maakohtu otsuse jõustamist või alternatiivselt kriminaalasjas menetluse lõpetamist kuriteo aegumise tõttu. Riigikohus leidis, et tegu võib põhimõtteliselt küll olla üleskutsega vihkamisele ja vägivallale, kuid teksti tulnuks vaadelda kodulehe kui terviku kontekstis. Samuti pidas Riigikohus nõutavaks, et peab eksisteerima grupp, kes võiks asuda üleskutset täitma .9
Pilvi ema käis iga kord selliste loomavagunitega rongide vastas ja püüdis teada saada, kas ka tema vend on kusagil nende hulgas. Püssimehed ei lubanud rääkida, kuid emal õnnestus ühel korral küsida aknast välja vaatavalt vangilt nime järgi ja natukese aja möödudes tuli mitu pead aknale ja noogutasid. Tema onu, täies elujõus mees, viidi ära 1946 a ja juba mõne kuu pärast tuli surmateade. Ta oli Magadani oblastis Kaug-Idas. 13 Endel Uiga mälestusi ja mõtteid Algas saksa okupatsioon. Naiivselt lootsime, et saame jälle näha E esti lippu Pikal Hermannil ja saame võibolla isegi luua oma kaitseväe. Seda ei juhtunud. Algas okupatsiooniaeg, mis polnud kerge: toidust ja elutarvetest oli nappus, ja peale Tallinna pommitamist valitses paanika ning ulualuste puudus, kuid peaasi oli siiski see, et olime pääsenud punaterrorist.
katustega, ning lõpuks selgub ka (ca pariislik!) seltskondlik ja praktiline otstarve: Et see järwekene oma ümbrusega suil, kus loodus omas priskes ilus lõhnab, wäga kaunis on, sellepärast rändavad ülemat sugu linna rahwas ja ka teised päris päevade ja nädalate peale sinna ennast lahutama ja kosutama. Võime korraks heita järvele pilgu ka koos . Pühajärv Liiwimaal / Linda 1 / 1888 Johannes Uiga Pallase kooliga Pühajärve-maalija Johannes Uigaga (1918-1998) tema õlimaalide vahenusel ajarännu tarvis on see oluline: näeme kui alguses on Suburgi ajal pildikultuur, kui kaugel Pariisi ümbruskonnas maalivaist impressionistidest, moderni sünnist; ja ometi ole tema üks paleusi kunstielu kõlasi vahendada. Saksa kultuuriruumi ühel mõttetalgul on emantsipatsioon arvatud XX sajandil käibele tulnud 100 olulisima mõiste hulka.9 (Sj puudub sealt feminism
maale. Tema tuntum maal on kunstniku sünnikoht. 1898 vennad Paul ja Kristjan Raud Muhus. 1892 Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur ,,Muhu kalur". Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. Saaremaa ainest on põhjalikumalt käsitlenud Konrad mägi. Kuulsaim: maastik kellatorniga. Enimkujutatud kohad Eesti maastikumaalis on Saaremaa, Kasaritsa, Lõuna-Eesti, Pühajärv, Viljandi järv, Lahemaa. Jne. Johannes Uiga maalis kogu aeg pühajärve ning leidis oma otsa ka seal. Kaardid kultuurigeograafias- geograafid armastavad kaarte ja kaardid on üheks peamiseks geograafi töövahendiks. Ruumiline mõtlemine, mida saab esitada kõige paremini kaartidel on üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat paljudest teistest teadusharudest. Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib anda mingi koha kohta palju rohkem infot kui tekst. Loomulikult oleneb kõik kaardi tegijast ja tema eesmärgist
talupoegadega vilja vastu, siis 19. sajandi lõpus hakati kala raha eest müüma. Rahavajadus oli suurenenud raharendile üleminekuga ja talukohtade päriseksostmisega. Sellega seoses võib 19. sajandi viimasel veerandil rääkida juba elukutselistest kaluritest. Võrgukudumine Kuni 19. sajandi lõpuni kooti kalavõrgud käsitsi. Võrguniidi ketrasid naised, võrku kudusid kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed. Kooti võrgunõela ehk uiga (piirits, käba), mis oli 10-20 cm pikkune õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist võrgukudumisriist. Ui abil kooti ka vöid. Võrgusilmade suurus kujundati kaladi ümber. Kaladi (kalasi) oli puust või luust lame õhukeste servadega pulk, mille laiusest olenes võrgusilma suurus. Kootava võrgu silmade lahtihoidmiseks riputati selle alläärde luust või puust raskus (kutsikas, koer, kuersi). Valmiv võrk riputati järk-järgult võrguhargile
1709 2813 Tasane Peeter Pärnu 04:31:57 M45 1551 2399 Teeorg Urmas Harju 04:23:19 M45 1628 1432 Tibbo Peeter Tallinn 04:27:28 M45 1908 1750 Tiimann Rein Valga 04:46:25 M45 2338 1957 Tinn Aare Tartu 05:38:35 M45 1814 1863 Tootsman Andres Tartu 04:38:32 M45 970 1442 Tulk Heiki Tallinn 03:54:54 M45 1087 1008 Tänav Tõnu Harju 04:00:33 M45 2218 2390 Uiga Jaanus Tartu 05:16:46 M45 322 674 Uzols Aivars Läti 03:19:47 M45 133 191 Uuk Aimur Tartu 03:05:29 M45 1457 1468 Veidemann Toomas Harju 04:18:06 M45 616 510 Veilberg Ago Lääne-Viru 03:36:37 M45 1259 2566 Veske Peeter Tartu 04:08:06 M45 626 575 Viidemann Mati Tallinn 03:37:04 M45 524 344 Viigipuu Toomas Tartu 03:32:20 M45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
