Jäätmekäitlus (0)

Q: Kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid Kuhu prügi panna?

Vastus leiad õppematerjalist: Jäätmekäitlus

Kutsekool - Mehhatroonika - Automaatjuhtimissüsteemid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid Kuhu prügi panna?

Mehhatroonika
Jäätmekäitlus
Referaat
Tallinn 2016
Sisukord:

Jäätmekäitluse areng

Eesti jäätmekäitluse ajalugu

Jäätmete kogumine ja vedu

Jäätmete mehhaaniline töötlemine

Prügi põletamine

Jäätmekäitluse tulevik
Jäätmekäitluse areng:
Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused ) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas , hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama.
Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale . Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses.
Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid.
Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid , räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele. Kuigi kompostimist ei tuntus, pandi tähele et orgaanilised jäätmed lagunevad iseenesest väärtuslikuks huumusmullaks. Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud.
Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama . Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele.
Kui jõukus kasvas, tõusid ka elustandard. Linnakodanikud hakkasid prügist levivat haisu , tolmu, tossu , putukaid ja närilisi pahaks panema . Kuidas prügi tänavalt minema saada? Kõige kiirem viis oli põletamine.paraku sai see saatuslikuks nii mõnelegi asulale ja just tuleohu tõttu ei võinud avapõletust linnas lubada.
Prügi tuli hakata ära vedama. Tekkis vajasus tänavapühkijate ja prügivedajate järele, kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid. Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka veekogudesse , sest nii oli haisu vähem, pealegi vajus raske marerjal põhja ja kerge ujus voolu,tõusu või suurveega minema. Paraku reostusid veekogud kiiresti. Peagi märgati et mustus ja haiguste levik on tihedas seoses. Prügi tuli hakata sagedamini ära vedama ja kaugemale viima. Epiteemiate tagajärgede likvideerimise või liiga pika veotee tõttu hakati prügi mingis kindlas kohtas põletama.
Jäätmehulga kasv:
Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevulutsiooni ajal. Tekkisid tootmisjäätmed. Prügi ladestamiseks oli vaja suuri prügilaid. Jäätmekäitlusviise tuli hakata täiustama just suurlinnade ja tööstuspiirkondade arenemise tõttu.
Ohtlikud jäätmed:
ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega. Et teadmised keemiliste ainete mõjust tervisele ja keskkonnale olid puudulikud, ei pööratud niisuguste jäätmete käitlusele pinna aega tähelepanu. Kõik ülearune heideti ikka loodusesse. Keskkonnakatastroofid ei lasknud ennast kaua oodata.
Prügi põletamine:
Vanim märge põletamise kohta pärineb piiblist. esimene prügipõletusettevõte rajati 1874. aastal Inglismaa Nottinghamis. 1912. aastaks olid need Suurbritannias juba 76 ja mujal maailmas 17. tööstusjäätmete pakendite rohkuse tõttu hakkas jäätmete kütteväärtus suurenema ning neist oli võimalik energiat saada. Esimene prügielektrijaam asutati 1885 Londonis. veoautode ilmumisega 20. sajandi esimesel poolel huvi põletamise vastu vaibus, prügi oli taas odavam prügilasse vedada. Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda , kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti.
Prügi uputamine :
Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud.
Prügi ladestamine:
Tihedalt asustatud piirkondades ei saanud prügi keskkonda kajutada,aga liiga kaugele oli kallis vedada. Prügi tuli lasestada võimalikult väikesele alale, nii tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra , lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma : esimest korda 1904 . aastal USA-s. Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaal 1930. aastatel. Põhjavee reostamise ohust saadi aru alles 1960ndatel. Selleni . Et prügireostuse levimist saab takistada veekindla põhja ja prügi korrapärast katmisega, jõuti hiljem ning siis hakati uurima nõrgvee kogumise ja puhastamisega seonduvat. Prügilasse lasestamine on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani, muud moodused tulid päevakorrale alles 1970. aastatel.
Tarbimisühiskond ?
Sellest et prügi põhjustab hügieeniprobleeme, saadi aru suhteliselt ammu, seda aga, et prügilate jaoks ei jätku maad või et loodusvarad hakkavad lõppema, oluliseks ei peetud. Jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohaselt korraldama 1970.-1980. aastatel, kui taibati, et ühekorratootmine ja tarbetu raiskamine toimub järeltulevate põlvkondade arvelt ning et jäätmehulga järgi ei kõlba hinnata ühiskonna jõukust.
Kiire arengu periood:
Keskkonnateaduste areng tõi päevakorrale jäätmetega kaasnevad ohud. Osa varasemaid käitlusviise, nt avapõletus ja merreuputamine keekustati.
Jäätmekäitluse tormilist arengut iseloomustab näide USA-st, kus alles 1965. aastal hinnati kongressile esitatud ettekandes jäätmekäitluskorraldust halvaks, 1980. aastatel oli aga kulutused jäätmekäitlusele osariikide eelarvetes tõusnud hariduse ja teede korrashoiu järel juba kolmandale kohale.
Eesti jäätmekäitluse ajalugu:
Eesti jäätmekäitluse ajalugu ei ole pikk, sest naturaalmajapidamine kestis kaua. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida nüüd nimetatakse kasusjäätmeiks. Jäätmeid praeguses tähenduses ega prügilat ei tuntud. Kujunevates linnatüüpi asulates jäi jäätmekäitlus selliseks, nagu oldi harjutud maal.
Teise toorme kasutamine ei ole eestis tundmatu. Asju ära visates tuli kaaluda, kas neid ei saaks siiski veel kuidagi kasutada. Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank , kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati – paber, kondid, kaltsud, pudelid , tina, plekk , raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940.a.
Nõukogude ajal koguti teisest tooret käsu korras. Sekto kogumisvõrgu peaülesanne oli koguda eelkõige ettevõtete jäätmeid. Koguti ja töödeldi märkimisväärne hulk materjali, peamiselt vanapaberit, kaltsu ja klaasi. Paraku lagunes see süsteem 1990.aastatel ning vanakraami turumajandusliku kokkuostu tase ei ulatu veel endiseni.
Eesti prügilate arengut saab seostada linnastumisega , tootmise koondumisega suurettevõtteisse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnades ja tehismaterjalide võidukäiguga. 1970. aastatel algas linnatüüpi majade ehitamine maapiirkondadesse. Prügi ei soovitud kaugele vedada ja nii tekkis prügilaid iga suurema asula ja ettevõtte juurde. Eestis on neid loendatud üle 500, millest 220 on praegugi käigus. Peaaegu ükski Eesti prügila ei vasta elementaarsetele keskkonnanõuetele, enemik neid on potensiaalsed veereostusallikad.
Jäätmete kogumine ja vedu:
Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest ). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg . Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust:

teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad),
omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud),
jäätmete sorteerimisviisist,
jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest,
seadusnõudeist.

Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja -käitleja (ümbertöötaja, energiatootja) vahelüli . Kui kogumine laabub, toimib jäätmekäitlus terviksüsteemina. Arenenud maades hõlmab jäätmevedu ka teisistesse toorme väljasortimise, millest oleneb prügilasse jõudva prügi hulk. Tulevikus tuleb jäätmeid pidada ressursiks juba tekkimishetkel. Prügivedu areneb eri liiki jäätmete keerukaks veosüsteemiks.
Tavaliselt kogutakse olmejäätmed toaprügikasti(de)sse või köögi prüginõu(de)sse prügikasti või paika, kust prügiveofirma nad ära viib. Sageli pannakse nad kile või paberkotti, mis koos jäätmetega ära visatakse.
Olmejäätmeist saab välja sortida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti jms), pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid), orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlike jäätmeid.oored peaks koguma võimalikult puhtana või puhastama.
Prügi kogutakse prügikasti või konteinerisse. Neid mida jõuab käsitsi tõsta, nimetatakse prügikastideks (nad on sageli ratastega), suuremaid konteineriteks (ka neil võivad rattad all olla). Konteinerite suurus valitakse elanike arvu ja äraveo- sageduse järgi. Prügi peaks ära vedama nii tihti, et ta ei läheks haisema : sortima prügi kord nädalas, sorditud jäätmeid harvem. Veosageduse arvelt kokku hoida ei tohiks. Kui jäätmeid on vähe, tuleb valida väiksem mahuti. Prügikonteiner (-kast) peab paiknema nii, et vedaja talle hõlpsasti ligi pääseb. Konteiner ja selle ümbrus tuleb puhtana hoida.
Prügikast : olmeprügi kogutakse tavaliselt metallist või plastist prügikastidesse, mõni- kord ka kile- või paberkottidesse, mida toetab kotihoidik. Nad ei ole suured: maht alla saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või - kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis.
Veokulude vähendamiseks piirdutakse mõnikord kahe prügikasti või kotiga: üks prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse.
Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama . Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti. Vaheseinete abil võib moodustada lihtsa keskuse mitut liiki materjali kogumiseks. Korruselamu olmejäätmekonteiner ei tohi olla nii suur, et jäätmed jõuaksid roiskuma hakata. Olmejäätmekonteineril on kaas peal, suurjäätmekonteineritel (8-20 (35) m3) kaant ei ole. Vedamise ajal kaetakse lahtine konteiner võrguga. Väärtuslikke või ohtlikke jäätmeid kogutakse tugevdatud kerega ning enamjaolt lukustatavatesse erikonteineritesse. Konfidentsiaalset teavet sisaldavate dokumentide või kantud riiete jaoks on vaja vargakindlaid konteinereid.
Jäätmete mehhaaniline töötlemine:
Jäätmete mehhaanilise töötlemise eesmärk on ette valmistada või lihtsustada nende edasist käitlemist või kasutamist. Mooduseid on mitu, kuid ükski neid ei ole omaette jäätmekäitlusmeetod:

