Finantsnäitajate arvutamine (0)

Overview

1.kulude liigitamine
1.Lahendus
2.Kulude käitumine
2.Lahendus
3.KMK analüüs
3.Lahendus
4.Olulised kulud
Lahendus
5.Kulude arvestus
5.Lahendus
6.Eelarvestamine
6.Lahendus
7.Hälvete anal
7.Lah
8.Investeeringu efektiivsus
8. lah.
9.Finantsanalüüs
9.Lahendus
10. Vastutuskeskuste hindamine
10.Lahendus
11. Portfolio anal
11. lah
12.BSC
12.Lahendus

Sheet 1: 1.kulude liigitamine

Teema 1.Kulude liigitamine


Ülesanne 1.1
Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p):
a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus;
b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus ( kulum ) pizzarestoranis;
c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad ;
d) turvameeste palgad linna kaubamajas ;
e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis;
f) tootmisseadmete kulum;
g) müügijuhi ametiauto kulum;
h) tootmishoone kindlustus ;
i) tootmisjuhi palk;
j) turustusjuhi põhipalk;


Ülesanne 1.2

Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine:
1 Põhimaterjal 6.0
2 Põhitöötasu 1.2
3 TÜK muutuv osa 0.6
4 TÜK püsiv osa 0.2
Leida tooteühiku kohta
8.0
a) tootekulu
b) toote muutuvkulu
c) konverteerimiskulu
d) toote püsikulu
Ülesanne 1.3

Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga
ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse
10000 jalgratast.
On teada järgmised kulud, EEK
1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000
2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500
3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000
5 Põhitööliste tükitasu 30
6 Tootmise abimaterjalid ( joodis , määre jms.)/ühik 12
7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500
8 Reklaamikulu kuus 6000
9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10
10 Tootmishoone kulum kuus 1500
a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt
põhipalk
põhimaterjal
tootmise üldkulud
perioodikulud
esmaskulud
tootekulud
konverteerimis(töötlemis)kulud
b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud
Ülesanne 1.4

Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud
10000 toote valmistamiseks on
järgmised, EEK/ühikule:
1 Põhimaterjal 15
2 Põhitöötasu 6
3 TÜK muutuv osa 11
4 TÜK püsiv osa 19
5 Müügikulude muutuv osa 2
6 Müügikulude püsiosa 4
57
Leida
a) Inventeeritavate kulude summa kui toodetakse
12000 toodet
b) perioodikulude summa, kui müüakse
7000 toodet
Vastus
a)
b)
Ülesanne 1.5

On toodud mitmesugused kulud golfivarustust tootva firma kohta.
Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga tegemist:
NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti
Kululiigid
a) muutuvkulu
b) püsikulu
c) perioodikulu
d) tootekulu
e) halduskulu
f) müügikulu
g) tootmiskulu
h) uurimis ja arendustegevuse kulu
i) põhimaterjal
j) põhitööliste palk
k) tootmise lisakulu
Kulud
1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall
2.Tsehhijuhataja ametipalk
3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas
4.Müüjate makstud komisjonitasud
5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu
6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk
7.Firma presidendi sekretäri PC kulum
Ülesanne 1.6.
Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,€:
Põhimaterjal 120
Põhitööliste palk 30
Tootmise muutuvad lisakulud 40
Tootmise püsivad lisakulud 20
Halduskulud 20
Müüjate komisjonitasu 50
Arvutada:
Tootekulud
Esmaskulud
Konverteerimiskulud
Muutuvkulud
Turustuskulud
Ülesanne 1.7
On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul
märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu
võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus
Kululiigid:
a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud
b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud
c) laenuosakonna otsekulud
d) laenuosakonna kaudkulud
e) diferentsiaalkulud
f) piirkulu
g) alternatiivkulu
h) pöördumatu kulu
Kulud
1. Laenuosakonna juhataja ametipalk
2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed
3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus
4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale
5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas,
mitte aga naabemaakonnas
7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus
Ülesanne 8
Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon :
Kas tegemist on:
1.     pöördumatu kulu
2.     täiendkulu
3.     muutuvkulu
4.     püsikulu
5.     segakulu ,
6.     astmelise kulu
7.     kontrollitava kulu
8.     mittekontrollitav kulu
9.     alternatiivkuluga
1. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €.
Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 €
kulu
2. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €.
Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on
kulu
3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust.
Üks on : maksta baaspalka ja väike osa palgast valmistatud ühikute eest.
Sellisel juhul kogu operaatori töötasu on
kulu
4. Alternatiiviks on maksta ajatasu. Sellisel juhul madala tootmismahu korral vajatakse ühte
masinat ja selle operaatorit , suurema tootmismahu korral kahte masinat ja operaatorit ning
tippkoormuse puhul kolme masinat ja kolme operaatorit. See tähendab, et kogu operaatorite
palgakulu on
kulu
5. Masina, millest oli juttu juhtumis (a), saaks müüa 8 000 € eest. Kui ettevõte otsustab, et
kasutab seda masinat edasi ja ei müü ära, siis 8 000 € on
6. Kui ettevõte ostsustab kasutada masinat pikemat aega, siis seda peab remontima. Sellise
otsustuse korral remondikulud on
7. Osakonna juhatajale on teada antud, et seadme kasutamise kulud igas osakonnas on 3000
€ aastas. Osakonna juhataja vaatekohast on seadme kasutuskulud aastas
Ülesanne 1.9. Kulude liigitamine

AS, milline toodab ja kaupleb aabitsatega, lõpetas spekuleerimise börsil, mille tulukus oli
200% aastas ja investeeris vabanenud raha tootmishoonesse, maksumusega
500000 € ja milline äriplaani kohaselt leiab kasutamist 10 aastat. Amortisatsiooni arvutatakse
lineaarselt. Tootmishoones asub trükimasin, mille maksumus oli
20000 €
ja millel plaanitakse järgneva
4 aasta jooksu toota
25000 aabitsat aastas.
Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 €/aabits).
Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali
10 €, töötasu 50
ja muid kulusid
1.5 €.
Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti
7500 € eest 25000
aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele.
Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid
60000 €
Üldjuhtimiskulud
30000
Müügikulud sisaldavad töötasu
4 €/aabits ja telefonikulu.
On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub
3 minutit kõneaega (tariif
0.1 €) ja abonenttasu on
10 € kuus.
Aasta tootmis – ja müügimaht
25000 tk.
Leida jooksva aasta kulud:
Muutuvkulud Esmaskulud
Tootmis-
kulud
Püsikulud Täiendkulud
Müügikulud
Segakulud Alternatiivkulud
Pöörduma-
tud kulud

Sheet 2: 1.Lahendus

Ülesanne 1.1
Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga(T) või perioodikuluga (P):
a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus;
T
b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis;
P
c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad;
P
d) turvameeste palgad linna kaubamajas;
P
e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis;
P
f) tootmisseadmete kulum;
P
g) müügijuhi ametiauto kulum;
P
h) tootmishoone kindlustus;
P
i) tootmisjuhi palk;
P
j) turustusjuhi põhipalk;
P


P


Ülesanne 1.2
Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine:
1 Põhimaterjal 6.0
2 Põhitöötasu 1.2
3 TÜK muutuv osa 0.6
4 TÜK püsiv osa 0.2
Leida tooteühiku kohta
a) tootekulu 8.0
b) toote muutuvkulu 7.8
c) konverteerimiskulu 2
d) toote püsikulu 0.2
Ülesanne 1.3
Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga
ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse
10000 jalgratast.
On teada järgmised kulud, €
1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000
2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500
3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000
5 Põhitööliste tükitasu 30
6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12
7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500
8 Reklaamikulu kuus 6000
9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10
10 Tootmishoone kulum kuus 1500
a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt
põhipalk 300000
põhimaterjal 800000
tootmise üldkulud 144500
perioodikulud 30500
esmaskulud 1100000
tootekulud 124.45
konverteerimis(töötlemis)kulud 444500
b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud 1244500
Ülesanne 1.4
Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud
10000 toote valmistamiseks on
järgmised, €/ühikule:
1 Põhimaterjal 15
2 Põhitöötasu 6
3 TÜK muutuv osa 11
4 TÜK püsiv osa 19
5 Müügikulude muutuv osa 2
6 Müügikulude püsiosa 4
Leida
57
a)Inventeeritavate kulude summa kui toodetakse
12000 toodet
b) perioodikulude summa, kui müüakse
7000 toodet
Vastus
a)
574000
b)
230000
Ülesanne 1.5

On toodud mitmesugused kulud golfivarustust tootva firma kohta.
Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga tegemist:
NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti
Kululiigid
a) muutuvkulu
b) püsikulu
c) perioodikulu
d) tootekulu
e) halduskulu
f) müügikulu
g) tootmiskulu
h) uurimis ja arendustegevuse kulu
i) põhimaterjal
j) põhitööliste palk
k) tootmise lisakulu
Kulud
1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall
a,d,g,i,
2.Tsehhijuhataja ametipalk
b,c,d,g,k
3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas
b,c,d,e,g,k
4.Müüjate makstud komisjonitasud
a,f
5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu
a,d,g,j,
6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk
b,c,h
7.Firma presidendi sekretäri PC kulum
b,c,
Ülesanne 1.6.
Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,€:
Põhimaterjal 120
Põhitööliste palk 30
Tootmise muutuvad lisakulud 40
Tootmise püsivad lisakulud 20
Halduskulud 20
Müüjate komisjonitasu 50
Arvutada:
Tootekulud 210
Esmaskulud 150
Konverteerimiskulud 90
Muutuvkulud 210
Turustuskulud 50
Ülesanne 1.7
On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul
märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu
võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus
Kululiigid:
a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud
b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud
c) laenuosakonna otsekulud
d) laenuosakonna kaudkulud
e) diferentsiaalkulud
f) piirkulu
g) alternatiivkulu
h) pöördumatu kulu
Kulud
1. Laenuosakonna juhataja ametipalk
b,c
2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed
c,
3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus
a,
4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale
d
5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas,
g
mitte aga naabemaakonnas
7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus
e
Ülesanne 8
Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon:
Kas tegemist on:
1.     pöördumatu kulu
2.     täiendkulu
3.     muutuvkulu
4.     püsikulu
5.     segakulu ,
6.     astmelise kulu
7.     kontrollitava kulu
8.     mittekontrollitav kulu
9.     alternatiivkuluga
1. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €.
Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 €
pöördumatu
kulu
2. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €.
Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on
püsikulu
kulu
3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust.
Üks on : maksta baaspalka ja väike osa palgast valmistatud ühikute eest.
Sellisel juhul kogu operaatori töötasu on
segakulu
kulu
4. Alternatiiviks on maksta ajatasu. Sellisel juhul madala tootmismahu korral vajatakse ühte
masinat ja selle operaatorit, suurema tootmismahu korral kahte masinat ja operaatorit ning
tippkoormuse puhul kolme masinat ja kolme operaatorit. See tähendab, et kogu operaatorite
palgakulu on
astmeline
kulu
5. Masina, millest oli juttu juhtumis (a), saaks müüa 8 000 € eest. Kui ettevõte otsustab, et
kasutab seda masinat edasi ja ei müü ära, siis 8 000 € on
alternatiivkulu
6. Kui ettevõte ostsustab kasutada masinat pikemat aega, siis seda peab remontima. Sellise
otsustuse korral remondikulud on
kontrollitav kulu
7. Osakonna juhatajale on teada antud, et seadme kasutamise kulud igas osakonnas on 3000
€ aastas. Osakonna juhataja vaatekohast on seadme kasutuskulud aastas
mittekontrollitav
Ülesanne 1.9. Kulude liigitamine

AS, milline toodab ja kaupleb aabitsatega,
lõpetas spekuleerimise börsil,
mille tulukus
oli 200% aastas ja investeeris vabanenud raha
tootmishoonesse, maksumusega
500000 € ja milline
Tootmishoones asub trükimasin, mille maksumus oli
20000
€ ja millel plaanitakse järgneva
4 aasta jooksu toota
25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1€/aabits).
Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali
10 €., töötasu 50
kr. ja muid kulusid 10 kr.
Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti
7500 €. eest 25000
aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele.
Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid
60000 €..
Üldjuhtimiskulud 30000 €
Müügikulud sisaldavad töötasu
4 €./aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et
iga aabitsa peale kulub
3 minutit kõneaega (tariif
0.1
€.) ja abonenttasu on
10 € kuus.Aasta tootmis – ja müügimaht
25000 tk.
Leida jooksva aasta kulud:
Muutuvkulud
Esmaskulud
Tootmiskulud
5325000
3750000
6725000
Püsikulud
täiendkulud
Müügikulud
1526200
2975000
1076200
Segakulud
Alternatiivkulud
Pöördumatud kulud
76200
10000000
5275000

Sheet 3: 2.Kulude käitumine

Ül.2.1 Kulude käitumine
Väike autoremonditöökoda tegeleb summutite remondiga. Kulu on arvestatud
600 summuti remondiks kuus.
Leida arvud, mis peavad olema tähtede asemel
Näitaja Asendatud summutite arv
500 600 700
Kogukulud
FC A 420000 B
VC C 300000 D
ΣTC E F G
Ühikukulud
fc H I J
vc K L M
c N O P
Asenda tähed arvudega


Ül.2.2 Kulufunktsiooni tuletamine


Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6
kuu kommunaalteenuste maksumus, mis on segakulu:

töö tunnid Kommunaalteenused, €
Kuu X Y XY X*X
jaanuar 550 16000
veebruar 550 16200
märts 600 17000
aprill 700 19000
mai 450 13500
juuni 400 13500
Summa
Kasutades maksimum-miinimumi ja vähimruutude meetodit leida:





а) Muutuvkulud tunni töö kohta, muutuvkulu kordaja, VC/h
max-min meetodil
vähimruutude meetodil

b) Püsikulud, FC
max-min meetodil
vähimruutude meetodil
c) Kulufunktsioon
TC = 0 + 0.00 *h
d) Detsembri kulud, kui kaubamaja oli lahti
800 töötundi. Leida kulud:
0
Ülesanne 2.3
Firma soovib tuletada masintundide ja tootmise lisakulude vahelise seosevõrrandi. Viimase
20
kuu andmetel tehtud arvutustulemused on järgmised:
ΣX = 40000
ΣXY = 1200000000
ΣY = 40000
ΣX 2= 120000000
1) Tuletada seosevõrrand vähimruutude meetodil:
a=
b=
TC =
2) Prognoosida tootmise lisakulude summa
2000 masintunni puhul.
Milline on tootmise lisakulude põhiosa? Kui suur on muutuvosa?

Sheet 4: 2.Lahendus

Ül.2.1 Kulude käitumine










Väike autoremonditöökoda tegeleb summutite remondiga. Kulu on arvestatud





600 summuti remondiks kuus.





Näitaja Asendatud summutite arv





500 600 700


Kogukulud


FC 420000 420000 420000


VC 250000 300000 350000


ΣTC 670000 720000 770000


Ühikukulud


fc 840 700 600


vc 500 500 500


c 1340 1200 1100


Asenda tähed arvudega






































Ülesanne 2.2.









Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6







kuu kommunaalteenuste maksumus:







Töö tunnid Kommunaal -teenused, €







Kuu X Y XY X2






jaanuar 550 16000 8800000 302500






veebruar 550 16200 8910000 302500






märts 600 17000 10200000 360000






aprill 700 19000 13300000 490000






mai 450 13500 6075000 202500






juuni 400 13500 5400000 160000






Summa 3250 95200 52685000 1817500






Kasutades maksimum-miinimumi ja vähimruutude meetodit leida:








а) Muutuvkulud tunni töö kohta, muutuvkulu kordaja, VC/h




max-min meetodil
18.33 a = 5254.7 FC




vähimruutude meetodil
19.59 b = n(ΣXY)-(ΣX)*(ΣY)/(n(ΣX2 )-(ΣX)2
b) Püsikulud, FC
max-min meetodil
6167 FC = TC - VC/h' h
vähimruutude meetodil
5255 a = (ΣY)*(ΣX2)-(ΣX)*(ΣXY)/(n*ΣX2-(ΣX)2
c) Kulufunktsioon
TC = 5255 + 19.59 x h
d) Detsembri kulud, kui kaubamaja oli lahti
800 töötundi.




Leida kulud:






20928








Ülesanne 2.3




Firma soovib tuletada masintundide ja tootmise lisakulude vahelise seosevõrrandi. Viimase
20
kuu andmetel tehtud arvutustulemused on järgmised:
ΣX = 40000
ΣXY = 1200000000
ΣY = 40000
ΣX2 = 120000000
1) Tuletada seosevõrrand vähimruutude meetodil:
a= -54000 (ΣY)*(ΣX2)-(ΣX)*(ΣXY)/(n*ΣX2-(ΣX)2
b= 28.00 n(ΣXY)-(ΣX)*(ΣY)/(n(ΣX2 )-(ΣX)2
TC = -54000 + 28.00 x h
2) Prognoosida tootmise lisakulude summa
2000 masintunni puhul.
2000
Milline on tootmise lisakulude põhiosa? Kui suur on muutuvosa?
-27.00 28.00

Sheet 5: 3.KMK analüüs

Ül.3.1

















On teada järgmised andmed: püsikulude kogusumma

180000 €, muutuvkulud tooteühiku kohta















55 €, tooteühiku müügihind
75 €, ettevõtte tulumaksumäär











21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik



79000













€ puhaskasumi saamiseks



















1) BEP






































2) Tk. sihtkasumi saamiseks







































Ülesanne 3.2



















Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive ( kroonides )



















on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks




10













% piirkasumist


















































































Ülesanne 3.3



















Arvutada puuduvad summad kroonides:



















Variant p AVC q CM TFC TR-TC













1 10 6 100000 A 330000 B













2 20 15 C 100000 D 11000













3 30 20 70000 E F 12000













4 G 8 80000 160000 110000 H













5 25 J 12000 72000 64000 K


































Ülesanne 3.4



















Firma valmistab ja müüb pastapliiatseid. On teada järgmised andmed:aastas müüakse




5000000













pastapliiatsit hinnaga 5 krooni tükk, muutuvkulud on

3 krooni ühe pastapliiatsi













kohta ja aasta püsikulud 9000000 krooni

















1)Kui suur on aasta ärikasum?















