TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1
surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel; 9) isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel; 10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. 3. Kriminaalmenetluse printsiibid(süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema
Mis linna kohtutäitur Eesnimi, Perekonnanimi Aadress e-mail Nimi Isikukood Aadress Telefon e-mail AVALDUS Täitemenetluse lõpetamiseks sundraha ja kaitsjatasu (menetluskulude) sissenõudmise osas nõude täitmise aegumise tõttu. Palun lõpetada täiteasi nr xxxxx seoses nõude aegumisega. Kinnitan, et esitatud andmed on õiged. xxxxx xxxxx
Kohtutäiturile on esitatud mittearestitava sissetuleku tagasikande avaldus (mitmel?)korral: (Kuupäevaliselt välja tuua). Mittearestitava sissetuleku tagasikandmine ei tohiks olla seotud andmete esitamisega, kui on tõendatud sissetuleku laekumine ning ülalpeetavate olemasolu. Eelnev kaebus tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele: TMS § 131, 132 ja 133; TMS § 217, 218; Kohtutäituri seadus § 75. 2. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetlust täiteasjades, millistes menetluse lõpetamiseks kohtutäituri poolt on olemas õiguslikud alused. Lisaks on antud kaebuse punktis 1 märgitud mittearestitava sissetuleku osa edastatud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel juba aegunud täitemenetluse katmiseks. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetust täiteasjades, milledes on kohtuotsuse või määruse kuupäevaks 13.07.2007. Antud nõue aegub praeguste seaduste alusel 7 aastaga, kuni 31.12
palun edastage meile täidetuna täitmisteatega kaasas olev andmete vorm. Andmete vormi leiate ka meie koduleheküljelt: Võlgnikule - Vormid -Võlgniku teade peale täitmisteate kättesaamist. Juhime tähelepanu, et koos andmete vormiga palun edastada meile Teie sissetulekuid tõendavad dokumendid. (Loe lähemalt Võlgnikud - Täitmisteade, täitemenetlusest ja Võlgnikud Maksegraafik). Kui kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse, nimetas ta usaldusisiku, kellele Teil tuleks teha pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt töötasu alammäär 355 eurot kuus, millele ülalpeetava korral lisandub veel 1/3 töötasu alammäärast). Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb Teil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsida
Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni
Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” * * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16. 3 Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema. Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub.
...................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Peamiseks haldusmenetlust reguleerivaks õigusaktiks on Eestis haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Selle seaduse eesmärgiks on parandada nii asutusega suhtleva üksikisiku õiguslikku positsiooni kui ka suurendada menetluse efektiivsust. See seadus ei sisalda kõiki haldusmenetlusõiguse norme. HMS on üldseadus, suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad teistest seadustest või nende alusel antud õiguskatidest. Haldusmenetlust korraldab täitevvõim. Enda referaadis toon ma välja haldusõiguse ja haldusmenetluse mõiste, millega algab ja lõppeb menetlus ning haldusmenetluse põhimõtted. 3 1
enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus
tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ühtlustanud või kohaldanud, saab esmalt pöörduda vaid siseriiklikusse kohtusse ja alles eelotsuse menetluse kaudu võimalusel välja jõuda Euroopa Kohtuni. Siiski saavad isikud esitada kaebusi Euroopa Komisjonile ja ombudsmanile, samuti teatud piiratud tingimustel vaidlustada neile suunatud või neid otseselt ja isiklikult puudutavaid teistele suunatud EL õigusakte ja samadel tingimustel ka EL institutsioonide tegevusetust esimese astme kohtus. Paraku ei suuda eelotsuse menetlus kahjuks olla tegelikkuses piisavaks vahendiks nimetatud eesmärgi-
