Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske. Sulami kulla või hõbedasisaldust tähistatakse vastava prooviga. Üks enam kasutatavaid ehete jms valmistamiseks on prooviga 583, st sulam sisaldab583 ehk 583% puhast kulda. Tina ja elavhõbeda sulamid · Joodis e jootemetall sisaldab tina ja pliid. · Hõbeamalgaam sisaldab elavhõbedat ja tavalist hõbedat.( varasematel aegadel kasutati hammaste ravumisel plommimaterjalina).
Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik- kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C. Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium). 3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb
Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. Joodis Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja esemeid, et muuta neid roostekindlaks Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki, siis nimetatakse seda uushõbedaks. Silumiin Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja
· Metallide füüsikalised omadused · Materjalide füüsikalised omadused: o Tihedus o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. · Joodise eelised: o Kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; o On võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega;
JOOTMINE Jootja 10 käsku 1. Kõik detailid olgu puhtad mustusest ja rasvast 2. Aseta töö kindlale alusele 3. Kata alati jootekolvi ots kaitsva tinakihiga 4. Puhasta oma jootekolvi ots 5. Ka pärast puhastamist tinuta jootekolb 6. Soojenda üles joodetavad pinnad 7. Ära liialda ega ka koonerda joodisega 8. Peale joote teostamist aseta kolb ohutusse kohta 9. Trükkplaadi joodet ära kuumuta üle 2-3 sekundi 10ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud 10. Ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud Turvalisus Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid enda ära põletamist nig kui koristama hakkad on jootekolb juba jahtunud. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada.Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmist! Jootmise
.................. 6 Räbustid ......................................................................................................................... .. 7 Jooteliidete defektid ................................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide keevitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad
muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad lahused kantakse ühendavate detailide pinnale pintsliga või kastetakse joodis nendesse. Suurema leviku osaks on saanud katteliited, seda eelkõige torude puhul. Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki.
tinapanek on õnneks nagu kergelt omandatav. Jooteprotsessi olemus. Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke-
tinapanek on õnneks nagu kergelt omandatav. Jooteprotsessi olemus. Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke-
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C).
magnetid Vask elektrijuhtmed ehted, märgid peenraha tööriistad Kuld/Hõbe ehted nõud elektrijuhtmed Plii akud bensiin tikud kuulid/haavlid Sulam metallide kokkusulatamisel saadud vastupidavam paremate omadustega materjal Teras, Malm Messing duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + Metall - - + Metalliioon Plastsus(sepistatavus) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe Mn Sb plastsus väheneb
Rauasulamid malm(2-5% C) teras (kuni 2% C) roostevaba teras (lisandiks Cr) Vasesulamid pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) messing ehk valgevask (Cu - Zn) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI
METALLID I 1. Alumiiniumi leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi elektri- ja soojusjuhtivust ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Iseloomusta raua füüsikalisi omadusi. 4. Kuidas erinevad malm ja raud süsiniku sisalduse poolest? 5. Milles väljenduvad korrosiooninähtused? 6. Mis on joodis? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda pikemalt koos näidetega kolme omadust. 8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · Cu + H2O = · Mg + FeCl2 = · Zn + H2SO4 = METALLID II 1. Raua leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi peegeldusvõimet ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3
Joon. 4 Detailidest läbi pandud neet seatakse peaga algpea toele, liidetavad plekid aga lüüakse survetorniga tihedasti teineteise vastu (joon. 5). Joon. 5 Siis hakatakse needivarva otsa ettevaatlikult järk - järgult laiemaks venitama, kuni selle servad painduvad vastu plekki. Lõpuks võetakse needipea vorm ja lüüakse sellega needi kumeraks. Paljudel juhtudel on plekkdetailide otstarbekas ühendada jootmise teel. Jootmisel voolab detailide pindade vahele erisulam (joodis), mis tahkudes need pinnad ühendab. Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC).
