Kuluarvestus (0)
Esitatud küsimused
- Millistel tingimustel leping sõlmida?
- Milline on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes?
- Miks jah või miks ei?
- Kui ei siis kuidas kujundaksite hinda?
- Milline peaks olema jääktulu et saada kuus 1 000 euro kasumit?
- Millist kasumit saavad Teie kursused kui Teil on 30 kuulajat kuus?
- Milline on ohutusvaru kui loodate leida 25 kuulajat?
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
Ülesanne 1
Otse- ja kaudkulud
AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise
üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.-
Leida:
1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR
2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR
Ülesanne 2
Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud
AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.-
Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.-
Leida:
1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR
2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 /
1000 = 150 EUR
3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR
4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR
5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR
Ülesanne 3
Muutuvkulud ja püsikulud
Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on
200.- külalise kohta.
Leida:
1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja
100 külalise puhul?
2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu,
kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on
külastajate arv ja y-teljel kulud.
Kogu
muutuvku
lu
Ühiku
muutuvku
lu
Kogu
püsikulu
Ühiku
püsikulu
Kogukulu
Ühiku
kogukulu
50
(50*200)
10000
200
10000
(10000/5
0)
200
(10000+10
000)
20000
(20000/5
0)
400
75
(75*200)
15000
200
10000
(10000/7
5)
133,33
(10000+15
000)
25000
(25000/7
5)
333,33
100
(100*200
20000
200
10000
(10000/1
00)
100
(10000+20
000)
30000
(30000/1
00)
300
1
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
2)
2
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
Ülesanne 4
Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud
4.1. Firmale pakutakse võimalust sõlmida leping uue detaili valmistamiseks, mis
nõuab masinal N 100 töötundi. Praegu toodab see masin pidevalt detaili A ning
uue detaili valmistamist saaks korraldada ainult vähendades vastavalt detaili A
väljalaset. See tähendaks ettevõttele 20 000 euro kaotamist. Uue detaili
tootmisega kaasneks ka muutuvkulude suurenemine 10 000 euro võrra. Kas ja
millistel tingimustel leping sõlmida?
3
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
4.2. Ettevõtte poolaasta müügieelarves on selline osa:
Müügitulu:
50 000 tooteühikut hinnaga à 20 euro, kokku 1 000 000 euro
Müügikulud:
Reklaam 100 000
Müügijuhi tööjõukulud 80 000
Müügipersonali komandeeringukulud 50 000
Müügiosakonna ruumide rendikulu 10 000
Järgmiseks poolaastaks kavatseb ettevõte laiendada müüki uuel territooriumil,
milleks nähakse ette suurendada reklaamikulu 30% võrra, palgata täiendavalt
üks müügimees tööjõukuludega 15 000 euro ja suurendada
komandeeringukulusid 10% võrra. Eesmärgiks on müüa uuel territooriumil
täiendavalt 10 000 tooteühikut. Muutuvkulu on 5 euro tooteühikule. Kas uuele
territooriumile suundumine on neil tingimustel otstarbekas?
Jooksvad
tulud ja kulud
Uus projekt
(tulud ja
kulud)
Täiendtulud ja
-kulud
Müügitulu
1000000
1200000
200000
Reklaam
100000
130000
30000
Müügijuhtide tööjõukulud
80000
95000
15000
Komandeeringukulud
50000
55000
5000
Rent
10000
10000
0
Tootmiskulude muutuv osa
250000
50000
200000
Ülesanne 5
Kulude liigid
Peeter otsustas hakata valmistama lastele ja noortele lumelaudu. Ta ostis
valmistamiseks sobiva angaari naaberkülas maksumusega 40 000 krooni., mis 20
aastaga amortiseerub. Iga lumelaua valmistamiseks arvestas ta 300 krooni eest
materjali ja otsustas palgata ka lisatööjõudu, kellele tuleks maksta iga
valmistatud lumelaua eest 350 krooni. Vajalikud tööriistad ja seadmed oli
võimalik rentida 2000 krooni eest kuus. Tal oli sääste, mis seni andsid pangas 3%
intresse ja mida ta tahtis ettevõtte käivitamiseks kasutada. Reklaamikuluks
arvestas Peeter 1000 krooni. kuus. Müügi otsustas ta korraldada, makstes iga
müüdud lumelaua eest 200 krooni komisjonitasu.
Leida muutuvkulu, püsikulu, müügikulu/turustuskulud, tootmiskulu, tootmise
üldkulud, pöördumatu kulu, alternatiivkulu, kulude vahe lumelaudade tootmise ja
mittetootmise korral.
1)300+350+200=850 EUR - muutuvkulu
2)1000+2000+(40000/20/12)=3167 EUR - püsikulu
3) 200x+1000=1200 – müügikulu
4) (300+350)x+2000+167=2817 EUR - tootmiskulu
5)2000+167= 2167 EUR - tootmise üldkulud
6) 167 - pöördumatu kulu
7) 3% intressid – alternatiivkulu
8)( 300+350+200)x +167+2000+1000-167=3850 EUR
4
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
Ülesanne 6
Täiskuluarvestuse ja osakuluarvestuse võrdlus
Aktsiaselts valmistab ja müüb aastas toodet “A” 2 000 tk hinnaga 250.- tk.
otsekulud ühe toote valmistamiseks on 150.-. Tootmise üldkulud on 40 000.- ja
need ei sõltu valmistatud toodete arvust. Ettevõtte üldkulud (püsikulud) on 30
000.-
Leida:
1.Ärikasum lähtuvalt täiskuluarvestuses
Müügitulu (2000x250)
500000
Müüdud toodangu kulu:
Otsekulud (2000x150)
300000
Tootmise üldkulud
40000
Müüdud toodangu kulu
kokku
340000
Brutokasum
160000
Ettevõtte üldkulud
30000
Ärikasum
130000
2. Ärikasum lähtuvalt osakuluarvestusest
Müügitulu (2000x250)
500000
Muutuvad kulud:
Otsekulud (2000x150)
300000
Muutuvad kulud kokku
300000
Jääktulu
200000
Püsikulud:
Tootmise üldkulud
40000
Ettevõtte üldkulud
30000
Püsikulud kokku
70000
Ärikasum
130000
3. Ühe toote müügist saadav kasum
Ühe toode “A” müügist saadav kasum =130000/2000= 65 EUR
4. Ärikasum, kui valmistatud ja müüdud toodang suureneb 100 toote võrra.
Müügitulu (2100x250)
525000
Muutuvad kulud:
Otsekulud (2100x150)
315000
Muutuvad kulud kokku
315000
Jääktulu
210000
Püsikulud:
Tootmise üldkulud
40000
Ettevõtte üldkulud
30000
Püsikulud kokku
70000
Ärikasum
140000
5
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
Ülesanne 7
Eelarvestatud üldkulumäära ja tellimuse üldkulu leidmine
Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulu aastaks 2019 oli 180 000.- ja prognoositud
otsesed tööjõukulud 90 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja kulukäituriks
on otsesed tööjõukulud. Maikuus olid tellimuse “K” tegelikud otsesed tööjõukulud
7 000.-
Leida:
1. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019.a. 180 000 / 90 000 = 2 EUR/
ühe tööjõu EUR kohta
2. tellimuse “K” üldkulud maikuus. 7 000 * 2 = 14 000 EUR
Ülesanne 8
Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega
Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulud aastaks 2019 olid 306 000.- ja otsesed
tööjõukulud olid 153 000.- Tegelikud üldkulud olid 2019. aastal 308 000.- ja
otsesed tööjõukulud olid 150 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja
kulukäituriks on otsesed tööjõukulud. Müüdud toodangu kulu enne kohandamist
oli 700 000.-
Leida:
3. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019 306 000 / 153 000 = 2 EUR/ ühe
tööjõu EUR kohta
1.
2. tellimuse üldkulu 150 000 * 2 = 300 000 EUR
3. ala- või ülejaotatud üldkulude summa 153 000 / 2 = 76 500 EUR
4. kohandatud müüdud toodangu kulu 700 000 – 76500 = 623 500 EUR
Ülesanne 9
Tellimuse kuluarvestus
Ettevõtte AB majandustehingud jaanuaris:
1. Osteti toorainet ja materjale summas 182 000
D Tooraine ja materjalid 182000
K Võlg tarnijatele 182000
2. Toorainet summas 2 000 tagastati tarnijale kui ebakvaliteetne
D V õlg tarnijatele 2000
K Tooraine ja materjalid 2000
3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380
D Tootmise otsekulud 147380
K Tooraine ja materjalid 147380
4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000
D Tootmise üldkulud 10000
K Tooraine ja materjalid 10000
5. Arvestati palka 140 000 (brutotasu) ja vastavalt makse palkadelt
D Tootmise otsesed tööjõukulud 147180
D Tootmise üld tööjõukulud 40140
K Palgavõlg 140000
K Sotsiaalmaksu võlg 46200
6
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
K Tööstuskindlustus võlg 1120
D Palgavõlg 2800
K Kogumispensioni võlg 2800
D Palgavõlg 2240
K Tööstuskindlustus võlg 2240
D Palgavõlg 26992
K Tulumaksu võlg 26992
6. Tasuti eelmise majandustehingu kulud pangast
D Palgavõlg 107968
K Arvelduskonto 107968
7. Tööjõukulud jagunesid järgmiselt: otsene tootmistööliste palk 146 620 ja muu
tootmispersonali palk 40 000
8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000
D Tootmise üldkulud 25000
K Võlg tarnijatele 25000
9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000
D Tootmise üldkulud 41000
K Võlg tarnijatele 41000
10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000
D Tootmise üldkulud 30000
K Ak. kulum 30000
11.Lõpetamata tellimustele jagatud tootmise kulud perioodi lõpuks olid 140 000 (osa
kuluarvestus 96 000)
D Tootmiskulud
440 700
K Tootmise otsekulud
147 380
K Tootmise otsesed tööjõukulud 147 180
K Tootmise üldkulud
106 000
K Tootmise üld tööjõukulud
40 140
D Lõpetamata toodang
96 000
D Lõpetamata toodang 147 380
D Lõpetamata toodang 10 000
D Lõpetamata toodang 187 320
K Tootmiskulud
440 700
12.Mittetootmislikud üldkulud jaanuaris 40 000
D Üldhalduskulud 40 000
K Võlg tarnijatele
40 000
13.Perioodi jooksul valmistatud ja valmistoodangu lattu üleantud tellimuste
maksumus 300 000 (osakuluarvestus 208 000)
D Valmistoodang 300 000
K Lõpetamata toodang
300 000
14.Lõpetatud ja klientidele lähetatud tellimuste maksumus perioodi jooksul
müügihinnas 400 000
7
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
D Ostjatelt laekumata arved
400 000
K Müügitulu
400 000
15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus
168 000)
D Müüdud kaupade kulud240 000
K Valmistoodang
240 000
Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada
järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud,
Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu
tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid,
Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum,
Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid
Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja
materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang
Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel
Kasumiaruanne skeem 2
Täiskuluarvestus
Müügitulu
400 000
Müüdud kaupade kulu
-240 000
Brutokasum
160 000
Üldhalduskulud
-40 000
Ärikasum
120 000
Osakuluarvestus
Müügitulu
400 000
Müüdud kaupade
muutuvad kulud
-168 000
Jääktulu
232 000
Püsivad tootmise kulud
-72 000
Üldhalduskulud
-40 000
Ärikasum
120 000
Ülesanne 10
Jääktulu arvestus
Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate
maksma ruumide renti 400 euro kuus, ja arvutite renti 1 000 euro kuus.
Raamatupidamistarkvara maksumus on 2 400 euro (ühekordne) ja
hooldustasu 600 euro aastas. Reklaamikulud on 500 euro kuus.
Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 euro kursuse eest.
Kohvipauside maksumus on 100 euro kursuslase kohta. Kursuste hinnaks
määrate 400 euro.
1. Milline on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes?
8
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
Püsikulud ühes kuus on 6250 euro
Tasakaalupunkt ühikutes
6250:300=20,83~ 21 kursuslast
Jääktulu määr 300/400=0,75
Tasakaalupunkt käibes 6250/0,75=
8333 EUR
2. Milline on ühe kursuslase
jääktulu?
Kuna kursuse jooksul on 100
euro väärtuses kohvipause,
siis ühe kursuslase jääktulu on 400-100=300 EUR
3. Kas hind on Teie arvates piisav? Miks jah või miks ei?
Ei ole, kuna 21 inimesega saaks kaetud alles kulud, kuid soov on
teenida ka kasumit.
4. Kui ei, siis kuidas kujundaksite hinda?
Kursuse korraldajad peavad arvestama soovituslik kasumi suurus, ning
lähetude sellest kujundada hinda.
5. Milline peaks olema jääktulu, et saada kuus 1 000 euro kasumit?
Kuna püsikulud on 6250 eurot, siis jääktulu peab olema 7250 euro, et
saada kasumit.
6. Millist kasumit saavad Teie kursused, kui Teil on 30 kuulajat kuus?
Kui on 30 kuulajat kuus ning müügihinnaks 400 EUR, siis kuu lõpus oleks
kasum 2750 EUR
7. Milline on ohutusvaru, kui loodate leida 25 kuulajat?
Loodetav käive 10000, tasakaalupunkti käive 8333
Ohutusvaru=(10000-8333)=1667
8. Tahaksite laiendada oma äri, kuid selleks vajate täiendavat ruumi, kulud
400 euro kuus ja arvutite renti tuleb tasuda 1 000 euro. Täiendavad
reklaamikulud on 300 euro kuus. Muutuvkulud on samad nagu 1 ruumi
puhul. Loodate leida täiendavalt 15 kuulajat kuus (lisaks seni kalkuleeritud
25-le). Kas laiendusel oleks mõtet?
Püsikulud suureneksid 1700 euro võrra ehk laienduse puhul jääks püsikuludeks
7950. Müügitulu muutus oleks (16000-10000)/10 000=60%, püsikulude
muutus aga (7950-6250)/6250=27,2%. Müügitulu kasvas kiiremini kui
püsikulud, mis on väga positiivne. Laiendusel on küll mõtet, kuna tulu kasvaks
kiiremini, kui kulud.
9
Müügitulu
8333
Otsene materjal (muutuvkulu)
Otsene töö (muutuvkulu)
Muud otsekulud
(muutuvkulu)
-2083
Muutuvad kulud
-2083
Jääktulu
6250
Püsivad tootmise üldkulud
-2450
Püsivad turustuskulud
-500
üldhalduskulud
-3300
Püsikulud kokku
-6250
Ärikasum
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
Arvestus 25 kursuslasega
Arvestus 40 kursuslasega:
10
Müügitulu
10000
Otsene materjal
(muutuvkulu)
Otsene töö (muutuvkulu)
Muud otsekulud
(muutuvkulu)
-2500
Muutuvad kulud
-2500
Jääktulu
7500
Püsivad tootmise üldkulud
-2450
Püsivad turustuskulud
-500
üldhalduskulud
-3300
Püsikulud kokku
-6250
Ärikasum
1250
Müügitulu
16000
Otsene materjal (muutuvkulu)
Otsene töö (muutuvkulu)
Muud otsekulud
(muutuvkulu)
-4000
Muutuvad kulud
-4000
Jääktulu
12000
Püsivad tootmise üldkulud
-2450
Püsivad turustuskulud
-800
üldhalduskulud
-4700
Püsikulud kokku
-7950
Ärikasum
4050
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp,
redaktsioon: Anna Sidorenko)
11
Kuluarvestus I, II Ülesanned koos lahendusega
Sarnased õppematerjalid
4
docx
Kulude arvestus
vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei
kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida.
9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis,
teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest,
muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud,
MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus,
parool kulu13.
Ülesanne 5 lk 2 paberilt
1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu
(konsignatsioonikaubad) 200/tk
2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent
2000
3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000
4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000,
amortisatsioon 167 kuus
5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus
118
pptx
Kulu- (ja juhtimis)arvestus
Kulu- (ja
juhtimis)arvestus
Pille Kaarlõp
1
Programm
· Kuluarvestuse põhimõisted
· Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted
· Kulud kasumiaruandes
· Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid
· Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine
· Kuluarvestussüsteemi loomine
· Tegevuspõhine kuluarvestus
· Tellimus- ja protsessiarvestus
· Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine
· Tegevuskulude arvestus
· Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis
· Standardarvestus
· Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs
2
Eesti keelne kirjandus
· Juhtimisarvestus
· Jaan Alver, Lauri Reinberg
· Tallinn 2002: Deebet OÜ
· Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes
· Toomas Haldma, Sander karu
171
xls
Finantsnäitajate arvutamine
Kontrolling ja juhtimisarvestus
Kulude liigitamine
Harjutused
Teema 1.Kulude liigitamine
Ülesanne 1.1
Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p):
a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus;
b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis;
c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad;
d) turvameeste palgad linna kaubamajas;
e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis;
f) tootmisseadmete kulum;
g) müügijuhi ametiauto kulum;
h) tootmishoone kindlustus;
i) tootmisjuhi palk;
j) turustusjuhi põhipalk;
Ülesanne 1.2
Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine:
1 Põhimaterjal 6.0
2 Põhitöötasu 1.2
3 TÜK muutuv osa 0.6
4 TÜK püsiv osa
3
docx
Jääktulu arvestus
KODUNE ÜLESANNE
Ülesanne 10. Jääktulu arvestus
Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide
renti 4000 kr kuus ja arvutite renti 10 000 kr kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 24 000
kr (ühekordne) ja hooldustasu 6000 kr aastas. Reklaamikulud on 5000 kr. kuus. Palkate õppejõu,
kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr
kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr.
Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr.
Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla.
1) Milline on ühe kursuslase jääktulu?
Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000-
700=3300 kr
Müügitulu 108000
Otsene materjal (muutuvkulu)
Otsene töö (muutuvkulu)
Muud otsekulud
(muutuvkulu) -18900
Muutuvad kul
74
doc
Kuluarvestus
..................................................................................13
Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs.............................14
Kuluterminoloogia finantsaruannetes................................................................................15
Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):................15
Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15
Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18
Kulude jaotamine...............................................................................................................20
Kulude jagamise eesmärgid.......................................................................................20
Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine.........................................................21
10
docx
Juhtimisraamatupidamise eksam
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise
kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside
kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning
pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil
kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks,
analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks.
Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised:
Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse
suurenemine
Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks
Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid
Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele
Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
10
pdf
Eksamitöö näidisvariant
Eksamitöö näidisvariant:
Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on
tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist
lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi
alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni,
mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti
lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni
eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud
(va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni
aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms.
Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni
kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100
000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe
komplekti m
13
pdf
ETTEVOTTE TULUD-KULUD
ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks
tekkima.
· Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid
väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse.
· Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse.
· Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu,
kasuminumber tema sama perioodi tuludega.
· Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises.
· Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on
aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel.
· Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus.
· Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud
kulud.
· Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud.
· Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline
muutma oma võimsust.
· Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki
tootmistegureid.
Investeeringute juhtimine
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid