okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish
OMAVALITSUSE KOHUSTUSED Omavalitsuse ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Sinna alla kuuluvad nt haridus, tervishoid, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, planeerimis- ja ehitustegevus, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka näite on näha, et Jüris on kogukonna pukis õiged inimesed haridus, tervishoid, kultuur, sport ja ka kõik muu on hästi organiseeritud.
Jäätmekäitluse eksamiküsimused 2010 1. Seleta lahti mõiste ,,jäätmekäitluse hierarhia"! 2. Seleta lahti mõiste ,,terviklik jäätmemajandus"! 3. Kuidas saab prügi kütteväärtust tõsta? 4. Palun nimeta 5 poolt ja 5 vastuargumenti köögijäätmete kompostimise poolt! 5. Nimeta prügilast lähtuvad keskkonnaohud ja häiringud! 6. Millised on kaasaegse prügila põhja rajamise põhimõtted? 7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10. 2013 valmib Iru prügipõletusjaam, mis hakkab jäätmeid kokku ostma ka Järvamaalt. Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila...
Pärnumaa kutsehariduskeskus KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...1 Keskkond...2 Saastus...3 Olulised keskkonnaprobleemid...4 Paljud muutused on tervisele ebasoodsad...5 Keskkonnateguri mõju organismile seostub vahetult...5.1 Kokkuvõte...6 1. Sissejuhatus Mis on keskkond? Kuidas saastatakse.. Keskkonna probleemidest ja keskkonna tegurite mõju organismile. 2. Keskkond Keskkond on kõik see, mis meid ümbritseb. Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Otseses või kaudse saastamisega Ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Loodusl...
Kliimamuutused (ülemaailmne soojenemine) Küsimused: 1) Probleemi nimetus Globaalne soojenemine on maapinna lähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. 2) Milles seisneb probleemi olemus? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Kasvuhoonefekti tekkimine: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajate...
Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel ...
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 6080% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside
Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus.Kliimasoojenemine ja merevee
· Rootsi · Belgia · Leedu · Küpros · Itaalia · Maroko · Tuneesia · Jaapan · Portugal Liitumisetapis riigid: · Horvaatia, · Montenegro, · Malta, · Jordaania, · Jamaika, · Puerto Rico Roheline Võti kriteeriumid : · vesi ja veetarbimise optimeerimine · energia ja energiakulu optimeerimine · pesemine ja puhastus · jäätmemajandus · kohalik tooraine toitlustuses · personali ja külastajate kaasamine Palju Roheline võti maksab ? · Liitumistasu 2500 EEK · + 40 EEK toa kohta · Rohelise Võtme diplom kehtib üks aasta
Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Eesti jäätmemajandus asub hetkel muudatuste faasis, mis on suunatud jäätmete ladustamiselt prügilas integreeritud jäätmemajandusele. Eesti jäätmemajanduse assimileerimine Lääne-Euroopa tasemega lühiajalises ning keskmises perspektiivis tingib sobivate kogumissüsteemide rajamise ning ka moodsate jäätmete töötlemise ja käitlemise komplektside projekteerimise ja rajamise vajaduse. Siinkohal omab jäätmete töötlemise ja keskkonnasõbraliku prügilasse ladustamise kõrval
Oktoober 17, 2015 3 Oktoober 17, 2015 4 September 30, 2015 5 Oktoober 17, 2015 6 Inimtegevuse tulemusel on kasvanud viimasel sajandil kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris, mis suurendab looduslikku kasvuhoone efekti, viib Maa välispinna ja atmosfääri soojenemiseni ning võib kahjustada looduslikke ökosüsteeme ja inimkonda. Põhilised sotsiaal-majanduslikud kliima muutuse mõjurid on energia kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslik tegevus, kusjuures peamine on energeetika. Eesti energiavarustus põhineb 72% ulatuses kohalikul kütusel, sealhulgas põlevkivi osakaal 52%. Põlevkivi kasutatakse elektrijaamades, põlevkiviõli tootmiseks ja tsemenditööstuses. Oktoober 17, 2015 7 Hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendide eraldumine õhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale tagasi happevihmana
Jäätmemajandus-ja käitlus REFERAAT Sisukord 1. Sisukord 2. sissejuhatus 3. Mis on jäätmed? 4. Jäätmekäitluse areng 5. Jäätmete liigitus 6. Jäätmed 7. Mis on olmejäätmed? 8. Ohtlikudjäätmed 9. Kokkuvõte 2.Sissejuhatus Saab teada mis on jäätmed? Jäätmekäitluse areng, kuidas liigitada jäätmeid ? Mis on olmejäätmed ja ohtlikudjäätmed ? 3. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Green Key/Roheline Võti Kokkuvõte Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2014 Mis on Green Key / Roheline Võti ? Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti (Green Key) kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks turismiettevõttele. Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on vee...