purustamine (peenestamine);
sortimine ;
tihendamine;
pallimine.

Mehhaaniline töötlemine võib sündida nt jäätmelaoplatsi või prügilaadimisjaamas.
Jäätmete taaskasutamiseks ja ümbertöötamiseks on neid mõnikord vaja purustada. Nii kasutatakse paremini konteineri- või veokimahtu, jäätmeid saab lihtsamini brikettida või pakkida , põletada või kompostida .
Tehnoloogia on lihtne. Suuremaid esemeid, nagu autorehve, paberirulle, puitu jms, saab tükeldada hüdraulilise lõikuri või giljotiiniga. Jäätmeid purustatakse jäätmehuntidega ja peenestatakse kuul- või vasarveskis. Niisked jäätmed tuleb enne kuivatada.
Jäätmehunt koosneb toorainekolust, hüdraulilisest pressist ja rootorlõikurist. Jäätmed pressitakse vastu rootori lõiketeri ning purustatakse nende kolu põhjus paiknevate nn vastuterade vahel. Peenestatud materjali jämedus oleneb rootoritaguse sõela avadest.
Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve , elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel , mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale.
Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega.
Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske.
Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära.
Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja praakida. Selleks tuleb nmad purustada ja sõeluda.suruõhuga eraldatakse paber ja plaste sisaldav kerge materjal. Peenest võib pressida kütusegraanuliteks või briket - tideks. Jäätme või prügikütuseid saab toota mitmel moel.
Prügi põletamine:
Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest:

ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%;
nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad;
põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sealhulgas ohtlikke;
prügis peituvat energiat saab ära kasutada;
küttematerjalina on prügi alati saadaval;
prügiveosüsteemi muuta, ega jäätmeid sortida ei ole vaja.

Põletamise eesmärk on aegade jooksul muutunud. Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus - või elektrienergia saamise vastu. Tänapäeval võib prügi põletamist nimetada pigem soojuse ja elektri koostootmiseks: prügist saab nii elektrit kui ka sooja vett kaugkütte jaoks. Euroopa Liidus kasutab prügienergiat 80% põletusettevõtteist. Vahel nimetatakse põletamist ka jäätmete energeetiliseks taaskasutuseks.
Kui prügi enne põletamist ei sordita ega käidelda muul moel, on tegemist lauspõletamisega. Kõiki jäätmeid põletada ei saa või ei tasu. Valikpõletatakse vaid selliseid jäätmeid, mis hästi põlevad või on keskkonnaohutud. Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada.
Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale.
Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt:

olmejäätmeis 180;
suurjäätmeis 255;
kaubandusjäätmeis 270;
tööstusjäätmeis 195;
sega- ehitusprahis 75;
kääritatud reoveesettes 300.

Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata.
Jäätmekäitluse tulevik:
Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja:

vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises;
vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi;
jäätmed sortida ning jäätmematerjal ära kasutada;
orgaanilised jäätmed kompostida;
põletamisväärsetest jäätmetest toota energiat;
kasutuskõlbmatu prügi ladestada keskkonnaohutult.

Loetletu ellurakendamiseks on vaja:

korrastada keskkonnaseadustik;
kavandada riiklik jäätmekäitluspoliitika;
koostada riigi, maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad;
tagada prügivedu kõikjalt;
diferentseerida hind nii, et segaprügi äravedu ja ladestamine oleks kõige kallim;
täiustada jäätmehooldustehnoloogiat;
arendada ajakohaseid teadusuuringuid;
kujundada elanikkonna suhtumist.

Eesti jäätmeprobleemid leevenduksid kui.

Prügivedu optimeeritaks
tõhustataks jäätmematerjali kasutamist
hoogustuks orgaaniliste jäätmete kompostimine ning areneks jäätmete valikpõletus.
Täiustuks ladestamistehnoloogia.

Jäätmekäitlus peab olema majanduslikult tasuv , kuid seda ei tohi saavutada keskkonna arvelt. Jäätmekäitluse põhjalik muutmine võib tekitada võõristust, ometi peame oma igapäevaelus üha suuremat tähelepanu pöörama . Jäätmekäitlus peab saama ratsionaalseks ja motiveeritud tegevuseks meie ühisvara - puhta elukeskkonna hoidmisel.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jessu123456789 Õppematerjali autor

1. Jäätmekäitluse areng
2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu
3. Jäätmete kogumine ja vedu
4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine
5. Prügi põletamine
6. Jäätmekäitluse tulevik

jäätmekäitlus prügila konteiner prügikast põletamine kastid ohtlikud jäätmed jäätmete kütteväärtus jäätmematerjal kütteväärtus loodusvara

Sarnased õppematerjalid

doc

Jäätmekäitlus

Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid,

Bioloogia

odt

jäätmekäitlus konspekt

Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast

Jäätmekäitlus

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

· Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed Ohtlikud jäätmed: Ohtlikeks loetakse oma omaduste poolest elustikule, keskkonnale või varale ohtu kujutavaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Näiteid majapidamisest: päevavalguslambid, aegunud ravimid, aerosoole sisaldavad seadmed ( külmikud), gaasiballoonid, puhastuskemikaalid, õlid ja vedelkütused, pataerid ja akud, liimid, lakid, värvid, taimekaitsevahendid jne. Säästlik jäätmekäitlus: Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda suurenevast jäätmehulgast. Jäätmematerjali sortimine ja taasväärtustamine. Tervikjäätmekäitlus hõlmab jäätmevoo kulgu tekkekohast lõppkäitluspaigani. Säästlik jäätmekäitlus jäätmed sorditakse ja kogutakse selleks ette nähtud kohta, et

Jäätmekäitlus

docx

Jäätmed

Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida

Jäätmekäitlus

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish

Jäätmekäitlus

docx

Jäätmehooldus

nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus

Jäätmehooldus

odt

Jäätmekäitlus

valmistoodang) Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks. jäätmepunkt, kogumispunkt, prügikuur, jäätmekogumispunkt, jäätmeaedik jne JÄÄTMEJAAM kogumiskeskus kokkuveopunktid kokkukandepunktid JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE jäätmete mehaaniline/keemiline/bioloogiline töötlemine (s.h. Sortimine ja pakendamine) et võtaks vähem ruumi; et vähendada ohtlikkust; et hõlbustada nende käitlemist/taaskasutamist MEHAANILINE TÖÖTLEMINE jäätme ettevalmistamine/lihtsustamine edasiseks käitlemiseks/kasutamiseks. JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE- mahu vähendamine; sortimine; omaduste muutmine; pakkimine/pallimine ja lakku kogumine JÄÄTMETE PURUSTAMINE- jäätmehunt. Purustamine peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid (metalli, kive) JÄÄTMETE SORTIMINE -> eesmärgid: 1. eemaldada kasutuskõlblikud materjalid 2. eemaldada ohtlikud jäätmed/võõrised

Jäätmekäitlus

docx

Jäätmekäitlus

vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv

Töökeskond

Rohkem sarnaseid