torude jne. valmistamiseks. roostevaba teras: kahvlid, noad, potid 12) Metallide saamine elektrolüüsi abil Elektrolüüs toimub kas sulatatud ühendis või soolalahuses.Nii toodetakse enamasti aktiivseid metalle.Nt alumiiniumoksiidi elektrolüüs (õp lk 166) Protsess toimub sulatatud boksiidis (Al2O3) katoodil eraldub alumiinium,anoodil hapnik summaarne võrrand 2Al2O3 4Al + 3O2 13) Tähtsamad sulamid ja kasutamine (pronks, messing, melhior, roostevaba teras, joodis, duralumiinium, malm, invar, amalgaam, ehtekuld ja ehtehõbe) pronks: vasesulam, mille põhilisandiks on tina, skulptuurid, medalid messing ehk valgevask: vasesulam, mille põhilisandiks on tsink, vaskpillid melhior: vasesulam, lisanditeks: Ni, Fe, Mn mündid roostevaba teras: rauasulam, lisandiks Cr, kodumasinad, kahvlid, noad jne joodis: madala sulamistemperatuuriga metallisulam, kasutatakse metallide kokkujootmisel, põhiline koostis: Sn ja Pb
................................8 2.2.1 Roostevaba teras.............................................................................................................................8 2.2.2 Pronks..............................................................................................................................................8 2.2.3 Messing............................................................................................................................................9 2.2.4 Joodis...............................................................................................................................................9 2.2.5 Melhior............................................................................................................................................9 2.2.6 Silumiin............................................................................................................................................9 2.2.7 Duralumiinium.........................
tootmiseks tuleb kulutada energiat. 7. Elektrolüüsi põhimõtte selgitamine, sulatatud ja lahustatud soolade elektrolüüsi saaduste leidmine, elektrolüüsi kasutusvõimalused 8. Galvaanielemendi (keemilise vooluallika) tööpõhimõtte selgitamine. Keemiliste vooluallikate näited. 9. Sulamid, nende omaduste võrdlus lähtemetallidega, eelised puhaste metallide ees ja tähtsamate sulamite koostis (teras, malm, duralumiinium, pronks, messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) · keemilised omadused (võrrandid) ja ohutusnõuded kasutamisel · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: keedusool, söögisooda, (pesu)sooda, seebikivi, glaubrisool, kustutamata lubi, kustutatud lubi, lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, fosforiit, kips 11. pmetallid: tina, plii, alumiinium
Rakenda kõik ohutusabinõud tegeledes töötavate seadmetega. Kui on vaja avada korpus, kontrolli et seade oleks vooluvõrgust lahti ühendatud, mitte ainult välja lülitatud! Auto aku korral on tegemist 24 või 12 voldiga, mis pole niivõrd ohtlik, kui vool, mida aku välja annab, sellest piisab, et panna juhet plahvatama. Ühenda alati aku enne lahti, ühendades esimesena maa ehk miinus juhtme. Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmist! Kondensaator Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla
1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade ga...
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid...................................................................................
Nt. värvimuusikas või kõlarites. Või selektiivses voltmeetris · selektiivne sisendahel ka raadios/tv-s · Faasinihe 2 vastandfaasis signaali kustutavad teineteist. Nii nõrgendatakse mh. tööstusmüra! Sildvõimendi. · Raadiosageduslik wärk: AM, FM, Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 50 Jootmine · On metalldetailide ühendamine madalama temperatuuriga (<400C) metalliga joodisega · Joodetavaid detaile kuumutatakse, joodis sulab ja imendub kapillaarjõu toimel detailide vahele · Tina-Plii tavaliselt, Tina-Zn Al jootmisel, Pb-Ag annab tugevuse kõrgematel temp. · Joodis üldiselt ei ole eriti tugev · Tavajoodis 63/37- 63% St, 37%Pb, sulab 183C juures · Pliivaba tina sulab 250C juures · Räbusti (flux) hoiab ära pindade oksüd. Jootmisel ja vähendab nende pindpinevust joodis valgub paremini laiali · Räbusti võib sisaldada happeid siis kindlasti
Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis (jootmistöödeks) Metall + hapnik metallioksiid Metall + hape sool + vesinik Metall + vesi hüdroksiid + vesinik
sajandi aegu. Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks Tina füüsikalised omadused · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sto (232oC) · Pehme, taotav,venitatav · Painutamisel krigiseb Tina kasutamine ·Õhus ja vees püsiv, ei ole mürgine Tinatatud plekk (valgeplekk) Lüpsikud, piimanõud Konservikarbid ·Sulamid Joodis (Sn, Pb) Pronks Sn, Cu) ·"Kassikuld" SnS2 Kasutatud allikad http://www.clker.com/cliparts/6/1/a/0/1206574495552610171yves_guillou_toxic.svg.med.png http://et.wikipedia.org/wiki/Plii http://mo.water.usgs.gov/projects/mining/images/Galena.jpg http://www.wassco.com/prodimagefolders/01/WAS0102993.jpg http://1501bc.com/bronzeage/tin.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Tina http://www.carondelet.pvt.k12.ca.us/Family/Science/GroupIVA/tin.htm Tänud kuulamast! *Sinakasvalge *Pehme
2)Cu+Ni=melhior vale hõbe 3)Cu+Zn=Malm valmistatakse segisteid ja ukse linke ahju uksi. Tina (Sn) ja Plii(Pb) Puhas tina on hõbevalge puhas plii aga sinakas valge ja raske. Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp. On 232 kraadi ja plii sulamis temperatuur on 327 kraadi Joodis sulab 180-220 kraadi juures.Joodisega liidetakse metalle joote töödel ja tinatamisel -raua või vase katmisel jootemetalli kihiga. SnO2-Valge värvi ja emaili valmistamiseks SnS2-"Kassi kuld" kaetakse pappi puitu nahka paberit PbO- Kristall klaaside valmistamiseks Pb3O4- Oranzi värvusega roostetamis vastane vahend laevakered ja auto põhjad. Raud(Fe) Kõige levinum metall. Rauda leidub ehetalt maale langenud meteoriitides ja ka maakidena. FeO Fe2O3 Raud on keskmiste omadustega
punane väga korrosioonikindel värvipigment) ; PbO on pliiaku elektroodimaterjal. Pliioksiidi sisaldav kristallklaas on raske ja dekoratiivne materjal, mida tuntakse tavakeelse nimetusega kristall. Kuna plii on korrosioonikindel metall kasutatakse seda keemiatööstuse aparatuuri valmistamisel. Sellest tehakse ka elektrikaabli kesta, akumulaatoriplaate, haavleid, püssi- ja srapnellikuule ning kaitsekraane radioaktiivse kiirguse vastu. Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine
(Ni, Si ja Mn). Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente. 6 Jootmine. Joodis. Väärismetallide sulamid: Kulla- ja hõbedasulamid Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. kullasulamid
4.2. Jootliited Priit Põdra 4. Ainesliited 24 J tliid ja Jootliide j selle ll olemus l JOOTLIIDE = kinnisliide, kinnisliide milles detailid on ühendatud JOODISEGA Jooteõmbluse moodustamine: JOODISED on: · Joodis sulatatakse; 1. KÕVAJOODISED -- sulamistemperatuuriga p g · Sula S l joodis j di voolabl b kapillaarjõudude k ill jõ d d toimel i l üle 450 ºC (tinajoodised)
· väike korrosioonikindlus, · suur eritakistus r = 0,10 - 0,14 W × mm²/m (seejuures Al - r = 0,029 W × mm²/m), · takistus suureneb veelgi vahelduvavoolu ahelas, kuna magnetilised materjalid tõrjuvad voolu pinnale ("pinnaefekt"). Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides. Bimetall vask/teras juhtmetes, eriti kõrgsagedusel 5000 Hz kulgeb vool praktiliselt vasekihis. Joodised ja räbustid Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse:
Värvilt sarnane hõbedaga · Duralumiinium: koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist. Puhtast alumiiniumist veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele. Kasutatakse lennukiehituses ning mujal, kus vajatakse tugevat ning kerget metalli. · Amalgaam: elavhõbeda sulam(enamasti hõbeda ja kullaga). Hõbeamalgaami kasutatud varasematel aegadel hammaste plommidena. · Joodis: plii ja tina sulam. Kasutatakse elektroonikatööstuses metalldetailide ühendamisel, on kergesti sulav.
Pronks (koosneb vasest ja tinast ja kasutatakse elektrotehnikas), malm(Rauast ja süsinikust ja kasutatakse laevade ehitusel), teras(rauast ja süsinikust ja kasutatakse metallitööstuses), valgevask ehk messing(koosneb vasest ja tsingist ja kasutatakse ), melhior(koosneb vasest ja nikklist ja kasutatakse teras- sulamite omaduste parandamiseks ), duralumiinium(koosneb alumiiniumist, vasest, magneesiumist ja mangaanist ka kasutatakse lennukitööstuses), joodis(koosneb tinast ja pliist ja kasutatakse metallide liitmisel).
Peal e hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tund ma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja nõud pärinev ad IVIII aastatuhand e st e. m. a. Hõb e d at kasutati vanasti ka joodis e n a ning tema st tehti pe e gl eid. Hajusa leidumu s e tõttu saad ak s e hõb e d at pe a mi s e lt teiste m etallide tootmis e kõrvalsa a d u s e n a . Hõb e d at kasutataks e põhiliselt koo s m õn e teis e metalliga. Hõb e d a s ul a m e i st vermitaks e münte ja me d al eid, valmistatak s e ehteid, laboratooriu mi s e a d m e i d ja n õusid. Eriti palju kulub hõb e d at elektrote hnika s,
Ehtekuld kuld + vask ehted Ehtehõbe hõbe + vask autotööstus (hape kindel sulam) Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud tarbeesemed Jootemetall ehk joodis tina + plii metallide kokkujootmisel Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas- keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid- keemilised vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeermisel eralduva energia arvel.
Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadus materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused. 1. Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel (näiteks plii ja tina sulam - joodis ehk jootemetall). 2. Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil: a) ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. Asendussulam.
Kõige enam kasutatakse redutseerijana sütt koksi (C). (Koksist tekib CO.) Fe2O3 + 3CO=2Fe+3CO2 3. Tsink. · Kasutatakse korrosioonivastase (ehk roostevastase) kattena, sulamites, eriti messingis (Cu-Zn), nt veekraanid, autoosad. 4. Tina. Hõbevalge, pehme ja hästi töödeldav raskemetall. Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga (nt õnnevalamine tinaga uustaastaööl). Õhus ja vees on tina püsiv. · Kasutusel sulamites, näiteks pronks (Cu+Sn) ja joodis (Pb+Sn) tinatamiseks. 5. Plii. Hõbevalge, sinaka läikega raskmetall. Väga pehme. Tsink tuhmub kiiresti õhus. · Kasutatakse autoakudes. Kaitseb radioaktiivkiirguse eest. 6. Vask. Punakas, väga hea elektri-ja soojusjuht. · Kasutatakse torude, müntide ja elektrijuhtmete ning sulamite, nagu messing(Cu-Zn) ja pronks (Cu+Sn) valmistamiseks. 7. Hõbe. Hõbevalge värvusega pehme metall. Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall.
