19% Ema palk; 6% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% üür; 19% Kulud (aasta kohta/€) Toit 5,000 Kommunaal 1,500 Transport 2,000 Tervishoid 0 Riided 100 Toit Komm Maksud 1,500 Maksud Meel Meelelahutus 100 Sidekulud 1,500 Kokku 11,700 Pere kasum 26900 Chart Title Toit Kommunaal Transport Tervishoid Riided Maksud Meelelahutus Sidekulud Kokku
Inimesi tuleb rohkem informeerida prügiveoteenuse võimalustest ja samuti elanike kohustustest omada prügikonteinereid ning vajadusest olmeprügi liigiti kogumisest. Haljastus ja heakord : Haljastuse ja heakorra eest vallas vastutab vallale kuuluv kommunaalettevõte Tamsalu Kommunaal. Oma hallatavate korterelamute ümbruse heakorra eest vastutab AS Tamsalu Kalor või loodud majaühistu. Üldkasutatavate haljasalade, parkide ja tänavate ning teede äärse heakorra eest hoolitseb Tamsalu Kommunaal. Tamsalu linna korterelamute ümbruse heakord on rahuldav (heakorra eest hoolitseb AS Tamsalu Kalor). Kohati on probleemiks parkimiskohtade puudumine korrusmajade lähistel, mistõttu kasutatakse parkimiseks haljasalasid. Välisvalgustus : Välisvalgustus on olemas Tamsalu linna tänavatel umbes 80%, Sääse elamurajoonis, Vajangu elamurajoonis, Porkunis osaliselt, Assamallas 5 ja Põdrangul 4 valguspunkti. Veevarustus ja kanalisatsioon :
0 0 -50 3 600 0 0 -60 -300 3 900 0 500 -300 900 14 000 -50 3 600 -60 3 600 500 600 14 000 OMAKAPITAL (equity) Finants.-tegevus Äritegevus Kasumi Rendi Palga Kommunaal Kontoritarvete Depr. Teenus jaotus KULU KULU KULU KULU KULU TULU (Owner's (Rent (Salary (Utilities (Supplies (Deprec. (Service withdrawal) expense) expense) expense) expense) Expense) revenue)
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus....
hüdroloogia. 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks. Suurimas veekulutajad maailmas on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus, põllumajandus, kommunaal ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust. Kommunaal ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab
Mõtle, mille peale on vaja kulutada ja mis see maksta võiks? 5. Eluaseme puhul on võimalikud erinevad võimalused (üüritud, laenuga ostetud, päritud või kingitud). Kahekesi koos elades saab kasutada ka kahte sissetulekut ning kulude jagamist. Vormistus vali ise. Tähtis on, et tulud ja kulud on ilusasti kirjas. Pereeelarve Elan üksi, üürikorteris. Palk on 700 netos. Kulud ja tulud: Üür + kommunaal – 150 eurot (ühetoaline korter) Söök – 200 eurot Autole kütus – 100 eurot Auto hooldus – 50 eurot Majapidamisvahendid – 30 eurot Tarbeesemed - 70 eurot VABA RAHA 100 eurot
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline...
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse. Ohtlikumateks tööstusaladeks veekogudele on nafta-, põlevkivi- ja ...
Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamis...
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970-1971. Iseloomulik selle hoone juures on see, et kõik tema kommunaal on toodud seinast välja (kanalisatsioon, gaas, elekter jne) Ameerika linnade tormiline arend nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid USA linnade kõige silueti kõige silmatorkavama osa moodustavad pilvelõhkujad, mis toetuvad lihtsale ja nutikalt läbi mõeldud terasskeletile. Arhitektibüroo SOM. Sears Tower Chicagos. 1970-1974. (all)
Ta tegutseb turvavõrgu talupidajate ajal, mil maailmaturul langeb alla jätkusuutlikule tasemele. Ilma selleta põllumehed on täiesti armoilla turul. Kui turuhind on kõrgem kui Fairtrade vähemalt ostja peab maksma kõrgemat hinda. Tootjad ja ettevõtjad saavad pidada läbirääkimisi ka kõrgemad hinnad põhjal kvaliteet ja muud atribuudid. Fairtrade Premium Lisaks Fairtrade hind on täiendav rahasumma, mida nimetatakse Fairtrade Premium. See raha läheb kommunaal fondi töötajate ja talupidajate kasutada, et parandada nende sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tingimusi. Kasutavad seda täiendavat tulu on otsustatud demokraatlikult tootjate põllumajandustootjate organisatsioon või töötajate istandus. Premium investeeritakse hariduse ja tervishoiu, põllumajandusloomade suurendamine saagile ja kvaliteedile või töötlemise rajatised suurendada tulu. Kuna paljud
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamin...