Gea Suumann soovituse nr R (94) 12 kuuenda põhimõtte punktiga 3 on kooskõlas distsiplinaarkaristuste määramine vaid kohtuorgani poolt.*12 Iseenesest võib ka väita, et justiitsministri algatusõigus ei ole nii määrav ja et praegune süsteem on liialt kohtukeskne tekib ringkaitse oht. Selle välistab siiski õiguskantsleri järelevalveõigus. Menetluse algatajast tuleb pikemalt juttu allpool punktis 2.2. Justiitsministri teenistuslik järelevalve kohtunike ametikohustuste täitmise üle küll kaotati, ent see säilis madalama astme kohtute esimeeste ning kohtuametnike suhtes (KS § 45 lg-d 2 ja 3). Ka mada- lama astme kohtute asumine Justiitsministeeriumi valitsemisalas ei aita õigusemõistmisel paista sõl- tumatu. Kohtute sõltumatuse aspektist on lubamatud täidesaatva riigivõimu otsesed volitused kohtu- võimu suhtes
2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles; avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel. Istungil võib teha kirjalikke märkmeid; kaitseõigus kahtlustataval õigus omada kaitsjat; taandamine loob eeldused sõltumatuks kohtumõistmiseks. Taandada võib kohtunikku,
Administratiivtöö õppetool Jane Jaakson RP1993 RIIGIKOHTU LAHENDI 3-3-1-3-16 ANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Rita Murd Tallinn 2020 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................................4 Menetlusosaliste seisukohad..................................................................................................5 Tartu Halduskohtu seisukohad............................................................................................5 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht........................................................................................5
ole traditsioonilises mõttes ettevõtja. 3. Kohtutäitur ei ole riigiametnik. Riigikohtu lahend kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ja kes tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Seega on kohtutäitur riigivõimu osa ja avalikes huvides tegutsev ametnik. 3) Kohtutäituri vastutus Kohtutäituri suhtes on menetluse käigus tehtud vigade puhul võimalik kohaldada 3 liiki vastutust: 1) Tsiviilvastutust - Tuleb käiku siis kui ta on teinud menetluse käigus vigu. - Süüliselt tekitatud kahju, see tuleneb Riigivastutus seadusest. - Vastutab ka oma oma bürootöötajate tekitatud kahju eest. - Ettevaatamatusest tekitatud kahju. Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust
olukorras võib olla maistahes isik, siis on tegemist EÕ, kui avalik võim omab eraldi staatust, volitust, mida tavainimene ei saa omada, on tegemist AÕ. Hea haldus: põhimõte, mis hõlmab endas teisi haldusõiguse põhimõtteid. Koosneb alapõhimõtetest, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma- seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul, õigus ligi pääseda oma toimikule, õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral st haldusorgan peab käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes. Seaduslikkuse põhimõte. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud
HÄIREMEHHANISMI ARUANNE SISSEJUHATUS Süsteem loodi 2011. aastal kuue seadusandliku ettepaneku paketiga, mille eesmärgiks on tugevdada majanduse juhtimist ELis. Häiremehhanismi aruanne esitatakse novembris enne Euroopa poolaasta protsessi algust. Menetluse raames tehtav järelevalve on osa Euroopa poolaastast, millega tagatakse EL-i riikide majanduspoliitika integreeritud ja tulevikku suunatud kooskõlastamine. Häiremehhanismi aruandega algab iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatusemenetluse tsükkel. Kõnealuse menetluse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad ELi liikmesriikide majanduse sujuvat toimimist ning võivad ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.
Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja
jõustunud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest, näiteks taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja tähtajad, tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Haldusmenetlusel on esmajoones tähtsust ametiasutuste jaoks. Kuid menetluse üksikasju peaksid teadma ka isikud, kelle õigusi ja kohustusi menetlus mõjutab, sest seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 4 1. HALDUSMENETLUSE MÕISTE JA EESMÄRK Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud
käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale. Kohustused: 1. Kohustus ilmuda kohtutäituri juurde ja oma õigust tõendada 2. Kohustus olla ise aktiivne- et saaks toimikuga tutvuda jne. Võlgnik Isik, kelle vastu on täitmisele esitatud nõue. Seega võib võlgnikuks olla iga isik, kelle vastu on täitmisele esitatud nõue füüsiline, juriidiline, ka riik või kohalik omavalitsus. Riik ja KOV võlgnikuna erandlik.
3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul.
