SISSETULEKUD MILLELE EI SAA PÖÖRATA SISSENÕUET Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad: riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välj...
ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva) Kui menetlus on lõpetatud, on võimalik menetlust uuendada (kui tekivad uued tõendid või ilmnevad uued asjaolud) (§ 4). Haldusakt (§ 51) 1) suuliselt haldusaktide jagamine (politsei, päästeamet, ntks.tulekahju korral otsuste langetamine) 2) haldusorgan (kool ntks õpilaste teadmiste kontroll eksami näol ning peab vastama HMS tingimustele) § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt)
Mõistel kriminaalne on konventsiooni kohaselt spetsiifiline tähendus ja see võib laieneda distsiplinaarsetele, administratiivsetele või fiskaalsetele menetlustele, kui need võivad viia asjassepuutuva isiku karistamiseni. Kriminaalasjade puhul on politsei ja vanglaametnike roll õiguste austamises ja kaitsmises tunduvalt suurem kui tsiviilasjades. Lisaks sõltub kohtuasjade ajavahemik osaliselt politseijuurdluse tõhususest. Euroopa Inimõiguste kohtu menetlus EIK on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Kohtu alaline
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta
sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
..... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. Sõlmitakse kompromiss kokkulepe Nähakse ette sätted, millega teatud vaidlused allutatakse kohustuslikule juristiktsioonile, kohtul on juristiktsioon. ÜRO kohtustatuut erinevalt siseriiklikust kohtust RV õigus näeb ette selleks, et vaidlust lahendada vahekohtus või arbitraazis, peab olema iga osapoole riigi nõusolek.
vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Siit tulenevalt on täidesaatval võimul kohustus tagada isiku põhiõigused ka menetluse normeerimisega. See tähendab eelkõige seda, et isikul on õigus efektiivsele õiguste kaitsele ausa ja õiglase menetluse kaudu. Menetluse regulatsioonide kehtestamisel on olulise tähtsusega ka põhiseaduse parg 10, mis sätestav demokraatliku õigusriigi põhimõtte. Sellest tulenevalt nõuab menetlus selgeid ja ühemõttelisi reegleid, menetlusosaliste õigusliku seisundi täpset kindlaksmääramist, nende õiguste tagamist, õiguskindluse ja usalduse kaitse põhimõtetest kinnipidamist, samuti menetlust läbiviiva haldusorgani pädevuse kindlaksmääramist ja erapooletuse ganatiisid. Haldusmenetluse regulatsioonid peavad lähtuma põhiseaduses sätestatud nõuetest ning neid täpsustama ja sisustama. Järgnevalt tulevad käsitlemisele haldusmenetluse
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus);
· Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15- ne isik kes ei ole menetluseosalised ega tunnistajad, võivad kohtuistungil viibida üksnes kohtu loal.Kohtu koosseisu
2 Seminaritöö 1 täitmist ignoreeritakse. Ametiaja lõpus on taas märgata usalduse tõusu, kui üritatakse võimalikult palju otsuseid ellu viia ja uute valimislubadustega rahvast peibutada. 4. Eero Liivik ”Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008” 4.1. EV põhiseaduse kohaselt piirdub rahva riigivõimu teostamise võimalus vaid Riigikogu valimise ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi korraldamisega, sest kardetakse seaduseelnõu läbikukkumise korral erakorralisi valimisi
kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka
Lisas A on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid likvideeriva iseloomuga meetmed. Lisa C-s tuuakse ära haldurid(muus maailmas livideerijad). Määruse art 1 lg 1 nõutud eeldused peavd olema täidetud mentluse kollektiivne iseloom, võlausaldajate paljusus, võlgniku olemasolu, menetluse aluseks olev maksejõuetus, menetluse käigus võetakse võlgnikult osaliselt ja täielikult tema majandustegevuse juhtimisõigus ja varade suhtes käsutusõigus; menetlus peab võimaldama määrata likvideerija Määruse art 2 (b) tähenduses. Territoriaalne ulatus. Tegevuskoha kriteeriumid art 2 (h) koht kus toimub võlgniku alaline tegevus, hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Peab olema organiseeritus ja mingisugune stabiilsus. Füüsilise isiku puhul on vaieldud suvilate tegevuskohaks nimetamise üle. Füüsilise isiku puhul kodakondsus ei ole näitaja Comi (võlgniku põhihuvide kese) on ülioluline, sest :