5. Reageerivad hapetega oluline on metallide aktiivsuse rida! 6. Reageerivad sooladega kuiva soolaga ei reageeri. Ainult vesilahusega! Tähtsamad sulamid 1) Messing e. valge vask vask + tina 2) Pronks vask + tina ( võib olla ka alumiinium, plii, berüllium või mõni muu metall) 3) Teras raud + alla 2 % süsinikku 4) Malm raud + üle 2 % süsinikku 5) Duralumiinium alumiinium + magneesium või kroom või nikkel 6) Joodis plii + tina Sulamite liigitus ehituse põhjal: 1. ühtlased sulamid e. tahked lahused. Ühine kristallvõre. 2. Ebaühtlased sulamid kummalgi on oma kristallvõre. Ühe metalli katmine teisega. Sulamite omadused: 1. sulamistemperatuur on madalam kui koostismetallidel 2. sulam on tugevam kui koostismetallid 3. sulamid on odavamad kui koostismetallid 4. happekindlamad kui puhtas metallid 5. omadusi on kergem muuta Keemilise reaktsiooni kiirus
KÖÖGINÕUD EHITUSMATERJALID (TRAAT, TORUD,VEDRUD JMS) MAGNETID VASK ELEKTRIJUHTMED EHTED, MÄRGID PEENRAHA TÖÖRIISTAD HÕBE KULD EHTED NÕUD ELEKTRIJUHTMED PLII HAAVLID AKUD BENSIIN TIKUD KUULID TERAS, MALM Fe + C JOODIS Zn + Pb SULAM PRONKS METALLIDE KOKKUSULATAMISEL Cu + Sn SAADUD VASTUPIDAVAM PAREMATE OMADUSTEGA MESSING MATERJAL Cu + Zn DURALUMIINIUM Al + Cu + Mg MELHIOR Cu + Ni KAS OSKAD VASTATA? MISSUGUSEST METALLIST VALMISTATAKSE: · TÖÖRIISTU · PEENRAHA · AKUSID
material Pronks Vask+tina-Cu+Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing Vask+tsink-Cu+Zn Puhkpillid, masinaosad Melhior Vask+nikkel-Cu+Ni Metallraha, arstiriistad, masinaosad Jootetina ehk joodis Tina+plii-Sn+Pb Tinutamine Duralumiinium Vask+magneesium- Konstruktsioonimaterjal Cu+Mg lennuki-, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses Malm Raud+süsinik-Fe+C Masinate korpused ja
laevaehitusmaterjal Pronks Cu-Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing ehk valgevask Cu-Zn Veekraanid, masinaosad, ukselingid Melhior Cu-Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jootetina ehk joodis Sn-Pb Jootmistöödeks, tinutamiseks Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikkluoriidhap F- fluoriid e HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhap Br- bromiid e HI vesinikjodiidhape J- jodiid
Kulda ja hõbedat on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks, kuid lisaks sellele kaetakse kullaga detaile täppisaparaadiehituses ning hõbedat kasutatakse foto- ja kinotööstuses. 19. sajandil läks moodi nn valge kuld, mis on kulla ja pallaadiumi sulam. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest vermitakse peenraha ja tehakse elektrijuhtmeid. Vase sulamitest on tuntud messing ehk valgevask; melhior, pronks amalgaamid, joodis jne. Leelismuldmetallidest tuntuim on kaltsium. Kaltsium on väga tugev redutseerija, mistõttu kasutatakse teda teiste metallide ( näit. vanaadiumi, berülliumi) saamiseks maakidest ja erisulamite valmistamisel. kaltsiumiühenditest on tuntuim kaltsiumkarbonaat, mis on paekivi, kriidi, lubjakivi peamiseks komponendiks. Lubjakivist saame lupja, mida kasutatakse hoiuruumide desinfitseerimisel, aga ka happeliste muldade neutraliseerimisel. Paekivi ehitusel,
Ehtekuld kuld + vask ehted Ehtehõbe hõbe + vask autotööstus (hape kindel sulam) Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras (ingl raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud k stainless steel) tarbeesemed Jootemetall ehk joodis tina + plii metallide kokkujootmisel 11. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) vahetult elektrienergiaks. Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida. - Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks.
Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk. Komponendid, mis on valmistatud kullast on kõrge elueaga. Peamiselt kasutatakse kulda lülitites, pistikutes, relee kontaktides, ühendustes ja joodis liidetes. Väike hulk kulda on peaaegu igas elektroonilises seadmes: telefonid, kalkulaatorid, gps-id, kellad, arvutid ja igalpool mujal Kulla kasutus lennunduses. Kulutades mitmeid miljardeid eurosid masinale, mis saadetakse reisile, kus parandusvõimalused on täiesti nullilähedased, tuleb masin ehitada vastupidavatest materjalidest. Seepärast kasutatakse kulda sadades erinevates kohtades igal satelliidil, mis saadetakse kosmosesse. Näiteks ka määrdeainena, kuna orgaanilised
2) laagripronkse, milleks on Sn, Pb, ja Sn-Pb-pronksid,eriti kui on lisatud vähese koguses P, kuid nende kulumine on suurem kui babiitidel. 3) laagrimalmid on suurema grafiidisis-ga peamiselt perliitstr-ga malmid, mis on kõige odavamad laagrimaterjalid, kuid kasutatavad suurema hõõrdteguri tõttu vaid aeglastel pööretel. 27. Joodised. Jootmisel liid. tahkes olekus olevad detailid sel teel, et sulatatud joodis voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Pindade vaheline pilu on suur, et sinna saaks tungida vedel J, kuid väike, et J tardumisel ei tekiks kahanemistühemikke, mis vähendaksid liite tugevust. (sulatatud joodis voolab tahkes olekus oleva te detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise)
-) Särdamine üleviimine oksiidideks; -) Redutseerimine puhta metalli eraldamine. *) Kasutatakse koksi (põlemine + CO), vesinikku ja aluminotermia (Al). * Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal -) malm (Fe + 2+% C); teras (Fe + 2-% C); eriteras Fe+ (Cr & Ni = roostevaba; Mn = kulumiskindel, Mo = soomusteras); messing (Cu + Zn); pronks (Su + Sn); melhior (Cu + Ni); duralumiinium (Al + Mg,Mn,Cu); amalgaamid (Hg sulamid); joodis (Sn + Pb) * Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskonna mõjul. Elektrolüüs * Elekrtolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel) * Sulatatud elektrolüüdi korral: - katoodil redutseeruvad metalliioonid; + anoodil oksüdeerivad anioodid. * Elektrolüüdi vesilahuses:
Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil- happelised- ja aluselised elektroodid. 51. Jootmisprotsess Sulatatud joodis voolab tahkete detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise. Jootmist saab teha siis, kui joodise sulamistemperatuur on liidetava materjali sulamistemperatuurist madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. Räbusteid kasutatakse joodetava metallpinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. Peaaegu kõik metallid on joodetavad. 52. Pinnete kasutamine treiteradel
jäikuse, tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Võib olla kiuline või näiteks pulbriline. Puuduseks on kiudarmatuuril see, et ta võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas ta tugevust ei suurenda ning võib isegi nõrgendada. Maatriks on komposiidi põhiosa, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi ja monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise. Metallide jootmine. Jootmine on detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalamal temperatuuril, kui ühendatavad metallid ning peab nendega hästi nakkuma. Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist. Kasutatakse enamasti 62%tina ja 38% plii segu, mis on mehaaniliselt tugev, mitte liiga pehme ja sulas olekus hästi vedel. Pehmejoodistega jootmine toimub jootekolvi abil. Kõvajoodistega on sulamistemp. kõrgem ning nendega saab joota vaid jootepõleti või lambi
Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostised kivimites, liivas, savis
11. Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...1000 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C)
kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Tinasulam sisaldab tavaliselt 85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust. Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. _ Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. _ Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. Väärismetallide sulamid _ Puhtale väärismetallile lisatakse teisi metalle, et saada soovitavaid töötlemisomadusi, kõvadust ja värvitooni. _ Puhta väärismetalli hulk sulamis ja ka kallite lisandite (näiteks pallaadium) lisamine mõjutab toote hinda. _ Vase koguse suurendamisel saadakse punasemat, hõbeda lisamisel aga helekollasemat kulda.
lastakse jahtuda, et säiliks kuju, saab kasutada ainult materjalide puhul, millel on teatud temp vahemikus plastsed omadused. Lehtklaasi tegemiseks tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Lehtiklaasi toodeti vanasti silinder meetodiga, tõmmatud klaasiga, pilkingtoni protsessiga ja nüüd alates 1960 full scale. Jootmine detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalal temp. kui ühendatavad metallid, peab nendega hästi nakkuma, peab õhukese kihina laiali valguma. Peab olema sitke ja tugev. Eelis, et saab mõõduk kuumutamisega kergesti lahti võtta, kuid puudus, et peab enne hoolikalt puhastama pinnad. Pehmejoodised(sulavad temp. Alla 450kraadi) 2 peamist koostisosa tina ja plii. Enamasti kasutusel sulam, kui 62%tina ja 38% pliit ehk eutektiline segu, meh tugev, mitte liiga pehme, sulas olekus hästi vedel, nakkub hästi
Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80 4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud
annaabi.ee 