1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes...
seda pole. Näiteks merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.5 2.Veereostus Veekogusid saastavad erinevad heitveed. Esimeseks on tööstuslik heitvesi ja selle hulk, mis sõltub tööstuse iseloomus ja tehnoloogiast. Teiseks on põllumajandus heitveed, mis toob kahju, kui vett kasutatakse valesi ja seda on hoitud hooletult. Kolmandaks on kommunaal heitveed, mis on kõikide inimeste elutegevus igal päeval. Neljandaks on atmosfääri heitveed, mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse. Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saaste hulka.6 Veekogude saasteallikateks on veel näiteks naftatööstused ja põlevkivitööstused. Kuigi
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
Allpool on välja toodud 21 firmat üle Eesti kes tegelevad otseselt jäätmete, sealhulgas ka biolagunevate jäätmete veoga. 1. AS Cleanaway 2. Hiiu Autotrans 3. Prügivedu Grupp OÜ 4. Adelan Prügiveod OÜ 5. Ragn-Sells AS 6. Vaania AS 7. Maardu Linnahoolduse OÜ 8. AS Tallinna Vesi 9. OÜ Türi Elko 10. OÜ Resk 11. Pangavesi OÜ 12. Põlva Heakord AS 13. Minu Vara Lääne AS 14. OÜ Prügi-mees 15. AS Saare Kommunaal 16. OÜ Järvakandi Kommunaal 17. OÜ Fasetra 18. OÜ Tormolen 19. Võru Onkel OÜ 20. OÜ VSA Eesti 21. As Veolia 5. BIOKÄITLUS Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem,
üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3.3 Kasutusobjekti kasutamisega seonduvad kulud kohustub Kasutaja tasuma hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale maksuteate või arve esitamist. 3
KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna saastumine tsivilisatsiooni arengu paratamatu ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduse instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Dokumendihaldus.....................................................................................................................4 1.1Dokumendihaldussüsteemid Eestis....................................................................................4 1.2Dokumendihalduri kutse....................................................................................................5 2Elektrooniline dokumendihaldus........
Kuressaare Ametikool Teenindus osakond Majutusteenindus MT-31 Marju Oja ÄRIPLAAN Juhendaja: Jane Mägi Kuressaare 2008 2 SISUKORD 1. SISUKORD........................................................................................................2 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................3 3. TOOTED JA TEENUSED.................................................................................4 4. TURU KIRJELDUS...........................................................................................4 5. KONKURENTS.................................................................................................4-5 6. TURUNDUSPLAAN.........................................................................................6-7 7. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN...............................
Kuigi tehnoloogia võimaldab vee puhastamist ja taaskasutust, on suured kaod seoses aurumisega http://www.unep.org/dewa/vitalwater/article43.html Vee kasutamise struktuur maailmas Aasi Põhja- Euroop Ladina- a Ameerika a Ameerika Aafrik Okeaani Kariibia a a Põllumajand us Tööstus Kommunaal Analüüsi vee kasutamise struktuuri maailma erinevates piirkondades http://mindsorbet.blogspot.com/2009/03/water-works-in-turkey.html Veekasutus inimese kohta on USA-s 3X Kesk-Aafrika suurem kui elanik kasutab Indias ja Hiinas vaid 2%
6,258 154598 8,168 36,912 54221 111784 Kokku Tulud Kulud 39,824 1,220 muud ärikulud 84,466 1,350 reklaamikulud 1,532 kantselei kulud 2,145 remont hooldus kulu 2,235 elektri kulu 2,403 tööstuskindlustuse kulu 2,444 ruumide kommunaal kulu 2,529 IT teenuste kulu 2,875 amort kulu 4,659 auto kütuse kulu 5,663 sots maksu kulu 5,896 müüdud kauba kulu 5,903 telefon internett 6,351 autode kasutusrendi kulu 6,406 intressikulu 6,912 ruumide rendikulu 8,822 müüdud teenuste kulu 9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil
Esmaabi korraldus Koolis ei ole arstikabinetti ja ei saa kohe anda esmaabi kui siis ainult köögitundides kuna seal on esmaabi kapid ,aga upal koolis on vist see arstikabinet . KODUAPTEEK Palavikualandaja: paracetamol, ibuprofen või aspiriin (kõik toimivad ka palavikualandajana, lastel valikravimiks paracetamol) ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Paratsetamool (küünal, siirup, tablett). Kraadiklaas Köha korral: rögalahtistid broomhexin , ambroxol (Brontex), luuderohupreparaadid (Hedelix, Prospan) jpt. Köhapärssijad: okseladiintsitraat (Paxeladine), pentoksoksyveriintsitraat (Toclase). Lokaalsete köharavimitena toimivad külmetusbalsamid, pipraja sinepiplaastrid, hanerasv ja mesi. Kurguvalu korral: kurgusprayd (Hexoral,taruvaik+saialill, astelpajuõli), erinevad imemistabletid ja ...