Tsiviil- ja poliitilised õigused Rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadus EIÕK art 11 – õigus rahumeelselt koguneda ja ühineda kaasa arvatud luua ametiühinguid ja neisse astuda. IÜD art 20 PS §§ 47 - 48 9 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus luua perekond EIÕK art 12 – õigus abielluda ja luua perekond vastavalt siseriiklikele seadustele. IÜD art 16 PS § 27 10 Menetlus ja erisätted Õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. EIÕK art 13 – konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumisel on igaühel õigus tõhusale heastamisele võimude poolt. 11 Menetlus ja erisätted Diskrimneerimise keelamine. EIÕK art 14 – õiguste ja vabaduste kasutamine peab olema tagatud ilma diskrimineerimiseta. PS § 12 12 Menetlus ja erisätted
kohaldanud, saab esmalt pöörduda vaid siseriiklikusse kohtusse ja alles eelotsuse menetluse kaudu võimalusel välja jõuda Euroopa Kohtuni. Siiski saavad isikud esitada kaebusi Euroopa Komisjonile ja ombudsmanile, samuti teatud piiratud tingimustel vaidlustada neile suunatud või neid otseselt ja isiklikult puudutavaid teistele suunatud EL õigusakte ja samadel tingimustel ka EL institutsioonide tegevusetust esimese astme kohtus. Paraku ei suuda eelotsuse menetlus kahjuks olla tegelikkuses piisavaks vahendiks nimetatud eesmärgi- üksikisikute kaebeõiguste tõhustamine- täitmisel; aidata liikmesriikide kohtuid keerulise EL õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel. 2 1.2. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise tähtsus Eelotsuse küsimine on EL õiguse nurgakivi, just eelotsustes on Euroopa Kohus loonud kõige kuulsamad EL õiguse põhimõtted (EL õiguse vahetu kohaldatavus, EL õiguse ülimuslikkus,
rasvaga määrida, vaid vooderdada nii serv kui põhi küpsetuspaberiga, kuna rasvaga kokkupuutumine pidavat nende väitel vahtu lagundama ja koogi õhulisust vähendama. Biskviittaigna koostised 2 Võibiskviit 50 g võid 2 muna 2 dl väga peent suhkrut 3 dl jahu 2 tl küpsetuspulbrit 1 dl piima Lisandid Valmistamisel võib biskviidile lisada maitsestamiseks pähkleid, sukaadi, riivitud sidrunikoort, kaneeli, kakaod, mis segatakse sisse koos jahuga. KUUM/KÜLM MENETLUS KUUM MENETLUS Kuuma menetlust kasutatakse põhiliselt siis, kui munavalget ei ole võimalik puhtalt eraldada munakollastest, sest siis munavalged eraldi vahuks ei lähe. KÜLM MENETLUS Külma menetlust tehes on raskuseks koogi ahju panemine, kuna on riskid, et tekib nn. veeviirg. Valeri küpsised Kirjeldus: Helepruun magusa maitsega biskviittaignast valmistatud küpsis, milles on tavaliselt rosinad ning pähklid. Tortide valmistamine Biskviittaigna valmistamisel saadakse ka tordipõhja
Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks erandkorras eriluba andnud. Kohtusekretär annab Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Et Euroopa Kohus saaks toimida, määratakse selle juurde ametnikud ja muud teenistujad. Need alluvad kohtusekretärile presidendi järelevalve all. Menetlus: Euroopa Kohtu menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik menetlus koosneb avalduste, arvamuste, vastuväidete ning märkuste ja neile antud vastuste, aga ka kõigi kirjalike tõendite ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiateedastamisest kohtumenetluse pooltele ja ühenduste institutsioonidele, kelle otsused onvaidlustatud.Kohtusekretär edastab need kodukorras sätestatud korras ja ajavahemikus.
....................................................................10 Apellatsioonikaebus.................................................................................................11 Teistmine..................................................................................................................11 2.2. Menetlused............................................................................................................11 Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus.........................................................11 Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne...................................................12 Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek..................................................................12 Kohtuotsused...............................................................................................................13 Erimenetlused...........................................................................
