Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009N. ParrestHalduskontrollMÕISTE:
Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav
järelevalve ,
mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi
kindlakstegemine ja
vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide
ja institutsioonide ning meetodite kogumit.
Liigitatakse:
1. internne ehk
sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud.
Sellise kontrolli võib omakorda jaotada:
- teenistuslikuks järelevalveks;
- riiklikuks järelevalveks ja
- enesekontrolliks.
2. eksternne ehk
väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni
asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on
käsitletud :
- poliitilist kontrolli;
- arvestuskontrolli;
- õiguskantsleri järelevalvet ja
- kohtukontrolli.
INTERNNE KONTROLLI Teenistusliku
järelevalve
… kohta räägin
loengus lähemalt juurde.
Seondub kaudselt ka vaidemenetlusega.
Vaata:
Vabariigi Valitsuse seaduse § 93-101;
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661.
II Riiklik
järelevalve
Vt Vabariigi
Valitsuse seaduse § 75.
Korrakaitse seaduse
eelnõus1
mõiste määratlus: "Riiklik järelevalve
on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see
välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine."2
NB! Saab eristada
riiklikku järelevalvet kitsas ja laias mõttes:
- Kitsas mõttes: korrakaitse seaduse eelnõu mõistes ei ole riiklik järelevalve halduse kontroll, sest korrakaitse seaduse eelnõu kohaselt on riiklik järelevalve suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele, mitte haldusorganite või halduse kandjate omavahelisele kontrollile .
- Laias mõttes: kitsas mõttes (suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele) + nn haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv).
NB! Kahe riigiorgani
vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei
allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr
3-3-1-38-04).
III Enesekontrolli
… kohta vt
Vabariigi Valitsuse seaduse § 921-923
( sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda
poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga .
EKSTERNNE KONTROLL
IV Poliitiline
kontroll
Liigitatakse
parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja
ühiskondlikuks kontrolliks ( ajakirjandus kui "neljas võim",
PS § 44, kodanikuühiskond ).
Nt PS § 44 lg 2:
Kõik riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on
kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema
nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed,
mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
PS § 65 p 13:
Riigikogu otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele,
peaministrile või ministrile.
PS § 74: Riigikogu
liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja
tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi,
riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või
ülemjuhataja poole.
PS § 97 lg 1:
Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või
ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu
koosseisu enamus.
V Arvestuskontrolli
… kohta vt:
põhiseaduse §-d 132-138;
riigikontrolliseaduse §-d 1-14.
VI Õiguskantsleri
kontrolli
… kohta vt:
põhiseaduse §-d 139-145;
õiguskantsleri seaduse §-d 1-4, 19-354.
VII Kohtukontroll
Eristatakse:
üldaktide (halduse tegevuse üle järelevalve teostamise kontekstis tähendab seega määruste kontrolli) üle teostatav kontroll – reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustik ;
haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik.
NB! Ükski kohtumenetlus ei alga kohtu omal initsiatiivil – alati peab olema
keegi, kes pöördub kohtu poole!
7.1
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
Võimalik täidesaatva
võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse
määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse
määruste üle.
Järelevalvemenetluse
algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks:
õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul);
kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv);
kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega).
Küsimuse lahendab
üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu.
7.2. Halduskohtumenetlus
Oluline norm
põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda
oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse."
Eestis on 3 halduskohtu
astet:
2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik , kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina;
2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid;
Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium.
Halduskohtu pädevusse
kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb
ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub
- haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine,
- halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine,
- avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine,
- haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine ).
Halduskohus lahendab
vaidlusi isik versus haldusorgan
(üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus
haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise
õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud
erandjuhtudel.
Kaebuse liigid:
tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub
ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist).
RKHKm 26.05.2000, nr
3-3-1-21-00: "[…] kaebust saab halduskohtule esitada üksnes
see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei
saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7
järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud
tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse
kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi."
