Haldusõiguse eksami konspekt (1)

Haldusõigus
Kevad 2011
Haldusõiguse eksam 04.06.2011
Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/ sunniraha , haldusorgan /halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan.
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone.
Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest.
On ka olemas erinevad teooriad, mille kaudu saab piiritleda avalikku õigust eraõigusest:
1. Huviteooria- kõik, mis on riigi huvides on AÕ ja kõik, mis isiku huvides on EÕ
2. Subjektiteooria - kui üks õigussuhtes osaleja on avalik võim, siis on tegemis avaliku õigusega.
3. Subordinatsiooniteooria- kui pooled on õ suhtes üksteisele allutatud, siis on tegemist AÕ suhtega, kui pooled on võrdses suhtes, siis tegemist on EÕ suhtega
4. Modifitseeritud subjekti teooria. Kui avalik võim osaleb suhtes sellise subjektina, millises olukorras võib olla maistahes isik, siis on tegemist EÕ, kui avalik võim omab eraldi staatust, volitust , mida tavainimene ei saa omada, on tegemist AÕ.
Hea haldus: põhimõte, mis hõlmab endas teisi haldusõiguse põhimõtteid. Koosneb alapõhimõtetest, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma- seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul, õigus ligi pääseda oma toimikule, õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral st haldusorgan peab käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes.
Seaduslikkuse põhimõte. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda .
Võrdne kohtlemine: Sisulise võrdsuse idee seisneb selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.
Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Samuti, et asutus mõtleks oma otsuse piisava põhjalikkusega läbi, et vältida tarbetuid ebameeldivusi isikutele.
Uurimispõhimõte on haldusorgani kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud , kogudes selleks vajaduse korral omal algatusel täiendavaid tõendeid.
Vormivabadust. See tähendab, et isik võib pöörduda haldusorgani poole peale kirjaliku vormi ka elektrooniliselt , telefonitsi või mistahes muus vabalt valitus vormis, kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused.
DISKRETSIOON-kaalutlusõigus
Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel.
Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks:

• Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha
  
• Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel
  

Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Enne normi kohaldamist tuleb ametnikul anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega. Enim tuntud määratlemata õigusmõiste on avalik huvi.
KAALUTLUSÕIGUSE TEOSTAMINE
Põhimõtted: kaalutlusõiguse teostamisel on oluline silmas pidada:

• volituste piire st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb
  
• kaalutlusõiguse eesmärki st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks on antud küsimuses kaalutlusõigus jäetud
  
• õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne
  
• olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad)
  
• põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid
  

Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu

• kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist.
  
• Kaalutlusõiguse piiride ületamine st valitud on võimalus, mida seadus ette ei näe
  
• Kaalutlusõiguse kuritarvitamine st ületab kaalutlusõiguse nn sisemised piirid nt ei teosta kaalutlusõigust lähtudes seaduse eesmärgist
  

Kaalutlusõiguse taandamine nullini:
Sellest, et kaalutlusõigus on allutatud proportsionaalsuse põhimõttele võib tuleneda, et mingil konkreetsel juhul pole haldusorganil enam sisuliselt manööverdamisruumi st et proportsionaalsuse põhimõtte toimel võib haldusorgani kaalutlusruum sedavõrd aheneda, et võimalik on ainult üks konkreetne otsus e tekib kaalutlusõiguse vähenemine nullini, sellisel juhul tuleb see järelejäänud alternatiiv ka valida. Nt kui politsei on mistahes põhjusel kasutanud õigust sulgeda mingi maanteelõik liiklusele on ta tõnäoliselt kohustatud tegema keelust erandi mõjuva põjuse puhul nagu kiirabi vms läbi laskmine . Selles osas on kaalutlusõigus vähenenud.
Avaliku halduse kandja (ehk haldusekandja ) on haldusülesandeid täitev avaliku võimu kandja, s.o õigussubjekt, kes on iseseisev füüsiline, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel.
Haldusekandjateks on (liigid):

• riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna;
  
• kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna;
  
• muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  
• füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel.
  

Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused .
Eristatakse:

• keskhaldusorganid, nt ministeerium , amet jne;
  
• kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus .
  

Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon ) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea ), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma.
Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus". Kui pädevus viitab sellele, milliste küsimustega/millises valdkonnas haldusorgan saab tegutseda/peab tegutsema, siis volitus näitab ära, mida ta konkreetselt teha võib ehk milliseid meetmeid rakendada.
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus )
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu.
Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus , käskkiri või muu õigusakt.
Haldusakt on üldmõiste. See tähendab, et dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri, protokolli kantud otsus jne võib teataval juhul osutuda haldusaktiks.
Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik haldusakti tunnused:

dokumendi on andnud haldusorgan

haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega.

tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav

tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on lõplik õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi.

haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule

haldusakt on ühepoolne. Tunnus "ühepoolne" eristab haldusakte halduslepingutest.
Haldusakti liigid:
Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorralduse eristamise tähtsus seisneb selles, et üldkorralduse võib isik nagu muugi haldusakti vaidlustada halduskohtus, üldaktile aga kohaldatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, mida isik algatada ei saa.
Üldkorraldusi on kaht liiki:
1. isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit; kõne alla võivad tulla ka muud lisakriteeriumid.
2. asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit .
Eelhaldusaktiga tuvastatakse edasise menetluse jaoks siduvalt mõni loa andmise tingimuseks olev
asjaolu.
Osahaldusaktiga lubatakse tegutsemist piiratud ulatuses. Edasise menetluse käigus otsustatakse, kas luba anda ka ülejäänud tegevusteks.
Haldusakti kõrvaltingimus

Haldusakti kehtivusaja piiramine. Näiteks on ametnik A 20.02.2011 käskkirjaga nimetatud alates 25.02.2011 ametisse, kuni naaseb tööle lapsehoolduspuhkusel olev ametnik B.

Haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Näiteks kohvikule antakse kauplemisluba, milles on ette nähtud kohustus hoida kohviku ümbrus korras. Õigus kaubelda tekib kohe, kui haldusakt on teatavaks tehtud, kuid loa omanik peab täitma teatavat kohustust.

Lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Näiteks tehakse küll otsus maksta isikule toetust, kuid toetust ei maksta enne, kui isik on kandnud end rahvastikuregistrisse teatava linna elanikuna. Õigus saada toetust ei teki enne, kui adressaat on kohustuse täitnud.

Haldusakti hilisema muutmise või kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine
Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks st määrus on üld- ehk õigustloovakt ja tekitab õigusi ja kohustusi isikutele väljaspool haldusorganisatsiooni.
Määruste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja avalik-õiguslike ülikooli nõukogudel.
Määruse õiguspärasus, määrus peab olema:

• Kooskõlas kehtiva seadusega
  
• Vastama vorminõuetele
  
• Olema antud seaduses ettenähtud korras
  
• Olema antud volitusnormi alusel volitusnormis nimetatud haldusorgani poolt
  

Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid mis ei kujuta endast õigusakti andmist, nt. toiminguks HMS tähenduses on isiku jälgimine, selle kohta märkmete tegemine, dokumentide kogumine, andmete edastamine , teabenõuetele vastamine, ajakirjandusele teabe edastamine jne.
Juriidilises tähendus tähistab haldusleping haldusõigussuhteid reguleerivat kokkulepet, millest enim tuntud on avalike teenuste erasektorile delegeerimise leping. Teisisõnu, juriidilises mõttes halduslepingu alusel antakse erasektorile täitmiseks üle asutuse n-ö põhitegevusalaga seonduv ülesanne, mitte ei tellita nt koristusfirmat põrandamattide puhastuseks. Nagu mõiste "haldusleping" ka viitab, delegeeritakse halduslepingu alusel avalikul sektoril lasuvaid haldusülesandeid. Tuleb silmas pidada, et halduslepingu pooled peavad olema juriidilises mõttes erinevad isikud, kellest üks peab olema riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid.
L

Analüüsi koostamine.

Haldusülesande täitmiseks volitamise otsuse tegemine:

• pädevus;
  
• otsuse sisu.
  