8. Liiklusjärelevalve alused Sain teada, kuidas politsei tegeleb järelvalvega. Milliseid detaile nad jälgivad. 9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11. Abipolitseiniku tegevused Sain teada, kuidas saada abipolitseinikud, kes on abipolitseinikud ja mis õigused neil on. 12. Halgus menetlus ja politsei järelvalve menetlus 13- Siseriiglik koostöö Sain teada, kuidas töötavad omavahel erinevad organisatsioonid. 14. Kehalised katsed Sain teada, milliseid katseid on vaja teha politseikooli sisseastumiseks.
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste.....................................................................
- Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
Haldusmenetlus I 10.04.2010 loeng aines “Haldusõigus” 1 Eesti Vabariigi põhiseadus § 14 “Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.” StPõhiseaduses ei ole ühtegi õigust ega vabadust, mida ei saa teostada või kasutada – just menetlus peab aitama õigusi ja vabadusi kasutada, kaitsma riigi õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi
juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine). Järelevalve liikmesriikide tegevuse üle rikkumismenetluse ja eelotsusemenetluse raames. EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid
Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega
(LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm sekkumist õigustav. Muul moel isiku õigustesse sekkuda (kui karistavalt). *volitusnorm (määrused) norm, mis lubab täitevvõimul anda õigustloov akt. Menetlus normid - *menetlusnõuded üldiselt menetlust reguleerivad *menetlustähtajad mis tähtajaks, milline menetlus *vorminõuded mis vormis mingi menetlus *vormistusnõuded kus vormis on välja toodud või tuleb välja tuua (punktidega väljatoodud). Õiguskaitse normid (subjektiivsete õiguste kaitseks loodud) *näitavad, millised nõudes saab isik esitada oma õiguste kaitseks. Legaaldefinitsioonid -*määravad ära mõiste sisud. *Avalik kord ühiskonna seisund, milles on
Erinõuded tunnistaja ülekuulamiseks on see kui kohus läheb ise tunnistaja juurde või saadetakse talle küsimused ette et ta saab neid vasta. Kuid tavaliselt ikka kutsutakse tunnistaja kohtusse Ütluste andmisest võivad keelduda : vaimulikud, advokaadid arstid meditsiinitöötajad ametisikud Dokumendid : ärakiri tunnistusest Arstitõendid ükskõik milline dok.võetakse ja uuritakse ja siis antakse tagasi kui otsus tehtud ( fotografeeritakse tõend) Vande all antud menetlus vanne Vaatlus ruumide ja asukoha üle protokoll fotod Eksperdi arvamus-eriteadmisi omav isik kes ütleb oma arvamuse ja ekspertiis Menetlus dok: hagiavaldused Kaebused Kohtuotsused Kohtukutsed Kohtumäärused Kutsed allkirja vastu ka . ükskõik kuna ja mis ajal . toimetab kohale kas kohus kohtukordnik isik ei tohi keelduda juhul kui keeldub siis see ka fikseeritakse ja siis loetakse kui kätte saadad kirja . Erijuhtumid :kui pole kodus siis 14 aastasele teisele isikule allkirja vastu
......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud,
Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks.
11 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 12 LISA 1................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Kohtulahend seisneb Bauhof Group AS-i(endise ärinimega Ehitus Service OÜ) kaebuses Maksu-ja Tolliameti vastu, seoses 7.09.2010 maksuotsuse ja 15.11.2010 intressinõude tühistamiseks ning Maksu-ja Tolliametile ettekirjutamise tegemises. Menetlus oli seotud nii Tallinna Halduskohtu, Tallinna Ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus ka lõplik otsus 6.10.15, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liikmeteks Tõnu Anton ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 4.12.2007 revisjoni- korralduse alusel Bauhof Group AS-i käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning
Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul
haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid Avalikkus ja andmekaitse aitavad isikutel aru saada mida ta peab tegema, et saada nt kooli sisse vms. Teave peab olema kättesaadav ja avaldatud.Teave ei tohi liikuda
Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul
o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb'' eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2. Haberi menetlus. 3. Oksüdeeritakse saadud ammniaak katalüütiliselt lämmastikoksiidiks (Ostwadi menetlus). 4. Oksüdeeritakse lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks. 5. Edasisel oksüdeerimisel ja veega töötlemisel saadakse lämmastikhape. 2 H2O + 3 O2 + 4 NO 4 HNO3 o Lämmastikhape ja nitritid . Ebapüsivad. . Nitritid on tavatingimustes tugevad redutseerijad. o Lämmastikhape ja nitraadid . Tavatingimustes tahke ainena.
