Halduskontroll, riigivastutus

Rob, Rob

Halduskontroll, riigivastutus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Haldusõigus

1 Hindamata

Riigi- ja haldusõigus
Sügis 2009
N. Parrest
Halduskontroll
MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve , mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit.
Liigitatakse:
1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada:

teenistuslikuks järelevalveks;
riiklikuks järelevalveks ja
enesekontrolliks.

2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud :

poliitilist kontrolli;
arvestuskontrolli;
õiguskantsleri järelevalvet ja
kohtukontrolli.

INTERNNE KONTROLL
I Teenistusliku järelevalve
… kohta räägin loengus lähemalt juurde. Seondub kaudselt ka vaidemenetlusega.
Vaata:

Vabariigi Valitsuse seaduse § 93-101;

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661.
II Riiklik järelevalve
Vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75.
Korrakaitse seaduse eelnõus1 mõiste määratlus: "Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine."2
NB! Saab eristada riiklikku järelevalvet kitsas ja laias mõttes:

Kitsas mõttes: korrakaitse seaduse eelnõu mõistes ei ole riiklik järelevalve halduse kontroll, sest korrakaitse seaduse eelnõu kohaselt on riiklik järelevalve suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele, mitte haldusorganite või halduse kandjate omavahelisele kontrollile .
Laias mõttes: kitsas mõttes (suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele) + nn haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv).

NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04).
III Enesekontrolli
… kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 921-923 ( sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga .
EKSTERNNE KONTROLL
IV Poliitiline kontroll
Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks ( ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond ).
Nt PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
PS § 65 p 13: Riigikogu otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile.
PS § 74: Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole.
PS § 97 lg 1: Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
V Arvestuskontrolli
… kohta vt:

põhiseaduse §-d 132-138;

riigikontrolliseaduse §-d 1-14.
VI Õiguskantsleri kontrolli
… kohta vt:

põhiseaduse §-d 139-145;

õiguskantsleri seaduse §-d 1-4, 19-354.
VII Kohtukontroll
Eristatakse:

üldaktide (halduse tegevuse üle järelevalve teostamise kontekstis tähendab seega määruste kontrolli) üle teostatav kontroll – reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustik ;

haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik.
NB! Ükski kohtumenetlus ei alga kohtu omal initsiatiivil – alati peab olema keegi, kes pöördub kohtu poole!
7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
Võimalik täidesaatva võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määruste üle.
Järelevalvemenetluse algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks:

õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul);

kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv);

kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega).
Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu.
7.2. Halduskohtumenetlus
Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse."
Eestis on 3 halduskohtu astet:

2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik , kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina;

2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid;

Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium.
Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub

haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine,
halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine,
avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine,
haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine ).

Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel.
Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist).
RKHKm 26.05.2000, nr 3-3-1-21-00: "[…] kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi." Nii sätestab ka HKMS § 7 lg 1 lause 1: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem.3
Nt RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02: "HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub […] Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist." RKHKm 20.12.2001, nr 3-3-1-8-01: "Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu ei pea halduskohus kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi […] Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (HKMS § 7 lg 3). Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 küll eristab mõisteid "õigus" ja "huvi", kuid õiguspraktikas võivad nad olla omavahel seotud. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama , kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi."
HKMS § 7 lg 1 lause 2: tuvastuskaebusega saab kohtu poole pöörduda, kui isikul on põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks on tavaliselt soov esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.
RKHKm 02.04.2009, nr 3-3-1-100-08, p 36: "Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel . Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. […] Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus . Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. […] Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel." RKHKm 26.05.2000, nr 3-3-1-21-00: "Põhjendatud huviks HKMS § 7 lg. 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides."
Kohtualluvus – reeglina asutuse asukoha järgi.
Kaebetähtaeg – üldreegel 30 päeva. Tähtaja ennistamise võimalus "mõjuval põhjusel ", milleks on objektiivsed asjaolud .
Nt RKHKm 3-3-1-57-02: "[…] haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Kolleegium leidis aga samas, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Kolleegium ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad . Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus ), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. See, et Eesti kohtusüsteemis tegutsevad lisaks üldkohtutele ka halduskohtud ja et viimaste ülesanne on õiguskaitse täitevvõimu kuritarvitamise eest, on Eesti Vabariigi põhikorra üks osa ja võiks olla isikutele teada. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada."
Esialgne õiguskaitse – haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel täitmise/sooritamise peatada.
Nt RKHKm 02.03.2006, nr 3-3-1-3-06: "Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites […] leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus.";
HKMS § 11 lg 31 p 5: "Halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud." ( Analoogne § 23 lg 3 p 1, § 33 lg 3 p 5, § 60 lg 2)
RKHK on selgitanud, et neid norme tuleb tõlgendada kitsendavalt, nii et selle sättega hõlmatakse üksnes juhud , kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise õigus. "Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses." (RKHKm 30.10.2008, nr 3-3-1-45-08)
Uurimisprintsiip – nt RKHKo 23.10.2001, nr 3-3-1-49-01: "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimisprintsiipi väljendavad eelkõige HKMS § 12 lg 2 p-d 2 ja 3, § 19 lg-d 6 ja 7, § 21 lg 1, § 25 lg 4. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt , et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Uurimispõhimõte ei võta protsessiosalistelt kohustust tuua välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Seda kohustust väljendavad otseselt HKMS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 esimene lause. Vajadusel peab kohus nõudma protsessiosaliselt oluliste asjaolude väljatoomist ja tõendite esitamist. HKMS § 16 lg 2 teises ja kolmandas lauses väljendatud võimalused koguda uusi tõendeid ja kutsuda tunnistajaid, kujutavad endast kohtu kohustust tagada omalt poolt asjaolude väljaselgitamine, kui protsessiosalised ei ole täitnud oma kohustust tõendid esitada. Kohtu aktiivsus peab seejuures sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul.";
Halduskohtu volitused :

tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi;

teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks;

tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi;

mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;

tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist;

jätta kaebus või protest rahuldamata.
Riigivastutus
Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama.
RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik esitada ( kokkuvõtlikult on nõuded toodud § 2 lõikes 1); menetlusliku korra sätestab HKMS ja HMS.
RVastS moodustab ühtse süsteemi HMS-i ning AtSS-ga. Kaks viimati nimetatut määravad kindlaks nõuded halduse õiguspärasele tegevusele; RVastS seevastu reguleerib patoloogiat ehk seda, mis saab juhtudel, kui on käitutud õigusvastaselt ning tekkinud on kahju.

I Mõiste "riigivastutus"

RVastS § 1 lg 1: " Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus)."
"…vastutus" – nimetatud mõiste viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikkuses on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates sätteid ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta (neid kahte viimast me loengus ei käsitle lähemalt).
"riigi…" – riigivõim jaotatakse traditsiooniliselt kolmeks haruks: seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim. Kuigi peamiselt keskendub seadus avaliku võimu kandja poolt täidesaatva võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta (neid kahte viimast me loengus ei käsitle lähemalt).
RVastS ei reguleeri kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes (§ 1 lg 2). Näidisloetelu, mida käsitleda eraõiguslikus suhtes kahju tekitamisena, on toodud § 1 lõikes 3.

II Kahju hüvitamise eeldused

RVastS § 7 lg 1: "Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega."
RVastS § 7 lg 2: "Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi."
Nimetatud sätetest tulenevad kaks olulist nõuet:

esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused;

teiseks on isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist alles siis, kui ta on esitanud esmase ehk primaarnõude, kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju. Seega lasub isikul samuti kohustus võtta tarvitusele abinõud ja tegutseda aktiivselt enda õiguste ja huvide kaitsel. Kui isik pole tegutsenud aktiivselt, siis selles ulatuses ei saa ta kahju hüvitamist nõuda.
2.1. Vastutuse alused

isiku subjektiivsete õiguste rikkumine "Isik, kelle õigusi…on rikkunud …".

isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes "…avaliku võimu kandja … avalik-õiguslikus suhtes …";
Avaliku võimu kandja mõiste – RVastS § 2 lg 1: "Käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda …";
RVastS § 12 lg 2: "Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti."
Eraõiguslik suhe – vt RVastS § 1 lõiked 2 ja 3.
Millal läheb vastutus avaliku võimu kandjale üle:
RKKK 3-3-1-136-04: "See, millal on kahju tekitanud käitumise seos töö- või teenistuskohustuste täitmisega piisav … RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus. Määrav on seejuures asjaolu, kas kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll, või oli ametiülesannete täitmine kahju tekitamise aspektist kõrvalise tähendusega. … RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui seos kahju põhjustamise ja ametitegevuse vahel on pelgalt juhuslikku laadi. Samas ei eelda vastutuse üleminek … RVastS § 12 lg 2 alusel alati seda, et kahju on tekitatud käitumisega, mille kaugem eesmärk on avaliku huvi teenimine . Teatud juhtudel on vastutuse üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase ülesandeid täitnud isik kasutas oma töö- või teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike eesmärkide saavutamiseks. Ning lõpuks ei välista avaliku võimu kandja vastutust iseenesest seegi, kui tema ülesandeid täitnud füüsiline isik ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal) võimalus oma võimu kasutades kahju tekitada. Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine korraldamine on avaliku võimu kandja pädevuses, mistõttu tal lasub kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko , et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud isiku maksevõimetuse riski."

tegevuse õigusvastasus "…õigusvastase tegevusega…";
See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseaduse, seaduse või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes (nt politseil kuriteo puhul).

põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel;
Nn adekvaatsuse teooria: tuleb leida vastus küsimusele, milline oleks olukord siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud. Ehk teiste sõnadega, kas kahju oleks tekkinud, kui ametnik oleks käitunud õiguspäraselt.
RKTK 3-2-1-78-06: Põhjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.

kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…";
Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus , au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette:

varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2),
mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9),
tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10),
tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12).

süü – süü ei ole nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3).

2.2. Esmased ehk primaarnõuded

Esmased nõuded – tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks on isikul aega vaid 30 päeva (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Kahju hüvitamise nõue (ja tuvastusnõue) – isikul on aega selleks 3 aastat päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama (max 10 a) (RVastS § 17, HKMS § 9 lg 4 (lg 5)).
RKHK 3-3-1-11-02, 3-3-1-14-02, 3-3-1-8-04: Kui haldusakti tühistamine ei oleks kahju kõrvaldanud, ei lange hüvitusnõue ära seetõttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud. Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi.
Esmased nõuded:

§ 3: Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue

§ 4: Toimingu lõpetamise nõue

§ 5: Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele)

§ 6: Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
III Kahju
3.1. Varalise kahju hüvitamine
Eesmärk: tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Hüvitatakse rahas (§ 8 lg 1). Liigid:

otsene varaline kahju: kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3);
saamata jäänud tulu: kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS 128 lg 4). Saamata jäänud tulu pole kogu isiku sissetulek, mis ta oleks tulevikus saanud, vaid sellest tuleb maha arvata kulud, mida isik oleks pidanud tulu saamiseks tegema.

3.2. Mittevaralise kahju hüvitamine – RVastS § 9
Rahalist mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda vaid füüsiline isik. Kui mittevaralise kahju all mõeldakse üldiselt kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, siis RVastS näeb ette ammendava loetelu juhtudest, milliste hüvede kahjustamise korral on isikul selleks õigus:

süüliselt väärikuse alandamine,

tervise kahjustamine,

vabaduse võtmine,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine,

au või hea nime teotamine korral.
Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
3.3. Tagajärgede kõrvaldamine4
Tagajärgede kõrvaldamise eesmärgiks on ühelt poolt tagada parem isiku kaitse, st teatud juhtudel võib isik olla pigem huvitatud tagajärgede kõrvaldamisest, mitte aga kahju hüvitamisest. Nii sätestavadki § 11 lõiked 1 ja 2, et kannatanu võib nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning avaliku võimu kandja on selleks kohustatud

kui on olemas õiguslik alus selleks ja
tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.

Teisalt aga kaitsmaks riiki on ette nähtud, et ka avaliku võimu kandjal on teatud juhtudel õigus sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada tagajärjed. Nimelt juhtudel, kui

rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja
isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

IV Kahju hüvitamise kord

RVastS näeb ette kahju hüvitamise nn segameetodi, mille kohaselt ei vastuta ametnik vahetult kannatanu ees. See tähendab, et kaitsmaks kannatanu õigusi ja tagamaks maksevõimelise võlgniku, on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. (§ 12 lg 1)
Samas omab avaliku võimu kandja regressi õigust konkreetse ametniku/ töötaja vastu.
Kannatanu