2)Arvuta kasumilävi kroonides















3)Arvuta uus ärikasum iga järgmise muutuse korral:














a) kui muutuvkulud ühe pastapliiatsi kohta suurenevad
40 sendi võrra













b) kui püsikulud suurenevad
10 % ja müügimaht
10%













c) kui püsikulud vähenevad
20% müügihind alaneb
20%













tooteühiku muutuvkulud vähenevad
10% ning müüdavate pastapliiatsite arv suureneb
40%













4) Leida uus kasumilävi (tk) järgmiste muutuste korral:














a) kui püsikulud suurenevad
10%















b) kui müügihind suureneb
10% ja püsikulud suurenevad















200000 krooni võrra


























































































































































































Ülesanne 3.5



















KOTI firmas valmistatakse suuri, keskmisi ja väikeseid kandekotte. Järgmisel aastal on plaanis














müüa 20000 kotti , sealhulgas
2000 suurt, 10000 keskmist ja









8000 väikest. Kottide piirkasum on vastavalt:


60 30 20







krooni. Firma püsikuludeks on planeeritud

406000 krooni










1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist



































2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti













Arvutada uus kasum
ja kasumilävi






































Ülesanne 3.6



















Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud



















Müügikäive 9200


















Kas. põhimat. 3500


















Põhitüüliste palk 2100


















Tootmise lisakulude muutuvosa 1000


















Tootmise lisakulude püsivosa 500


















Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa А















Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas В















Müügi ja halduskulude püsiosa 800















Brutokasum С















Piirkasum D

















Esmaskulud Е















Konverteerimiskulud F















Ärikasum G





























Ülesanne 3.7
















Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus











Variant Q TR TVC cm TFC Profit










1 5000 90000 40000 A 1500 B










2 3000 C 4000 3 D 2000










3 10000 50000 E F 20000 5000

























Ülesanne 3.8














Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. piirkasumimäär. Eeldame, et valmistatakse






mitut liiki toodangut








Variant TR TVC % CM TFC Profit











1 900000 720000 A B 95000







2 600000 C 40 D 75000












3 E F 30 90000 60000



































































































































































Ülesanne 3.9















Firma müüb ühte liiki toodangut hinnaga
60 krooni tükk. Muutuvkulud












kroonides ühe toote kohta on seejuures järmised:









Põhimaterjalid 16













Põhitööliste töötasu 12













Tootmise lisakulud 7













Tootmiskulud kokku 35













Müügikulud 5













Muutuvkulud kokku 40













Leida:










1) aasta puhaskasum ( kahjum ), kui igas kuus toodetakse ja müüakse
4000 toodet;











2)kasumilävi (tk) aasta andmetel;










3)milline müügikäive kindlustab aastase puhaskasumi
224000 €;














4)piirkasumimäär, eeldades, et põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu suurenes
20%


































































































Ül. 3.10.














Firma kavatseb oma uut toodet müüa hinnaga
15 € tükk. Tootega seotud püsikulud on













900000 €, kui valmistatakse vähem kui

500000 tk. ja 1500000






kr. € kui valmistatakse 500000 või rohkem. Muutuvkulud moodustavad


80% käibest









Rakendatav tulumaksu määr 10%.
Arvutada:















1) Kasumilävi naturaalühikutes





























2) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on
1200000 €


























3) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on
1200000 €


























4) Müügikäive, mille puhul puhaskasum on
370000 €












































Ül. 3.11












Juuksurisalongis "Moodne soeng " on
4 juuksurit. Iga juuksur teenib









10 € tunnis, kui ta töötab
40 tundi nädalas,
4







nädalat kuus. Ruumide üür ja muud püsikulud moodustavad
1500 €






kuus. Eeldame, salongi ainus teenus on soengute tegemine.
Ühe soengu eest








laekub keskmiselt 20 €











1) Arvutada kasumilävi kuu jooksul tehtud soengute arvuna






















2) Kui suur on kasum, kui tehakse
500 soengut
























3) Oletame, et perenaine muutis töö tasustamise korda. Uue korra kohaselt saavad juuksurid












6 € tunnis +
20% tehtud soengu hinnast











Kui suur on uus piirkasum ühe soengu kohta? Arvuta uus kasumilävi kuu jooksul tehtud soengute












arvuna.Uus kasum?

















CM
















BEP
















Kasum



























































































































Ül.3.12
















KASUMILÄVEPUNKTI ANALÜÜS (Break- even analyse )











TR-TVC TVC/Q TFC/Q TC/Q






Lähteandmed:
Q TVC TFC TC TR TCM AVC AFC ATC P





Ühikuhind,P 100 100





Püsikulud,FC 25000 200





Muutuvkulud,VC 50 300






0 400






0 500









Leida:
600









Piirkasum,CM
700









BEP
800









1) Kujuta diagrammil BEP kujunemist


















2) Kujuta diagrammil CM kujunemist


















3) Kujuta diagrammil keskmiste kulude muutumist















































































































































































































































































































Ülesanne 3.13
































Noorpaar peab väikelinnas hotelli, milles on
52 numbrituba, millest
26 on












üksiknumbrid hinnaga 30 € ja 26 numbrituba hinnaga














40 €. Koosta hotelli paindlik eelarve hotelli täituvusastmetele














50, 60 ja 70%, kui on teada järgmised andmed:












Aastas 365 päeva












Muud tulud:Interneti ja telefoni kasutamine
10770 €














kioskikaubad
5000 €













Muud tulud on võrdelises seoses täituvusega ja on arvestatud hotelli
50% täituvusele













Püsikulud (rent, kindlustus, töötasud jm) moodustavad
303950 € aastas














Muutuvad kulud (majapidamistarbed, side, transport, kaubad , elekter jm) moodustavad












50% täituvuse juures
47559 € ja muutuvad võrdeliselt täituvuse tasemega.












Milline on hotelli kasumilävepunkt (täituvuse %-na)?

























Võimalikud tulud aastas tubadest:












1-toalised: 284700












2-toalised: 379600












Kokku 664300













50% 60% 70% 100%












Tulud, €:












Tubadest












Internet ja telefon












Kioskikaubad












Kokku












Muutuvad kulud












Püsivad kulud












Ärikasum












Piirkasumi määr












BEP
€












ehk
0 %

Sheet 6: 3.Lahendus

Ül.3.1

















On teada järgmised andmed: püsikulude kogusumma

180000 €, muutuvkulud tooteöhiku kohta















55 €, tooteühiku müügihind
75 €, tulumaksumäär









21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik



79000













€ puhaskasumi saamiseks



















1) BEP
9000
BEP= FC/(p-vc)













2) Tk. sihtkasumi saamiseks
14000




















sihtmüük= (FC+kasum)/( p-vc)













Ülesanne 3.2



















Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides)



















on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks





10












% piirkasumist





























































Ülesanne 3.3



















Arvutada puuduvad summad kroonides:



















Variant p AVC q CM TFC TR-TC













1 1 0.6 10000 4000 3300 700













2 2 1.5 20000 10000 8900 1100













3 3 2 7000 7000 5800 1200













4 2.8 0.8 8000 16000 11000 5000













5 8.5 2.5 1200 7200 6400 800


































Ülesanne 3.4



















Firma valmistab ja müüb pastapliiatseid. On teada järgmised andmed:aastas müüakse





5000000












pastapliiatsit hinnaga 5 krooni tükk, muutuvkulud on

3 krooni ühe pastapliiatsi













kohta ja aasta püsikulud 9000000 krooni

















1)Kui suur on aasta ärikasum?














2)Arvuta kasumilävi kroonides














3)Arvuta uus ärikasum iga järgmise muutuse korral:














a) kui muutuvkulud ühe pastapliiatsi kohta suurenevad
40 sendi võrra












b) kui püsikulud suurenevad
10 % ja müügimaht
10%












c) kui püsikulud vähenevad
20% müügihind alaneb
20%












tooteühiku muutuvkulud vähenevad
10% ning müüdavate pastapliiatsite arv suureneb
40%












4) Leida uus kasumilävi (tk) järgmiste muutuste korral:














a) kui püsikulud suurenevad
10%














b) kui müügihind suureneb
10% ja püsikulud suurenevad














200000 krooni võrra







































Ülesanne 3.5



















KOTI firmas valmistatakse suuri, keskmisi ja väikeseid kandekotte. Järgmisel aastal on plaanis














müüa 20000 kotti, sealhulgas
2000 suurt, 10000 keskmist ja









8000 väikest. Kottide piirkasum on vastavalt:


60 30 20







krooni. Firma püsikuludeks on planeeritud

406000 krooni










1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist



































2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti













Arvutada uus kasum
ja kasumilävi






































Ülesanne 3.6



















Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud



















Müügikäive 9200


















Kas. põhimat. 3500


















Põhitüüliste palk 2100


















Tootmise lisakulude muutuvosa 1000


















Tootmise lisakulude püsivosa 500


















Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa 6600















Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas 7100















Müügi ja halduskulude püsiosa 800















Brutokasum 2100















Piirkasum 2600

















Esmaskulud 5600















Konverteerimiskulud 3600















Ärikasum 1300





























Ülesanne 3.7
















Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus











Variant Q TR TVC cm TFC Прибыль










1 5000 90000 40000 10 1500 48500










2 3000 13000 4000 3 7000 2000










3 10000 50000 25000 2.5 20000 5000

























Ülesanne 3.8














Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. piirkasumimäär. Eeldame, et valmistatakse






mitut liiki toodangut








Variant TR TVC % CM TFC Profit











1 900000 720000 20 85000 95000







2 600000 360000 40 165000 75000












3 500000 350000 30 90000 60000



























Ülesanne 3.9















Firma müüb ühte liiki toodangut hinnaga
60 € tükk. Muutuvkulud









kroonides ühe toote kohta on seejuures järmised:









Põhimaterjalid 16













Põhitööliste töötasu 12













Tootmise lisakulud 7













Tootmiskulud kokku 35













Müügikulud 5













Muutuvkulud kokku 40













Leida:










1) aasta puhaskasum (kahjum), kui igas kuus toodetakse ja müüakse
4000 toodet;









2)kasumilävi (tk) aasta andmetel;










3)milline müügikäive kindlustab aastase puhaskasumi
224000 €;













4)piirkasumimäär, eeldades, et põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu suurenes
20%
































































































Ül. 3.10.














Firma kavatseb oma uut toodet müüa hinnaga
15 € tükk. Tootega seotud püsikulud on













900000 €, kui valmistatakse vähem kui

500000 tk. ja 1500000 .





kr. € kui valmistatakse 500000 või rohkem. Muutuvkulud moodustavad


80% käibest









Rakendatav tulumaksu määr
10% Arvutada:















1) Kasumilävi naturaalühikutes

300000 tk.

























2) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on
1200000 900000 tk.

























3) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on
1200000 €


























4) Müügikäive, mille puhul puhaskasum on
370000 €
9555555.55555556 €











































Ül. 3.11












Juuksurisalongis "Moodne soeng" on
4 juuksurit. Iga juuksur teenib









10 € tunnis, kui ta töötab
40 tundi nädalas,
4







nädalat kuus. Ruumide üür ja muud püsikulud moodustavad
1500 €






kuus. Eeldame, salongi ainus teenus on soengute tegemine.
Ühe soengu eest








laekub keskmiselt 20 €











1) Arvutada kasumilävi kuu jooksul tehtud soengute arvuna











395











2) Kui suur on kasum, kui tehakse
500 soengut












2100











3) Oletame, et perenaine muutis töö tasustamise korda. Uue korra kohaselt saavad juuksurid












6 € tunnis +
20% tehtud soengu hinnast











Kui suur on uus piirkasum ühe soengu kohta? Arvuta uus kasumilävi kuu jooksul tehtud soengute













CM 16


BEP 334









Uus kasum
2660














Ül.12
















KASUMILÄVEPUNKTI ANALÜÜS (Break-even analyse)











TR-TVC TVC/Q TFC/Q TC/Q






Lähteandmed:
Q TVC TFC TC TR TCM AVC AFC ATC P





Ühikuhind,P 100 100 5000 25000 30000 10000 5000 50 250 300 100





Püsikulud,FC 25000 200 10000 25000 35000 20000 10000 50 125 175 100





Muutuvkulud,VC 50 300 15000 25000 40000 30000 15000 50 83 133 100






0 400 20000 25000 45000 40000 20000 50 63 113 100





Tulemus: 0 500 25000 25000 50000 50000 25000 50 50 100 100









600 30000 25000 55000 60000 30000 50 42 92 100








Piirkasum,CM 50 700 35000 25000 60000 70000 35000 50 36 86 100








BEP 500 800 40000 25000 65000 80000 40000 50 31 81 100








1) Kujuta diagrammil BEP kujunemist


















2) Kujuta diagrammil CM kujunemist


















3) Kujuta diagrammil keskmiste kulude muutumist






















































































































































































































































































































































































































































































































































































































Ülesanne 3.13
































Noorpaar peab väikelinnas hotelli, milles on
52 numbrituba, millest
26 on













üksiknumbrid hinnaga 30 € ja 26 numbrituba hinnaga














40 €. Koosta hotelli paindlik eelarve hotelli täituvusastmetele














50, 60 ja 70%, kui on teada järgmised andmed:












Aastas 365 päeva












Muud tulud:Interneti ja telefoni kasutamine
10770 €















kioskikaubad 5000 €














Muud tulud on võrdelises seoses täituvusega ja on arvestatud hotelli
50% täituvusele














Püsikulud (rent, kindlustus, töötasud jm) moodustavad
303950 € aastas















Muutuvad kulud (majapidamistarbed, side, transport, kaubad, elekter jm) moodustavad












50% täituvuse juures
47559 € ja muutuvad võrdeliselt täituvuse tasemega.












Milline on hotelli kasumilävepunkt (täituvuse %-na)?

























Võimalikud tulud aastas tubadest:












1-toalised: 284700












2-toalised: 379600












Kokku 664300













50% 60% 70% 100%












Tulud, €:












Tubadest
332150 398580 465010 664300












Internet ja telefon
10770 12924 15078 21540












Kioskikaubad
5000 6000 7000 10000












Kokku
347920 417504 487088 695840












Muutuvad kulud
47559 57071 66583 95118












Püsivad kulud
303950 303950 303950 303950












Ärikasum
-3589 56483.2 116555.4 296772












Piirkasumi määr
0.863












BEP
352077.280339325 €












ehk
53 %

Sheet 7: 4.Olulised kulud

Ülesanne 4.1
Andmed:
Auto maksumus, EUR 50,500
Müügihind peale 2 aastat või 100 000 km läbimist 10,500
Amortisatsioon ,% 20
Hooldustasu – 6 kuu hooldushind 600
Varuosad 2000 km kohta 200
Veolitsents aastas 1500
Rehvide remont (asendus) peale 40 000 km, 4 tk 375 igaüks
Kütuse hind, € liitri kohta 1
Keskime läbisõit 10 liitri kohta on 25 km
a) arvestades toodud andmeid tehke:
a) Koondage andmed allpool toodud tabelisse arvestusega, arvestusega, et aastas võidakse läbida:10 000 kuni 50 000 km
Kulude liigitamisel pöörake tähelepanu sellele, et mõned kulud võivad kuuluda nii püsi- kui muutuvkulu alla, oleneb millele teie vastus põhineb (lühike selgitus )
b) kommenteerida ütlust: mida rohkem kilomeetreid läbida, seda odavamad nad tulevad.
Tuh.km 10 20 30 50
Muutuvad kulud
Kokku muutuvad kulud
Muutuvad kulud km kohta
Püsivad kulud
Püsikulud km-le
Kokku kulud
Kokku kulud km-le
Ülesanne 4.2.
Hulgimüüja on jaotanud turu segmentideks, nende segmentide tulu ja kulude andmed tabelis:


Lõuna Keskosa Põhi kokku
Müügikäive 900,000 1,000,000 900,000 2,800,000
kauba kulu 400,000 450,000 500,000 1,350,000
Brutokasum 500,000 550,000 400,000 1,450,000
Püsivad müügikulud
Müügimeeste
töötasud 80,000 100,000 120,000
Müügijutimine 40000 60,000 80,000
Reklaam 50,000 50,000 50,000
Müügimeeste kulud 50,000 60,000 80,000
Müügikulud 220,000 270,000 330,000
Halduskulud 80,000 90,000 90,000
Laokulud 32,000 36,000 36,000
Kokku kulud 332,000 396,000 456,000 1,184,000
kasum(kahjum) 168,000 154,000 -56,000 266,000
Kaubad pakitakse ja saadetakse teele kesklaost, mille kuludest
50 % on muutuvad ja ülejäänud
püsikulud. Kõik müügikulud on püsikulud v.a. müügimeeste kulud, mis sõltuvad müügitulust.
Halduskulud on jaotatud müügipiirkondadele vastavalt müügimahule. Kas loobuda põhjaosa turust?
Ülesanne 4.3. Seadme asendamine
Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga
18000 Seadme kasulik tööiga on
6 aastat, arvestatud kulum on 9000 Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu,
kasutamiskulusid. Uus seade makdsaks 7000 ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. Jooksvaid
kasutamiskulusid on vanal seadmel 0.3 ja uuel 0.2 tooteühiku kohta. Mõlema seadme
max võimsus on 20000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind
4000 Kas on otstarbekas vana seade asendada uuega?