Nii sätestab ka HKMS § 7 lg 1 lause 1: tühistamiskaebusega
halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema
enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste
kaitse süsteem.3
Nt
RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02: "HKMS § 7 lg 1
kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda
halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub […] Haldusakti
tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate
õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi:
põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest
aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid
õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab
või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab
õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt
õiguse kasutamist." RKHKm 20.12.2001, nr 3-3-1-8-01: "Vastavalt
HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale
halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või
toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse
rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav
haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka
kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu ei pea halduskohus kontrollima
haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele,
et see ei puuduta kaebaja õigusi […] Kaebuse haldusakti
õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on
selleks põhjendatud huvi (HKMS § 7 lg 3).
Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 küll eristab mõisteid
"õigus" ja "huvi", kuid õiguspraktikas võivad
nad olla omavahel seotud. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse
läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista
isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi,
seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja
halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud
seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama , kas selles
sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui
säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest
isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures
tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku
põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus
kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab
kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane
kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati
haldusakti adressaadi õigusi."
HKMS § 7 lg 1 lause
2: tuvastuskaebusega saab kohtu poole pöörduda, kui isikul on
põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks on tavaliselt soov
esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.
RKHKm
02.04.2009, nr 3-3-1-100-08, p 36: "Isiku põhjendatud huvi
olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab
isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud
huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See
tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku
õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge
eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud
subjektiivsete õiguste kaitsel . Põhjendatud huviks ei saa olla
lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. […] Piisavaks
huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul
ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus . Haldusakti
õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima
ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada
üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude
esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab
kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. […]
Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse
esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse
tuvastamine kasulik
ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi
tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel."
RKHKm 26.05.2000, nr 3-3-1-21-00: "Põhjendatud huviks HKMS § 7
lg. 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides."
Kohtualluvus –
reeglina asutuse asukoha järgi.
Kaebetähtaeg
– üldreegel 30 päeva. Tähtaja ennistamise võimalus "mõjuval põhjusel ", milleks on objektiivsed asjaolud .
Nt
RKHKm 3-3-1-57-02: "[…] haldusakti adressaadi subjektiivne
arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks
ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse
esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas
haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud
isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul,
kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Kolleegium leidis
aga samas, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest
puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui
kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada.
Kolleegium ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja
ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes
kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine
ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas
selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad .
Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid
asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus ), kui ka
subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.
Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust
saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
See, et Eesti kohtusüsteemis tegutsevad lisaks üldkohtutele ka halduskohtud ja et viimaste ülesanne on õiguskaitse täitevvõimu
kuritarvitamise eest, on Eesti Vabariigi põhikorra üks osa ja võiks
olla isikutele teada. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti
kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab,
et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi.
Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab
ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab
isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise
isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja
ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus
nõuannet usaldada."
Esialgne
õiguskaitse – haldusakti või toimingu vaidlustamine ei
tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu
sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud
juhtudel täitmise/sooritamise peatada.
Nt
RKHKm 02.03.2006, nr 3-3-1-3-06: "Riigikohtu halduskolleegium on
oma varasemates lahendites […] leidnud, et esialgse õiguskaitse
kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse
põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi,
avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse
kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise
üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus.";
HKMS § 11 lg 31
p 5: "Halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega
selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal
ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust,
eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud."
( Analoogne § 23 lg 3 p 1, § 33 lg 3 p 5, § 60 lg 2)
RKHK on selgitanud,
et neid norme tuleb tõlgendada kitsendavalt, nii et selle sättega
hõlmatakse üksnes juhud , kus isikul ilmselgelt puudub
halduskohtusse pöördumise õigus. "Kohus võib kaebuse
üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming
ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses
toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti
või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes
kohtuotsuses." (RKHKm 30.10.2008, nr 3-3-1-45-08)
Uurimisprintsiip
– nt RKHKo 23.10.2001, nr 3-3-1-49-01: "Halduskohtumenetluses
tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla
aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimisprintsiipi
väljendavad eelkõige HKMS § 12 lg 2 p-d 2 ja 3,
§ 19 lg-d 6 ja 7, § 21 lg 1, § 25 lg 4. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel
tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal
initsiatiivil. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad
protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt , et asja
otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi.