üksiku ettevõtja karistamine. 4 2. LEEBUSPROGRAMMI RAKENDAMINE EESTIS Eesti Vabariigis sisaldab õiguslikku raamistikku immuniteedi- ja leebuspõhimõtete rakendamiseks kriminaalmenetluse seadustik.Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 205 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.Antud menetluse peatamise etapid on järgmised: · riigi peaprokurör võtab vastu otsuse,et menetluse võib lõpetada · menetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüditatava nõusolek · riigi peaprokurör väljastab määruse menetluse lõpetamiseks Antud juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus täielikult ning mingeid sanktsioone ei järgne täielik immuniteet.Samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205 lg 2
3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu;
Dumpingu ulatus Müügihind kodumaisel turul Ekspordi müügihind Dumpingu ulatus GATT-i artikkel VI lubab lepingus osalejatel kasutada dumpinguvastaseid tollimakse, et katta dumpinguga kaupade hindade vahe. Dumpinguvastaste tollimaksude kasutamise lubamiseks on vajalik ka materiaalse kahju vôi selle ohu tuvastamine. Dumpinguvastane menetlus 1. EL ettevõtja esitab Euroopa Komisjonile kaebuse 2. 45 päeva jooksul teatab Euroopa Komisjon otsuse menetluse alustamise kohta EL Teatajas 3. 9 kuu jooksul teate avaldamisest kehtestatakse ajutine dumpinguvastane maks 4. 15 kuu jooksul menetluse algusest kehtestatakse lõplik dumpinguvastane maks Dumpinguvastane tollimaks EL rakendab kokkuleppel WTO-ga kehtestatakse konkreetsete riikide suhtes suurus sõltub tuvastatud dumpinghindadest lisandub tavalisele tollimaksule kuulub ka käibemaksuga maksustatava summa sisse. Näited ·
tegevust mõne organi kontrolli all ning samuti on ta teatud määral kaitstud võlausaldajate rünnaku eest. Omad head ja vead on ka likvideeriva pankroti poliitikal. See puhastab majandust ning eemaldab ebaefektiivselt toimivad ettevõtted. Ei ole mõtet hakata tervendama ettevõtet, mis suure tõenäosusega tulevikus uue ringiga end võlgadest põhjustatud maksejõuetusega lõhki rebib. Pankrotimenetluse olemuse tähtsaimaks aspektiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine ning menetluse käigus seda ka teha üritatakse, mille läbi võlausaldajad suuremal või vähemal määral siiski varad kätte saavad. Teisalt aga kui pankroti läheb näiteks pank, siis musta auku kaovad kõik klientide hoiused nagu need ka 1998. aastal kadusid koos Maapanga pankroti väljakuulutamisega. Suuremad ja tähsamad hoiused makstakse mingil määral küll tagasi aga kõik tagastamata jäänud väiksemad summad kokku liites annavad tulemuseks suure summa.
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine.
SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS Haldusmenetlus lähtub ideest, et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid
2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale infot kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada
Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne.
puudumine. 5 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus Haldustegevuse eesmärk ei tohi jääda täitmata puudulike haldusmenetluse vorminõuete täitmise tõttu. Haldusmenetluse § 5 sätestab menetlustoimingu vorm tuleb haldusorganil määrata kaalutlusõiguse alusel juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on paljud haldusmenetluse üksikasjad kindlaks määratud. Kindlaks on määratud näiteks taotluse esitamise vorm. Haldusorganil tuleb arvesse võttes menetluse ulatust ja eesmärki ning õiguse põhimõtteid, täpsustada menetluse vormilisi üksikasju. Lisaks võib haldusorgan 5 RT I 2001, 58, 354. Haldusmenetluse seadus § 54. 5 omaalgatuslikult rakendada seaduse ulatuses abinõusi, mis menetlust parandavad või kiirendavad. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 väljendub haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte.