Ülesanne 4.4.
Köögivilja talu planeerib tootmist järgmiseks hooajaks ja küsib nõu optimaalse tootemixi kohta tulevaks aastaks.
Jooksva aasta andmed:
Kartul Kaalikas Peet Porgand
Külvipind (ha) 25 20 30 25
Saak t/ha 10 8 9 12
Tonni müügihind 100 125 150 135
Muutuvad kulud ha-le
Väetis 30 25 45 40
Seemned 15 20 30 25
Pestitsiidid 25 15 20 25
Otsetöötasu 400 450 500 570
Aasta püsikulud 54 000.- 54000
Maa, mida kasutatakse porgandi ja peedi tootmiseks, saab kasutada ükskõik kumma jaoks, kuid mitte kartuli
ja kaalika jaoks. Vastupidi-kartuli ja kaalika maad saab kasutada mõlema jaoks, kuid mitte porgandi ja peedi
jaoks. Selleks, et oleks võimalik müüa kaupluseketile, peab tootma igal aastal vähemalt
40 tonni
nii kartulit kui kaalikat ning 36 tonni nii peeti kui porgandit .
1. Tuua välja jooksva aasta kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate.
2. Tuua välja kasum juhul, kui kasvatada ainult kõige kasulikumat toodet ja turul konkurents puudub
Ülesanne 4.6.
AS Kohvi Tops toodab keraamilisi kohvitasse. Ettevõtte tootmisvõimsus on
3,000,000
tassi aastas, kuid majanduslanguse tingimustes on ettevõtte viimasel aastal tootnud ja
müünud ainult 1,500,000 tassi.Eelmise aasta tulemus kujunes järgmiseks:
Müük (1500 000 X 2) 3000000
Müüdud kauba kulu 2,700,000
Brutokasum 300,000
Turustus, jaotus- ja juhtimiskulud 400,000
Tegevuskasum -100000
Müüdud kauba kulu sisaldab muutuvaid kulusid
750,000 € (ehk 0.50€ tassi kohta) ja
püsikulusid 1,950,000 € (ehk 1.30 € tassi kohta). Eelmisel
aastal ei olnud valmistoodangu laojääki ei aasta alguses ega ka lõpus.
Ettevõtte nõukogu otsustas palgata uue ettevõtte tegevjuhi , hr Ain Aitaja , ning
pakkuda talle tulemustest sõltuvat kompensatsioonipaketti (eelmisel juhil oli aastatasu).
Ain Aitaja lepingutingimused: 50,000 € aastatasu pluss
15% lisatasu
ettevõtte tegevuskasumist (mis see iganes oleks), st tegevuskasumist, mis on enne tema lisatasu
maha arvamist. Aastaaruandes tegevuskasumi arvutamisel kasutatakse
tootmisomahinna arvestust .
Ain Aitaja tegevused jooksval aastal:
Toodangu maht suurendati ning toodeti
2,500,000 tassi
Müük suurenes, müüdi 1,800,000 tassi
Suurenesid turustus, jaotus- ja juhtimiskulud, olles nüüd
650,000 €
(sisaldavad ka Ain Aitaja aastapalka 50000 €.
Tasside müügihind 2 €, muutuvad tootmiskulud tassi kohta (0.50€),
tootmise püsikulud 1 950 000€ aastas.
jäid samaks
Jooksva aasta lõpus kohtus Ain Aitaja ettevõtte nõukoguga ja andis teada,
et teda ootab uus töö. Ta märkis, et on AS Kohvi Topsi edukalt aidanud “rea peale”
ning tänas ettevõtte nõukogu selle võimaluse eest.
Tema uus töö on aidata järgmist hätta sattunud ettevõtet.
Teha:
Arvutada Ain Aitaja aasta lisatasu.
Hinnake Ain Aitaja juhtimise ajal saavutatud majandustulemusi. Kas ta tegi
head tööd nii nagu näitavad majandustulemused kasumiaruandes? Selgitada.
Kas Ain aitaja tegutses eetiliselt? Põhjendage oma vastust.
Ülesanne 4.7.
Firma juhtkond arvab , et ärikasum on väike, ning kavatseb kõrvaldada filiaali B. On teada järgmine info (kr):
Näitaja Kokku Filiaal A Filiaal B
Müügitulu 7500000 4500000 3000000
Muutuvkulud 4050000 1830000 2220000
Piirkasum 3450000 2670000 780000
Püsivkulud 2700000 1620000 1080000
Ärikasum(kahjum) 750000 1050000 -300000


Filiaali B kõrvaldamisel saab kokku hoida 840000 krooni B püsivkulusid
Analüüsida olukorda ja panna kirja põhjendatud otsusevariant
Ülesanne 4.8.
Firma tootmisvõimsus (masintundides) on piiratud. On võimalik valmistada kahte toodet ("Jüri" ja "Mari"), kusjuures
on teada järgmised andmed:
Näitaja Jüri Mari
Tooteühiku müügihind, %"J" müügihinnast 100% 130%
Ühiku muutuvkulud 30% 60%
Masinaja vajadus tooteühiku valmistamiseks (% "Juri" kulust) 100% 60%




Kuidas te jaotaksite piiratud tootmisvõimsuse toodete vahel ( eeldusel , et mõlemad tooted on kõrge
nõudlusega)? Põhjendage arvutusega
Ülesanne 4.9.
Robert oli just tulnud lõhepüügilt, tuues koju 2 kala. Tema naisele mehe hobi ei meeldi, sest kalade
puhastamine ja töötlemine on "sisemise tööjaotuse korras" naise ülesanne. Et meest kalal käimisest
võõrutada, esitas naine Robertile järgmised andmed ühe kalalkäigu kohta (need on aasta
10
kalalkäigu keskmised, EUR).
Olulised
aasta kord
Kaatri kulum 1500 150
Kaatri sildumismaks 1200 120
Kulud kalapüügiriistadele 200 20
Lõhepüügiluba 40 4
Kütus ja kaatri hooldus
25

Tarbitud kiirtoit
8

Kalasööt
7

Kokku
334
Kulud lõhe kohta, keskmiselt 2
167

1) Eeldades, et äsjalõppenud lõhepüük oli tüüpiline, millised kulud on olulised otsustamaks, kas Robert
võiks veel sel hooajal minna lõhepüügile?
2) Oletame, et Robertil veab järgmise kalalkäigu ajal ning tal õnnestub sama aja jooksul püüda kolm lõhet.
Kui kalliks kujuneb talle viimane lõhe?
3) Diskuteerida Roberti naisega, millised kulud on olulised otsustamaks lõhepüügi jätkamise kaugemas
tulevikus. Mida arvata Steve perspektiividest?
Ülesanne 4.10.
Mööblivabrik toodab mööblikomplekti , mis koosneb
1 diivanist, 2
tugitoolist ja
4 toolist
Neid tooteid võib toota ise ja sisse osta väljaspoolt edasimüügiks:
Ühiku kohta Diivan Tugitool Tool
Põhimaterjalikulu,€ 100 50 55
Otsesest (tüki)tööt, h 10 5 1
Toote müügihind, € 250 100 75
Komplektide müügimaht moodustab keskmiselt
8000 tükki, müühihinnaga a'
750
Muutuvad üldkulud moodustavad 2 EUR/h, püsikulud
175000 aastas ja töökulud
5.5 EUR/h. Kuigi ettevõtte sooviks toota kogu mahtu ise, limiteerivaks on
tootmisvõimsus, mis on 50000 inimtundi aastas, mis sunnibki puuduva tellima väljast.
a) Milliseid tooteid ja mis mahus peaks tootma ettevõte?
b) Milliseks kujuneks maksimaalselt saadav kasum?
(i)  Tegeliku müügimahu juures?
(ii)  Kui müügimaht ei oleks piiramatu?
c)   Millseks kujuneb maksimaalne kasum müügihinna langemisel tasemele
695 EUR/komplekt?

Sheet 8: Lahendus

Ülesanne 4.1
Andmed:
Auto maksumus, EUR 50,500
Müügihind peale 2 aastat või 100 000 km läbimist 10,500
Amortisatsiooni % 20
Hooldustasu 600 6 kuu järgselt
Varuosad 200 2000 km kohta
Veolitsents aastas 1500
Rehvide remont (asendus) peale 40 000 km, 4 tk 375 igaüks
Kütuse hind, € liitri kohta 1
Keskime läbisõit 10 l kohta 25 km
a) arvestades toodud andmeid tehke:
a) Koondage andmed allpool toodud tabelisse arvestusega, arvestusega, et aastas võidakse läbida:10 000 kuni 50 000 km
Kulude liigitamisel pöörake tähelepanu sellele, et mõned kulud võivad kuuluda nii püsi- kui muutuvkulu alla, oleneb millele teie vastus põhineb (lühike selgitus)
b) kommenteerida ütlust: mida rohkem kilomeetreid läbida, seda odavamad nad tulevad.
Tuh.km 10 20 30 50
Muutuvad kulud
Varuosad 1 2 3 5
Kütusekulu 4 8 12 20
Kokku muutuvad kulud 5 10 15 25
Muutuvad kulud km kohta 0.5 0.5 0.5 0.5
Püsivad kulud
Amortisatsioon 10100 10100 10100 10100
Hooldustasu 1200 1200 1200 1200
Rehvide kulu
1500
Veolitsens 1500 1500 1500 1500
Püsikulud kokku 12800 12800 12800 14300
Püsikulud km-le 1280 640 426.67 286.00
Kokku kulud 12805 12810 12815 14325
Kokku kulud km-le 1.28 0.64 0.43 0.29
Ülesanne 4.2
Hulgimüüja on jaotanud turu segmentideks, nende segmentide tulu ja kulude andmed:
Loobumisel Enne
Lõuna Keskosa Põhi kokku kokku
Müügikäive 900,000 1,000,000
1,900,000 2,800,000
Müüdud kauba kulu 400,000 450,000
850,000 1,350,000
Brutokasum 500,000 550,000 0 1,050,000 1,450,000
0
Püsivad müügikulud
0
Müügimeeste töötasud 80,000 100,000
0
Müügijuhtimine 40000 60,000
0
Reklaam 50,000 50,000
0
Müügimeeste kulud 50,000 60,000

0
Müügikulud 220,000 270,000
0
Halduskulud 80,000 90,000 90,000
0
Laokulud 32,000 36,000 18,000
0
Kokku kulud 332,000 396,000 108,000 836,000 1,184,000
Kasum(kahjum) 168,000 154,000 -108,000 214,000 266,000 -52,000
Kaubad pakitakse ja saadetakse teele kesklaost, mille kuludest
50 % on muutuvad ja ülejäänud
püsikulud. Kõik müügikulud on püsikulud v.a. müügimeeste kulud, mis sõltuvad müügitulust.
Halduskulud on jaotatud müügipiirkondadele vastavalt müügimahule. Kas loobuda põhjaosa turust?
Kasum väheneb -52,000 osakonna kaotamine ei ole otstarbekas
Ülesanne 4.3. Seadme asendamine
Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga
18000 Seadme kasulik tööiga on
6
aastat, arvestatud kulum on 9000 Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu,
kasutamiskulusid. Uus seade maksaks 7000 ja tema kasulik tööiga oleks
3 aastat. Jooksvaid
kasutamiskulusid on vanal seadmel 0.3 ja uuel 0.2 tooteühiku kohta. Mõlema seadme
max võimsus on 20000 ühikut aastas. Vana seadme turuhind
4000
Kas on otstarbekas vana seade asendada uuega? Vana Uus Vahe
Seade
7000 7000
vana seadme müük
-4000 -4000
Kasutuskulud 18000 12000 -6000
Kokku 18000 15000 -3000 Sääst










Ülesanne 4.4
Köögivilja talu planeerib tootmist järgmiseks hooajaks ja küsib nõu optimaalse tootemixi kohta tulevaks aastaks.
Jooksva aasta andmed:
Kartul Kaalikas Peet Porgand
Külvipind (ha) 25 20 30 25
Saak t/ha 10 8 9 12
Saak kokku, tonni 250 160 270 300
Tonni müügihind 100 125 150 135
Tulu ha kohta 1000 1000 1350 1620
Muutuvad kulud ha-le
Väetis 30 25 45 40
Seemned 15 20 30 25
Pestitsiidid 25 15 20 25
Otsetöötasu 400 450 500 570
Muut kulud kokku 470 510 595 660
Piirkasum ha kohta 530 490 755 960
Piirkasum külvipinna kohta kohta 13250 9800 22650 24000
Piirkasum kokku 69700

