...........................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine.................................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine .............................7 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine...............................8 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks. Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Selles kirjatöös refereerin materjale nii Tsiviilseaduse Üldosa Seadusest, Äriseadustikust kui ka erinevatelt juriidiliste andmestikega internetilehekülgedelt, k.a. Notarikoda
..........................................................................................5 2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................................................................6 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...............................................................................8 3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...................................................................................9 3.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine..........................................................................9 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV
isikuks ei ole lubatud. 3. sihtasutus- on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. (Juriidiline isik, 2011) 1.3. Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja
vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooniavalik-õiguslikuga. Era- ja avalikku õigust ei ole praktikas võimalik üksteisest täielikult lahutada. Paljudel juhtudel tuleb ametiasutuse tegevuse suhtes kohaldada üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Selline olukord võib kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu
isikud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse.) 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunesid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
rikkumist väitva juriidilise isiku puhul, kas selle juriidilise isiku taga on era- või avalik huvi. Personaalse substraadi teooria tagajärjeks on see, et reeglina puudub põhiõigusvõime avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb teha vahet. Välistada tuleks nende eraõiguslike juriidiliste isikute põhiõigusvõime, mille kõik osakud on riigi või riigist alamal seisva avalik-õigusliku juriidilise isiku käes. Näiteks on selline eraõiguslik juriidiline isik Riigi Kinnisvara AS, mille ülesanne on riigi jt avalik-õiguslike juriidiliste isikute kinnisvara hallata. Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi. Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille
arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
Õigussuhte olemus ja mõiste Inimkäitumise aktid, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist. Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohu...
15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteerit...
põhimõtteliselt pädev asja lahendama. HKMS kasutab halduskohtu pädevuse piiritlemisel nn üldklausli (I) ja sellest tehtud erandite (II) meetodit. HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust). Seega tuleb pädevuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas isik soovib pöörduda kohtusse avalik-õigusliku vaidluse raames. Kui see on nii, tuleb täiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa
10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused. Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmist neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Olulised tunnused: Avaliku halduse ülesannete täitmine Avalik-õigusliku halduskandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku olemasolu Iseseisvus: kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita Nende isikute osalus avlike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad Omavalitsuse tunnusteks on: a) objekti järgi- avalike ülesannete piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel (materiaalne omavalitsuse mõiste) s.t oma ülesannete- ja tegevusfäär
Kevad 2011 Avaliku halduse kandja (ehk haldusekandja) on haldusülesandeid täitev avaliku võimu kandja, s.o õigussubjekt, kes on iseseisev füüsiline, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Haldusekandjateks on (liigid): - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud; - füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel. Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr. Rooma õigus on Va...
faktidena käsitletakse sündmusi ja tegusi, sündmused on niisugused asjaolud, mis ei sõltu inimese tahtest(nt sünd, teatud ikka jõudmine, loodusõnnetus). Tegudeks loetakse inimese tegevust, ka teost hoidumist, kui seauds loeb selle juriidiliseks faktiks. 4. Avaliku halduse kandja erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik avaliku halduse kandjana õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi, tal on kõik juriidilisele iskule omased tunnused vara, võib sõlmida lepinguid, omada õigusi ja kohustusi, võib esineda kohtus. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepingua üle anda ka eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. (3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. (4) Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui need ei ole vastuolus riigi ega kohaliku omavalitsusüksuse olemusega. 8. Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides)
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Politsei- ja Piirivalveamet on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, PPA teostab võimu. Relvaloa kehtetuks tunnustamine oli avaliku korra tagamiseks, kuna selle eesmärk oli ühiskonna kaitse ehk turvalisus. Inimene, kes istus juhirooli ette alkoholijoobes, võib selles seisundis ka relva
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses...........................
kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku õigusvõime · Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. · Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. · Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku põhikiri · Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. · Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus
6. Kellele annab õiguskord avalik- õigusliku isiku staatuse õigussuhtes? Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. rahvusringhääling, rahvusraamatukogu jne), mis on loodud avalikes huvides ja selle konkrteetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, selle organid ja nende pädevus jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. 7. Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses? 1) Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingule
konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele ja käskudele tunnistama inimeste omavahelisi kokkuleppeid • Kohus võis karistuse ähvardusel kästa lepingu täitmist • Pacta sunt servanda põhimõte Lepingu vorm • Kirjalik • Suuline • Notariaalne leping – lisaks pooltele
haldusõigussuheteks. Ühekordsed haldusõigussuhted tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad, vaatamata sellele, et siin võivad ühel või teisel määral järgneda teatud tagajärjed. Kestvatel haldusõigussuhetel on õiguslikult suurem tähtsus. Nendest võib nimetada järgmisi: - Isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväeteenistuse suhted jne. - Varaga seotud haldusõigussuhted. Nt maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus jne - Kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad kommunaalmajanduses, ühistranspordi kasutamisel jne. - Eraldi rühma moodustavad nn deliktilised haldusõigussuhted, mis on seotud haldusõiguserikkumisega ja haldusvastutusega.
notariaalregistreid, mis kuuluvad üleandmisele riigiarhiivile (teatud juhtudel võivad need olla ajutiselt Notarite Koja valduses seoses üleandmise ettevalmistamisega); Notarite Koda ei ole varem tegutsenud riikliku notariaadi õigusjärglane (Notarite Koda). Nagu eeltoodust välja võib lugeda on Notarite Kojal kanda vastutusrikas roll notarite usaldusväärsuse ja kutse-eetika tagamisel. Kõigest eelnevast lähtudes saame järeldada, et notar on täiesti sõltumatu avalik-õigusliku ameti kandjast füüsiline isik, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Notari tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Notari amet on loodud selleks, et aidata lahendada inimestel erinevaid õigusabiga seotud küsimusi, probleeme ja kanda hoolt õigussuhete selguse eest. Notarite töö järelevalve eest kannab hoolt Notarite Koda, kuhu kõik notarid on koondunud.
hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte. 7. §7 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus "korraldada", siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
teostavad volitusi, mida sisaldab õigusnorm). Teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ja nad muutuvad vastutusvõimelisteks subjektideks, kelle on haldusõiguslikud õigused ja kohustused. Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt. 2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s. Detsentraliseerimine – riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku
1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). 12 - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus "korraldada", siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud
Riigi ametiasutused Avalik-õiguslikus korporatsioonid (KOV üksused jne, A.-Õ asutused, sihtasutused, eraõiguslikud isikud) § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: A. RIIK Käsitleda saab seda avalik-õigusliku juriidilise isikuna (teoorias pole kuskil öeldud, et riik on mingi isik või subjekt, kuid praktikas on see nii välja tulnud), sest õigussuhetes omandab ta sellise vormi. Tal on kõik juriidilistele isikutele omased tunnused vara, üks pool kohtus jne. Riik pole realiteet iseenesest, vaid ta kujutab juriidilise isiku eksistentsi liiki. Riigil on iseärasusi teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega: a
asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teistele isikutele Arhivaal jaguneb Avalik arhiiv Eraarhiiv Avalik arhivaal on riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid või eraõigusliku juriidilise ja füüsilise isiku arhivaalid, mis on loodud või saadud seaduses või selle alusel sätestatud avalike ülesannete täitmise käigus. Eraarhiiv on eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid 10 Võimalust oma andmete kaitsmiseks Ära jaga midagi Kasuta tugevaid paroole
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
?? MIKS on oluline, MIS on oluline? Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi § 26. Juriidilise isiku õigusvõime 1. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased uksnes inimesele. 2. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast · Vara haldamine o Õigusvõime (võime omandada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st. Juriidilise isiku vara kuulub sellele samal juriidilisele isikule, mitte näiteks juriidilise isiku aktsionäridele. o Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see nii võib tunduda tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt ja kas nad ka ise peavad kodanikke vastu võtma? Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg? Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Kas ja mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada? Isiku vastuvõtmisest võib keelduda või vastuvõtu lõpetada, kui:
õiguste/kohustuste kandja , algab inimene elusalt sündimusega ja lõppeb surmaga. Teovõime on isiku võime oma tegudega võtta endale õogusi ja kohustusi. Teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilt vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. Füüsilise isiku õiguvõime tekkimine ja lõppemine- algab inimese elusalt süngimisega ja lõppeb surmaga. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine 1. Avalik-õigusliku juriidilise isiku- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast 2. Eraõigusliku isiku õigusvõime tekoib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Lõppemine võib toimuda üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega, seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, kui ei ole tähtaega asendatud. Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta, muul ettenähtud alusel( seadus, põhikiri, leping) 8. Juriidiliste isikute liigid
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
täitmäst neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse süsteemist institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Kõrvuti ministeeriumidest lähtuva haru-e ametkondliku haldusega kujutab omavalitsus endast teist olulist haldusorganisatsiooni tüüpi, mis eritunnuste alusel eristub vahetust ja kaudset riigihaldusest. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad järgmised tunnused: 1. Avaliku halduse ülesannete täitmine 2. Avalik-õigusliku haldusekandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu 3. Iseseisvus(ainuvastutus)-kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita 4. Nende isikute osalus avalike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad(nt Ülikooli puhul asjaomasteks isikuks, keda täidetavad ülesanded puudutavad, professotrid, üliõpilased jt).Puutumus eri haldusülesannetega võib
Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus "korraldada", siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud
on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
mingi ametlik teade, või vastupidi, nõutakse mingit ametlikku kutset või teadet. Või siis kaubandusinspektsioon kontrollib konkreetses kaupluses kaubanduseeskirjadest kinnipidamist. Kontrollimise lõppedes lõpeb ka vastav haldusõigussuhe. Kestvatel haldusõigussuhetel on õiguslikult suurem tähtsus. Nendest võib nimetada järgmisi: isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväe- ja asendusteenistuse suhted, õppeasutustes tekkinud suhted jne.; varaga seotud haldusõigussuhted. Näiteks maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus, õigus töötu abirahale, õigus saada mitmesuguseid sotsiaaltagatisi jne.; kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad elamu- ja kommunaalmajanduses, vee- ja energiaga varustamisel, ühistranspordi kasutamisel jne.
mingi ametlik teade, või vastupidi, nõutakse mingit ametlikku kutset või teadet. Või siis kaubandusinspektsioon kontrollib konkreetses kaupluses kaubanduseeskirjadest kinnipidamist. Kontrollimise lõppedes lõpeb ka vastav haldusõigussuhe. Kestvatel haldusõigussuhetel on õiguslikult suurem tähtsus. Nendest võib nimetada järgmisi: isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväe- ja asendusteenistuse suhted, õppeasutustes tekkinud suhted jne.; varaga seotud haldusõigussuhted. Näiteks maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus, õigus töötu abirahale, õigus saada mitmesuguseid sotsiaaltagatisi jne.; kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad elamu- ja kommunaalmajanduses, vee- ja energiaga varustamisel, ühistranspordi kasutamisel jne.
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsio...
reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt." Dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Üldkorraldus HMSi § 51 lg 2 käsitab haldusaktina ka üldkorraldust: ,,Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.". Ta reguleerib üksikjuhtumit. Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit. 2) asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Seaduse mõttest tulenevalt peaks siia kuuluma ka avalik-õigusliku seisundi tekitamine ja lõpetamine. Osa- ja eelhaldusakt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
