isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust. Teises osas toon välja juriidilise isiku koha nii isikute süsteemis, kui ka õigussüsteemis. Lõpetuseks räägin ka juriidilise isiku õigus- ja teovõimest. 1. JURIIDILISED ISIKUD 1.1. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis tegutseb füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on: · iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; · selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt: · Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); · Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping).
Raadio/Nimi Kuuluvus Keel Suunitlus ehk Leviala ehk kuulduvus (Era- või üldformaat avalik -õiguslik) 24x7 Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Artekon Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o DFM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Elmar Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline(*) Energy FM Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Euro FM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Kadi Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio K...
* kuulatav Tallinnas, Pärnus, Tartus ning nende linnade lähiümbruses ja ka VIASATis * eestikeelne raadiojaam Star FM * levib üle terve Eesti * eestikeelne, muusikaraadio * kommerts Raadio Sky * venekeelne * levib Mandri-Eestis * kommerts raadio * mängib enamasti muusikat Raadio 4 * avalik-õiguslik * suurim venekeelne meediakanal Eestis * programmi saab kuulata Eestis, Lätis, Soomes, Venemaal, Rootsis * Raadio 4 eetrist saab kuulata muusika-, kirjandus-, teadus-, sotsiaal- ja haridussaateid * uudistesaated on eetris iga tunni alguses, kell 19 on eetris kokkuvõtev uudistesaade. Russkoe Radio * venekeelne raadio * levib Mandri-Eestis * kommerts- ning muusikaraadio
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida
kinodes põllumeestele) · muusika · eestikeelsed laulud · Ristiku ristsõnamäng Kuuluvus kommerts kommerts kommerts kommerts kommerts kommerts avalik-õiguslik kommerts Leviala üle kogu Eesti üle kogu Eesti üle kogu Eesti Mandri-Eesti üle kogu üle kogu üle kogu Eesti Tallinn Eesti Eesti Nimi Energy FM Sky radio Raadio 4 Raadio 2 Raadio Mania Klassikaraadio Ring FM
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine.................................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine .............................7 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine...............................8 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks. Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Selles kirjatöös refereerin materjale nii
eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest. Ühtlasi on ka referaadi eesmärgiks saada uusi teadmisi ning neid edasi anda, olla kursis erinevate juriidiliste isikutega ning nende eripäradega. Töö olen jaganud vaid üheks suureks peatükiks nimega juriidilise isiku definitsioon ja tema jagunemine ning selle omakorda alapeatükkideks eraõiguslik juriidiline isik ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavate alapeatükkide punktid on eraõigusliku juriidilise isiku asutamine, eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine. 3 1. JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi. Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille vähemalt üks osak kuulub mõnele füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule eeldusel, et selle juriidilise isiku taga ei ole ainuüksi riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid vähemalt üks füüsiline isik. Et sel moel võivad tekkida pikad ja tuvastamatud omandisuhete ketid, tuleb eeldada eraõigusliku juriidilise isiku põhiõigusvõimet, kuni ei ole tõendatud, et selle taga on 100% riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub põhiõigusvõime ainult siis, kui tema osakud kuuluvad täies ulatuses riigile või mõnele riigist alamal seisvale avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 5
eraõiguse normid, ei ole ka avaliku õiguse põhimõtted täiesti tähtsusetud. Saab rääkida ka n-ö avaliku õiguse „ekspansioonist” eraõiguse valdkonda. Esiteks tuleb silmas pidada nn kahe astme teooriat: haldusmenetlusele järgneb eraõigusliku lepingu sõlmimine (nt erastamismenetlus, enam-/vähempakkumised + eraõiguslik leping). Eeskätt riigihankemenetlus jms. Nt RKHKo6 03.11.2005, nr 3-3-1-35-05: „[…] linnavara käsutamine on avalik-õiguslik haldustegevus. Linnavara on valdavalt mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Linnavara kasutusse andmine tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet […]. KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 volitavad valla- või linnavolikogu kehtestama valla- või linnavara valitsemise korda. Kuigi seaduses on sõnaselgelt kehtestatud piirangud vaid laenu andmise ja võtmise
suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus) JURIIDILINE FAKT : asjaolud toovad kaasa tagajärje. SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine. 11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping - Puhkus 35 päeva - Streikida ei tohi - Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida
õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. · Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides
kohustused. Liigid: 1) Riigiõiguslikud suhted 2) Võlaõiguslikud suhted 3) Asjaõiguslikud suhted 4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,
mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline ning kujundav tegevus ühiskonna asjade lahendamisel c) Tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus organisatsioonilises mõttes a) Riik b) Avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid, TÜ) c) Avalik-õiguslik asutus (RRR, Eesti Pank) d) Avalik-õiguslik sihtasutus (Kultuurkapital) e) Osalise õigusvõimega haldusüksused f) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar, kohtutäitur, EE) 15.03.2010 Avaliku halduse liigid a) halduse objekti järgi (turismihaldus, sotshaldus) b) halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus, soodustav haldus, suunav haldus (ei ole väga selgelt korraldavast ja
juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse
seostamisel ja õiguslünkade täitmisel. Halduseeskirjad ja haldusesisesed juhendid (ei ole haldusõiguse allikad, sest pole faktilist välismõju): haldusorganile siduv üldisi käitumisreegleid sisaldav õigusakt, mille eesmärgiks on reguleerida halduskandja internseid küsimusi. Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus Otsene riigihaldus ehk vahetu riigihalduse puhul saame rääkida olukorrast, kus riik täidab teatud haldusülesandeid ise ehk otseselt. Kaudne riigihaldus
......... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.....................
olemasolu eitada. Selliseid olukordi võib esineda ka muude riiklikku järelevalvet teostavate asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul. Avalik-õiguslikku vaidlust HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei saa isikul tekkida ka kohtuga õigusemõistmise käigus tehtud toimingute pinnalt. Õigusemõistmise välised kohtuasutuse kohustuste täitmine (nt avaliku teabe avaldamine, teenistussuhted) võib aga olla halduskohtus kontrollitav.3 2. Avalik- ja eraõigus. Avalik-õiguslik vaidlus on isikute vahel avalik-õiguslikus suhtes puhkenud vaidlus. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Vaidlusaluse suhte avalik-õigusliku iseloomu tuvastamine eeldab üheaegselt, et: isik, kelle tegevust halduskohtus vaidlustatakse, oleks riik või muu avaliku võimu kandja (sh avalikku ülesannet täitev eraisik) institutsionaalne aspekt;
teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega andnud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Nt ülikoolid, töötukassa, Eesti pank Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus
40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. 50. Materiaalne ja formaalne seadus. 51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53
(5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. (3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. (4) Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid
Eraõigus · Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse
· Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule · Rahvas ajutiselt või alaliselt elavad inimesed
Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. ...
Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid: Deklaratiivsed õigusnormid § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. Seletavad õigusnormid § 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-,
(ülesanded: avaliku korra ja jugleoleku kaitse, üksikisiku toetamine, avalikele võimule aineliste vahendiste kindlustamine, haldusvõime korralduslik tagamine: töövahendid, töötajaskond jne). 9. Kes on avaliku halduse kandja? AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK! Õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. iseseisvad, kuid seotud riigiga. 10. Kuidas jagunevad avaliku halduse kandjad? Avalik-õiguslik korporatsioon (liikmeskond, õigusvõimeline organisatsioon, luuakse riikliku aktiga, täidab avalikku ülesandeid, õigusvõimeline, avaliku võimu pädevus) NT RIIK, NOTARITEKODA, KUTSEÜHINGUD), Avalik-õiguslikud asutused (EI OLE LIIKMESKONDA, ON VAID AVALIKE TEENUSTE KASUTAJAD, avalike teenuste kasutamine, ei teosta reegline avalikku võimu, ostutab tasulisi teenuseid, tegutseb sotsiaalkultuuri valdkonnas, sõltub riigi tahtest NT. ERR, RAHVUSRAAMATUKOGU)
Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks
lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides. Näide: avaliku halduse kandja on vald. Vallavalitsus on tema organ (haldusorgan). 2. 2. Liigid 1. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Samas eristub ta kõigist teistest halduse kandjatest: tal on (ainsana) kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. 2. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-
täielik teovõime 18-aastaseks saanud(täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul(alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ja temale seatakse eestkoste. Piiratud võime seab inimesele kohus, kui selleks tekib vajadus. 10 Deliktivõime. Deliktivõime on võime vastutada süülise käitumise korral. 11 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslike või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik on juriidline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigud: Riik, Avalik-õiguslikud korporatsioonid(notarid, Eesti advokatuur, kohaliku omavalitsuse üksused), Avalik-õiguslikud asutused(Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Töötukassa).
Avalik haldus ja bürokraatia Mis on bürokraatia? Bürokraatia ehk ametnikkond Bürokraatia tegeleb avaliku haldusega Avalik haldus on riigivõimu täideviimine Mis on bürokraatiale iseloomulik? Professionaalsus Reeglid Patoloogia ehk bürokraatia ebaefektiivus Ametnikkond on püsiv Arvukus bürokraate on palju Bürokraatia funktsioonid Poliitika elluviimine Süsteemi stabiliseerija Vahekohtunikuks olemine (rahva ja riigivõimu vahel) Ametnikkonna taastootmine ja arendamine (koolitused) Ametnike värbamine Avalik konkurss Nõuded: kodakondsus, kõrgharidus vastaval erialal Eestis on ametnikke umbes 20 000 Bürokraadi nimetab ametisse valitsus ja tippametnike puhul võib ka sekkuda riigikogu või riigipea Järelvalve ametnike üle Sisekontroll Poliitiline kontroll Õiguslik kontroll Milleks on vaja järelvalvet? ...
riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt
iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6
1. Avalik-õigusliku juriidilise isiku- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast 2. Eraõigusliku isiku õigusvõime tekoib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Lõppemine võib toimuda üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega, seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, kui ei ole tähtaega asendatud. Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta, muul ettenähtud alusel( seadus, põhikiri, leping) 8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. V: avalik-õiguslik on loodud avalikus huvides; -riik -KOV-i üksus -avalikes huvides loodud jär. Isik- V: Ebaõiguslik on loodud erahuvides: -täisühing -usaldusühing -OÜ, AS, tulundusühistu need kõik on äriühingud! -SA, MTÜ 9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. V: Tehing on toimib või omavahel seotud toimingute kogum, milles
vastutusvõimelisteks subjektideks, kelle on haldusõiguslikud õigused ja kohustused. Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt. Riik Avalik-õiguslikud juriidilised isikud - a.-õ korporatsioon - a.-õ asutus - a.-õ sihtasutus Osalise õigusvõimega haldusüksused Eraõiguslikud isikud 30 2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s. Detsentraliseerimine riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine
See on seotud teatud vanusepiiri saabumisega. 2. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Ta on kollektiivne õiguse subjekt. · Ta võib olla eraõiguslik juriidiline isik,kes on loodud erahuvides ja selle liigi kohta käiva seaduse alusel loodud. · Liigid: FÜ,US, OÜ, AS, Tulundusühistu, SA, MTÜ. · Ta võib olla ka avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on loodud avalikkuse huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. · Ka riik ja kohaliku omavalitsuse üksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. · Avalik-õiguslik juriidiline isik ei tohi omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel. Rahval on määrav osa ühiskonna probleemide lahendamisel. Riigisümbolid: 1.) 1884.a üliõpilaste lipp 2.) vapp 3.) hümn J.Jannsen/Fr.Pacius Rahvuslikud sümbolid: rukkilill, paekivi, räim, tamm, suitsupääsuke.
saali. Kokkuleppe kohaselt pidi ministeerium maksma pool üürist enne ja pool pärast üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast. 1. Kas tegemist on ametiasutustega? Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus) 2. Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki? Ministeerium on avaliku halduse kandja, AS ei ole. Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada? See probleem kuulub eraõiguse valdkonda. 5. Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda? Maakohtusse, sest selles kaasuses on pooled võrdsed ehk ei ole alluvussuhet. 6. Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist?