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
8. Finantsarvestus 8.1 Bilanss Aktiva Passiva Arvelduskonto 675 Laenud 5475 Põhivarad 12300 Omakapital 3500 Kasum, kahjum -1000 Toetus 5000 Kokku: 12975 12975 8.2 Kasumiplaan Müügitulud: 46720 Kulud: Palgad 41700 Autokulud 4468 Üür 912 Kommunaal 540 Kontoritarvete kulud 100 16 9. Ohtude maandamine Ohtude maandamiseks kindlustan autod ja kontori. Teiseks võimaluseks on teha korrapäraselt hooldust nii autodele kui ka tehnikale. Kindlasti paigaldan ka kontorisse video valve. 17 10. Kasutatud materjalid · http://www.kredex.ee/ · https://www.swedbank.ee/business
vähemalt 28.82 eurot megavatt-tunni eest, milleni jõuti alles 2002. aastal. (Vaata lisa 10) Projekti läbiviimist oleks seega toetanud vaid poliitiline, mitte majanduslikult mittetasuv otsus.76 Esimesed reaalsed plaanid kaugküttetrassi rajamiseks tehti 2005. aastal, pärast Tamsalu valla ja linna ühinemist. Soojatrassi rajamise peamine põhjus tuleneski seega sellest, et 1995. aastal asutatud OÜ Tamsalu Valla Kommunaal ja talle kuuluv Sääse katlamaja oli nüüd linna ja endise valla ühinemisel moodustunud valla omand. 77 1960. aastast kasutusel olnud Sääse katlamaja sulgemine oli aga omakorda põhjustatud kallist põlevkiviõlist, mida sealsed katlad vajasid (märkus: 1999. aastal ilmunud soojusenergeetika aruandes oldi samuti arvamusel, et Sääse katlamajas kasutatav küttematerjal võib tulevikus kahjumit toota).78Alternatiivina soojatrassi rajamisele
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
elamukompleksid koos teeninduse ja ajaviitevõimalusega). 2.Ühiselamud - mõeldud ajutiseks elamiseks (õppimine, hooajaline töötamine jne). 3.Hotellid mis on mõeldud lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne). Ühiskondlikud hooned - koolid ja teadustasutused; lasteaijad ja sõimed; raviasutused (haigla, polikliinik, sanatoorium); kultuuriasutused (teater, klubi, muuseum, raamatukogu); Admin.-ja ärihooned (pank, bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused (saun, pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned).
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
--.---- Ametikoht: Firma ,,Mannekeen" OÜ omanik/juht, õmbleja Kohustused: lahendada kõik firmaga seotud probleemid, mis tekivad Haridus: Kõrgharidus Töökogemus: mitmetes erinevates firmades vabatahtlikuna töötamine Oskused: õmblemine, disainimine. 13.0 FINANTSPALNEERIMINE Aastane planeeritav läbimüük 2 000 000 Tulud (aastas) kokku 1 005 000 Kulud (aastas) kokku 1 005 000 Kõigi töötajate + administratsiooni palgad kokku (aastas) 20 800 Kommunaal kulud 19 000 Kontori kulud 15 000 Reklaam 15 000 Müügikulud 5 000 Remondi ja hoolduskulud10 000 Rendikulud 19 590 Transpordikulud 5390 Muud kulud 15 000 14.0 RISKIANALÜÜS Võimalikud riskid on: · makromajandusliku olukorra halvenemine, · turusituatsioonide muutumine, · seadusandluse muutumine, 9 · toorainete ja materjalide hindade tõus, · tööjõu kallinemine,
Nüüdseks on see tava täielikult 1 kadunud . Toit on läinud ka tervislikumaks , kuna sel ajal oli kõik enda käest ning ei kasutatud säilitusaineid ega muud sellesarnast . Olmetehnikast oli minu vanaemal vaid koorelahutaja , kuna oli palju lehmi ning niidumasin ning suurreha , millega sai põllul tööd teha ning mida vedasid hobused . 04.01.2007 Mu isa rääkis aga , et paljud said riigi poolt kommunaal korterid või hakkasid maja ehitama , mis võttis aega umbes 20 aastat . Ka osteti kortereid , need , mis olid aga riigi poolt saadi kas talongide eest , mida sai kas kaltsu viies , jõhvikaid korjates või muud see sarnast tehes . Asutused andsid ka kortereid , kuigi neil olid pikad järjekorrad , mõned ootasid isegi 10 aastat , et korterit saada , kuna kortereid oli vähe , teised , aga läksid isegi teise kehvemasse asutusse , et kiiremini korterit saada . Mõnikord elas sel ajal isegi kolm
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba...