Kahju hüvitamiseks kohustatud isik: avaliku võimu kandja

Regress : avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (vt RVastS § 12 lg 2)
(teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel) NB! vaid süü olemasolul
4.1. Kannatanu – Avaliku võimu kandja
Kannatanu
3 a 3 a
TAOTLUS kahju tekitanud haldusorganile
KAEBUS halduskohtusse
30 päeva

4.2. Avaliku võimu kandja – Ametnik

Avaliku teenistuse seaduse §-d 891 ja 892.
Nimelt on ametnik kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, üksnes süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Juhul kui tegu mitme ametniku poolt ühiselt tekitatud kahjuga vastutab iga ametnik tema süüle vastavas ulatuses.
Kahju hüvitamiseks tuleb ametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul teha ametnikule 3 kuu jooksul nõude aluseks olevatest asjaoludest teada saamisest kirjalik ettepanek, kus näidatakse ära kahju hüvitamise ulatus, kord ja tähtaeg (vähemalt 2 nädalat) ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest.
Kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, tuleb esitada kaebus 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates ametnikult hüvitise väljamõistmiseks halduskohtusse.
Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse:

ametniku majanduslikku olukorda,
kahju suurust ametniku palgaga võrreldes,
teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks,
teenistusstaažist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist,
ametnikule antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid,
muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane.

1 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=93502&u=20090503093920 (03.05.2009).
2 Eelnõu § 1 lg 7: "Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel." Lg 8: "Käesolevat seadust ei kohaldata haldusorgani poolt tegevus- või muu loa väljastamise menetlusele."
3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3-1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s.o nn populaarkaebused), välja arvatud juhul, kui seadus sellise õiguse otse ette näeb." KOV kaebeõigus: vt nt RKHK 16.12.2004, nr 3-3-1-84-04: "Halduskohtusse saab oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda üksnes õigusvõimeline isik. Isiku mõiste defineerimisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seadusest, kui HKMS ei defineeri isiku mõistet teisti. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega saab linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna esitada halduskohtusse kaebusi linna kõikide asutuste maksuvõlgade vaidlustamiseks."; 15.03.2005, nr 3-3-1-78-05; 28.02.2007, nr 3-3-1-86-06.
4 Huvi korral vt E. Andresen. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine ja kahju hüvitamine riigivastutusõiguses. – Juridica 2006, nr 3, lk 159 jj.
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 96 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

96 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rob Rob Õppematerjali autor

haldusakt võimu kandja ametnik järelevalve asjaolud Halduskontroll riigivastutus

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigivastutus

avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust.  Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik.  Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult põhjustatud kahju korral, sõltumata sellest kas toiming oli õiguspärane või

Riigiõigus

docx

Riigivastutuse arvestus

Vastutuse korral tuleb arvestada eriseaduse nõuetega.  Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, siis hüvitavad kahju solidaarselt.  Vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja, kusjuures tema nimel tegutsenud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta.  Kui kahju tekitas füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja, vastutab algne avaliku võimu kandja. 6. Kui riigivastutus on reaktsioon riigi tekitatud ebaõigluse eest, siis milles võib ebaõiglus väljenduda? Palun too vähemalt 3 näidet ja püüa neid ilmestada eluliste näidetega. Avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse all laiemalt on mõistetud igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. See võib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise

Õigus

doc

Haldusõiguse eksami konspekt

Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus regu

Õigusõpetus

345

pdf

HALDUSÕIGUS

Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne. • Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja vaidemenetlus, halduskohtumenetlus). • Haldustäitemenetlus. • Riigivastutus Kodutöö • Esimesel loengul määrab (kohustuslik) igaüks end ühte gruppi ja valib teemakohase kohtulahendi. • Loengu alguses tutvustab grupp u 10 minuti jooksul kohtulahendit rõhuasetusega loenguteemale • Soovitus – oluline põhimõte, seisukoht vm hakkab osast: Kohtu seisukoht, kohtu põhjendused Eksam • Eksami ajad – paku aeg • Eksam koosneb teooriaküsimustest ja kaasusest Õppejõud: Monika Mikiver monika

Kategoriseerimata

docx

Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa

II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasum

Õigus

doc

Sissejuhatus haldusõigusesse

realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS.

Haldusõigus

doc

Haldusõiguse konspekt

Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb

Õigus

doc

Halduskohtumenetlus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse e

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk