EBIT 50 000 krooni 140 000 30% NK= 466 667 MK= 466 667 140 000= 326 667 Vastus: C= 466 667.-; D= 326 667.- 17. Mida nimetatakse perioodikuludeks? Kulud, mis kajastuvad kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte. 18. Turunduskulu on: a) perioodikulu b) esmaskulu c) tootekulu d) inventeeritav kulu 19. Sokolaadist päapiku müügihind on 35 krooni, muutuvad kulud toote kohta on 15 krooni. Ettevõtte püsikulud on 150 000 krooni. Mitu päkapikku tuleb müüa, et saada 30 000 ärikasumit? ÜMH= 35 krooni ÜJTtk= MH- MKtk= 35 15= 20 ÜMKtk= 15 krooni Mahttk=(PK + sihtkasum)/ÜJT PK= 150 000 krooni Mahttk=(150 000 + 30 000)/ 20= 9 000 tk Sihtkasum= 30 000 krooni 20
Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm1 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 50 punkti. On toodud mitmesugused jalgrattatehase kulud. Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond
tooteid · sotsiaalmaksu kulu tunnitasult · sotsiaalmaksukulu palgakulult · palgakulu ja sotsiaalmaksukulu kokku Tootmise lisakulude eelarve on plaan, milles arvutatakse välja tootmise lisakulud, võttes seejuures arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet
j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500
· Tootmis- · Tootmist põhiüksused: teenindavad · Ettevalmistustsehh üksused: toorme esmane · Energiatootmine töötlemine · Seadmete hooldus ja · Masintöötlemise remont tsehh · Laod · Viimistlustsehh · Rakiste ja tööriistade · Koostetsehh jne. valmistamine 99 Tootmiseelne staadium · Tootmiseelne staadium: sihtkulude arvestus tootekulu planeerimise süsteem enne tootmise alustamist: · Prognoositakse sihthind (min vastuvõetav tootjale max vastuvõetav tarbijale), lähtudes toote funktsionaalsusest ja kvaliteedist; · Määratakse toote tulukuse määr, sellest tulenev tegevuskasumi ülesanne jaotatakse tooterühmade vahel jõudes sel teel toote kasumiülesandeni · Lahutades toote sihtkulust hinnangulised otsesed materjalid ja otsesed tööjõukulud, jaotatud tootmise
siseste tulemuste arvestamisega ja ta on rohkem suunatud tulevikku, sest valmistab ette informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks ettevõtte tuleviku planeerimisel. Tegevust reguleerivad firma sisesed normatiivid(planeerimis & aruandlus skeemid). Siseminearuandlus ei pruugi olla kirjalikud aruanded. 3. Kulu arvestus Osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja tema struktuuriüksuste tootmis ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, analüüsi ja kontrolliga. Ning lisaks tootekulu kalkuleerimise ehk eelarvestamisega. Kulu arvestuse võib jaotada kaheks : raamatupidamisekulu arvestus & juhtimisinfoks vajalik kulu arvestus. Järelikult on kulu arvestus finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks, varustades mõlemaid koondinfoga. Kulusid kajastatakse kasumiaruande vara vähenemise või kohustuste suurenemisel. Vara vähenemine on aga seotud kasu tulevase vähenemisega ning seetõttu tuleb seda usaldusväärselt võtta. 4. Maksuarvestus
tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine. • Kuluarvestus – Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulu kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks – raamatupidamise kuluarvestus ja juhtimisinfoks vajalik kuluarvestus. Raamatupidamise kuluarvestus peab tagama kuluarvestuse õigsuse kasumiaruandluse ja bilansi kirjendamiseks. Juhtimisarvestuse seisukohalt on tähtsam ettevõtte tegelik rahavoog ja kulude ajastatus. Rahavoo juhtimine võib anda olulise osa ettevõttele vajalikest käibevahenditest ilma lisafinantse kasutamata
annaabi.ee 