Lepingu sõlmimine:

• lepingu sõlmimise pädevus;
  
• kohustus viia läbi riigihange;
  
• lepingu tingimused
  
• Lepingu avalikustamine ja jõustumine.
  

epingu sõlmimise protsess

Haldusmenetluses on menetlusosalised :
1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik ( taotleja );
2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat);
3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik);
4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab:
1) taotluse esitamisega haldusorganile;
2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest;
3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlus­toimingu sooritamisega.
Otsus alustada menetlust ei ole haldusakt, v.a kui seadus nii sätestab (nt maksurevisjon). Ka nt teabenõue on taotlus HMS mõttes. Sellega taotletakse toimingu sooritamist (teabenõudele vastamist).
Menetlustähtaeg hakkab erireeglite puudumisel kulgema taotluse registreerimisest.
Tähtaja arvestamine: tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval, v.a juhul, kui see on vaba päev. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.
Haldusorgani enda määratud menetlustähtajad: neid võib haldusorgan pikendada – nii omal algatusel kui ka menetlusosalise taotlusel
Mõistliku aja põhimõte: Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.
Menetlusosaliste õigusi võib välja tuua ja liigitada väga erinevatel alustel. Järgnevalt põhilisemad:

õigus saada teavet = haldusorgani selgituskohustus

õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga = haldusorgani kohustus koguda dokumente, pidada toimikut ja tutvustada seda isikule

õigus esitada oma arvamus ja vastuväited = haldusorgani ärakuulamiskohustus
Menetluse lõppemine
(1) Haldusakti andmise menetlus lõpeb:
1) haldusakti teatavakstegemisega;
2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega;
3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
(2) Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb.
(3) Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb:
1) halduslepingu sõlmimisega;
2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata;
3) halduslepingu poole surma või lõppemise korral.
(4) Toimingu menetlus lõpeb:
1) toimingu sooritamisega;
2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada ;
3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega;
4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.
Haldusakti puhul tuleks eristada kahte mõistet: õiguspärasus, mis viitab haldusakti kvaliteedile, ning kehtivus, mis hõlmab akti jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse lõpetamise asjaolud (haldusakti "eluiga"). Minetused kvaliteedis võivad kaasa tuua tagajärgi haldusakti kehtivusele, kuid need ei ole rangelt seotud. Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt, kuni haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud või kohus tühistanud.
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan

tegutseb pädevuse raames:

peab kinni ettenähtud menetlusest:

järgib vorminõudeid:
Materiaalne õiguspärasus:

õiguslik alus – õigusliku aluse olemasolu ja kehtivus

kooskõla kõrgemalseisvate õigusaktidega:
Tühise haldusaktiga on tegu juhul, kui ta sisaldab nii suuri ja ilmseid õiguslikke vigu ja puudusi, et ta ei saa kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus .
Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist
"Ilmselge ebatäpsuse" nõue viitab piltlikult sellele, et mõistlikult käituv inimene (tavaline inimene), kellele haldusakt on suunatud või kelle õigusi haldusakt puudutab, võib kohe pärast haldusaktiga tutvumist öelda, et selles on mingi nn näpuviga.
Haldusakti väljaandmise aeg on reeglina aeg, kui selleks pädevust omav ametnik haldusakti allkirjastab. Seega tuleks vastav kuupäev (vajadusel ka kellaaeg) haldusaktis ära tuua kui haldusakti andmise aeg, nt kas eraldi lausena või numbriliselt (reeglina paremal üleval pealkirja all).
Haldusakti kehtima hakkamise aega reguleerib HMS mis sätestab:
"Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist."
Tühine haldusakt
(1) Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.
(2) Haldusakt on tühine, kui:
1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;
2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;
4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;
5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
(3) Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud.
(4) Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist.
Haldusakti teatavaks tegemise liigid:

vabas vormis;

kättetoimetamine:

• posti teel: reegliks on tähtkiri; esimeseks valikuks peaks olema isiku poolt soovitud aadress. Kui see ei ole teada või ei õnnestu, siis juriidiliste isikute puhul kehtib eeldus, et dokument loetakse kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema äriregistrisse kantud asukoha aadressil. See eeldus ei kehti aga füüsilise isiku rahvastikuregistrijärgse aadressi suhtes.
  
