Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu �
Ülesanne 1 6 punkti Ettevõte toodab muusikainstrumente, s.h. oreleid.Orelimudel О-14 on väga perspektiivne omades suurt turupotentsiaali. Mudelile О-14 kohta on olemas järgmine arvestus aastaks 200X: Ühiku muutuvad kulud, € Materjalid 230 Töö 80 Tootmise üldkulud 60 Müügikulud 50 Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730
Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega. Lahtilõikamine Kooste Masintunde 9,0 0,12 Otsest tööaega 0,03 3,0 Ettevõtte eelarve näeb ette järgmisi näitajaid kummalegi jaoskonnale: Lahtilõikamine Kooste Ettevõtte üldkulud 862200 432000 Masintunde 72000 14280 Otsese töö tunde 5200 40000 9. Kui ettevõtte kasutaks kogu ettevõtte üldist üldkulude määra, kui suur oleks see masintunni kohta ? (2 p) üldkulu määr masintunni kohta 15 = (862200+432000)/(72000+14280) 10. Kui suur oleks üldkulu toote X tootmisel antud kuul? (2 p) 136,8 = 15*(9+0,12) 11
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000 3 5 000 90 000 40 000 10 1 500 48 500 4 3 000 13 000 4 000 3 7 000 2 000 Leia tähtedega tähistatud puuduvad summad. B 20 000 + 5 000 = 25 000/10 000 = 2,50 A 50 000 A = 25 000 A = 25 000 C
Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud nullis). 13 Püsivkulud ehk püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht. Siin on tähtis mõista, et püsikulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsikulude summa ühiku kohta on muutuv suurus ning muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega – tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel püsikulu ühiku kohta suureneb. Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine kulu kõne kohta alaneb. Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. Astakkulud on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu
Raha välja CF Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 3 Jääktulupõhine kasumisaruanne on järgmine: 2500 ühikut Kokku Ühik % Käive 87500 35 100% Muutuvad kulud 37500 15 43% Jääktulu 50000 20 57% Püsikulud 45000 18 Kasum 5000 2 1.Ettevõtte eesmärk on teenida 25000 kasumit. Milline peaks olema: 1) Käive 2) Ettevõtte toodangu maht 2.Kui suur on kasum 100000 eurose käibe korral? 3.Ettevõte kavatseb suurendada juhtkonna palga- ja reklaamikulusid 15000 võrra. Muudatuste tulemusena eeldatakse käibe kasvu 25000 võrra.
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust
Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12
kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata
· Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud · Põhitegevuse üldkulud kõik ülejäänud põhitegevuse kulud va otsekulud · Organisatsiooni üldkulud kulud, mida tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega. Otsekulud + Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud =
materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei
vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid ei tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. Tuleb meeles pidada järgmist: Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. Kogukulud käituvad lineaarselt. Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline seos kulude hulga ja mahu vahel. Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Kululiikide vahelised seosed NB! Kulu võib samaaegselt olla:
· Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu.
Kuigi osakond C tegutseb kahjumiga, ei tohiks osakonda sulgeda, sest ettevõtte üldkasum jääks 8 800-480=8320 kokkuvõttes väiksemaks, ja see on oluliselt suurem kahju kui kaudsete kulude -480 kahju. Ülesanne 2. Kulud otsustusprotsessis Vaid ühte toodet valmistav ettevõte on kavandanud järgmise kvartali toodanguks 100 000 tooteühikut järgmise eelarvega: otsene tööjõukulu 600 000€, otsene materjalikulu 200 000€, üldkulu muutuv osa 200 000€, üldkulu püsiosa 400 000€. Tellimusi on järgmiseks kvartaliks laekunud 80 000 tooteühikule vastuvõetava turuhinnaga 18€ ühik. Ülejäänud 20 000 ühikule turuhinnaga 18€ tükk on tellimuse saamine ebatõenäoline, küll aga on pakkumine nende müügiks hinnaga 12€ tükk. Kas see pakkumine tuleks vastu võtta? 600 000 Tööjõukulu: = 6 € 𝑡𝑘 100 000 200 000
määratletavad.kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse,kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel.üldkulude jaotamise aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. 2)protsessi-järgne kuluarvestus- kasutatakse siis, kui tooted või teenused on järjestikuste, pidevate või korduvate operatsioonide tulemuseks. Selleks kulud arvestatakse keskmisena perioodi kuluühikule ning üldkulud jagatakse toodetud ühikute arvuga, et saada keskmist ühikukulu. KULUKANDJATE ARVESTUS.jaguneb: 1)ühik-kulukandja arvestus ja 2)periood-kulukandja arvestus. Kulukandjate arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide ja kulukohtade arvestus.selle valdkonna peamised ül on: 1)omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks, 2)pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse määratlemine ja 3)tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine. Kulukandjatena
- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel. • Mõlema seadme max võimsus on 20 000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind oleks 4 000.-. Ettevõttel on valida, kas toota detail ise või osta sisse. • Detaili omahind (ühe detaili kohta) raamatupidamisandmete põhjal: • Otsetööjõud 100.- • Otsematerjal 300.- • Muutuvad üldkulud 50.- • Püsivad üldkulud 200.- (aastas 80 000.-) • Kokku 650.- (tk) • Äriparner pakub müüa 100 detaili hinnaga 500.- ühe detaili kohta. Selle detaili vajadus aastas on 400 tk. A. Töötajatega on leping: vallandamise korral kolme kuu ulatuses hüvitise maksmine. • Toota 100 detaili Osta 100 detaili • Otsetööjõud 10 000 10 000 • Otsematerjal 30 000 -
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti
10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad: Müügikäive 700 000 krooni JT= NK- MK Muutuvad kulud 520 000 krooni JT= 700 000- 520 000= 180 000 (EI SAA LEIDA!) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600
3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid; 4) Luua eeldused tööjõu tulemuslikkuse kontrollimiseks 2.1.8. Tootmise üldkulude eelarve 11 Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget)
Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 kokkuhoid b. 5450 ülekulu c. 5400 ülekulu d. 5400 kokkuhoid e. 2300 ülekulu Küsimus 4 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t
Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5400 kokkuhoid b. 5400 ülekulu c. 2300 ülekulu d. 5450 ülekulu e. 5450 kokkuhoid Küsimus 4 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et tekiks kasum b
On antud nõudlusfunktsioon qD (p) = -1000p + 120000 ja pakkumisfunktsioon qS(p) = 500p. Konstrueerida vastavad graafikud ja leida graafikult tasakaaluhind. Nõutav Pakutav Hind p kogus qD kogus qS - € 120000 0 10 € 110000 5000 20 € 100000 10000 Graafik teisel lehel 30 € 90000 15000 40 € 80000 20000 50 € 70000 25000 60 € 60000 30000 70 € 50000 35000 80 € 40000 40000 90 € 30000 45000 100 € 20000 50000 110 € 10000 55000 120 € 0 60000 Page 8 120000 110000 100000 90000 80000 70000 60000 50000 40000 9; 40000 30000 20000 10000 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Nõutav kogus
Haldma 13 ruumi valgustuseks ja kütteks ning seadmete hoolduskuluks kogusummas (perioodi kohta) 15 000 eurot. Muutuvkuludeks (materjali, tükipalga ja tootmisliku energia kulud) planeeriti 10 eurot tooteühiku kohta. Alltoodud tabelis on toodud muutuv- kulud, püsikulud ja ühikukulu (omahind) erinevate tootmismahtude puhul. Tabel 2. Kulude käitumine ja ühikukulude kujunemine Maht Kogu Kogu Kogu Muutuvkulu Püsikulu Ühiku kulu ühikutes püsikulu muutuvkulu kulu ühiku kohta ühiku (€) (tk) (€) (€) (€) (€) kohta (€) 1 2 3 (v1*10€) 4 5 6 (v2:v1) 7 (v4:v1)või (v2+v3) (v5+v6) 1000 15 000 10 000 25 000 10.00 15.00 25.00
vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud. Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele, leidub perioode, mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2).
kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud
( pangad jt asutused ) Enn on säästnud 40000 kr ja pangast võtab laenu 20000kr. Enn on teinud kaupluse avamiseks äriplaani, mille järgi ta müüb iga kuu plaate ja kassette 50000 kr eest. Kulud ühes kuus on 40000 kr. Seega teenib Enn oma ettevõtmisega 10000 kr kasumit. Võrreldes eelneva palgaga on Ennu sissetulek suurem ja see on ka ettevõtlusega alustamise põhjuseks. Kui kasumit ei tekiks ei oleks sellisel tegevusel mõtet. Tulud Kulud = Kasum Kaupluse tulud kuus: 50000 Kaupluse kulud kuus: 40000 Kasum: 10000 20 2. Alternatiivkulu. Ettevõtte hindamisel on oluline ka alternatiivkulu hindamine. Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma nende ressursside parimast alternatiivsest kasutamisviisist loobumise tõttu. ( nimetatakse ka loobumiskuluks )
käitumise erinevusel), tegev(põhineb võimsuste kasutamisel või mittekasutamisel) Kulukogum- koosneb kuludest, millel on sama kulukäitur. Tegevuse kulukogumi moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud. Kulukäitur- iga mõjur, sündmus, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis. Kulukäituri liigid: Mahupõhised kulukäiturid- mahul põhinevad kulukäiturid, mille alusel jaotatakse üldkulud. Nendeks on näiteks töötunnid, otsene materjalikulu, toodete arv. Tegevuspõhised kulukäiturid- kulukäiturid, mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi tehakse seoses kuluobjektiga ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele. Struktuursed kulukäiturid- hõlmavad pikaajalise mõjuga plaane ja otsuseid. Juhtimislikud kulukäiturid- kasutusel lühiajaliselt (kulude juhtimises) kulude vähendamise eesmärgil
JT määr A 26% PK= 180 000- 98 000= 82 000 PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667 JTmäär 30% MK= NK- JT PK 90 000 MK= 466 667- 140 000=326 667 EBIT 50 000 6. Kulukäituri muutudes muutuvad: a) ühiku muutuvad kulud ja ühiku püsikulu b) muutuva kulu summa ja püsikulude summa c) ühiku muutuv kulu ja püsikulude summa d) muutuvulude summa ja ühiku püsivkulu 7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