Püsikulud 54000
Kasum 15700
Maa, mida kasutatakse porgandi ja peedi tootmiseks, saab kasutada ükskõik kumma jaoks, kuid mitte kartuli
ja kaalika jaoks. Vastupidi-kartuli ja kaalika maad saab kasutada mõlema jaoks, kuid mitte porgandi ja peedi
jaoks. Selleks, et oleks võimalik müüa kaupluseketile, peab tootma igal aastal vähemalt
40 tonni
nii kartulit kui kaalikat ning 36 tonni nii peeti kui porgandit.
1. Tuua välja jooksva aasta kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate.
Kartul ja porgand 22650
2. Tuua välja kasum juhul, kui kasvatada ainult kõige kasulikumat toodet ja turul konkurents puudub
-1200
Ülesanne 4.6
AS Kohvi Tops toodab keraamilisi kohvitasse. Ettevõtte tootmisvõimsus on
3,000,000
tassi aastas, kuid majanduslanguse tingimustes on ettevõtte viimasel aastal tootnud ja
müünud ainult 1,500,000 tassi.Eelmise aasta tulemus kujunes järgmiseks:
Müük (1500 000 X 2) 3000000
Müüdud kauba kulu 2,700,000
Brutokasum 300,000
Turustus, jaotus- ja juhtimiskulud 400,000
Tegevuskasum -100000
Müüdud kauba kulu sisaldab muutuvaid kulusid 750,000 € ehk 0.5 € tassi kohta) ja
püsikulusid 1,950,000 €, ehk 1.3 € tassi kohta). Eelmisel
aastal ei olnud valmistoodangu laojääki ei aasta alguses ega ka lõpus.
Ettevõtte nõukogu otsustas palgata uue ettevõtte tegevjuhi, hr Ain Aitaja, ning
pakkuda talle tulemustest sõltuvat kompensatsioonipaketti (eelmisel juhil oli aastatasu).
Ain Aitaja lepingutingimused: 50,000 € aastatasu pluss
15% lisatasu
ettevõtte tegevuskasumist (mis see iganes oleks), st tegevuskasumist, mis on enne tema lisatasu
maha arvamist. Aastaaruandes tegevuskasumi arvutamisel kasutatakse
tootmisomahinna arvestust.
Ain Aitaja tegevused jooksval aastal:
Toodangu maht suurendati ning toodeti
2,500,000 tassi
Müük suurenes, müüdi 1,800,000 tassi
Suurenesid turustus, jaotus- ja juhtimiskulud, olles nüüd
650,000 €
(sisaldavad ka Ain Aitaja aastapalka 50000 €.
Tasside müügihind 2 €, muutuvad tootmiskulud tassi kohta (0.50€),
tootmise püsikulud 1 950 000€ aastas.
jäid samaks
Jooksva aasta lõpus kohtus Ain Aitaja ettevõtte nõukoguga ja andis teada,
et teda ootab uus töö. Ta märkis, et on AS Kohvi Topsi edukalt aidanud “rea peale”
ning tänas ettevõtte nõukogu selle võimaluse eest.
Tema uus töö on aidata järgmist hätta sattunud ettevõtet.
Teha:
Arvutada Ain Aitaja aasta lisatasu.
Hinnake Ain Aitaja juhtimise ajal saavutatud majandustulemusi. Kas ta tegi
head tööd nii nagu näitavad majandustulemused kasumiaruandes? Selgitada.
Kas Ain aitaja tegutses eetiliselt? Põhjendage oma vastust.
Lähteandmed
Tootmisvõimsus 3000000
Müügihind 2
Müügi o/h
muutuvkulud ühikule 0.5
summa 750000
püsikulu ühikule 1.3
summa 1950000
Müügikulud enne 400,000
Müügikulud pärast 650,000
Enne Pärast Vahe kasvu %
Toodetud, tk. 1,500,000 2,500,000 1000000 66.67
Müük, tk. 1500000 1,800,000 300000 20.00
Müügitulu 3000000 3600000 600000 20.00
Valmistoodangu jäägi muutus
1800000 1800000
Müügi o/h 2700000 2850000 150000 5.56
Brutokasum 300000 -1050000 -1350000 -450.00
Müügi ja juhtimiskulu 400000 650000 250000 62.50
Kasum/kahjum -100000 -1700000 -1600000 1600.00
Ülesanne 4.7
Firma juhtkond arvab, et ärikasum on väike, ning kavatseb kõrvaldada filiaali B. On teada järgmine info (kr):
Lahendus:
Näitaja Kokku Filiaal A Filiaal B
Näitaja Kokku Filiaal A Filiaal B Müügitulu 7500000 4500000 3000000
Müügitulu 4500000 4500000
Muutuvkulud 4050000 1830000 2220000
Muutuvkulud 1830000 1830000
Piirkasum 3450000 2670000 780000
Piirkasum 2670000 2670000 0 Püsivkulud 2700000 1620000 1080000
Püsivkulud 1860000 1620000 240000 Ärikasum(kahjum) 750000 1050000 -300000
Ärikasum(kahjum) 810000 1050000 -240000
Filiaali B kõrvaldamisel saab kokku hoida 840000 krooni B püsivkulusid
Kasum väheneb
Analüüsida olukorda ja panna kirja põhjendatud otsusevariant
Ülesanne 4.8.
Firma tootmisvõimsus (masintundides) on piiratud. On võimalik valmistada kahte toodet ("Jüri" ja "Mari"), kusjuures
on teada järgmised andmed:
Näitaja Jüri Mari
Tooteühiku müügihind, %"J" müügihinnast 100% 130%
Ühiku muutuvkulud 30% 60%
Masinaja vajadus tooteühiku valmistamiseks (% "Juri" kulust) 100% 60%
Piirkasum, % 70% 70%
Piirkasum masinaja ühiku kohta 70% 117%
Kuidas te jaotaksite piiratud tootmisvõimsuse toodete vahel (eeldusel, et mõlemad tooted on kõrge
nõudlusega)? Põhjendage arvutusega
Ülesanne 4.9.
Robert oli just tulnud lõhepüügilt, tuues koju 2 kala. Tema naisele mehe hobi ei meeldi, sest kalade
puhastamine ja töötlemine on "sisemise tööjaotuse korras" naise ülesanne. Et meest kalal käimisest
võõrutada, esitas naine Robertile järgmised andmed ühe kalalkäigu kohta (need on aasta
10
kalalkäigu keskmised, EUR).
Olulised
aasta kord
Kaatri kulum 1500 150
Kaatri sildumismaks 1200 120
Kulud kalapüügiriistadele 200 20
Lõhepüügiluba 40 4
Kütus ja kaatri hooldus
25 25
Tarbitud kiirtoit
8
Kalasööt
7 7
Kokku
334 32
Kulud lõhe kohta, keskmiselt 2
167 16
1) Eeldades, et äsjalõppenud lõhepüük oli tüüpiline, millised kulud on olulised otsustamaks, kas Robert
võiks veel sel hooajal minna lõhepüügile?
2) Oletame, et Robertil veab järgmise kalalkäigu ajal ning tal õnnestub sama aja jooksul püüda kolm lõhet.
Kui kalliks kujuneb talle viimane lõhe?
3) Diskuteerida Roberti naisega, millised kulud on olulised otsustamaks lõhepüügi jätkamise kaugemas
tulevikus. Mida arvata Steve perspektiividest?
Ülesanne 4.10.
Mööblivabrik toodab mööblikomplekti , mis koosneb
1 diivanist, 2
tugitoolist ja
4 toolist
Neid tooteid võib toota ise ja sisse osta väljaspoolt edasimüügiks:
Ühiku kohta Diivan Tugitool Tool
Põhimaterjalikulu,€ 100 50 55
Otsesest (tüki)tööt, h 10 5 1
Toote müügi- ja sisseostu hind, € 250 100 75
Komplektide müügimaht moodustab keskmiselt
8000 tükki, müühihinnaga a'
750
Muutuvad üldkulud moodustavad 2 EUR/h, püsikulud
175000 aastas ja töökulud
5.5 EUR/h. Kuigi ettevõtte sooviks toota kogu mahtu ise, limiteerivaks on
tootmisvõimsus, mis on 50000 inimtundi aastas, mis sunnibki puuduva tellima väljast.
a) Milliseid tooteid ja mis mahus peaks tootma ettevõte?
b) Milliseks kujuneks maksimaalselt saadav kasum?
(i)             Tegeliku müügimahu juures?
(ii)            Kui müügimaht ei oleks piiramatu?
c)   Millseks kujuneb maksimaalne kasum müügihinna langemisel tasemele
695 EUR/komplekt?
Olenemata sellest, kui palju telltakse alltöövõttu, töö- ja muutuvad üldkulud oleks:
375000 € ((2+5,5)*50000);
Liites juurde püsikulud kogukulud moodustaksid: 550000 €;
Kui ise üldsegi mitte toota ja kõik sisse osta (sisseostu ja väljamüügi hinnad on samad) oleks kujuneva kahju
suuruseks kahe kulu summa (püsikulu), e. 550000 €; Kuna need kulud on mõlema variandi korral
võrdsed, siis analüüsimisel jäävad nad vaatluse alt välja. Analüüsi seisukohalt huvi pakuvad sisseostetava materjali
ja toodete väljamüügi hind, sest siit tekib sääst e.kasum.
a) Et hinnata, millist kombinatsiooni on kasulikum toota isearvutame piirkasumi suuruse tükitöö tunni (h) kohta:
Ise tootes tekib sääst järgmiselt:
Ühiku kohta Diivan Tugitool Tool
Säästetud alltöö hind 250 100 75
Põhimaterjalikulu,€ 100 50 55
Sääst toote kohta 150 50 20
Otsesest (tüki)tööt, h 10 5 1
Sääst töötuni kohta, € 15 10 20
Seega kasulik oleks toota toole: 32000 tooli ja ülejäänud tööressurs kulutada
1800 diivani tootmisele (50000-32000*1)/10);
b) (i) Kasum = Sääst - püsikulud: 360000 €
b)(ii) Piiramatu müügimahu puhul oleks kasulik toota ainult toole, siis kasum oleks:
450000 €
c) Kui komplektide müügihind langeb tasemele 695 €, siis sisseost muutub mõtetuks, teeniks
ainult kahjumit. Sama oleks ise mitte midagi tootes.
Kuna sääst tekib müügihinna ja materjalikulu vahena, tuleks leida, milline tootmiskombinatsioon annab
ühe töötunni kohta kõige suurema säästu:
Kombinatsioon (A-alltöövõtt; T- ise tootes) 1 2 3 4 5 6 7 8 Diivan A A A T A T T T Tugitool A A T A T A T T Tool A T A A T T A T Tunde (h)
1 diivan 0
10
10 10 10 2 tugitooli 0
10
10
10 10 4 tooli 0 4
4 4
4 Kokku, h
4 10 10 14 14 20 24 Kulud, €
1 diivan 250 250 250 100 250 100 100 100 2 tugitooli 200 200 100 200 100 200 100 100 4 tooli 300 220 300 300 220 220 300 220 Kokku, € 750 670 650 600 570 520 500 420 Kasum, € (695-kulud) -55 25 45 95 125 175 195 275 Kasum töötunni kohta, €/h kahjum 6.25 4.50 9.50 8.93 12.50 9.75 11.46
Kõige tulusam 6. kombinatsioon, 12.50 € tunnis. Kokku kasum:
75000 € (12,5 * 50000)-550000);

Sheet 9: 5.Kulude arvestus

Kulude arvestus ja jaotamine
Ülesanne 5.1.
On toodud kahte liiki lähteandmed 3 tüüpi toodete tootmisel, mis võimaldab
kulude ja kasumi arvestamist kahel moel: täiskulude ja osa- e. piirkulude alusel:
Toote tüüp
А В С
Materjalid 10 15 20
Otsene töötasu 8 9 10
Müügihind 42 51 49
Üldkulude määrad,%:
Materjalid 8.6
Tootmise 118.8
Juhtimiskulud 18.4
Müügikulud 9.2
Müügikogus toote kohta,tk. 1000
Arvestus kogukulude alusel, absorbtion costing


Näitaja А В С
Materjalid 10 15 20
8 9 10
Otsene töötasu
Tootmiskulud
Tootmise o/h 42 51 49
Müügihind
Kasum
Müügikogus
Kasum kuus tootelt
Kokku
b) Arvestus piirkulude alusel, direct costing

Näitaja А В С
Müügihind
Muutuvkulud
Materjalid
Otsene töötasu
Muutuvad tootmise üldkulud 4 6 10
Ühiku piirkasum
Müügikogus
Summaarne piirkasum toote kohta
Summaarne piirkasum
Püsikulud
45730
Kasum
Ül.5.2.Kulude jaotamine jaotusvõtme alusel (ABC)
On toodud erinevad kulud (üldkulud). Tuleb jaotada need vastutuskeskuste vahel teatud
jaotusskeemi(võtme alusel):
Üldkulude liik Kokku Jaotusvõti Vastutuskeskused
Varustus Tootm. 1 Tootm. 2 Müük Materjalid 4000 0:7:0:1
Kütus 3000 1:2:6:1
Ajapalk 5000 1:6:2:1
Kuupalk 7500 1:3:5:3
Sotsiaalkulud 2000 1:12:5:2
Maksud 1200 0:5:1:0
Muu 1300 2:7:3:1
Kokku 24000 0
Ül. 5.3 Üldkulude jaotamine
Allpool on toodud andmed tootmise kohta:
Tootmise üldkulud, kr 6000
Tööaeg, t 800
Töötasu, kr 1600
Materjalid, kr 3000
Masintunde, t 1200
Tooteid 45
1) Leida osakulude määr kuluühiku kohta lähtudes alljärgnevatest kulukäituritest
Üldkulude määrad:
Otsene tööaeg
Otsesed palgakulud
Otsesed materjalikulud
Esmaskulud
Masintunnid
Leida toote kogukulud, kui otsekulud ühikule on alljärgnevad:
Kogukulud
Materjalid, kr 23
Töötasu, kr 27.5
Otsene tööaeg, t 12
Masintunnid, t 17
Ülesanne 5.4 Ühiskulude jaotus
Ettevõte toodab ühes tootmisliinis 3 toodet A,B,C. Kokku ühikulud
12000 krooni
Tegevuse näitajad on järgmised
Kogus Hind Tulu
A 200 25 5000
B 400 15 6000
C 100 30 3000
Jaotada ühiskulud, koostada kasumiaruanne ja arvutada iga toote müügirentaablus valides kulukäituriks
a) toodetud ühikud:
A B C
kasum
rentaablus
b) müügitulu
kasum
rentaablus
Ülesanne 5.5.
Marginaalse (jääk-) tulu astmeline arvestus
Tootegrupid Grupp A B C Kokku
Müügitulu, tuh.€ 450.0 499.0 1,200 2,149
Muutuvad kulud 240.0 246.5 500 987
Jääktulu I
Turustus 42.0 51.0 80 173
Ladu 27.0 16.0 55 98
Tarned 16.0 17.0 51 84
Tootmine 63.0 72.0 200 335
= püsikulud
Jääktulu II
Ettevõtte üldkulud
312
Tulem (Kasum)




Ülesanne 5.6. Toote omahinna arvutamine. Üldkulude jaotamine. ABC



Lähteandmed
Ettevõte toodab 2 liiki toodet ja turustab need.
Andmed tootmise ja kulude kohta on toodud alljärgnevates tabelites 1 ja 2
Tab.1 Toode Х Toode Y Kokku
Toodangu maht, kg 10000 50000 60000
Tootmistsüklite arv 20 30 50
Kvaliteedi kontroll, tunde 800 1200 2000
Elektri kulu, kwh 5000 25000 30000
Seadmete töö, mas-h 10000 50000 60000
Esmaskulud, EUR 50000 250000 300000
Tehnoloogiline protsess hõlmab kahte jaoskonda
Tab.2 Jaoskond 1 Jaoskond 2 Kokku
Inimtöö, h
Toode-Х 4000 16000 20000
Toode Y 76000 24000 100000
Kokku 80000 40000 120000
Masintöö, h
Toode-Х 4000 6000 10000
Toode Y 16000 34000 50000
Kokku 20000 40000 60000
Tootmise üldkulud, EUR

Seadmete seadistus , häälestus 48000 48000 96000
Kvaliteedi kontroll 37000 37000 74000
Elekter 14000 70000 84000
Seadmete hooldus ja remont 13000 65000 78000
Kokku 112000 220000 332000
Kuna üldkulud moodustavad
nende jaotus toodete vahel võib oluliselt mõjutada omahinda ja müügihinda
Arvutage toodete omahind kasutades 3 meetodit:
1) traditsiooniline (katlameetod) meetod, mis põhineb ühel kulukäituril
2) Jaoskondade kulukäiturite baasil
3) Kasutades АВС meetodit
1) Traditsiooniline meetod, kululätur masintunnid



Üldkulude määr =ÜK/Mas-h =

Toode X
Esmaskulu
Üldkulud
Kokku
Ühikule

Toode Y
Esmaskulu
Üldkulud
Kokku
Ühikule

2) Kasutades jaoskondade ühist jaotusbaasi, kulukäiturit


1. jaoskonna kulumäär=OÜK/inim-h =
2. jaoskonna kulumäär=OÜK/mas-h =
Toode X
Esmaskulu
Üldkulud
1.jaoskond
2.jaoskond
Kokku
Ühikule

Toode Y
Esmaskulu
Üldkulud
1.jaoskond
2.jaoskond
Kokku
Ühikule
3) Kasutades АВС
Leiame järgnevalt erinevate tegevuste kulude tekke alused e. käiturid (tab)
ja vastavalt käituritele vaatleme kulude jaotuvust toodete vahel
Üldkulud Х У Käitur
Seadmete seadistus, häälestus
tsükkel
Kvaliteedi kontroll
töötunnid
Elekter
kwh
tehnil teenind ja remont
m-h
б) Homogeensete puulide koostamine
PUUL 1
Seadmete seadistus, häälestus
Kvaliteedi kontroll
Kokku
Tootmistsükleid
Puuli määr
PUUL 2
Elekter
Teenindus
Kokku
M-h
Puuli määr
Toode X
Esmaskulud
Üldkulud
1.puul
2.puul
Kokku
Ühikule
Tooode Y
Esmaskulud
Üldkulud
1.puul
2.puul
Kokku
Ühikule
Võrdlus Toode -Х Toode Y
Ettevõtte kulukäitur
Jaoskonna KK
АВС
Ülesanne 5.7. ABC meetod
Ettevõte toodab 3 liiki tooteid. Andmed tootmismahtude ja kulude kohta on toodud tabelis:
Näitaja Tooted
1 2 3
Tootmismaht 200 360 120
Materjalid ühiku kohta, tingüh. 700 500 750
Töötasu, tingüh. 120 150 200
Ühe toote töötlemiskulu, h 2 3 5
Toodang valmib partiidena 40 ühikut ja müüakse
10 ühikut korraga. Leidsid aset järgmised
tegevuse üldkulud:
Näitaja Kulud, t.ü. Kulude jaotamise alus Kulukäitur
Tootmistsehhi üldkulud 83200 Töötlemisaeg
Seadmete seadistamine 22100 Tootmistsüklite arv
Materjalide vastuvõtt 9000 Faktuurarvete arv 10 igale tootele
Kvaliteedi kontroll 8075 Tootmistsüklite arv
Materjalide teisaldamine ja valmistoodangu lähetamine 6120 Täidetud tellimuste arv 68, tellimus 10 toote kohta
Arvutage iga toote o/h kasutades ABC meetodit 128495


Lahendus:







Ülesanne 5.8. Traditsiooniline ja ABC meetod
Ettevõte toodab 3 liiki tooteid. Andmed tootmismahtude ja kulude kohta on toodud tabelis:
Näitaja Tooted
1 2 3
Tootmismaht 900 1200 6000
Materjalid ühiku kohta, tingüh. 300 250 100
Ühe toote töötlemiskulu seadmetel, h 5 4.5 1
Kokku tööaega tootele, h 7 6 1.5
Töötasu tariif 40 tingüh./h, üldkulude jaotamise määr
antud perioodil masintöö 15 tingüh./h,
Konsultatsioonifirma teostas analüüsi ja jaotas üldkulud ärgmiselt, pakkudes neile eraldi jaotamise alused:
Kulugrupid osa, % Jaotuse alus
Ettevõtte üldkulud 20 Seadmete tööaeg
Seadmete häälestamine 40 Seadistuste arv
Materjalide teisaldamine 15 Teisalduste arv
Kvaliteedikontroll 25 Kontrollide arv
100
Jooksva perioodi jooksul iga toote kohta üldistati andmed tegevuste mahtudest, mis on
aluseks kulude jaotamisele
Tooted
Tegevus 1 2 3 Kokku
Seadistuste arv 90 40 10 140
Materjalide teisalduste arv 20 15 50 85
Kvaliteedi kontrollide arv 18 12 60 90
Määrake toodete o/h traditsioonilisel ja ABC meetodil
1) omahind traditsioonilisel moel 1 2 3