Uurimispõhimõte ei võta protsessiosalistelt kohustust tuua välja
asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid.
Seda kohustust väljendavad otseselt HKMS § 15 lg 3 ja
§ 16 lg 2 esimene lause. Vajadusel peab kohus nõudma
protsessiosaliselt oluliste asjaolude väljatoomist ja tõendite
esitamist. HKMS § 16 lg 2 teises ja kolmandas lauses väljendatud võimalused koguda uusi tõendeid ja kutsuda
tunnistajaid, kujutavad endast kohtu kohustust tagada omalt poolt
asjaolude väljaselgitamine, kui protsessiosalised ei ole täitnud
oma kohustust tõendid esitada. Kohtu aktiivsus peab seejuures
sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised
asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema
protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. Vastutus oluliste
asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub
halduskohtumenetluses kohtul.";
Halduskohtu volitused :
tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi;
teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks;
tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi;
mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;
tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist;
jätta kaebus või protest rahuldamata.
Riigivastutus
Riigivastutuse seaduse (RVastS)
peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse
riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga
kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid
hakata riigi "rahakotti" liialt koormama.
RVastS ülesandeks on
anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste
sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja
millistel tingimustel saab isik esitada ( kokkuvõtlikult on nõuded
toodud § 2 lõikes 1); menetlusliku korra sätestab HKMS ja HMS.
RVastS moodustab
ühtse süsteemi HMS-i ning AtSS-ga. Kaks viimati nimetatut määravad
kindlaks nõuded halduse õiguspärasele tegevusele; RVastS seevastu
reguleerib patoloogiat ehk seda, mis saab juhtudel, kui on käitutud
õigusvastaselt ning tekkinud on kahju.
I Mõiste "riigivastutus"
RVastS § 1 lg 1:
" Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste
rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste
kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra
(riigivastutus)."
"…vastutus"
– nimetatud mõiste viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele.
Tegelikkuses on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates sätteid ka
õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise
kohta (neid kahte viimast me loengus ei käsitle lähemalt).
"riigi…"
– riigivõim jaotatakse traditsiooniliselt kolmeks haruks:
seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim. Kuigi peamiselt keskendub
seadus avaliku võimu kandja poolt täidesaatva võimu teostamisel
tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova
aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju
hüvitamise kohta (neid kahte viimast me loengus ei käsitle
lähemalt).
RVastS ei reguleeri
kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes (§ 1 lg 2).
Näidisloetelu, mida käsitleda eraõiguslikus suhtes kahju
tekitamisena, on toodud § 1 lõikes 3.
II Kahju
hüvitamise eeldused
RVastS § 7 lg 1:
"Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu),
võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud
võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse
§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või
taastamisega."
RVastS § 7 lg 2:
"Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes
juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming
õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi."
Nimetatud sätetest
tulenevad kaks olulist nõuet:
esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused;
teiseks on isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist alles siis, kui ta on esitanud esmase ehk primaarnõude, kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju. Seega lasub isikul samuti kohustus võtta tarvitusele abinõud ja tegutseda aktiivselt enda õiguste ja huvide kaitsel. Kui isik pole tegutsenud aktiivselt, siis selles ulatuses ei saa ta kahju hüvitamist nõuda.
2.1. Vastutuse
alused
isiku subjektiivsete õiguste rikkumine "Isik, kelle õigusi…on rikkunud …".
isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes "…avaliku võimu kandja … avalik-õiguslikus suhtes …";
Avaliku võimu kandja mõiste – RVastS § 2 lg 1: "Käesoleva
seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt,
muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke
ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet
teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda …";
RVastS § 12 lg 2: "Avaliku võimu kandja poolt tekitatud
kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid
täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju,
sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu,
üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud
füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta
teisiti."
Eraõiguslik suhe – vt RVastS § 1 lõiked 2 ja 3.