tõendeid oma algatusel. · Avalikkus haldusmenetlus on avalik; haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusmenetluse osalised: · Taotleja · Adressaat · Kolmas isik · Haldusorgan Menetlusosaliste õigused: · õigus esitada taotlus menetluse algatamiseks; · õigus taotleda tõlki; · õigus taotleda tähtaja ennistamist; · õigus taotleda haldusorgani selgitusi; · õigus tutvuda dokumentidega; · õigus esitada menetluse uuendamise taotlus; · ärakuulamisõigus. Haldusmenetluse alustamise võimalused: · menetluse algatamine menetlusosalise taotluse alusel; · menetluse algamine haldusorgani enda initsiatiivil; · haldusmenetluse algamine halduslepingu sõlmimisega Toiming:
jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/tehnoloogia, logistika/transpordi, energeetika, tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine. Saneerimismenetlus Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga. saneerimine on maksevõime taastamine
Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt = Tühistamine II HMS ↔ Eriseadus HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga.
Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldamise tagamine, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 1.2
(Kultuur, sport totod, osavusmängud Kohalikud maksud on: müügimaks;paadimaks;reklaamimaks;teede ja tänavate sulgemise maks;mootorsõidukimaks; loomapidamismaks;lõbustusmaks;parkimistasu. Maksumaksja õigused ja kohustused: Õige/Vale??? 1) Maksumaksja kaasaaitamiskohustus on piiramatu ulatusega? Väär: Maksumaksja ei pea tunnistusi andma ja kaasa aitama oma lähikondsete vastu. 2) Maksumaksja võib igal menetluse etapil küsida infot tema kohta kogutud info kohta? Õige: Reeglina 3) Maksumaksjal on õigus esitada oma arvamus alati vähemalt enne menetluse lõppu? Õige, reeglina küll 4) Maksusaladuse alla läheb ka info maksuvõla kohta? Väär: Info maksuvõlgade kohta on kõigile avalik teave. Maksude kategooriad: - otsesed ja kaudsed - riiklikud ja kohalikud - subjektiivsed ja objektiivsed - sihtotstarbelised - deklareeritavad
Kui kohus peab algatamise otsustamiseks eelistungi, otsustab ta 10 päeva jookul istungi aja ja saadab kutsed pankrotiavalduse esitajale ja võlgnikule. Kui võlausaldaja eelistungile ei ilmu, jätab kohus pankrotimenetluse algatamata. Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta. 1 PankrS § 15 lg 3 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus jätab menetluse algatamata. See juhtub näiteks siis, kui võlgnik ei tunnusta nõuet ja kohus leiab, et nõude saab lahendada väljaspool pankrotimenetlust; nõue on pandiga täielikult tagatud; võlausaldaja nõude suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis-, või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot; võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhjendanud või nõude olemasolu tõendanud; võlausaldaja on
kuni 9. osa on võimalik vaadelda kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses. 1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1). Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. -4- TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.osa
selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse. Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda. Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama. Prokurör – esindab süüdistust, st riiki. Esitab süüstavaid tõendeid, juhib eeluurimist, valvab politsei järele, võib süüdistusest loobuda. Süüdistatav – menetlusosaline, tavaliselt passiivne, menetluse subjekt-objekt. Tal on õigus esitada tõendeid, saada kohtuotsusest koopia, viibida kohtuistungil, ebasoodsa otsuse peale kaevata. Süüdistataval on õigus süütuse presumptsioonile. Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab õigustavaid tõendeid, töötab kliendi huvides. Muud menetlusosalised:
Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel. Erandlik kohtualluvus- Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult erinevatel tingimustel erinevatele liikmesriigi kohtutele. Kokkuleppest tulenev kohtualluvus- saavad kokku leppida, mis kohus lahendab. *Kui mitmesse kohtusse pöördutakse samas asjas samal ajal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse, kuni tehakse kindlaks kohtu pädevus kuhu pöörduti esimesena. Kõik kohtud võivad peatada va esimene. *Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ka ametlikud dokumendid. Tunnustamisest võib keelduda kui see on vastuolus nt. lr avaliku korraga-kohus teeb otsuse viivitamata keeldumise kohta
rahandus ministrile. Finants inspektsioon 1 liikme kohta , riigi kontroll 1 liige, justiits ministeerium 1 liige, audiitor kogu 2 liiget. Rahandus minister moodustab kuni 5 liikmelise nõuandva komisjoni siseaudiitorite kutse tegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks. Kui järele valve nõukogu avastab karistatava teo tunnustega teo siis peab ta toimima järgnevalt: audiitor kogu juhatusele ettepaneks disiplinaar menetluse algatamiseks 2. ettepanek rahandus ministeeriumile, ette kirjutuse tegemiskes, kooskülas seaduse sätestamisega või väärteo menetluse algatamiskes 3. ettepanek prokuratuurile kriminaal menetluse algatuseks. Järelevalve nõukogu kui avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik. Oma ülesannete mitte täitmisel eetika või muude normide rikkumisel või mitte nõuete kohasel täitmisel võib audiitor kogu juhatus määrata audiitor kogu liikmele dissiplinaar karistuse
vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele Võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid ning ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi Võlgniku kohustused vabastamise menetluse kestel: Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustatud töö- või teenistussuhetest või muus sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud
3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või seadus); 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on (lõplik) õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt teatamine mingist faktist). Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn menetlustoiming, nt otsus alustada menetlust või teha ekspertiis); 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. Haldusaktina ei käsitleta nt teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse antud teenistusalaseid korraldusi; 6. haldusakt on ühepoolne (eristab halduslepingust). NB
Kaalutlusõigus RK lahendis(vähemalt 2) Uurimispõhimõtte mõiste- HO peab ise välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud Uurimispõhimõte RK lahendis Kokkuvõte Kasutatud allikad/kohtupraktika Menetlusosaline (HMS§11) See kes midagi taotleb menetlusorganilt (endale). Menetlusosaline on ka isik, kellele haldusakt- või toiming on suunatud(adressaat). Kolmas isik on see kelle õigusi või vabadusi minu taotlus võib puudutada Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,. justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk!
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on samuti rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele. Kriminaalmenetluse ning maksumenetluse üksteisest välistamine on antud juhul väga oluline nende kahe menetluse eripärade poolest ja ka selle poolest, et nii maksumenetlust kui ka kriminaalmenetlust maksuasjades viib läbi üks ja sama haldusorgan MTA ja seda oma erinevate struktuuriüksuste kaudu. MTA uurimisosakonna pädevuses ei ole määrata maksuotsusega makse, kuid selline õigus on MTA kontrolliosakonnal. Materiaalne karistusõigus on kogu karistusõiguse alus, sest ilma selleta ei saa toimuda ka menetlust. Samas võivad kaks menetlust põimuda
Kompromiss Eesti kohtupraktikas 1.jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §4 lõike 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. *Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri
järgi tasutakse riigilõivu 1% vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Keerukamat analüüsi vajab hagihinna määratlemine reaalkservituudiga seotud vaid- lustes TsMS vastava sätte (§ 127) mõningase abstraktsuse tõttu. 7. Menetluskulud Menetluskulud on hagimenetlusega ja hagita menetlusega seotud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 7.1.1. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba- riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis-
5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12
1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid. Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 14. Kohtumenetluse võistlevus (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 301
(PankrS § 80) Võlausaldajate üldkoosoleku otsustada on pankrotimenetluse põhiküsimused: halduri kinnitamine, võlgniku majandustegevuse jätkamine, nõuete kaitsmine, kompromissi tegemise otsustamine ja muu, vastavalt seaduses toodule (PankrS § 77). Eriline roll on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, kus otsustatakse halduri kinnitamine, toimkonna valimine ning võlgniku tegevuse jätkamine või lõpetamine. Kui esimesele üldkoosolekule ei ilmu ükski võlausaldaja, teeb menetluse jätkamiseks vajalikud otsused haldur (PankrS § 78). Et võlausaldajad saaksid üldse otsuseid vastu võtta, tuleb esimesel üldkoosolekul määrata kindlaks iga võlausaldaja häälte arv, mis on võrdeline võlausaldaja nõude suurusega. Nõuete osas on selleks vaja läbi viia nõuete kaitsmine. Kuna häälte arvu määramine ja nõuete kaitsmine on menetluse seisukohalt määrava tähtsusega küsimused, on kohtunikul kohustus osaleda koosolekul, kus häälte arv määratakse
Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6
annaabi.ee 
