TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve
Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa
Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa
Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa 1 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlg arveldusarve 80000
Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 2000
Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs Rentaablus – kasumi suge mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid, millisel määra mõjutasid kasumi kujunemist.
8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. E 19. Eksport-väljavedu F 20. Fikseerima-kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima 21. Finantseerima-rahastama 22. Firma-vabrikukauplus, kaupluse liik, mis kuulub tootmisettevõtte koosseisu H 23
51. Raamatupidamises osutavad mõisted ,,deebet" ja ,,kreedit" vastavalt: a) suurenemisele ja vähenemisele; b) vasakule ja paremale poolele; c) vähenemisele ja suurenemisele; d) paremale ja vasakule poolele. 52. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Varakontod omavad enamasti deebetsaldot, kohustuste ja omakapitali kontod aga kreeditsaldot. T V b) Eesti Vabariigi raamatupidamisseadus kehtib alates 01.01.2004. T V c) Deebitorid on firmad või isikud, kellele meie firma on võlgu. T V d) Raamatupidamise põhivõrrand on järgmine: VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL T V
Müük 500 300 500 1875 200 100 3475 Ülesanne 6.1. Kasuta alljärgnevat infot vastamaks 2 järgmisele küsimusele: Kuu Müük Ost Jaanuar 30000 10000 Veebruar 10000 5000 märts 20000 12000 Deebitoride laekumine ja kreditoorse võla tasumine kulgeb järgmiselt: Deebitorid: Müügikuul 40% Müügikuule järgneval kuul 60% Kreeditorid: Ostu kuul 30% Ostule järgneval kuul 70% Firmal kulub töötasu 15% kuu müügist ja muid tegevuskulusid summas kuus ( s.h. amortisatsioon). Kulud makstakse nende arvestamise kuul. 1) Väljaminev rahavoog märtsis moodustab: 2) Sissetuleva raha voog märtsis on:
Piiramatu kasutusajaga immateriaalset põhivara soetusmaksumust ei amortiseerita. Piiramatu kasutusajaga immateriaalse põhivara väärtust saab alla hinnata. Immateriaalse põhivara mahakandmine ja müük kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara mahakandmisele ja müügile. BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjale ka töötajad, aktsionärid jne. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa). Kindlasti peavad dokumendil peal olema rekvisiidid, mõlemate osapoolte kinnitused, käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu.
AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto4895 D Kadum aktsiate müügist 110 K Lühiajalised finantsinvesteeringud5005 OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjatele ka töötajad, aktsionärid jne. Nendega seotud kajastatakse kontol Mitmesugused nõuded. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel.
– reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000 Muud nõuded 1030 Võlad töövõtjatele 0 Kokku 87330 Kokku 34500 Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530
– reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000 Muud nõuded 1030 Võlad töövõtjatele 0 Kokku 87330 Kokku 34500 Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530
annaabi.ee 
