Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse e
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on ü
Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue
Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat ○ Formaalses tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsiooni tegevus sõltumata sellest, kas tegevus on materiaalses tähenduses halduse teostamine ● Avaliku halduse materiaalses tähenduses defineerimise katsed ○ positiivne definitsioon ■ avalik haldus – riigi eesmärki
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus regu
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
Kõik kommentaarid