o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb’’ eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2. Haberi menetlus 3. Oksüdeeritakse saadud ammniaak katalüütiliselt lämmastikoksiidiks (Ostwadi menetlus). 4. Oksüdeeritakse lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks. 5. Edasisel oksüdeerimisel ja veega töötlemisel saadakse lämmastikhape. 2 H2O + 3 O2 + 4 NO→ 4 HNO3 o Lämmastikhape ja nitriitid . Ebapüsivad. . Nitriitid on tavatingimustes tugevad redutseerijad. o Lämmastikhape ja nitraadid . Tavatingimustes tahke ainena.
Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt = Tühistamine II HMS ↔ Eriseadus HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga.
...................................9 Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16.Tühistamismenetlus...................................................................................................9 17.Tegevusetuse menetlus............................................................................................10 18.Kahju hüvitamise hagid...........................................................................................10 19.Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused....................................................................................................................10
.........................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. RIIGIABI................................................................................................................................ 3 1.1 Rakendamine.....................................................................................................................3 1.2 Menetlus............................................................................................................................4 1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register......................................................... 4 1.4 Üldine grupierandi määrus................................................................................................5 1.5 EAS.........................................................................................................
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see
Hoolikas eeltöötlus on pinnaviimistluse aluseks. Nii värvimisel kui ka kõigil teistel viimistlustöö etappidel on oma tähendus. Nende tööde abil püütakse kaitsta pindu korrosiooni ja kulumise eest ning välditakse ka niiskuse pääsemist materjalisse. Eeltöötluse eesmärgiks on ka hõlbustada pinnaviimistlusmaterjalide nakkumist aluspinnaga. Eeltöötlus jaguneb kahte etappi: esimest võiks nimetada eelpuhastuseks ja alles seejärel tehakse tegelik töötlus. Eeltöötluse menetlus ja materjalivalik sõltuvad töödeldava pinna materjalist. Näiteks metallpinna eeltöötlus erineb täielikult puitpinna eeltöötlusest. Väga oluline on teada, kas pinda on varem töödeldud ning mil viisil seda on tehtud. Ruumi joonis B=3 A=6 H=2 ,4
väljaselgitamises. Avalik huvi on pankrotimenetluses valitsev põhimõte. Üheks kõige oluliseks avalikuks huviks tuleb pidada ühiskonna kaitsmist maksejõuetute isikute eest. 1.3 Pankrotimenetluse ettevalmistamine Füüsilisest isikust võlgniku ehk inimese pankrotimenetlus erineb juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlusest ühe olulise aspekti poolest. Olulise aspekt on vaid füüsilisele isikule kehtiv erand võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus. Isiku maksejõuetuse korral võib esitada kohtule pankrotiavalduse, mille esitajaks on kas pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) või pankrotivõlgnik (võlgnik) (PankrS § 9 lg 1). Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Peamiseks erinevuseks juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel on see, et erinevalt juriidilistest isikutest ei ole füüsilise isikud kohustatud oma maksejõuetuse korral ise pankrotiavalduse esitama.
Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust). Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse. Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad (juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad) Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda ). Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda.
On tekkinud kolm põhisuunda kus tehakse koostööd: kuritegevuse ennetavate meetmete koordineerimine ja kuritegevuse ohvrite kaitsmine; rahvusvaheliste õisnormide väljaandmine seoses rahvusvahelise kuritegevusega ja erinevate riikide julgeoleku organite koostöö kriminaalasjades. Põhisuunad kus tehakse koostööd rahvusvahelistes kriminaalkohtu protsessides: õigus abi osutamine kriminaal asjades, isikute väljaandmine seoses menetlus toimingutega või kohtu otsuse jõustumisega, isikute välja andmine riikile, kes omab selle riiki kodakondsust kriminaalkaristuse kandmiseks ja kriminaalasjade üleandmine kohtuprotsessideks. Koostöö kriminaalasjades - Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteediks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muu hulgas tähendab see liikmesriikide tihedat koostööd kriminaalõiguse valdkonnas
Põhiõiguste rikkumine- ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsus e. Mõõdupõrasus valitud vahend peab alati vastama eesmärgile, see eeldab erinevate väärtuste kaalumist. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus nt. Teiste isikute põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikuse järelvalve e. normikontrolli menetlus-teostab õiguskantsler. Järelvalve teostamist võivad taotleda Vabariigi president, õiguskantsler, KOV nõukogu, riigikogu ja samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. PÕHIÕIGUSE Esemeline kaitseala: mida põhiõigus kaitseb? (tegevus, seisund, KAITSEALA positsioon) MÄÄRATLEMINE Isikuline kaitseala:Kes võib põhiõigusele tugineda?
korral ja tähtajal. 52. Avalikud kaubad kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik 53. Eelarve on finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 54. Eelarvedefitsiit- on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad eelarve tulusid. 55. Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus? Eelarve menetlus hõlmab järmisi etappe: 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2.lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 56. Assigneerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 57. Eelarvetele esitatavad nõuded. ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 10 Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine 38 10.1 Võlgniku kohustustest vabastamise mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.1 Menetluse algatamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.2 Usaldusisik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.3 Võlgniku kohustused menetluse ajal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2
................................13 12. Vastuhagi esitamine...............................................................................................14 13. Kohtuistung hagimenetluses.................................................................................. 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine..............................15 15. Lihtsustatud menetlused.........................................................................................15 16. Hagita menetlus......................................................................................................16 17. Maksekäsu kiirmenetlus.........................................................................................16 18. Makseettepanek kiirmenetluses ning maksekäsu tegemine................................... 17 19. Vastuväide makseettepanekule.............................................................................. 17 20. Vastuväide maksekäsule....................................
ÄS teeb vahet kahel erineval terminil – lõpetamisel ja likvideerimisel. Terminiga “ühingu lõpetamine” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille
(pankrotti) ja seejärel tõsta hindu ning nautida monopoolset kasumit. On ebaõiglane müüa erinevatele inimestele erineva hinnaga. Dumpingu ulatus Müügihind kodumaisel turul Ekspordi müügihind Dumpingu ulatus GATT-i artikkel VI lubab lepingus osalejatel kasutada dumpinguvastaseid tollimakse, et katta dumpinguga kaupade hindade vahe. Dumpinguvastaste tollimaksude kasutamise lubamiseks on vajalik ka materiaalse kahju vôi selle ohu tuvastamine. Dumpinguvastane menetlus 1. EL ettevõtja esitab Euroopa Komisjonile kaebuse 2. 45 päeva jooksul teatab Euroopa Komisjon otsuse menetluse alustamise kohta EL Teatajas 3. 9 kuu jooksul teate avaldamisest kehtestatakse ajutine dumpinguvastane maks 4. 15 kuu jooksul menetluse algusest kehtestatakse lõplik dumpinguvastane maks Dumpinguvastane tollimaks EL rakendab kokkuleppel WTO-ga kehtestatakse konkreetsete riikide suhtes suurus sõltub tuvastatud dumpinghindadest
Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse printsiip Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Kodanikuõigused Eestis:
a. §105 lg2). §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti. Neljandaks on stabiilsuse argument §105 lg4, mis ei sobi PS-e muutmise rahvahääletuse korda. VII Rahvahääletuse läbiviimine 1. Algatamine, mis on sätestatud RKKTS §§128-130. 2. Küsimus RKKTS §128 lg3 JAH või EI vastusevariantidega sõnastus. 3. Riigikogu pädevuse kontroll 3-4-1-20-09, kui vastus EI, siis §105 lg4 alusel riigikogu erakorralised valimised. 4. Menetlus riigikogus. 5. Teadaandmine rahvahääletusseadus §9. 6. Hääletamine. 7. Tulemuse kindlaks tegemine, VV komisjon; §105 lg3 l2 Valmisõigus Hääleõigus §56 jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõiguse allikad PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104. Valimisõigus jaguneb aktiivne valimisõigus- õigus anda poolthääl kellelegi ja passiivne valimisõigus- õigus kandideerida ja kandidaate üles seada.
annaabi.ee 