Millal läheb vastutus avaliku
võimu kandjale üle:
RKKK 3-3-1-136-04: "See,
millal on kahju tekitanud käitumise seos töö- või
teenistuskohustuste täitmisega piisav … RVastS § 12 lg-s 2
ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus.
Määrav on seejuures asjaolu, kas
kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll,
või oli ametiülesannete täitmine kahju tekitamise aspektist
kõrvalise tähendusega.
… RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui seos
kahju põhjustamise ja ametitegevuse vahel on pelgalt juhuslikku
laadi. Samas ei eelda vastutuse üleminek … RVastS § 12 lg 2
alusel alati seda, et kahju on tekitatud käitumisega, mille kaugem
eesmärk on avaliku huvi teenimine . Teatud juhtudel on vastutuse
üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase
ülesandeid täitnud isik kasutas oma töö- või
teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike
eesmärkide saavutamiseks. Ning lõpuks ei välista avaliku võimu
kandja vastutust iseenesest seegi, kui tema ülesandeid täitnud
füüsiline isik ületas kahju tekitades teatud määral oma
volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma
avaliku võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal)
võimalus oma võimu kasutades kahju tekitada.
Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine
korraldamine on avaliku võimu kandja pädevuses, mistõttu tal lasub
kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko , et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud
avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike
kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju
tekitanud isiku maksevõimetuse riski."
tegevuse õigusvastasus "…õigusvastase tegevusega…";
See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseaduse, seaduse või
seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla
õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus
tegutseda kahjustatud isiku suhtes (nt politseil kuriteo puhul).
põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel;
Nn adekvaatsuse teooria: tuleb leida vastus küsimusele, milline
oleks olukord siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud. Ehk
teiste sõnadega, kas kahju oleks tekkinud, kui ametnik oleks
käitunud õiguspäraselt.
RKTK 3-2-1-78-06: Põhjusliku
seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo
vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt
ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui
ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust
toimunud. Selleks saab
kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku
väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik
tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui
ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.
kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…";
Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus , au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette:
- varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2),
- mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9),
- tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10),
- tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12).
süü – süü ei ole nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3).
2.2.
Esmased ehk primaarnõuded
Esmased nõuded –
tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks on isikul aega vaid 30
päeva (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Kahju hüvitamise nõue (ja
tuvastusnõue) – isikul on aega selleks 3 aastat päevast,
millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või
pidi teada saama (max 10 a) (RVastS § 17, HKMS § 9 lg 4 (lg 5)).
RKHK
3-3-1-11-02, 3-3-1-14-02, 3-3-1-8-04: Kui haldusakti tühistamine ei
oleks kahju kõrvaldanud, ei lange hüvitusnõue ära seetõttu, et
kannatanu pole haldusakti vaidlustanud. Haldusakti tühistamiseks
kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui
kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu
jaoks arusaadav ja
tühistamiskaebuse
esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi.
Esmased nõuded:
§ 3: Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue
§ 4: Toimingu lõpetamise nõue
§ 5: Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele)
§ 6: Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
III Kahju
3.1. Varalise kahju hüvitamine
Eesmärk: tuleb luua varaline
olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks
rikutud. Hüvitatakse rahas (§ 8 lg 1). Liigid:
- otsene varaline kahju: kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3);
- saamata jäänud tulu: kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS 128 lg 4). Saamata jäänud tulu pole kogu isiku sissetulek, mis ta oleks tulevikus saanud, vaid sellest tuleb maha arvata kulud, mida isik oleks pidanud tulu saamiseks tegema.
3.2. Mittevaralise kahju
hüvitamine – RVastS § 9
Rahalist mittevaralise kahju
hüvitamist saab nõuda vaid füüsiline isik. Kui mittevaralise
kahju all mõeldakse üldiselt kahjustatud isiku füüsilist ja
hingelist valu ning kannatusi, siis RVastS näeb ette ammendava loetelu juhtudest, milliste hüvede kahjustamise korral on isikul
selleks õigus:
süüliselt väärikuse alandamine,
tervise kahjustamine,
vabaduse võtmine,
kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine,
au või hea nime teotamine korral.
Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü
vormi ja raskust.
3.3. Tagajärgede kõrvaldamine4
Tagajärgede kõrvaldamise eesmärgiks
on ühelt poolt tagada parem isiku kaitse, st teatud juhtudel võib
isik olla pigem huvitatud tagajärgede kõrvaldamisest, mitte aga
kahju hüvitamisest. Nii sätestavadki § 11 lõiked 1 ja 2, et kannatanu võib nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise
hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud
haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist
ning avaliku võimu kandja on selleks kohustatud
- kui on olemas õiguslik alus selleks ja
- tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.
Teisalt aga kaitsmaks
riiki on ette nähtud, et ka avaliku võimu kandjal on teatud
juhtudel õigus sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada
tagajärjed. Nimelt juhtudel, kui
- rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja
- isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
IV Kahju
hüvitamise kord
RVastS näeb ette
kahju hüvitamise nn segameetodi, mille kohaselt ei vastuta
ametnik vahetult kannatanu ees. See tähendab, et kaitsmaks
kannatanu õigusi ja tagamaks maksevõimelise võlgniku, on kahju
hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju
tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama
avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata
või toimingu sooritamata. (§ 12 lg 1)
Samas omab avaliku
võimu kandja regressi õigust konkreetse ametniku/ töötaja vastu.
Kannatanu
Kahju hüvitamiseks
kohustatud isik: avaliku võimu kandja
Regress : avaliku võimu
kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (vt RVastS § 12 lg 2)
(teenistussuhte,
lepingu, üksikkorralduse või muul alusel) NB! vaid süü olemasolul
4.1. Kannatanu –
Avaliku võimu kandja
Kannatanu
3 a 3 a
TAOTLUS kahju tekitanud haldusorganile
KAEBUS halduskohtusse
30
päeva
4.2.
Avaliku võimu kandja – Ametnik
Avaliku teenistuse
seaduse §-d 891 ja 892.
Nimelt on ametnik
kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele,
kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, üksnes süüliselt
teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Juhul kui tegu
mitme ametniku poolt ühiselt tekitatud kahjuga vastutab iga ametnik
tema süüle vastavas ulatuses.
Kahju hüvitamiseks
tuleb ametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul teha
ametnikule 3 kuu jooksul nõude aluseks olevatest asjaoludest teada
saamisest kirjalik ettepanek, kus näidatakse ära kahju hüvitamise
ulatus, kord ja tähtaeg (vähemalt 2 nädalat) ning hüvitise
nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik peab vastama ettepanekule
kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või
keeldub sellest.
Kui ametnik ei ole
õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või
ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, tuleb
esitada kaebus 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse
tekkimisest arvates ametnikult hüvitise väljamõistmiseks
halduskohtusse.
Hüvitise suuruse
määramisel arvestatakse:
- ametniku majanduslikku olukorda,
- kahju suurust ametniku palgaga võrreldes,
- teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks,
- teenistusstaažist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist,
- ametnikule antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid,
- muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane.
1 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=93502&u=20090503093920 (03.05.2009).
2 Eelnõu § 1 lg 7: "Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel." Lg 8: "Käesolevat seadust ei kohaldata haldusorgani poolt tegevus- või muu loa väljastamise menetlusele."
3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3-1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s.o nn populaarkaebused), välja arvatud juhul, kui seadus sellise õiguse otse ette näeb." KOV kaebeõigus: vt nt RKHK 16.12.2004, nr 3-3-1-84-04: "Halduskohtusse saab oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda üksnes õigusvõimeline isik. Isiku mõiste defineerimisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seadusest, kui HKMS ei defineeri isiku mõistet teisti. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega saab linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna esitada halduskohtusse kaebusi linna kõikide asutuste maksuvõlgade vaidlustamiseks."; 15.03.2005, nr 3-3-1-78-05; 28.02.2007, nr 3-3-1-86-06.
4 Huvi korral vt E. Andresen. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine ja kahju hüvitamine riigivastutusõiguses. – Juridica 2006, nr 3, lk 159 jj.
12
Kõik kommentaarid