c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul b. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures c
d) Kui mitu orelit peaks ettevõte müüma, kui muutuvkulud ühikule 10% väheneksid ja ettevõte plaaniks teenida kasum 20000 € 71 Ülesanne 2 7 punkti Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €. Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on püsikulu kulu 2. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €.
suureneb tegevusmahu suurenedes c. ei muutu tegevusmahu muutudes d. väheneb tegevusmahu vähenedes Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulude täpne prognoosimine pole oluline Vali üks: a. finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst
Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000 Toote üldkulud koosnevad lisamaterjalide kulust, tootmisjuhtide palgakulust ja hoolduskulust. Nende kulude suurused on tegevusmahu 60 000 masintunni juures alljärgnevad: Lisamaterjalid(muutuvkulu) 48 000 Palgad(püsivkulu) 21 000 Hoolduskulu(segakulu) 105 000 Kokku 174 000 Ettevõtte juhtkond soovib hoolduskulu jaotada muutuv- ja püsiosaks. Leida: 1. Kui suured on hoolduskulud juulis, arvestades kulude erinevat käitumist? 174 000 105 000 x= 105 000 * 246 000 = 148 448,3 246 000 x 174 000 2. Maksimum-miinimum meetodi abil leida hoolduskulude seosvõrrand a) muutuvkulude määr= 246 000 174 000 = 72 000 / 30 000 = 2,4 eur/h
jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale.
13· suunatud tulevikku Kujuarvestus ja juhtimisarvestus Kasumiaruanne raamatupidamises on kohustuslik, ehk kuluarvestus on mingil moel finantsarvestuse sees. Muutuv ja püsikulud Selle definitsioon taandub hulgale. Kui on nt. 10 seelikud on üks kulu, kui 100 siis rohkem. muutuvkulud muutuvad koos mahuga Ettevõte kulud : tööjõu kulu(püsikulu), materjali kulu, rendikulu(püsikulu), iga seelik(muutuv kulu) ning kui lepingus on kirjas kindel summa(püsikulu) Elektrikulu(segakulu) Teatud aja vahemikus loetakse kulusid püsikuludeks. Kasum on suurem, kui kliente on rohkem, sest püsikulud on samad alati. Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole. Kasum ei võrdu raha. Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri. Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada. et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud
seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu arvestuspraktikas käsitletakse neid sageli tavaliste muutuvkuludena (aproksimeeritakse ehk tasandatakse sirgega). Astakkulud võivad esineda ka astmelis-püsikuludena. Need kulud on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad järsult, jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-püsikulu on tavaliselt näiteks mittepõhitööliste palgakulu. Segakulu on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Praktikas käsitletakse segakulu koosnevana püsi- ja muutuvkomponendist. segakulude kogusumma = püsikulude kogusumma + muutuvkulu ühiku kohta * ühikute arv Segakulud on eriti olulised seetõttu, et paljusid kulusid ei ole võimalik üheselt liigitada kas muutuv- või püsikuludeks. Planeerimisel on andmed segakulude muutumise kohta sõltuvalt
ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu).
Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus. Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. 7 Mis on segakulud? Segakulud – (semivariable cost) on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Koosneb püsiv- kui muutuvkomponendist (nt. telefonikulu puhul püsiv kuutasu, muutuv kõnede maht). 8 Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud? Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud)
5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas, mitte aga naabemaakonnas 7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus Ülesanne 8 Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 . Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 kulu 2. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 .
millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine; b) hea väljaõppega, kõrgeltkvalifitseeritud töötajad on väga väärtuslikud, raskesti asendatav vara. Tulemuseks pikaajalised, fikseeritud garantiidega lepingud. 3) segakuludeks, mis sisaldavad nii muutuv- kui püsivkomponenti (telefonikulu puhul püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kulukäituriks kõneaeg). Segakulu muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele; 4) osaliselt püsivateks või osaliselt muutuvateks kuludeks, selliste kulude muutused ei ole võrdelised koos mahu varieerumisega (telefonikulu ühendab nii püsiv- kui ka muutuvkulusid); 5) astmelisteks kuludeks e. astakkuludeks, millede muutust tootmismahu kasvades iseloomustab
annaabi.ee 