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude ...
Mozart suri kodus 5. detsember 1791 (vanus 35) kell 01:00. New Grove kirjeldab oma matuseid: Mozart maeti ühishauda, kooskõlas tänapäeva Viini custom kell St Marx kalmistu väljaspool linna 7. detsembril. Kui on hiljem aruanded öelda, ei leinajaid osalesid, ka see on kooskõlas Viini matmiskombeid ajal, hiljem Jahn (1856) kirjutas, et Salieri, Süssmayr, van Swieten ja kaks muusikud olid kohal. Lugu torm ja lumi on vale; päev oli rahulik ja kerge. Väljend "ühishauda" viitab ei kommunaal hauda ega kerjuse hauda, vaid üksikute haua liige tavalised inimesed (st mitte aristokraatia). Ühine haudade allusid kaevetööd kümne aasta pärast; haudadele aristokraadid ei olnud. Põhjus Mozarti surma ei saa kindlalt teada. Ametlik rekord on see nagu "hitziges Frieselfieber" ("raske pärsitud palavik", viidates lööve, mis näeb välja nagu hirss seemned), kirjeldus, mis ei ole piisav, et selgitada põhjus, kuna see oleks diagnoositud kaasaegses meditsiinis. Teadlased on
Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik korrashoiuks vajalikud lepingud ja kokkulepped, koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid, tasub tööde tegijatele ja teenuste osutajatele. Korrashoidu tagavad töövõtjad on kõigi hooldustööde tegijad, kommunaal ja tugiteenuste osutajad. 95. Kinnisvara korrashoiu tervikmudel; selle kasutamise võimalused. See tähendab tervikmudeli kasutuselevõttu juhul kui kinnisvaraomanik suudab kirjeldada kogu tellitavat paketti (keskmine või keskmisest suurem korrashoiufirma). Antud juhul võib tekkida probleeme teenuste edasimüügiga. Ideaaljuhul ostab haldustöövõtjad kõik teenused sisse, teisel juhul peavad tema pakutavad teenused olema konkurentsivõimelise kvaliteedi ja hinnaga
Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik korrashoiuks vajalikud lepingud ja kokkulepped, koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid, tasub tööde tegijatele ja teenuste osutajatele. Korrashoidu tagavad töövõtjad on kõigi hooldustööde tegijad, kommunaal ja tugiteenuste osutajad. 95. Kinnisvara korrashoiu tervikmudel; selle kasutamise võimalused. See tähendab tervikmudeli kasutuselevõttu juhul kui kinnisvaraomanik suudab kirjeldada kogu tellitavat paketti (keskmine või keskmisest suurem korrashoiufirma). Antud juhul võib tekkida probleeme teenuste edasimüügiga. Ideaaljuhul ostab haldustöövõtjad kõik teenused sisse, teisel juhul peavad tema pakutavad teenused olema konkurentsivõimelise kvaliteedi ja hinnaga
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
Välismaalt saadeti näljahädalistele toitu. Häda abi organiseerimise eesotsas oli maadeuurija Nansen. Majanduses oli orjenteeritud sõjakommunismile. NEP - uus majanduslik poliitika (Novaja Ekonomiseskaja Pol¡tika). See kinnitati Venemaa bolsevike partei X kongressil uue majanduspoliitika suunana. 4.8.1 SÕJAKOMMUNISM. Üldine natsionaliseerimine. Riigi kontroll kogu tootmises ja jaotamises. Töölistele palga maksmine toiduainetes (a la 200 grammi leiba päevas). Kommunaal teenusesd tasuta. Raha suure inflatsiooni tõttu väärtusetu. Talupoegadel toiduainete andmise kohustus. Puudusid kaubalis-rahalised suhted 48 linna ja maa asulate vahel. See võimaldas riigi ressursid koondada sõja võitmiseks - punaarmees oli kodusõja lõppuks 5,5 miljonit meest. 4.8.2 NEP. Võeti vastu, sest talupojad ei olnud rahul toiduainete andmise kohustusega (talupoegade mässud 1921. aastal Voronesis ja Tambovis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