• elektrooniline kättetoimetamine: eeldab isiku nõusolekut;
  
• kättetoimetamine haldusorgani poolt;
  
• avalik teatavaks tegemine. Oluline on jälgida avaldatavat andmete mahtu, s.t et see oleks kooskõlas mh isikuandmete kaitse seadusega. Avaldatav teade peab olema: "… sellise sisu ja vormiga, et mõistlikul inimesel oleks võimalik otsuse tähendusest ja tagajärgedest aru saada. Avaldamise koht peaks olema "tõhus ja mõistlik vahend teabe edastamiseks: üleriigilise levikuga ajaleht, Ametlikud Teadaanded, kohalik leht.
  

Haldusakt kehtib kuni:

kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni,

haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
Kehtetuks tunnistamise menetlus
Menetluse alustamine:
haldusorgani initsiatiiv;

isiku taotlus:
Kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada:

• seaduses sätestatud juhul;
  
• pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan.
  

Menetluse läbiviimine
Toimub menetluse uuendamine, mis tähendab uue haldusmenetluse läbiviimist. Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei tule põhimõtteliselt korrata. Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine.
Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised haldusaktile kehtestatud nõuded. Haldusakt loetakse kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. Seega kehtetuks tunnistamine jõustub kehtetuks tunnistava otsuse jõustumisest ehk adressaadile teatavaks tegemisest.
Kehtetuks tunnistamise otsustamise protsess
1. Kas tegu on soodustava (isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine) või koormava (isiku kasuks kehtetuks tunnistamine) haldusaktiga?
Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks.
2. Kas tegu oli andmise hetkel õiguspärase või õigusvastase haldusaktiga?
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3. Kas eriseadus näeb ette õigusliku aluse? Kui ei, siis kas HMS näeb ette õigusliku aluse?
Kas seadus kohustab või keelab kehtetuks tunnistada – kui ei, siis kaalutlusotsus.
Nt kohustus : langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise õiguslik või faktiline alus.
Nt keeld: isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära saadud vara, teinud tehingu vara käsutamiseks, muutnud muul viisil oma elukorraldust.
4. Kui tegemist on soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega, siis kas isiku usaldus on välistatud. Kui ei ole, siis kaaluda:
isiku usaldus  avalik ja 3. isiku huvi
5. Kas tunnistada kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt?
Edasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine tuleviku suhtes alates kehtetuks tunnistamise jõustumisest.
Tagasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine algusest peale, st algse haldusakti kehtima hakkamisest alates (= haldusakti tühistamine) [teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest].
Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita.
Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine
(1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
(2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust.
ÄRA UNUSTA , ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ALATI ARVESTAMA HMS § 64 LG 3 Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega , haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. ASJAOLUDEGA, KUI SEADUS OTSESELT EI KOHUSTA VÕI EI KEELA HALDUSAKTI KEHTETUKS TUNNISTADA!
Vaidemenetluse olemus ja eesmärgid, pädevus, menetluse läbiviimine.
Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus).
Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus .
Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise.
Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama.
Oluline on meeles pidada, et vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus ning et vaideotsus on haldusakt. S.t laienevad kõik haldusakti vormistamise ja haldusmenetluse üldpõhimõtted (sh uurimispõhimõte, menetlusosaliste õiguste tagamine jne).
Menetlus:
Haldusakti andmine/toimingu sooritamine
Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas
Lähteorgani ettevalmistav menetlus
kas vastab nõuetele?
kas on põhjendatud?
Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn vaideorganile. Kui ei vasta nõuetele – tagastamine. Kui on põhjendatud – vaide rahuldamine.
Vaideorgan:
võib kohaldada esialgset õiguskaitset;
vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab selleks vajalikud toimingud ;
vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra).
Vaideotsuse tegemine – nn kassatoorsuse põhimõte.
Kuigi haldusmenetlust läbivaks põhimõtteks oli vormivabaduse printsiip, siis haldusaktide vormistamise suhtes see ei kehti – üldjuhul tuleb haldusakt anda kirjalikus vormis. Isikul, kellele haldusakt on suunatud, peab olema võimalus üheselt aru saama, millised on tema haldusaktist tulenevad õigused (nt kui suures ulatuses tema taotlus toetuse saamiseks rahuldati) ja millised tema kohustused (nt milliseid toiminguid peab ettevõtja sooritama , et tagada oma tegevuse kooskõla tarbijakitsenõuetega).
Seega on haldusakti vormistamisel reegliks kirjalikkus. Sellest on kaks erandit:

kui seadus või määrus näeb otseselt ette mingi muu vormi;

kui on vajalik anda edasilükkamatu korraldus.
Kuid ka neil kahel erandjuhul on isikul õigus nõuda, et haldusakt vormistatakse tagantjärele kirjalikus vormis.
Kirjaliku haldusakti üheks eriliigiks on elektrooniline haldusakt. Sisuliselt on praeguseks kõik kirjalikud haldusaktid samal ajal ka elektroonilised, s.t nad kirjutatakse valmis arvutis ja seejärel prinditakse välja ja allkirjastatakse. HMS sätestab, et kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt (s.t ilma, et haldusakti prinditaks välja), kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Peamiseks selliseks erisuseks on digitaalallkirja andmine käekirjalise asemel.
Haldusakti kohustuslikud elemendid
Haldusaktide puhul võib eristada järgmisi osasid:

• motivatsioon ehk põhjendus,
  
• resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa,
  
• vaidlustamisviide ,
  
• muud haldusakti kohustuslikud andmed.
  

Haldusakti põhjendamise kohustus teenib kolme eesmärki. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat saaks aru, miks ja millisel õiguslikul alusel akt anti. Isik peab aru saama, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult või mitte.
Põhjendus peaks olema eesmärgipärane, loogiline, lihtne, arusaadav. Vältida tuleks kantseliiti ja erialatermineid. Kui õigusnorm kasutab määratlemata õigusmõisteid (nt "vääritu tegu", "diskrediteerib ametnikku või ametiasutust", "eriti ohtlik" jne), tuleb need sisustada, ning kui õigusnormis on jäetud kaalutlusõigus, on motiveerimisel lisatähtsus.
Haldusakt on üldakti konkretiseerija ehk n-ö vahepealseks etapiks õigustloova akti ja isiku vahel. Kui üldaktides väljendab riik oma seisukohta abstraktselt , siis üksikaktiga teeb riik seda konkreetses küsimuses – kellel täpselt on millised õigused ja kohustused. Ehk teiste sõnadega peab haldusakti koostav ametnik suutma olla üldakti tõlgendajaks ja selle sisu edasiandjaks. Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida riik tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad.
Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.
Vaidlustamisviite eesmärgiks on tagada isikutele, kelle õigusi haldusakt võib puudutada, teadmine selle kohta, millised on võimalused oma õiguste kaitseks ning mida ja millise tähtaja jooksul sellise õiguse kasutamiseks on vaja teha.
Vaidlustamisviite olemasolu või puudumine haldusaktis ei mõjuta siiski haldusakti õiguspärasust või kehtivust. Viite esitamata jätmise ainsaks võimalikuks tagajärjeks on vaideorgani või kohtu poolt vaidlustamistähtaja võimalik ennistamine, kuid sedagi ainult tingimusel, et kohus on arvamusel, et isiku poolt kaebetähtaja rikkumine oli tõepoolest tingitud teadmatusest oma õiguste kaitsmise võimalustest. Vaidlustamisviite olemasolul ei saa isik omakorda toetuda väitele, et ta polnud vaidlustamise korrast teadlik ning nõuda seetõttu kaebetähtaja ennistamist.
Lisaks eelpool toodud kolmele haldusakti osale (motivatsioon, resolutiivosa, vaidlustamisviide) peavad HMS kohaselt kirjalikust haldusaktist nähtuma järgmised andmed:

haldusakti andnud haldusorgan;

haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku nimi ja allkiri ;

haldusakti andmise aeg (seda tuleb eristada haldusakti teatavakstegemise ajast);

muud õigusaktiga ette nähtud andmeid.
Haldusakt ei pea sisaldama andmeid akti andnud isiku volituste kohta, kui seadus ei nõua teisiti. Samas aga on kohus haldusasja lahendamisel kohustatud kontrollima, kas akt on antud pädeva ametiisiku poolt, kui tekib või võib tekkida kahtlus volituste olemasolus."
Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
Asendustäitmine – kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt
Mittekaristuslikkus
Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Sunnivahendi kohaldamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, vaid isiku sundimine kohustuse täitmisele. Selle kaudu peaks olema eesmärk, mida haldusakti andmisega taotletakse, paremini ja kindlamini saavutatav. Eesmärgiks on ettekirjutuses kirjeldatud teo (tegevus/tegevusetus) sooritamise tagamine.
Kuna tegu ei ole karistusega, siis lubab seadus sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada ning ka muuta sunnivahendit (põhiseaduse kohaselt teatavasti ei või ühe teo eest isikut korduvalt karistada). Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et korduval rakendamisel peab igal korral eelnema rakendamisele hoiatus. Muutmisel oleks soovitav lisada ka põhjendus, mis on tinginud vahendi muutmise vajaduse.
Proportsionaalsus
Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Sunnivahendi rakendamise lubatavus
Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud
Kohustava ettekirjutuse olemasolu
Ettekirjutus ATSS tähenduses on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost.
Täitmismenetlus
Hoiatuse tegemine on täitmismenetluse esimeseks kohustuslikuks astmeks. See on meeldetuletus isikule, et ta kohustuse täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui kohustust siiski ei täideta.
Järgneb haldusesisene menetlustoiming – täitekorralduse andmine, mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku.
Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine
Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine. Sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue, kus võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan
Halduskontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi (õiguspärasus, otstarbekus ) kindlaks tegemine ja vajadusel selle parandamine. Halduse kontroll kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit.
Halduse kontrollil on mitu eesmärki –

haldusväliste isikute huvist lähtuvalt on eesmärgiks:

kaitse halduse omavoli ja õiguste rikkumise eest;

maksumaksja panuse ökonoomne ja õiguspärane kasutamine ning

halduse huvist lähtuvalt on eesmärgiks:

tagasiside funktsioon

usalduse hoidmine ja kasvatamine halduse tegevuse suhtes
Halduse kontrolli liigid
Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis sees (halduse enda poolt) või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise ja välise kontrolli vahel.
1. Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada:

• teenistuslikuks järelevalveks;
  
• riiklikuks järelevalveks ja
  
• enesekontrolliks .
  

2. Eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud:

• poliitilist kontrolli;
  
• arvestuskontrolli;
  
• õiguskantsleri järelevalvet ja
  
• kohtukontrolli.
  

Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht. Esimesel juhul kontrollitakse üksnes haldustegevuse vastavust kehtivale õiguskorrale. Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil.
Eestis on 3 halduskohtu astet:

2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – lahendab tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina;

2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu– eraldi halduskolleegiumid;

Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium (NB! Riigikohtus on nn advokaadisund, eelduseks on nn menetlusloa andmine ning Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid).
Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (halduskohtul on n-ö lünki täitev pädevus). Halduskohtu pädevusse kuulub haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine, teatud juhtudel jälitustoiminguks loa andmine jms).
Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel), s.t isik esitab kaebuse haldusorgani vastu; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse (nt Andmekaitse Inspektsioon, maavanem); haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel (nt teenistussuhtes tekitatud kahju hüvitamine, sh regress ).
Kaebuse liigid – tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist ning milline on kaebetähtaeg).
Kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi."
Nii sätestab ka HKMS: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest , muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist."
Kohustamiskaebuse saab esitada, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi ehk teisisõnu, siis, kui haldusakti andmata jätmine või toimingu mittesooritamine rikuks isiku õigusi (sisuliselt siis nagu tühistamiskaebusegi puhul).
HKMS: tuvastuskaebusega saab aga kohtu poole pöörduda, kui isikul on põhjendatud huvi. "Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.
Kaebetähtaeg – üldreegel 30 päeva. Tühistamiskaebuse puhul 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest, kohustamiskaebuse puhul 30 päeva haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest keeldumise teatavakstegemisest (kui seadus ei sätesta teisiti).
Tähtaja ennistamise toimub mõjuval põhjusel: NT: haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Ei välistata ka võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes.
Esialgne õiguskaitse – haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel täitmise/sooritamise peatada (kuni asja sisulise lahendamiseni). Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites […] leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus."
Uurimisprintsiip (erinevalt maakohtust tsiviilasjades) "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul."
Halduskohtu volitused :

tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi;

teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks;

tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi;

mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;

tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist;

jätta kaebus või protest rahuldamata.
Kitsamas tähenduses hõlmab korruptsiooni mõiste altkäemaksu küsimist ja võtmist ametiisiku poolt ning altkäemaksu pakkumist ja andmist ametiisikule. Laiemas tähenduses loetakse korruptsiooniks lisaks altkäemaksule ka mõjuvõimuga kauplemist, ametiisiku otsuste kallutamist isiklikest huvidest lähtudes, valimispettust ja erakondade rahastamise läbipaistmatust, usaldussuhte rikkumist, võimuteostaja poolset vara või muu ressursi omastamist, väljapressimist ja ähvardamist, siseteabe ärakasutamist, ametiseisundi jagamist tasu eest või tutvuse alusel, ebavõrdset kohtlemist hangete korraldamisel.
Korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.
Huvide konflikt kujutab endast eetilist dilemmat, kus ametiisiku erahuvi võib mõjutada ametikohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist.
Õiguslikud huvide konflikti vältimise võimalused üldiselt:

• üldised ametikohaga seotud piirangud ehk töökoha- ja tegevuspiirangud, mida kohaldatakse n-ö abstraktselt, mis on Eestis sätestatud peamiselt avaliku teenistuse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses (KVS), nt kõrvaltegevusega tegemise keelud, ametist lahkumise järgselt kohaldatavad keelud, ametikohtade ühildamise keeld jms;
  
• toimingupiirangud: taandamisinstituut, kust tulenevad piirangud peavad tagama erapooletuse konkreetsel juhtumil
  

Taandamine
KVS
Ametiisik , kelle ülesanne on osaleda ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele loobuma otsuse tegemisest.
Ametiisik, kelle pädevuses on teha eelnimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku.
HMS
Kui ilmnevad HMS nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule. Nimetatud isik peab otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse.
Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada.
Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama.
RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik esitada.
RVastS reguleerimisala - RVastSi regulatsiooni alla kuulub igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. RVastS ei reguleeri kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes.
Riigivastutuse tekkimise eeldused, kahju hüvitamise kaks olulist eeldust:
1. esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused (isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel, kahju tekkimine kannatanul, süü – süü ei ole nõutav.
2. teiseks on isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist alles siis, kui ta on esitanud esmase ehk primaarnõude (kui sellise nõude esitamine oli võimalik), kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju.
Esmased nõuded:
1. Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue
2. Toimingu lõpetamise nõue
3. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele)
4. Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
Kahju, on iga kaotus, mida isik kannab vara või muu hüve (nt tervis, kehaline puutumatus , au ja väärikus) kahjustamise tõttu.
Kahju hüvitamise kord. Kui avalikku ülesannet täites tekitatakse isikule kahju, ei ole kahju põhjustanud mitte avaliku võimu kandja kui abstraktsioon, vaid tema nimel tegutsev füüsiline isik. Seega võib tekkida küsimus, kes peab kahju hüvitama. Eksisteerib kolm võimalust:

• vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud;
  
• vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus;
  
• nn segavastutus.
  

RVastS näeb kahju hüvitamise korral ette nn segavastutuse, mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja.
15