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vä...
Linnastumise head ja vead Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastu...
Linnastumisega seotud probleemid tänapäeval. Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. ...
süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida süsihappegaasi taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 6080% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi
atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. Lämmastikoksiide eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ning trihapnikku ehk osooni. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3 kraadilt 0,7 kraadini. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul.
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
............................................4 1.5. Põlva valla teed..........................................................................................................................4 1.6. Veevarustus................................................................................................................................5 1.7. Küttesüsteem.............................................................................................................................5 1.8. Jäätmemajandus.........................................................................................................................5 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses..............................................................................6 3. Looduskaitse.....................................................................................................................................7 4. Põllumajandus..................................................................................
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lüh...
happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab
Seleen Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab lihasekahjustusi. Suurtes kogustes mürgine: maksa- ja närvisüsteemikahjustused. Mangaan Mangaanihullus mangaanikaevandustes kesknärvisüsteemihäired, Parkinsoni tõvega sarnased sümptoomid Ökotehnoloogia. Märgalad ja nende kaitse. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse. Läänemere kaitse (HELCOM). Jäätmed kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata: millele ei leia edasist kasutust Jäätmemajandus: Jäätmemajandus üks olulisi säästliku arengu osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodus Jäätmemajanduse lähtealused: Jäätmekava peamine eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine kõigil tasanditel. Jäätmekava sätestab süsteemse jäätmehoolduse, ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded maakondadele, valdadele, ettevõtjatele ja elanikkonnale.
Energia tarbimine 1 el. kohta – Mida suurem, seda rohkem suudab riik toota 6.Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7.Elatus- ja kultuuritaseme üldnäitajad kirjasoskuse%, väikelaste suremus, sündimus, suremus Inimarengu indeks (IAI): 1. Hariduse osaindeks 2. Tervishoiu osaindeks 3. Majanduse osaindeks (kõrgeim Norra 0.96, väikseim Niger 0,304) 3.Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Nt: Alumiinumsulatus ettevõte: tooraine, looduslikud tingimused, jäätmemajandus, turvalisus, kapital, tööjõud, transport, hind, energia, seotid ettevõtted, valitsuse poliitika 4.GLOBALISEERUMINE – üleilmastumine. Kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm sidemete laienemine. Sai alguse ettevõtete tekkimisega, mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade seotus. Aitab kaasa: Riikidevaheline koostöö ja rahvusvahelise org-id Transpordi areng tehnoloogia kiire areng rahvusvaheline tööjaotus kaubanduse liberaliseerimine Selle suurust näitab:
ohud: keskmine temp. tõusebaurumine suurenebrohkem sademeid kliima muutub niiskemaks jäämassid sulavad kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla lahendused: toimub saastekvootidega kauplemine uutele sõiduautodele uued heitenormid, mis peaksid heitgaaside hulka tunduvalt vähendama kliima soojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus põhjused: energiatootmine energeetika põllumajandus jäätmemajandus ja tööstus ohud: liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) tulekahjude suits varjutab päikest merevee tase tõuseb, Antarktika jää sulab ruttu, üleujutused, tormid nakkushaigused levivad kiiremini lahendused: 1. vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 2. kohandada vanu tehnoloogiaid 3. üritada kohaneda kliima soojenemisega osoonikiht- peamiselt stratosfääris paiknev kiht, mis sisaldab osooni, mis neelab Päikeselt lähtuvad
............................................................................. 8 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale.......................................8 3.3Tegevusala arengutendentside analüüs.......................................................................... 8 3.4Ressursside olemasolu....................................................................................................9 3.4.1 Vesi, kanalisatsioon, jäätmemajandus, elekter ja sidekommunikatsioonid............9 3.4.2 Transport................................................................................................................ 9 3.4.3 Tööjõud ................................................................................................................. 9 4. ORGANISATSIOON.........................................................................................................9 4.1 Organisatsiooni struktuur....................
Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt. Põhjused tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus. Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat,
Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt. Põhjused tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus. Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat,
õhukonditsioneerid, ehitusmaterjalide tööstus jne) Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises; taimede kasvu pidurdamine; fotosünteesi aeglustumine; kahjustab inimeste immuunsussüsteemi; põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine. Kliima soojenemine: Põhjused:Inimtegevus: tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.; õhku satuvad nn kasvuhoonegaasid(süsihappegaas, metaan, dilämmastikoksiid, freoonid jne) Tagajärjed:taimed ja loomad ei suuda kohastuda; muutuvad liikide levialad, osad liigid võivad hävida; vähenevad tundrad ja taigametsade pindalad; läienevad kõrbed; looduskatastroofid; liustike sulamine Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate
LINNA KESKKOND JA PROBLEEMID. On tehiskeskkond inimese poolt tekitatud. Tekitab psühholoogilisi probleeme. Sellest tulenevateks probleemideks on: 1) Haigused (keskkonna saastatus, üksildustunne) 2) Sotsiaalsed probleemid-kuritegevus, tööpuudus, eluaseme probleemid 3) Reostus Linna keskkonna inimsõbralikumaks muutusel tuleks lahendada järgmised probleemid: puhastusseadmete väljaehitamine, jäätmemajandus korraldamine, transpordi korraldus, mis tagaks õhu puhtuse, kasutatavate ehitusmaterjalide õige valik, korraliku haljastuse kujundamine, tööstus ettevõtete geograafiliselt õige paigutus. Sudu- veeauru, suitsu ja mürgiste gaaside segu linna kohal. Segregatsioon-linnades sarnaste inimrühmade koondumine piirkondlikult. MÕISTED: Aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linastusse.
Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas. Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus. Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid.
klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi
kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega s...
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasv...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....
(NH3) heitkoguse tõttu. Maa- ja veeökosüsteemide kahjustuse kõrval põhjustab (NH3) heitkogus ka olulist väetiste kulu kasvu ja seega vajalikke lisakulutusi põllumajandusse. Taime- ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides, samuti levivad atmosfääri ning sademete kaudu kaugustesse, olles üheks piiriülese õhusaaste põhikomponendiks.[1] Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Kõigis Euroopa riikides on probleemiks kiiresti kasvav jäätmete hulk. Jõukaid riike iseloomustab suur olmejäätmete hulk. Hinnangute alusel tekib Euroopas aastas üle 250 mln t olmejäätmeid ja üle 850 mln t tööstusjäätmeid. Jäätmete kogus kasvab keskmise kiirusega 3% aastas. Õhusaaste mõju tervisele. On leitud, et õhusaaste põhjustab ka tervisele riske. Õhusaastest põhjustatult võivad tekkida
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Kasvuhooneefekt Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud.Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kliima muutus Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu
tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste, nagu nafta ja süsi, üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO 2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 ...
2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. ravimitööstus - antibiootikumid põllumajandus - silo, väetised, biotõrje, GMO organismid jäätmemajandus - biogaa s, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid tööstus - maagipuhastus, biopesuvahendid piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotses sid, toidulisandid, funktsionaalne toit 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt. piiramatu paljunemine ja antikehade tootmine).
Makromajanduslikud tendentsid – kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala. Transport – asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes.
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto ·...
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