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
juriidiline isik õiguse subjektina seaduse alusel loodud. Seaduses on sätestatud selle eesmärk, pädevus ja organid. Eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Tegevuse ja organite pädevuse aluseks on põhikiri või ühinguleping. Tegevust juhib juhatus (seadusandlik esindaja), ka nõukogu. Algab äriregistrisse kandmisega. Vastava liigi seaduse alusel loodud. Avalik-õiguslik juriidiline isik riik, KOV jms, mis on loodud avalikus huvis ja selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega (mitte mingi liigi kohta käiv seadus nagu eraõiguse puhul). Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tekib õigusvõime seaduses sätestatud ajal. Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendused (territoriaal- liikmeskond territooriumi alusel nt KOV üksus, personaal- liikmeskond kutseala ühendusena või mingi huvi alusel nt
pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6
Dokumendihaldus Asjaajamise tähtsus: Tõendusmaterjal, mis selgitab toimunud tegevusi Oluline info säilitatakse Info kättesaadavus Info kasutatavus Asjaajamise eesmärk: Jäädvustada tõene informatsioon Jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks Tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse Tagada, et info oleks hõlpsasti leitav, selleks luuakse süsteem Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüstemi abil. Alatised dokumendid: asutusdokumendid; üldjuhtimist puudutavad dokumendid. Asjaajamine peab tagama: Asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise Nõetekohase dokumentide vormistamise Dokumentide kiire ringluse Dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile Dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Dokumentide...
Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 7
maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Näites on struktuuriüksused. Samas omavad hallatavateks riigiasutusteks Sisekaitseakadeemia ning enne vastavad ametid otsustusõigust eriala väljaõppe kujundamisel ühendamist Päästekool Väike-Maarjas, Politseikool Paikusel ja vastavate kolledzite nõukogude Piirivalvekool Murastes. kaudu. ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus. 3) Põhiseaduses on reguleeritud Avalik-õiguslik juriidiline isik on seadusega või seaduse alusel olulisimad riigi institutsioonid nö avalikes huvides loodud juriidiline isik. Näites nimetatutest on põhiseaduslikud institutsioonid. Erinevalt teistest põhiseaduslikest avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks Eesti Pank ja kohaliku institutsioonidest on Eesti Pank ja omavalitsuse üksused. kohalikud omavalitsused
Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Neid asjaolusid nimetatakse juriidilisteks faktideks, need on sätestatud õigusnormi hüpoteesis. Haldusorganisatsioon Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Avaliku halduse kandja on oluline, sest ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. Riik on eriline haldusekandja. Õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on juriidilisele isikule omased tunnused. Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu
Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisioon üha enam konkurentsi avalik-õiguslikule telekanalile, mistõttu aina rohkem on võtnud avalik-õiguslik telekanal üle kommertstelevisiooni iseärasusi, näidates infotainment'i laadseid saateid, kus ühelt poolt justkui arutatakse ühiskonna ning poliitika valdkonda puudutavaid küsimusi, kuid siiski ei laskuta sügavamasse analüüsi.
1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine 4) Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd
Avalik haldus ja bürokraatia 12. klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlu...
2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Juriidilisi kohustusi kasutatakse Eestis. Näiteks : Kui raamatu kirj. lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus siis autoriõiguse dlähevad juriidilisele isikule,kelle algatusel ja juhtimisel kongreetne teos loodi. 3. Kes on juriidiline isik ? Avalik ja eraõiguslik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on teatud nõudmiste täitmisel omandanud õigusvõime. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Loomise aluseks on alati konkreetne seadus, mis vastava juriidilise isiku loomise ette näeb. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 4
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