2) ABC 1 2 3












Ülesanne 5.9
ABCosting
On toodud kahe seadme tootmise kulukäiturid ja üldkulud. Tuleb need jaotada toodete vahel kasutades
ABC meetodit
Toode Seadistusi Komponendid Tellimused
Standard 48 32 1760
Lux 64 56 3000
Üldkulud, kr. 120000 304000 56000
a) Kulud standardmudelile


b) Kulud Lux mudelile

Sheet 10: 5.Lahendus

Ülesanne 5.1
On toodud kahte liiki lähteandmed 3 tüüpi toodete tootmisel, mis võimaldab
kulude ja kasumi arvestamist kahel moel: täiskulude ja osa- e. piirkulude alusel:
Toote tüüp
А В С
Materjalid 10 15 20
Otsene töötasu 8 9 10
Müügihind 42 51 49
Üldkulude määrad,%:
Materjalid 8.6 8.6 8.6
Tootmise 118.8 118.8 118.8
Juhtimiskulud 18.4 18.4 18.4
Müügikulud 9.2 9.2 9.2
Müügikogus toote kohta,tk. 1000 1000 1000
А В С
Materjalid 10 15 20
Materjalide üldkulud 0.86 1.29 1.72
Otsene töötasu 8 9 10
Tootmise üldkulu 9.50 10.69 11.88
Tootmise o/h 28.36 35.98 43.60
Juhtimise üldkulud 5.22 6.62 8.02
Müügi üldkulud 2.6 3.31 4.01
Täisomahind 36.19 45.91 55.63
Müügihind 42 51 49
Ühiku kasum 5.81 5.09 -6.63
Müügikogus 1000 1000 1000
Kasum kuus 5810.0 5090.0 -6630.0
Kokku
4270.0
Arvestus piirkulude alusel
Näitaja А В С
Müügihind 42 51 49
Muutuvkulud
Materjalid 10 15 20
Otsene töötasu 8 9 10
Muutuvad tootmise üldkulud 4 6 10
Ühiku piirkasum 20 21 9
Müügikogus 1000 1000 1000
Summaarne piirkasum toote kohta 20000 21000 9000
Summaarne piirkasum
50000
Püsikulud
45730
Kasum
4270
Ülesanne 5.2.
Üldkulude jaotus "jaotusvõtme alusel"
Üldkulude liik Kokku Jaotusvõti Vastutuskeskused
Varustus Tootmine 1 Tootmine 2 Müük Materjalid 4000 0:7:0:1
3500
500 Kütus 3000 1:2:6:1 300 600 1800 300 Ajapalk 5000 1:6:2:1 500 3000 1000 500 Kuupalk 7500 1:3:5:3 625 1875 3125 1875 Sotsiaalkulud 2000 1:12:5:2 100 1200 500 200 Maksud 1200 0:5:1:0
1000 200
Muu 1300 2:7:3:1 200 700 300 100 Kokku 24000 24000 1725 11875 6925 3475







Ülesanne 5.3 Üldkulude jaotamine
Allpool on toodud andmed tootmise kohta:
Tootmise üldkulud, kr 6000
Tööaeg, t 800
Töötasu, kr 1600
Materjalid, kr 3000
Masintunde, t 1200
Tooteid 45
1) Leida osakulude määr kuluühiku kohta lähtudes alljärgnevatest kulukäituritest
Üldkulude määrad:
Otsene tööaeg 7.50
Otsesed palgakulud 3.75
Otsesed materjalikulud 2.00
Esmaskulud 1.30
Masintunnid 5.00
Leida toote kogukulud, kui otsekulud ühikule on alljärgnevad:
Kogukulud
Materjalid, kr 23 4705
Töötasu, kr 27.5 7276
Otsene tööaeg, t 12 8650
Masintunnid, t 17 8425
Ülesanne 5.4 Ühiskulude jaotus
On toodud andmed kolme toote A, B, C ühendkulude, hindade, tootmiskoguste,
müügimahtude kohta. Jaotada ühendkulud toodete vahel ja hinnata nende rentaabst
tulenevalt erinevasat ühendkulude jaotusest:
Q, tk. P,€ ТR, € %Q %TR
А 200 25 5000 0.286 0.36
Б 400 15 6000 0.571 0.43
В 100 30 3000 0.143 0.21
700
14000
Ühiskulud,€ 12000
Kulukäitur tootmiskogus
А Б В
Tulu 5000 6000 3000
Kulud 3429 6857 1714
Kasum 1571 -857 1286
Rentaablus 31.43 -14.29 42.86
Kulukäitur: müügitulud
А Б В
Tulu 5000 6000 3000
Kulud 4286 5143 2571
Kasum 714 857 429
Rentaablus 14.29 14.29 14.29
Ülesanne 5.5.
Marginaalse (jääk-) tulu astmeline arvestus
Tootegrupid Grupp A B C Kokku
Müügitulu, tuh.€ 450.0 499.0 1,200 2,149
Muutuvad kulud 240.0 246.5 500 987
Jääktulu I 210.0 252.5 700.0 1,162.5
Turustus 42.0 51.0 80 173
Ladu 27.0 16.0 55 98
Tarned 16.0 17.0 51 84
Tootmine 63.0 72.0 200 335
= püsikulud 148.0 156.0 386.0 690.0
Jääktulu II 62 97 314 473
Ettevõtte üldkulud
312
Tulem (Kasum)
161
Ülesanne 5.6. Toote omahinna arvutamine. Üldkulude jaotamine. ABC



Lähteandmed
Ettevõte toodab 2 liiki toodet ja turustab need.
Andmed tootmise ja kulude kohta on toodud alljärgnevates tabelites 1 ja 2
Tab.1 Toode Х Toode Y Kokku
Toodangu maht, kg 10000 50000 60000
Tootmistsüklite arv 20 30 50
Kvaliteedi kontroll, tunde 800 1200 2000
Elektri kulu, kwh 5000 25000 30000
Seadmete töö, mas-h 10000 50000 60000
Esmaskulud, EUR 50000 250000 300000
Tehnoloogiline protsess hõlmab kahte jaoskonda
Tab.2 Jaoskond 1 Jaoskond 2 Kokku
Inimtöö, h
Toode-Х 4000 16000 20000
Toode Y 76000 24000 100000
Kokku 80000 40000 120000
Masintöö, h
Toode-Х 4000 6000 10000
Toode Y 16000 34000 50000
Kokku 20000 40000 60000
Tootmise üldkulud, EUR

Seadmete seadistus, häälestus 48000 48000 96000
Kvaliteedi kontroll 37000 37000 74000
Elekter 14000 70000 84000
Seadmete hooldus ja remont 13000 65000 78000
Kokku 112000 220000 332000
Kuna üldkulud moodustavad 0.53 %
nende jaotus toodete vahel võib oluliselt mõjutada omahinda ja müügihinda
Arvutage toodete omahind kasutades 3 meetodit:
1) traditsiooniline (katlameetod) meetod, mis põhineb ühel kulukäituril
2) Jaoskondade kulukäiturite baasil
3) Kasutades АВС meetodit
1) Traditsiooniline meetod, kululätur masintunnid



Üldkulude määr =ÜK/Mas-h = 5.53
Toode X
Esmaskulu 50000
Üldkulud 55333
Kokku 105333
Ühikule 10.53 + 30% 13.69
Toode Y
Esmaskulu 250000
Üldkulud 276666.666666667
Kokku 526666.666666667
Ühikule 10.53
13.69
2) Kasutades jaoskondade ühist jaotusbaasi, kulukäiturit


1. jaoskonna kulumäär=OÜK/inim-h =
1.4
2. jaoskonna kulumäär=OÜK/mas-h =
5.5
Toode X
Esmaskulu 50000
Üldkulud
1.jaoskond 5600
2.jaoskond 33000
Kokku 88600
Ühikule 8.86
Toode Y
Esmaskulu 250000
Üldkulud
1.jaoskond 33600
2.jaoskond 187000
Kokku 470600
Ühikule 9.41
3) Kasutades АВС
Leiame järgnevalt erinevate tegevuste kulude tekke alused e. käiturid (tab)
ja vastavalt käituritele vaatleme kulude jaotuvust toodete vahel
Tootmislikud üldkulud NITRO -X NITRO-Y Käiturid
Seadistus 0,40 (20:50) 0,60 (30:50) Tootmistsükkel
Kvaliteedikontroll 0,40 (800:2000) 0,60 (1200:2000) Kontrollitunnid
Energia 0,17 (5000:30000) 0,83 (25000:30000) Kwh
Hooldus 0,17 (10000:60000) 0,83 (50000:60000) mt
б) Homogeensete puulide koostamine
PUUL 1
Tootmislikud üldkulud 96000
Kvaliteedikontroll 74000
Kokku 170000
Tootmistsükleid 50
Puuli määr 3400
PUUL 2
Elekter 84000
Teenindus 78000
Kokku 162000
M-h 60000
Puuli määr 2.7
Toode X
Esmaskulud 50000
Üldkulud
1.puul 68000
2.puul 27000
Kokku 145000
Ühikule 14.5
Tooode Y
Esmaskulud 250000
Üldkulud
1.puul 102000
2.puul 135000
Kokku 487000
Ühikule 9.74
Võrdlus Toode -Х Toode Y
Ettevõtte kulukäitur 10.53 10.53
Jaoskonna KK 8.86 9.412
АВС 14.5 9.74
Ülesanne 5.7 ABC meetod
Ettevõte toodab 3 liiki tooteid. Andmed tootmismahtude ja kulude kohta on toodud tabelis:
Näitaja Tooted
1 2 3
Tootmismaht 200 360 120
Materjalid ühiku kohta, tingüh. 700 500 750
Töötasu, tingüh. 120 150 200
Ühe toote töötlemiskulu, h 2 3 5
Toodang valmib partiidena 40 ühikut ja müüakse
10 ühikut korraga. Leidsid aset järgmised
tegevuse üldkulud:
Näitaja Kulud, t.ü. Kulude jaotamise alus Kulukäitur
Tootmistsehhi üldkulud 83200 Töötlemisaeg
Seadmete seadistamine 22100 Tootmistsüklite arv
Materjalide vastuvõtt 9000 Faktuurarvete arv 10 igale tootele
Kvaliteedi kontroll 8075 Tootmistsüklite arv
Materjalide teisaldamine ja valmistoodangu lähetamine 6120 Täidetud tellimuste arv 68, tellimus 10 toote kohta
Arvutage iga toote o/h kasutades ABC meetodit 128495


Lahendus:
Toode 1 2 3 Kokku
Tootmistsehhi üldkulud, töötlemine h 400 1080 600 2080
Kulud 16000 43200 24000 83200
Seadmete seadistamine, tsükleid 5 9 3 17
Kulud 6500 11700 3900 22100
Materjalide vastuvõtt, FA arv 20 36 12 68
Kulud 2647 4765 1588 9000
Kvaliteedi kontroll, tsükleid 5 9 3 17
Kulud 2375 4275 1425 8075
Materjalide teisaldamine ja valmistoodangu lähetamine, tellimusi 20 36 12 68
Kulud 1800 3240 1080 6120
Tegevuskulud kokku 29322 67180 31993 128495
Tegevuskulud ühiku kohta 147 187 267
Materjalid 700 500 750
Töökulu 120 150 200
Ühiku omahind 967 837 1217
Ülesanne 5.8. Traditsiooniline ja ABC meetod
Ettevõte toodab 3 liiki tooteid. Andmed tootmismahtude ja kulude kohta on toodud tabelis:
Näitaja Tooted
1 2 3
Tootmismaht 900 1200 6000
Materjalid ühiku kohta, tingüh. 300 250 100
Ühe toote töötlemiskulu seadmetel, h 5 4.5 1
Kokku tööaega tootele, h 7 6 1.5
Töötasu tariif 40 tingüh./h, üldkulude jaotamise määr
antud perioodil masintöö 15 tingüh./h,
Konsultatsioonifirma teostas analüüsi ja jaotas üldkulud ärgmiselt, pakkudes neile eraldi jaotamise alused:
Kulugrupid osa, % Jaotuse alus
Ettevõtte üldkulud 20 Seadmete tööaeg
Seadmete häälestamine 40 Seadistuste arv
Materjalide teisaldamine 15 Teisalduste arv
Kvaliteedikontroll 25 Kontrollide arv
100
Jooksva perioodi jooksul iga toote kohta üldistati andmed tegevuste mahtudest, mis on
aluseks kulude jaotamisele
Tooted
Tegevus 1 2 3 Kokku
Seadistuste arv 90 40 10 140
Materjalide teisalduste arv 20 15 50 85
Kvaliteedi kontrollide arv 18 12 60 90
Määrake toodete o/h traditsioonilisel ja ABC meetodil
1) omahind traditsioonilisel moel 1 2 3
Materjalid 300 250 100
Töö 280.0 240.0 60.0
Üldkulu 75 67.5 15
Omahind 656 559.5 178
Summaarne üldkulu 67500 81000 90000 238500
2) ABC 1 2 3
Ettevõtte üldkulud 15 14 3 32
Seadmete häälestamine 68 23 1
Materjalide teisaldamine 9 5 4
Kvaliteedi kontroll 13 7 7
Kokku ühikule 107 50 17
96071 60120 103608 259800
Omahind 687 540 177
Ülesanne 5.9
ABCosting
On toodud kahe seadme tootmise kulukäiturid ja üldkulud. Tuleb need jaotada toodete vahel kasutades
ABC meetodit
Toode Seadistusi Komponendid Tellimused
Standard 48 32 1760
Lux 64 56 3000
Üldkulud, kr. 120000 304000 56000
a) Kulud standardmudelile
182680
b) Kulud Lux mudelile
297320

Sheet 11: 6.Eelarvestamine

Ülesanne 6.1.
Kasuta alljärgnevat infot vastamaks 2 järgmisele küsimusele:
Kuu Müük Ost


Jaanuar 30000 10000




Veebruar 10000 5000


märts 20000 12000
Deebitoride laekumine ja kreditoorse võla tasumine kulgeb järgmiselt:

Deebitorid :
Müügikuul 40%
Müügikuule järgneval kuul 60%
Kreeditorid:
Ostu kuul 30%
Ostule järgneval kuul 70%
Firmal kulub töötasu 15% kuu müügist ja muid tegevuskulusid summas
15000 € kuus ( s.h. amortisatsioon). Kulud makstakse nende arvestamise kuul.
1)    Väljaminev rahavoog märtsis moodustab:


2) Sissetuleva raha voog märtsis on:
Ülesanne 6.2.
Alljärgnevat infot kasuta kahele järgnevale küsimusele vastamiseks:
Ettevõtte müügiprognoos äriaasta esimesks pooleks on:
jaanuar 2000
veebruar 2300
märts 2700
aprill 2400
mai 1700
juuni 1400
Ettevõtte poliitika näeb ette lõpetada iga kuu valmistoodangu jäägiga
30%
järgneva kuu plaanitavast müügist. Eelnenud aasta lõppbilansis laojääk oli vastav ettevõtte poliitikale.
1) Esimese kvartali eelarveline toodangu maht oleks:
2) Kui ettevõte plaaniks toota juunis
1640 ühikut, eelarveline müük juulis oleks:




Ülesanne 6.3

Toole valmistav ettevõte plaanib iga kuu lõpetada valmistoodangu laovaruga, mis moodustaks

25% järgneva kuu müügist. Ühe tooli tootmistsükkel on
0.4
tundi. Töötasu tunnihinne on
8 EUR tund. Planeeritud oktoobri , novembri ja
detsembri müügiks on kavandatud vastavalt
8000 11000 ja 14000 tooli.
Plaanilised kulud novembris oleks:







































Ül.3. Kulufunktsioon
Y X
Kuu Kulud, t.kr Müük, t.kr. XY X2
Juuli 63 700 44100 490000
August 65 800 52000 640000
September 57 650 37050 422500
Oktoober 61 750 45750 562500 b= n(ΣXY)-(ΣX)*(ΣY)/(n(ΣX2 )-(ΣX)2
November 55 600 33000 360000


Dets 59 710 41890 504100 a= (ΣY)*(ΣX2)-(ΣX)*(ΣXY)/(n*ΣX2-(ΣX)2 )
Kokku 360 4210 253790 2979100
1) Maksimum-miinimum meetod
Muutuvkulude määr
0.050
FC
25.0
Kulud = 25.000 + 0.05 Müük 75
2) Vähimr.
a
b
26.71
0.047
Kulud = 26.71 + 0.047 Müük

töö tunnid Kommunaal-teenused, kr



Kuu X Y XY X2

jaanuar 550 16000 8800000 302500

veebruar 550 16200 8910000 302500

märts 600 17000 10200000 360000

aprill 700 19000 13300000 490000

mai 450 13500 6075000 202500

juuni 400 13500 5400000 160000

Summa 3250 95200 52685000 1817500

а) Muutuvkulud tunni töö kohta





max-min muutuv-kulu kordaja 18.33 a= 5254.7445255475 FC
vähimruutude b 19.59



6555555.55555556
Ülesanne 2
A
P
Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000
Deebitorid, A 825000 Lühiaj. kohustused, D 610714
Varud,B 360000 Pikaajalised k., E 369286
Mat. põhivara,C 117500 Aktsiakapital 300000
kontroll 1400000 Jaotamata, F 120000
Aktiva 1400000 Passiva 1400000
Коэф. текущей ликвидности 2.1
1)       Lühivõlgade üldine kattekordaja oli 2,1;
Коэф. задолженности 0.7
2940000 2)       Võlakordaja oli 0,7;
Частота оборота запасов 8
3) Varude käibesagedus (käibekordaja) oli 8. Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinna
С/с реализ. Продукции 2200000
oli 2200000 kr., varud aasta algul olid 190000
Запасы на начало 190000
Оборот продаж 4400000
3)       Müügikäive oli 4400000 krooni, millest 75% oli järelmaksmisega.
Дебиторская задолж. 75%
Ostjate debitoorse võla laekumissagedus oli 4. Debitoorne võlg ei muutunud aasta jooksul.
Частота оборота дебит. задолженности 4
4)       Aruandeaastal oli nullkasum
Leida puuduvad bilansikirjed, näidates kõik arvutused.

Sheet 12: 6.Lahendus

Ülesanne 6.1.
Kasuta alljärgnevat infot vastamaks 2 järgmisele küsimusele:
Kuu Müük Ost


Jaanuar 30000 10000




Veebruar 10000 5000


märts 20000 12000
Deebitoride laekumine ja kreditoorse võla tasumine kulgeb järgmiselt:

Deebitorid:
Müügikuul 40%
Müügikuule järgneval kuul 60%
Kreeditorid:
Ostu kuul 30%
Ostule järgneval kuul 70%
Firmal kulub töötasu 15% kuu müügist ja muid tegevuskulusid summas
15000 €
kuus ( s.h. Amortisatsioon
3500 ). Kulud makstakse nende arvestamise kuul.
1)    Väljaminev rahavoog märtsis moodustab:
21600


2) Sissetuleva raha voog märtsis on:
14000
Ülesanne 6.2.
Alljärgnevat infot kasuta kahele järgnevale küsimusele vastamiseks:
Ettevõtte müügiprognoos äriaasta esimesks pooleks on:
jaanuar 2000

veebruar 2300
märts 2700
aprill 2400


mai 1700
juuni 1400
Ettevõtte poliitika näeb ette lõpetada iga kuu valmistoodangu jäägiga
30%


720 (0,3 *2400) +7000 (2000+2300+2700) –600 (0,3 * 2000) = 7120 järgneva kuu plaanitavast müügist. Eelnenud aasta lõppbilansis laojääk oli vastav ettevõtte poliitikale.
1) Esimese kvartali eelarveline toodangu maht oleks:
7120


1400*0,3 +1640 –1400 = 2060 – 1400 = 660 (juuni jääk) 2) Kui ettevõte plaaniks toota juunis
1640 ühikut, eelarveline müük juulis oleks:
660 : 0,3 = 2200

2200


Ülesanne 6.3

Toole valmistav ettevõte plaanib iga kuu lõpetada valmistoodangu laovaruga, mis moodustaks

25% järgneva kuu müügist. Ühe tooli tootmistsükkel on
0.4
tundi. Töötasu tunnihinne on 8 EUR tund. Planeeritud oktoobri, novembri ja
detsembri müügiks on kavandatud vastavalt
8000 11000 ja 14000 tooli.


Pl. laovaru , % järg. kuu müügist 25%
Tooli tootmistsükkel, h 0.4
Ajapalk, €/h 8
oktoober, müügipl. 8000
november 11000
detsember 14000
Plaanilised töökulud novembris 37600









































Ül.3. Kulufunktsioon
Y X
Kuu Kulud, t.kr Müük, t.kr. XY X2
Juuli 63 700 44100 490000
August 65 800 52000 640000
September 57 650 37050 422500
Oktoober 61 750 45750 562500 b= n(ΣXY)-(ΣX)*(ΣY)/(n(ΣX2 )-(ΣX)2

November 55 600 33000 360000



Dets 59 710 41890 504100 a= (ΣY)*(ΣX2)-(ΣX)*(ΣXY)/(n*ΣX2-(ΣX)2 )

Kokku 360 4210 253790 2979100
1) Maksimum-miinimum meetod
Muutuvkulude määr
0.050
FC
25.0
Kulud = 25.000 + 0.05 Müük 75
2) Vähimr.
a
b
26.71
0.047
Kulud = 26.71 + 0.047 Müük

töö tunnid Kommunaal-teenused, kr



Kuu X Y XY X2

jaanuar 550 16000 8800000 302500

veebruar 550 16200 8910000 302500

märts 600 17000 10200000 360000

aprill 700 19000 13300000 490000

mai 450 13500 6075000 202500

juuni 400 13500 5400000 160000

Summa 3250 95200 52685000 1817500

а) Muutuvkulud tunni töö kohta





max-min muutuv-kulu kordaja 18.33 a= 5254.7445255475 FC
vähimruutude b 19.59



6555555.55555556
Ülesanne 2
Aktiva
Passiva
Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000
Deebitorid, A 704000 Lühiaj. kohustused, D 441611
Varud,B 523333 Pikaajalised k., E 468389
Mat. põhivara,C 75167 Aktsiakapital 300000
kontroll 1400000 Jaotamata, F 190000
Aktiva 1400000 Passiva 1400000
Коэф. текущей ликвидности 3
1)       Lühivõlgade üldine kattekordaja oli 2,1;
Коэф. задолженности 0.65
4200000 2)       Võlakordaja oli 0,7;
Частота оборота запасов 6
3) Varude käibesagedus (käibekordaja) oli 8. Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinna
С/с реализ. продукции 2200000
oli 2200000 kr., varud aasta algul olid 190000
Запасы на начало 210000
Оборот продаж 4400000
3)       Müügikäive oli 4400000 krooni, millest 75% oli järelmaksmisega.
Дебиторская задолж. 80%
Ostjate debitoorse võla laekumissagedus oli 4. Debitoorne võlg ei muutunud aasta jooksul.
Частота оборота дебит. задолженности 5
4)       Aruandeaastal oli nullkasum
Leida puuduvad bilansikirjed, näidates kõik arvutused.

Sheet 13: 7.Hälvete anal

Ülesanne 7.1 Hälvete analüüs

YYY kirjastab ja trükib akadeemilisi raamatuid. Tegemist on uue õpiku väljaandmisega.
Müügiosakond planeeris õpikute müügimahuks
160,000 eksemplari kolme aasta jooksul,
keskmise hinnaga
55 € tükk. Tegelikult müüdi
180,625 eksemplari, 52 € tükk, sest konkurent lasi ootamatult
välja uue õpiku. Et juhtida paremini kulusid, toodetakse raamatuid partiide kaupa.
Partii arvuks planeeriti
4,000 Tegelik eksemplaride arv partiis oli
5000 raamatut, sest arvatakse, et nii õnnestub vähendada müügiprobleeme.
Partiist sõltuvad kulud sisaldavad tootmisseadmete seadistamist, mis oli planeeritud
1,200 € partii kohta, kuid olid tegelikult
1225 partii kohta,
sest krooniline probleem trükimasinaga. Lõpetamata tootmise käitluskulud,
mis olid planeeritud
400 € partii kohta, olid tegelikult
390 €, sest parandati trükikoja töökorraldust. Laokulud , mis olid planeeritud
32 € keskmiselt laos oleva partiiühiku kohta, kuid olid tegelikult
34 €, sest
suurenesid kindlustuskulud ja vesi kahjustas mõnda raamatut.
YYY kasutab seitset ühikust sõltuvat kulu: Paber – planeeritud oli
9.8
, kuid tegelik oli
10.2 mis oli seotud paberi asendamisest
kvaliteetsemaga, sest saabusid pretensioonid eelneva
partii paberi kohta, värv – planeeritud oli
0.95 , kuid tegelik oli
0.8
, sest leiti uus tarnija,
tootmise üldkulud – planeeritud oli
1.35
, kuid tegelikud
1.3 , sest toimus ootamatu
elektri hinnalangus., müügitasu
5% müügihinnast oli fikseeritud
lepingutes, honorarid –
15% müügihinnast olid fikseeritud
lepingutes, köitmise kulud – planeeritud oli
1.5 , kuid kulud
tõusid 1.63 sest uus köitmismasin osteti eelnevate
partiide liimimisprobleemide tõttu. Transpordikulud olid planeeritud
0.5
, kuid tegelikult
0.44 sest vähenes pakke-
materjali hind ja tehti uus leping transpordifirmaga.
Tootest sõltuvad kulud sellele raamatule – toimetajate meeskond - eelarvestatud kulud olid
875,000 , kuid tegelikult 825,000 , sest üks koht oli täitmata,
tootmiseelsed kulud – eelarves oli
750,000 , kuid tegelikult
950,000
, sest arvetamata olid graafikale ja tarkvarale lisaks tehtud kulud, müügitoetuskulud - eelarves
475,000 , kuid tegelikult 540,000 ( hinna langusest teavitamine
seoses konkurendi uue raamatuga .
Ettevõte jagab trükikoja kulud igale raamatule kasutades keerulist valemit, mis sõltub
raamatu formaadist ja trükkimise keerukusest, selle raamatu puhul tuli see
8
ühiku kohta. Ettevõte jagab halduskulud igale tootele.
Kulumäär baseerub toimetajatele
makstud tasust:
75%
Eelarveline kasum oleks pidanud olema
619,750 €, tegelik oli 394,913 €,
erinevus 224,836 €.
Miks kasum oli väiksem, kuigi müüdi
20,625 ühikut rohkem?

Teosta hälvete analüüs
Ülesande lahendamise lihtsustamiseks on ette valmistatud tabel, kuhu tuleb lähteandmed
sisse kanda:
Pl Teg Hälve 1 Müügimaht,tk
Müügihind
Müügitulu
2 Partii suurus
Partiide arv


3 Partiist sõltuvad seadistamiskulud


4 Lõpetamata tootmise käitluskulud


5 Laokulud partii kohta


6 Ühikust sõltuvad kulud
a) paber
b) trükivärv
c) tootmise üldkulud
d) köitmise kulud
e) transpordikulud


7 Käibest olenevad kulud
f) müügi tasu, %müügikäibest
g) honorarid, % müügikäibest
8 Tootest sõltuvad kulud
h) toimetamiskulud
i) tootmise ettevalmistamise kulu
j) müügitoetuskulud (reklaam)
9 k) Trükikoja kulud ühikule
10 l) Halduskulud, % toimetuskuludest
11 Kasum






Ülesanne 7.2
Ühe tootmisettevõtte ühe kuu jooksvad eelarvestatud kulud, mis baseeruvad keskmisel tootmistasemel
on 40000 tundi. Osakonna üldkulumäär
4.4
ühe tunni kohta on saadud järgnevalt:
Üldkulu liik Püsivkulu tuh. € Muutuvkulu tunni kohta €
Juhtimine 30 -
tükipreemia - 0.10
Sotsmaks 6 0.22
Kontroll 20 0.25
Hankekulud 6 0.18
Seadmete energia - 0.20
Valgustus ja küte 4 -
Maksud 9 -
Materjali käsitlemine 10
Hooldus ja remont 8 0.15
Seadmete kulum 15 -
Halduskulud 12
kokku 120
Üldkulu määr tunni kohta: muutuv
1.40
püsiv
3.00
kokku
Apr-40
Oktoobrikuu jooksul ettevõte töötas 36000 tundi ja üldkulud olid järgmised:
Üldkulu liik tuh. €
Juhtimine 30.0
tükipreemia 4.0
Sotsmaks 15.0
Kontroll 28.0
Hankekulud 12.7
Seadmete energia 7.8
Valgustus ja küte 4.2
Maksud 9.0
Materjali käsitlemine 21.4
Hooldus ja remont 15.1
Seadmete kulum 15.0
Halduskulud 11.5
Seisakuaeg 1.6
kokku 175.3
1.      Koostada aruanne, kus oleks paindliku eelarve alusel eelarvestatud kulud, tegelikud kulud ja hälbed
2.      Kommenteerida hälbeid, mis on suuremad kui 1000 € ning tuua välja arvatavad põhjused
3.      Sõnasta, controllingu seisukohalt, missugused põhjused toetavad sinu arvamust
a)     Kas aruanne peegeldab tegelikkust , vastab tegelikele vajadustele
b)     Kas aruannet peaks muutma , kui peaks, siis kuidas
Ülesanne 8.3


Ettevõtte normatiivsed (standard) töökulud on

10.5 EUR tunnis
Viimase kuu jooksul toodeti
1500 üh. tooteid, milleks oli ette nähtud
11000 tundi. Tegelikud töökulud moodustasid

110000
EUR ja tunde kulus
11300
1.       Hälve töötasu kulu muutuse arvel moodustab:


2.       Hälve tootlikkuse muutuse arvel moodustab:

Sheet 14: 7.Lah

Ülesanne 7.1 Hälvete analüüs

YYY kirjastab ja trükib akadeemilisi raamatuid. Tegemist on uue õpiku väljaandmisega.
Müügiosakond planeeris õpikute müügimahuks
160,000 eksemplari kolme aasta jooksul,
keskmise hinnaga
55 € tükk. Tegelikult müüdi
180,625 eksemplari, 52 € tükk, sest konkurent lasi ootamatult
välja uue õpiku. Et juhtida paremini kulusid, toodetakse raamatuid partiide kaupa.
Partii arvuks planeeriti
4,000 Tegelik eksemplaride arv partiis oli
5000 raamatut, sest arvatakse, et nii õnnestub vähendada müügiprobleeme.
Partiist sõltuvad kulud sisaldavad tootmisseadmete seadistamist, mis oli planeeritud
1,200 € partii kohta, kuid olid tegelikult
1225 partii kohta,
sest krooniline probleem trükimasinaga. Lõpetamata tootmise käitluskulud,
mis olid planeeritud
400 € partii kohta, olid tegelikult
390 €, sest parandati trükikoja töökorraldust. Laokulud , mis olid planeeritud
32 €
keskmiselt laos oleva partiiühiku kohta, kuid olid tegelikult
34 €, sest
suurenesid kindlustuskulud ja vesi kahjustas mõnda raamatut.
YYY kasutab seitset ühikust sõltuvat kulu: Paber – planeeritud oli
9.8
, kuid tegelik oli
10.2 mis oli seotud paberi asendamisest
kvaliteetsemaga, sest saabusid pretensioonid eelneva
partii paberi kohta, värv – planeeritud oli
0.95 , kuid tegelik oli
0.8
, sest leiti uus tarnija,
tootmise üldkulud – planeeritud oli
1.35
, kuid tegelikud
1.3 , sest toimus ootamatu
elektri hinnalangus., müügitasu
5% müügihinnast oli fikseeritud
lepingutes, honorarid –
15% müügihinnast olid fikseeritud
lepingutes, köitmise kulud – planeeritud oli
1.5 , kuid kulud
tõusid 1.63 sest uus köitmismasin osteti eelnevate
partiide liimimisprobleemide tõttu. Transpordikulud olid planeeritud
0.5
, kuid tegelikult
0.44 sest vähenes pakke-
materjali hind ja tehti uus leping transpordifirmaga.
Tootest sõltuvad kulud sellele raamatule – toimetajate meeskond - eelarvestatud kulud olid
875,000 , kuid tegelikult 825,000 , sest üks koht oli täitmata,
tootmiseelsed kulud – eelarves oli
750,000 , kuid tegelikult
950,000
, sest arvetamata olid graafikale ja tarkvarale lisaks tehtud kulud, müügitoetuskulud - eelarves
475,000 , kuid tegelikult 540,000 ( hinna langusest teavitamine
seoses konkurendi uue raamatuga.
Ettevõte jagab trükikoja kulud igale raamatule kasutades keerulist valemit, mis sõltub
raamatu formaadist ja trükkimise keerukusest, selle raamatu puhul tuli see
8
ühiku kohta. Ettevõte jagab halduskulud igale tootele.
Kulumäär baseerub toimetajatele
makstud tasust:
75%
Eelarveline kasum oleks pidanud olema
619,750 €, tegelik oli 394,913 €,
erinevus 224,836 €.
Miks kasum oli väiksem, kuigi müüdi
20,625 ühikut rohkem?

Teosta hälvete analüüs
Ülesande lahendamise lihtsustamiseks on ette valmistatud tabel, kuhu tuleb lähteandmed
sisse kanda:
Pl Teg Hälve
1 Müügimaht,tk 160,000 180,625
20625 1134375 fav
Müügihind 55 52
-3 -541875 unf
Müügitulu 8800000 9392500 592500
592500 2 Partii suurus 4,000 5000
1000 903 unf
Partiide arv 40 36
-4 -4650 fav
3 Partiist sõltuvad seadistamiskulud 1,200 1225
25
48000 44253 -3747
-3747 4 Lõpetamata tootmise käitluskulud 400 390
-10 -1550 fav
16000 14089 -1911
-361 fav -1911 5 Laokulud partii kohta 32 34
2 -124 fav
1280 1228 -52
72 unf -52 6 Ühikust sõltuvad kulud
a) paber 9.8 10.2
0.4 290813 unf
b) trükivärv 0.95 0.8
-0.15
c) tootmise üldkulud 1.35 1.3
-0.05
d) köitmise kulud 1.5 1.63
0.13
e) transpordikulud 0.5 0.44
-0.06
2256000 2595581 339581 0.27 48769 unf 339581 7 Käibest olenevad kulud
f) müügi tasu, %müügikäibest 5% 5%
440000 469625 29625
29625 unf
g) honorarid, % müügikäibest 15% 15%
1320000 1408875 88875
88875 unf
8 Tootest sõltuvad kulud
h) toimetamiskulud 875,000 825,000 -50000
-50000 fav
i) tootmise ettevalmistamise kulu 750,000 950,000 200000
200000 unf
j) müügitoetuskulud (reklaam) 475,000 540,000 65000
65000 unf
9 k) Trükikoja kulud ühikule 8 8 0
1280000 1445000 165000
165000 unf
10 l) Halduskulud, % toimetuskuludest 75% 75% 0
656250 618750 -37500
-37500 fav 461000 11 Kasum 682470 480099 -202371
-202371 unf -202371
-202371
Ülesanne 7.2
Ühe tootmisettevõtte ühe kuu jooksvad eelarvestatud kulud, mis baseeruvad keskmisel tootmistasemel
on 40000 tundi. Osakonna üldkulumäär 4.4
ühe tunni kohta on saadud järgnevalt:
Kululiik Püsikulud,t.kr Muutuv-kulud, €/h. Kulud, t.€. Kulud pl Hälve
1 2 3 4 5 6
Juhtimine 30.00
30.00 30.00 0.00
tükipreemia
0.10 4.00 0 4.00
Sotsmaks 6.00 0.22 15.00 6 9.00
Kontroll 20.00 0.25 28.00 20 8.00
Hankekulud 6.00 0.18 12.70 6 6.70
Seadmete energia
0.20 7.80 0 7.80
Valgustus ja küte 4.00
4.20 4 0.20
Maksud 9.00
9.00 9 0.00
Materjali käsitlemine 10.00 0.3 21.40 10 11.40
Hooldus ja remont 8.00 0.15 15.10 8 7.10
Seadmete kulum 15.00
15.00 15 0.00
Halduskulud 12.00
11.50 12 -0.50
Seisakuaeg
1.60 0 1.60
kokku 120.00 1.40 175.30 120.00 55.30
Üldkulu määr tunni kohta:
muutuv
1.40
püsiv 3.00
kokku 4.40
4.87


Oktoobris ettevõte töötas
36000 tundi ja üldkulud on toodud tabelis
1) Koostada aruanne, kus paindliku eelarve alusel oleks toodud eelarvelised kulud, tegeliku
kulud ja hälbed
2) Kommenteereida hälbeid, mis on suuremad kui 1000 € ning tuua välja arvatavad põhjused
3) Sõnasta, kontrollingu seisukohalt, missugused põhjused toetavad sinu arvamust
а) kas aruanne peegeldab tegelikkust, vastab tegelikele vajadustele
b) Kas aruannet peaks muutma










Ülesanne 8.3


Ettevõtte normatiivsed (standard) töökulud on

10.5 EUR tunnis
Viimase kuu jooksul toodeti
1500 üh. tooteid, milleks oli ette nähtud
11000 tundi. Tegelikud töökulud moodustasid

110000
EUR ja tunde kulus
11300
1.       Hälve töötasu kulu muutuse arvel moodustab:


-8650
2.       Hälve tootlikkuse muutuse arvel moodustab:


3150


Kokku -5500 -5500
kontroll

Sheet 15: 8.Investeeringu efektiivsus

Ülesanne 9.1 Investeeringu efektiivsuse hindamine




Teid on palutud firma Lilak presidendi poolt hinnata uue eriotstarbelise veoauto omandamise
ettepanekut. Veoauto baashind on
62500 € ning lisaks kulub
12500 €,
et modifitseerida ta vastavalt firma erivajadustele. Veoauto kuulub ACRS
(Accelereted Cost Recovery System, USA) kolme –aasta klassi ning saab maha müüdud kolme
aasta pärast 25000 € eest. Veoauto kasutamine nõuab puhta
käibekapitali suurendamist 2500 € võrra. Veoauto ei mõjuta sissetulekuid, kuid
eeldatakse, et ta säästab aastas
25000 € maksueelseid tegevuskulusid.
Firma marginaalne maksumäär on 40%
ACRC kulud on vastavalt:
33% 45% 15% 7%
Eeldame, et firma kapitalikulud on
10%
Hinnata projekti, kasutades diskonteeritud tasuvuse meetodit, ajaldatud puhasmaksumuse (NPV),
sisemise rentaablusläve (IRR) meetodit.
Aastad
0 1 2 3 4
Investeerimiskulud
Soetusmaksumus
Modifitseerimise kulud
Likvideerimismaksumus
Tulumaks auto müügist
Käibekapital
Vabanev käibekapital
Tegevuse mõjud
Müügitulu
Kulude alanemine
Maksud
Amortisatsioon
Amortisatsiooni maksukilp
Raha puhaskäive
Rahakäibe nüüdisväärtus
NPV

IRR
Tasuvusaeg






















































Ülesanne 9.2.
Firma planeerib juurutada tootmisse aiapidajatele mõeldud minitraktori, mis on just välja töötatud
ettevõtte konstrueerimisbüroos. Küsimus seisneb – mis saab edasi.
Turunduse juht arvab, et täiesti reaalne on müüa aastas keskmiselt
25000 traktorit, hinnaga
2200 $ tükk. Projekt näeb ette uute tootmispindade ehituse, milleks kulub minimaalselt
2 aastat.
Vajalik maatükk maksumusega 1.2 miljonit (101175 m2) võib osta juba 2008.a.
Ehitustöödega saab alustada 2009.a. algul ja need kestaksid 2010.a. lõpuni.
Ehituse eelarveline maksumus 8 milj., millest
4 miljonit tuleb maksta 31.12.2009.a.,
ülejäänud 4 milj., 31.12.2010.a.
Amortisatsiooniperiood 31,5 aastat (MACRS süsteemi järgi: 1.aasta
1.50% järgnevad
3% aastas. Tootmiseks vajalikud seadmed paigaldatakse 2010.a. lõpuks ja tasutakse nende eest 31.12.2010
Seadmete amortisatsiooni aeg 7 aastat ja seda teostakse MACRS süsteemi põhiselt
20% 32% 19% 12% 11% 6% , maksumus
9.5 milj. Projekt nõuab algset investeeringut käibevaradesse
12% ulatuses esimese aasta
müügikäibest, mis tuleb teha 31.12.2010.a. ja iga järgneva aasta
31.12. , mis tähendab, et puhas käibekapital peab kasvama
12% müügimahu kasvust aastas.
Kogu projekti tasuvus on arvestatud 6 aastale.
6 aasta möödudes on krundi maksumuseks hinnatud
1.7 milj.,
hoone hinnatakse 1 milj ja seadmed
2 milj.
Tootmisosakonna hinnangul võimalikud muutuvkulud moodustavad
65% müügist, tinglikult püsivad
kulud ón hinnatud tasemele 8 milj. Prognoositakse traktori hinna kasvu vastavalt inflatsioonile tasemel
6% aastas kogu projekti kehtivuse ajal.
Tulumaksu määr kasumilt moodustab
21% kapitali keskmiseks kaalutud tulukuseks
on hinnatud 12%
Ettevõtte poliitika näeb ette kassavoo arvutusi iga aasta lõpul.
Esimesed ettevõtte ekspluatatsiooni netorahavood tekivad 2011.aastal. .
Arvutada NPV ja IRR
Inflatsioon aastas,% 0.06
Tulumaks,% 0.21
Kapitali intress 0.12
MAKSUD LIKVIDEERIMISEL
Maa 1.20
1.70 Lisatulu
Tulumaks

Amortisatsioon ehitistel,%
Amortisatsioon seadmetel,%
Aastad 1 2 3 4 5 6 7 8 9
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 A. INVESTEERINGUD
Maa
Ehitised
Seadmed
Kokku
B.LIKVIDEERIMISMAKSUMUS
Maa
Ehitised
jääkväärtus
Seadmed
Tulumaks maa müügi lisatulust
Ehitise müügi maksukilp
Tulumaks seadmete müügi lisatulust
C. TÖÖTAVe. NETOKÄIBEKAPITAL
D. KASUMI KUJUNEMINE
1. Kogus, tuh.tk.
Müügihind, t.USD
NETOKÄIVE, t.USD








2. Muutuvad kulud
3. Püsikulud
4.ÄRI e. TEGEVUSKASUM
Tulumaks
5. PUHASKASUM








E. AMORTISATSIOONI MAKSUKILP
Hoonete amort
Seadmete amort
Amortisatsiooni maksukilp
6. NETTOKASSAVOOG


















7.KASSAVOO NÜÜDISVÄÄRTUS
8.NPV

9.IRR

NPV
IRR

Sheet 16: 8. lah.

Ülesanne 8.1 Investeeringu efektiivsuse hindamine




Teid on palutud firma Lilak presidendi poolt hinnata uue eriotstarbelise veoauto omandamise
ettepanekut. Veoauto baashind on
62500 € ning lisaks kulub 12500 €,
et modifitseerida ta vastavalt firma erivajadustele. Veoauto kuulub ACRS
(Accelereted Cost Recovery System, USA) kolme –aasta klassi ning saab maha müüdud kolme
aasta pärast 25000 € eest. Veoauto kasutamine nõuab puhta
käibekapitali suurendamist
2500 € võrra. Veoauto ei mõjuta sissetulekuid, kuid
eeldatakse, et ta säästab aastas
25000 € maksueelseid tegevuskulusid.
Firma marginaalne maksumäär on 40%
ACRC kulud on vastavalt:
33% 45% 15% 7%
Eeldame, et firma kapitalikulud on
10%
Hinnata projekti, kasutades diskonteeritud tasuvuse meetodit, ajaldatud puhasmaksumuse (NPV),
sisemise rentaablusläve (IRR) meetodit.
Aastad
0 1 2 3 4
Investeerimiskulud
Soetusmaksumus -62500
Modifitseerimise kulud -12500
Likvideerimismaksumus
25000
Tulumaks auto müügist
-7900
Käibekapital -2500
Vabanev käibekapital
2500
Tegevuse mõjud
Müügitulu 0 0 0 0
Kulude alanemine
25000 25000 25000
Maksud
-10000 -10000 -10000
Amortisatsioon
24750 33750 11250 5250
Amortisatsiooni maksukilp
9900 13500 4500
Raha puhaskäive -77500 24900 28500 39100
Rahakäibe nüüdisväärtus -77500 22636 23554 32314
NPV 1004 mis tähendab, et investeering tasub end 3 aastaga ära
IRR 9%
Tasuvusaeg 3 aastat
Ülesanne 8.2.
Firma planeerib juurutada tootmisse aiapidajatele mõeldud minitraktori, mis on just välja töötatud
ettevõtte konstrueerimisbüroos. Küsimus seisneb – mis saab edasi.
Turunduse juht arvab, et täiesti reaalne on müüa aastas keskmiselt
25000 traktorit, hinnaga
2200 $ tükk.
Projekt näeb ette uute tootmispindade ehituse, milleks kulub minimaalselt
2 aastat.
Vajalik maatükk maksumusega 1.2 miljonit (101175 m2) võib osta juba 2008.a.
Ehitustöödega saab alustada 2009.a. algul ja need kestaksid 2010.a. lõpuni.
Ehituse eelarveline maksumus 8 milj., millest
4 miljonit tuleb maksta 31.12.2009.a.,
ülejäänud 4 milj., 31.12.2010.a.
Amortisatsiooniperiood 31,5 aastat (MACRS süsteemi järgi: 1.aasta
1.50% järgnevad 3% aastas.
Tootmiseks vajalikud seadmed paigaldatakse 2010.a. lõpuks ja tasutakse nende eest 31.12.2010
Seadmete amortisatsiooni aeg 7 aastat ja seda teostakse MACRS süsteemi põhiselt
20% 32% 19% 12% 11% 6% , maksumus 9.5 milj.
Projekt nõuab algset investeeringut käibevaradesse
12% ulatuses esimese aasta
müügikäibest, mis tuleb teha 31.12.2010.a. ja iga järgneva aasta
31.12. , mis tähendab, et puhas käibekapital peab kasvama
12% müügimahu kasvust aastas.
Kogu projekti tasuvus on arvestatud 6 aastale.
6 aasta möödudes on krundi maksumuseks hinnatud
1.7 milj., hoone hinnatakse
1 milj ja seadmed
2 milj.
Tootmisosakonna hinnangul võimalikud muutuvkulud moodustavad
65% müügist, tinglikult püsivad
kulud ón hinnatud tasemele 8 milj. Prognoositakse traktori hinna kasvu vastavalt inflatsioonile tasemel
6% aastas kogu projekti kehtivuse ajal.
Tulumaksu määr kasumilt moodustab
21% kapitali keskmiseks kaalutud tulukuseks
on hinnatud 12%
Ettevõtte poliitika näeb ette kassavoo arvutusi iga aasta lõpul.
Esimesed ettevõtte ekspluatatsiooni netorahavood tekivad 2011.aastal. .
Arvutada NPV ja IRR
Inflatsioon aastas,% 0.06
Tulumaks,% 0.21
Kapitali intress 0.12
MAKSUD LIKVIDEERIMISEL
Maa 1.20
1.70
Lisatulu
0.50
Tulumaks
(0.11)
Amortisatsioon ehitistel,%
0.015 0.03 0.03 0.03 0.03 0.03
Amortisatsioon seadmetel,%
0.20 0.32 0.19 0.12 0.11 0.06
Aastad 1 2 3 4 5 6 7 8 9
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
A.INVESTEERINGUD
Maa (1.20)
Ehitised
(4.00) (4.00)
Seadmed
(9.50)
Kokku (1.20) (4.00) (13.50) 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
B.LIKVIDEERIMISMAKSUMUS
Maa
1.70
Ehitised
1.00
jääkväärtus
6.68
Seadmed
2.00
Tulumaks maa müügi lisatulust
(0.11)
Ehitise müügi maksukilp
1.19
Tulumaks seadmete müügi lisatulust
(0.42)
C. TÖÖTAVe. NETOKÄIBEKAPITAL
(6.60) (0.40) (0.42) (0.44) (0.47) (0.50)
D. KASUMI KUJUNEMINE
1. Kogus, tuh.tk.
25.00 25.00 25.00 25.00 25.00 25.00
Müügihind, t.USD
2.20 2.33 2.47 2.62 2.78 2.94
NETOKÄIVE, t.USD


55.00 58.30 61.80 65.51 69.44 73.60
2. Muutuvad kulud
0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
3. Püsikulud
(8.00) (8.48) (8.48) (8.48) (8.48) (8.48)
4.ÄRI e. TEGEVUSKASUM
47.00 49.82 53.32 57.03 60.96 65.12
Tulumaks
(9.87) (10.46) (11.20) (11.98) (12.80) (13.68)
5. PUHASKASUM


37.13 39.36 42.12 45.05 48.16 51.45
E. AMORTISATSIOONI MAKSUKILP
Hoonete amort
0.12 0.24 0.24 0.24 0.24 0.24 1.32 Seadmete amort
1.90 3.04 1.81 1.14 1.05 0.57 9.50 Amortisatsiooni maksukilp
0.42 0.69 0.43 0.29 0.27 0.17
6. NETTOKASSAVOOG (1.20) (4.00) (13.50) 30.95 39.65 42.13 44.92 47.98 56.51
8.NPV 109.72
1.50
(22.76)
9.IRR 1.24

Sheet 17: 9.Finantsanalüüs

Ülesanne 10.1. Finantsnäitajate arvutamine

AS Merekohin bilanss , tuh. €
2011 2012
2011 2012 AKTIVA
PASSIVA Raha 225 50 Lühiaj. võlgnevus pangale 3900 6000 Aktsiad ja väärtpaberid
Ostjate ettemaksed 350 250 Nõuded ostjate vastu 1655 2880 Võlad hankijatele 1500 2200 Muud nõuded ja ettemaksud 220 370 Muud lühiajalised kohust. 900 1025 Varud 4200 9000 Lühiajalised koh. kokku 6650 9475 Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000
Kohustused kokku 11300 19475 Pikaajalised finantsinvesteeringud 3200 4600 Aktsiakapital nimiväärtuses 4000 5000
Aazio : omaaktsiad 200 400 Materiaalne põhivara (soetusmaks.) 9700 15100 Eelisaktsiad 500 750 Kulum -3000 -5100 Säilitatud kasum 100 675 Immateriaalne põhivara 800 600 Kasum 900 1200 Põhivarad kokku 10700 15200 Omakapital 5700 8025 Varad kokku 17000 27500 Koh. ja OK kokku 17000 27500
AS Merekohin kasumiaruanne
2011 2012
Netokäive 12000 19000
Real . kaupade omahind 8200 13210
BRUTOKASUM(KAHJUM) 3800 5790
Turustuskulud 1400 2000
Üldhalduskulud 900 1400
Muud ärikulud 30 90
ÄRIKASUM 1470 2300
Finantstulud 55 285
Finantskulud 325 985
KASUM ENNE MAKSE 1200 1600
Tulumaks 300 400
PUHASKASUM 900 1200
1) Määrata ja analüüsida põhilisi suhtarve:
Analüüs:
Aasta 2012
Maksevalmidus 0.309
Maksevõime tase 1.30
Varude käibekordaja 2.00
Varude käibevälde 179.86
Raha laekumisvälde 42.96
Kreeditoorse võla välde 50.42
Raha konvertsioonitsükkel 172.41
Müügikäibe brutorentaablus 30.47
Müügikäibe puhasrentaablus 6.32
Koguvara rentaablus (ROA) 10.34
Omakapitali puhasrentaablus(ROE) 17.49
EVA 132.4
kui võõrkapitali hind 13.45 %
omakapitali hind 20%
WACC = 9.0
2) Tuua välja AS merekohin rahavood (Raha allikad ja kasutamine)


Arve ( kassa ) algul, 01.01.
RAHAALLIKAD
Puhaskasum
Kulum
Mittemateriaalsed aktivad
Kokku operatsioonidest
Osakapital - haril. aktsiad
Eelisaktsiad
Võlad hankijatele
Muud
Lühiajalised võlad
Pikaajalised kohustused
Kokku allikaid


RAHA KASUTAMINE
Põhivara soetamine
Saadaolevad arved
Varud
Ostjate ettemaksud
Dividendide maksmine
Muud nõuded
Finantsinvesteeringud
Kokku kasutamine


Arve (kassa) lõpus 31.12


Ülesanne 10.2
Aktiva
Passiva
Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000
Deebitorid, A A Lühiaj. kohustused, D D
Varud,B B Pikaajalised k., E E
Mat. põhivara,C C Aktsiakapital 300000
Jaotamata, F F
Aktiva 1400000 Passiva 1400000
1)       Lühivõlgade üldine kattekordaja oli
2.1
2)       Võlakordaja oli
0.7
3) Varude käibesagedus (käibekordaja) oli
8 . Müüdud toodangu maksumus
tootmisomahinnas oli 2200000 €, varud aasta algul olid
190000 € 3)       Müügikäive oli 4400000 €, millest 75% oli järelmaksmisega.
Ostjate debitoorse võla laekumissagedus oli
4 . Debitoorne võlg ei muutunud aasta jooksul.
4)       Aruandeaastal oli nullkasum
Leida puuduvad bilansikirjed, näidates kõik arvutused.

Sheet 18: 9.Lahendus

Ülesanne 10.1. Finantsnäitajate arvutamine

AS Merekohin bilanss, tuh. €
2011 2012
2011 2012
AKTIVA
PASSIVA
Raha 225 50 Lühiaj. võlgnevus pangale 3900 6000
Aktsiad ja väärtpaberid
Ostjate ettemaksed 350 250
Nõuded ostjate vastu 1655 2880 Võlad hankijatele 1500 2200
Muud nõuded ja ettemaksud 220 370 Muud lühiajalised kohust. 900 1025
Varud 4200 9000 Lühiajalised koh. kokku 6650 9475
Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000
Kohustused kokku 11300 19475
Pikaajalised finantsinvesteeringud 3200 4600 Aktsiakapital nimiväärtuses 4000 5000
Aazio: omaaktsiad 200 400
Materiaalne põhivara (soetusmaks.) 9700 15100 Eelisaktsiad 500 750
Kulum -3000 -5100 Säilitatud kasum 100 675
Immateriaalne põhivara 800 600 Kasum 900 1200
Põhivarad kokku 10700 15200 Omakapital 5700 8025
Varad kokku 17000 27500 Koh. ja OK kokku 17000 27500
AS Merekohin kasumiaruanne
2011 2012
Netokäive 12000 19000
Real. kaupade omahind 8200 13210
BRUTOKASUM(KAHJUM) 3800 5790
Turustuskulud 1400 2000
Üldhalduskulud 900 1400
Muud ärikulud 30 90
ÄRIKASUM 1470 2300
Finantstulud 55 285
Finantskulud 325 985
KASUM ENNE MAKSE 1200 1600
Tulumaks 300 400
PUHASKASUM 900 1200
1) Määrata ja analüüsida põhilisi suhtarve:
Analüüs:
Aasta 2012
Maksevalmidus 0.005
Maksevõime tase 0.66
Varude käibekordaja 2.00
Varude käibevälde 179.86
Raha laekumisvälde 42.96
Kreeditoorse võla välde 50.42
Raha konvertsioonitsükkel 172.41
Müügikäibe brutorentaablus 30.47
Müügikäibe puhasrentaablus 6.32
Koguvara rentaablus (ROA) 8.36
Omakapitali puhasrentaablus(ROE) 17.49
EVA -1457
EVA = Ärikasum - AWCC*(VK+OK)
kui võõrkapitali hind 13.45 %
omakapitali hind 20%
2) Tuua välja AS merekohin rahavood (Raha allikad ja kasutamine)


Arve (kassa) algul, 01.01.
225
RAHAALLIKAD
Puhaskasum
1200
Kulum
2100
Mittemateriaalsed aktivad
200
Kokku operatsioonidest
3500
Osakapital - haril. aktsiad
1200
Eelisaktsiad
250
Võlad hankijatele
700
Muud
125
Lühiajalised võlad
2100
Pikaajalised kohustused
5350
Kokku allikaid
13225
RAHA KASUTAMINE
Põhivara soetamine
5400
Saadaolevad arved
1225
Varud
4800
Ostjate ettemaksud
100
Dividendide maksmine
325
Muud nõuded
150
Finantsinvesteeringud
1400
Kokku kasutamine
13400
Arve (kassa) lõpus 31.12
50
Ülesanne 10.2
A
P
Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000
Deebitorid, A 825000 Lühiaj. kohustused, D 610714
Varud,B 360000 Pikaajalised k., E 369286
Mat. põhivara,C 117500 Aktsiakapital 300000
kontroll 1400000 Jaotamata, F 120000
Aktiva 1400000 Passiva 1400000
   Lühivõlgade üldine kattekordaja 2.1
Võlakordaja oli 0.7
2940000
Varude käibesagedus 8
Toodangu maksumus tootmisomahinna 2200000
Varud aasta algul olid 190000
Müügikäive oli 4400000
Debitoorne võlg 75%
Debitoorse võla laekumissagedus 4
1)       Lühivõlgade üldine kattekordaja oli
2.1
2)       Võlakordaja oli
0.7
3) Varude käibesagedus (käibekordaja) oli
8 . Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinna
oli 2200000 €, varud aasta algul olid
190000 € 3)       Müügikäive oli 4400000 €, millest
75% oli järelmaksmisega.
Ostjate debitoorse võla laekumissagedus oli
4 . Debitoorne võlg ei muutunud aasta jooksul.
4)       Aruandeaastal oli nullkasum
Leida puuduvad bilansikirjed, näidates kõik arvutused.

Sheet 19: 10.Vastutuskeskuste hindamine

Näide: Kulude ja tulude kujunemine vastutuskeskuste lõikes osakulu (jääktulu) arvestuse meetodil


MÜÜGIPIRKONNAD LÄÄNEPIIRKONNA LÄÄNEPIIRK KOGU OSAKONNAD LIHAKAUPLUSED ETTE-VÕTE Ida Lääs Ei Sai Jahu Liha Ei Kauplus1 Kauplus 2
jaotata jaotata
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
REALISEER. NETOKÄIVE 4000 1500 2500 - 1300 300 900 - 600 300 MUUTUVAD KULUD
Ostetud kaubad müügiks 3000 1100 1900 - 1000 230 670 - 450 220 Muud muutuvad kulud 260 100 160 - 100 10 50 - 35 15 MK KOKKU 3260 1200 2060 . 1100 240 720 - 485 235 JÄÄKTULU 1 (allüksuse piirkasum) 740 300 440 - 200 60 180 - 115 65 Miinus
ALLÜKSUSE JUHI POOLT KONTR. KULU 260 100 160 20 40 10 90 30 35 25 JÄÄKTULU 2 (allüksuse juhi poolt kontr. JT) 480 200 280 -20 160 50 90 -30 80 40 Miinus
TEISTE (KÕRGEMALT) POOLT KONTR. 200 90 110 20 40 10 40 10 22 8 JÄÄKTULU 3 (allüksuse juhi poolt kontr.) 280 110 170 -40 120 40 50 -40 58 32 Miinus
JAOTAMATA KULUD 100
JÄÄKTULU 4 180








(Allikas: Horngren, C. Sunderem,G. Management Accounting . 1993)
VASTUTUSKESKUSTE TEGEVUSE HINDAMINE

Tallina filiaal Tartu Pärnu Kokku
Müügitulu 3000 1600 1500 6100
Kulud -2200 - 1125 -1200 -4525
Ärikasum 800 475 300 1575
Intressid, 10% -100 -120 -20 -240
Puhaskasum 700 355 280 1335
Keskmised bilansilised väärtused:
Käibevara 800 600 300 1700
Põhivara 2800 1500 800 5100
Kokku aktiva 3600 2100 1100 6800
Lühiajalised kohust. 800 300 150 1250
Pikaajalised kohust. 1000 1200 200 2400
Omakapital 1800 600 750 3150
Kokku passiva 3600 2100 1100 6800
Võõrkapitali hind 10% OK hind 18%
Ärirentaablus,
Paremusjärjestus
Puhasrentaablus
Paremusjärjestus
Vararentaablus , ROA
Paremusjärjestus
Omakapitali puhasrentaablus, ROE
Paremusjärjestus
Majanduskasum , jääkkasum residual income
Paremusjärjestus
EVA, economic value added
Paremusjärjestus

Sheet 20: 10.Lahendus

Näide: Kulude ja tulude kujunemine vastutuskeskuste lõikes osakulu (jääktulu) arvestuse meetodil


MÜÜGIPIRKONNAD LÄÄNEPIIRKONNA LÄÄNEPIIRK KOGU OSAKONNAD LIHAKAUPLUSED ETTE-VÕTE Ida Lääs Ei Sai Jahu Liha Ei Kauplus1 Kauplus 2
jaotata jaotata
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
REALISEER. NETOKÄIVE 4000 1500 2500 - 1300 300 900 - 600 300 MUUTUVAD KULUD
Ostetud kaubad müügiks 3000 1100 1900 - 1000 230 670 - 450 220 Muud muutuvad kulud 260 100 160 - 100 10 50 - 35 15 MK KOKKU 3260 1200 2060 . 1100 240 720 - 485 235 JÄÄKTULU 1 (allüksuse piirkasum) 740 300 440 - 200 60 180 - 115 65 Miinus
ALLÜKSUSE JUHI POOLT KONTR. KULU 260 100 160 20 40 10 90 30 35 25 JÄÄKTULU 2 (allüksuse juhi poolt kontr. JT) 480 200 280 -20 160 50 90 -30 80 40 Miinus
TEISTE (KÕRGEMALT) POOLT KONTR. 200 90 110 20 40 10 40 10 22 8 JÄÄKTULU 3 (allüksuse juhi poolt kontr.) 280 110 170 -40 120 40 50 -40 58 32 Miinus
JAOTAMATA KULUD 100
JÄÄKTULU 4 180








(Allikas: Horngren, C. Sunderem,G. Management Accounting. 1993)
VASTUTUSKESKUSTE TEGEVUSE HINDAMINE

Tallina filiaal Tartu Pärnu Kokku
Müügitulu 3000 1600 1500 6100
Kulud -2200 -1125 -1200 -4525
Ärikasum 800 475 300 1575
Intressid, 10% -100 -120 -20 -240
Puhaskasum 700 355 280 1335
Keskmised bilansilised väärtused:
Käibevara 800 600 300 1700
Põhivara 2800 1500 800 5100
Kokku aktiva 3600 2100 1100 6800
Lühiajalised kohust. 800 300 150 1250
Pikaajalised kohust. 1000 1200 200 2400
Omakapital 1800 600 750 3150
Kokku passiva 3600 2100 1100 6800
Võõrkapitali hind 10% OK hind 18%
Ärirentaablus, 26.7 29.7 20.0 25.8
Paremusjärjestus 2 1 3
Puhasrentaablus 23.3 22.2 18.7 21.9
Paremusjärjestus 1 2 3
Vararentaablus, ROA 22 23 27 23
Paremusjärjestus 3 2 1
Omakapitali puhasrentaablus, ROE 39 59 37 42
Paremusjärjestus 2 1 3
Majanduskasum, jääkkasum residual income 430 265 168 863
Paremusjärjestus 1 2 3
EVA -39914 -25698 -13514 -79125
Paremusjärjestus 1 2 3
WWCC 14.5

Sheet 21: 11.Portfolio anal

Portfolio-Analüüs


Andmed
Tootegrupp: Voodid
Periood: 2000-2004 Aeg: 4-Oct-00 Vastutav Kostenrechner: M. Marxenus
Premium Komfort Standard Low- Price

Analüüsi kriteeriumid
Määratlus/Kirjeldus
Teg Plaan Teg Plaan Teg Plaan Teg Plaan Teg Plaan
Müük Tk.
765 2,250 2,000 3,800 10,630 18,960 7,360 4,760 0 0
Hind Hind- neto /ühik, EUR
1,099 1,240 750 980 468 509 124 99 0 0
Käive Kogus x hind
840,735 2,790,000 1,500,000 3,724,000 4,974,840 9,650,640 912,640 471,240 0 0
Muutuvkulud/ ühikule VC ühikule/ või ühiku kogukulu , EUR 509 407 394 342 316 297 93 89 0 0
Piirkasum/ kasum Käive - muutuvkulu või Käive- kogukulu 451,350 1,874,250 712,000 2,424,400 1,615,760 4,019,520 228,160 47,600 0 0
Suhteline turuosa Omatoodangu turuosa võrreldes turuliidriga Skaala 0-9, vaata kommentaari 3 7 4 7 6 8 3 2 0 0
Turukasv Turuosa koguseline kasv Skaala n 0-9, vaata kommentaari 6 8 5 5 3 2 2 1 0 0
Valideerimisvõimalused "suhteliseks turuosaks" ja "turukasvuks" Üldine konkurentsisituatsioon Oluline konkurent Kasvav Oluline konkurent muutu-matu extrem extrem extrem extrem
Tugevam konkurent 7 7 6 6 7 7 6 6
Järgmine konkurent 3 4 3 3 5 6 5 6
Tootekvaliteet 7 8 6 7 5 6 4 4
Konkurendi kvaliteet 6 7 osaliselt nõrk muutumatu sama enamv. Sama 5 5
Omatoote hind 7 8 6 7 6 7 4 4
Konkurendi hind 5 7 5 7 5 6 5 6
Asendustoode 3 3 3 5 3 3 4 4
Ressursi kasutatavus personali kitsikus tugevneb Kitsask.puudub Personal? seadmed kitsask. puudub kitsask. puudub kitsask. puudub
Oma innovatiivsus 5 7 4 5 4 4 1 1
Märkused ja kommentaarid Tänasel päeval kõige tugevam toode 3-4 a.persp. Kvaliteet, hind ja innovaatilisus "Tipp",konkurentsi tõttu kõrge kasv realistlik . Risk: aeglane kasv Tugev toode "Tähe" potentsiaaliga. Tugev konkurents, sarnane toote-kvaliteet, tootmise kitsaskohad puuduvad, risk:aeglane turukasv, asendamine asendatavus "standardiga" realistlik Toode "Leib ja võiäri", rahalehm, vähe investeeringuid, vaevalt asendatav, ekstreemne konkurentsisurve, forseeritav reklaamiga , risk: vähenev turuosa Surnud toode, sortimendi põhjusel programmis, ei mingit müügikatet, võimalusel standardiga asendatav?, Konkurents on siin tugevam
Kooskõlastamine/Tagasiside: Kõik turu alased hinnangud koos müügi/teenindusosakonnaga Kõige muu kõrval kontakt 3 pea alltarnijaga, turuuuring Kontakteeruda sisseostupersonaliga

Sheet 22: 11. lah

Portfolio-Analüüs

Portfolio-Matrix


Tootegrup:








Periood: Tootegrupp
Aeg:

Vastutav kulude arvestaja

Sheet 23: 12.BSC

Ülesanne 1
On toodud TMK tegelikud ja normatiivsed näitajad. Moodusta nende alusel
polaroiddiagramm
Näitaja Mõõdik Teg Eesmärk Käive Tuh.€ 90 150 Käiberentaablus (ROS) % 5 7 Kapitali rentaablus(ROI) % 7 10 Püsiklientide osakaal % 25 60 Maksedistsipliin Punkte 4 10 Rahulolu Punkte 60 100 Tellimused, lepingud Punkte 9 20 Kvaliteeditöö Punkte 5 7 Ettepanekud arv 3 10 Rahulolu % 60 100 Kvalifikatsioon Punkte 6 10 Motivatsioon Punkte 3 10 (Näitajal 1) ? 55 100 (Näitaja 2) ? 50 70 (Näitaja 3) ? 2 5

Sheet 24: 12.Lahendus

Ülesanne 1
On toodud TMK tegelikud ja noermatiivsed näitajad. Moodusta nende alusel
polaroiddiagramm
Näitaja Mõõdik Teg Eesmärk
Käive Tuh.€ 90 150
Käiberentaablus (ROS) % 5 7
Kapitali rentaablus(ROI) % 7 10
Püsiklientide osakaal % 25 60
Maksedistsipliin Punkte 4 10
Rahulolu Punkte 60 100
Tellimused, lepingud Punkte 9 20
Kvaliteeditöö Punkte 5 7
Ettepanekud arv 3 10
Rahulolu % 60 100
Kvalifikatsioon Punkte 6 10
Motivatsioon Punkte 3 10
(Näitajal 1) ? 55 100
(Näitaja 2) ? 50 70
(Näitaja 3) ? 2 5
Näitaja
Teg Eesmärk
Käive seis 60.0 100
Käiberentaablus (ROS) seis 71.4 100
Kapitali rentaablus(ROI) seis 70.0 100
Püsiklientide osakaal seis 41.7 100
Maksedistsipliin seis 40.0 100
Rahulolu seis 60.0 100
Tellimused, lepingud seis 45.0 100
Kvaliteeditöö seis 71.4 100
Ettepanekud seis 30.0 100
Rahulolu seis 60.0 100
Kvalifikatsioon seis 60.0 100
Motivatsioon seis 30.0 100
(Näitajal 1) seis 55.0 100
(Näitaja 2) seis 71.4 100
(Näitaja 3) seis 40.0 100