Mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimisarvestus basic

Juhtimisarvestus basic (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Juhtimise alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millega tegeleb juhtimisarvestus?
Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel?
Mis on kulukäitur kuluobjekt -kandja kulukoht kululiik?
Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud?
Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud?
Mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes?
Mis on segakulud?
Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud?
Mis on juhtimisarvestuse eesmärk?
Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral?
Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub?

KORDAMINE EKSAMIKS
Kordamisküsimused arvestuseks.
Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata.

Millega tegeleb juhtimisarvestus ?
Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid , protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot.
Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud ).
Juhtimisarvestuse valdkonnad:
* kuluarvestus
* ettevõttesisene finantsplaneerimine
* ettevõttesisene aruandlussüsteem
Seos juhtimisotsustega
Kontrollitav ehk mõjutatav kulu
- kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada
Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu
– kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa
Olulised ehk relevantsed kulud
– sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad
Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
– kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või
on juba tehtud ( pöördumatud )

Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel?
TUNNUS
JUHTIMISARVESTUS
FINANTSARVESTUS
Info kasutajad
Sisetarbijad.
Suhteliselt väike rühm,
mille liikmed on teada.
Välistarbijad.
Suur rühm, mille liikmed on põhiliselt tundmatud
Ajaline suunitlus
Tulevik.
Informatsiooni ettevalmistamine, planeerimiseks ja otsuste langetamiseks
Minevik .
Aruandlus selle kohta, mis on toiminud .
Objektid
Ettevõtte tegevuse segmendid (tooted ja tootegrupid, müügipiirkonnad, vastutusvaldkonnad jt.) või strukturaalsed allüksused.
Ettevõte kui terviklik majandusüksus.
Reglementeeritus
On reglementeeritud organisatsiooni siseste instruktsioonidega, planeerimis- ja aruandlusskeemidega.
Reguleeritud riiklike õigusaktidega (raamatupidamise seadus, juhendid, standardid ).
Eesmärk
Objektiivne pilt ettevõttesisesest majandustulemuse kujundamisest.
Õige ja õiglase hinnangu andmine ettevõtte majandustulemuse kohta.

Mis on kulukäitur , kuluobjekt (-kandja), kulukoht , kululiik?
Kulu -( cost , expense) Mistahes majandusressursi loovutamine .
Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus).
Seos juhtimisotsustega
Kontrollitav ehk mõjutatav kulu
- kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada
Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu
– kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa
Olulised ehk relevantsed kulud
– sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad
Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
– kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või
on juba tehtud (pöördumatud)
Kulukäitur - (cost driver , cost generaator , activity base )on mingi mõjur , sündmus, tegur või koefitsent , mille tulemusena tekib kulu ja kutsub esile kulude muutumise (kulukandjas, tegevustes, ressurssides jne).
Majandusüksuse tegevust iseloomustav suurus (näitaja, mõõdik), mille muutumist käsitletakse kulude muutumise põhjusena.
Kuluobjekt
(Kulukandja) - (cost object ) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania , turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise.
Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus:
* on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine.
Eesmärk:
* on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda
Kuluobjektile kirjendamine:
Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud.
Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena.
Kulukoht - allüksus, osakond , piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne.
Kulukohtade arvestus:
* peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad
* on ettevõtte jagamine üksikuteks osadeks , kus arvestatakse, kontrollitakse ja ka planeeritakse ühes arvestusperioodis tekkivaid kulusid.
Kulukoha arvestuse ülesanded:
* üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades.
* konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes.
* objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele.
*kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll.
Kululiik - sarnaste tunnustega kulude rühm.
Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad) ja funktsioonidest (tootmis-, müügikulud jt)
Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte .

Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud?
Kuluobjektile kirjendamine:
Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud.
Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga.
Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena.
Kulude liigitamine ajalisest aspektist:

Soetuskulu - varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid.

Need on minevikukulud.

Asenduskulu - väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise, temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks.
Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks.

Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud?
Muutuvkulud ehk muutkulud

kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega.

Püsivkulud ehk püsikulud
– kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda

Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes ?
Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks.
Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga.
Muutuvkulu :
* kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus
* tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest
* teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud
Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht , jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus.
Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi.

Mis on segakulud?
Segakulud – (semivariable cost) on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Koosneb püsiv- kui muutuvkomponendist (nt. telefonikulu puhul püsiv kuutasu , muutuv kõnede maht).

Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud?
Olulised ehk relevantsed kulud
– sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad
Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
– kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud)
___________________________________________________________________________
Kulu-Maht-Kasum analüüs ehk KMK-analüüs

Kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelistest seostest võimaldades juhtidel ennustada juhtimisotsuste tulemit.

Rakendatakse:
* müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujunduses
* seadmete asendamise otsustamisel
* tulude ja kulude planeerimisel
* tegurite mõju analüüsi („mis-kui“ analüüs) teostamisel
Märgi õige vastus:

Mis on juhtimisarvestuse eesmärk? Kas:

varustada organisatsiooniväliseid huvigruppe otsuste langetamiseks vajaliku infoga

varustada panku krediteerimise otsustamiseks vajaliku infoga

varustada organisatsiooni juhte planeerimiseks ja kontrollimiseks vajaliku infoga

varustada maksuametit maksustatavat tulu käsitleva infoga

Lõpetage esitatud väide: kui tegevusmaht muutub, siis:

muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta

muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta on konstantsed

muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma

muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma on konstantsed

Kulu-maht-kasum analüüs on otseselt kasulik:

investoritele ettevõtte aktsia hinna kalkuleerimisel

kreeditoridele ettevõtte maksevõime analüüsiks

maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks

juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit

Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas

müügitulu võrdub kogukulude summaga

müügitulu võrdub püsivkulude summaga

müügitulu võrdub muutuvkulude summaga

müügitulu võrdub ärikasumiga

Piirkasum ( jääktulu ) suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja

tooteühiku muutuvkulud vähenevad

tooteühiku muutuvkulud suurenevad

püsivkulud vähenevad

püsivkulud suurenevad

Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub? Kas:

püsivkulud ühiku kohta on konstantsed kui tegevusmaht suureneb

püsivkulud ühiku kohta suurenevad kui tegevusmaht suureneb

püsivkulud ühiku kohta vähenevad kui tegevusmaht suureneb

püsivkulud ühiku kohta vähenevad kui tegevusmaht väheneb
Ülesanne 1.
Leia tähtedega tähistatud puuduvad summad. Näita ära tehted , kuidas vastuseni jõudsid:
Müügihind ühiku kohta (eur)
Muutuvkulud ühiku kohta (eur)
Ühikute arv (tk)
Piirkasum (eur)
Püsikulud (eur)
Ärikasum (eur)
45
22
20 000
A
460 000
380 000
B
80 000 €
50
35
C
30 000 tk
450 000
D
190 000 €
260 000
37
F
27
28 000
E
280 000 €
230 000
50 000
G
23
16
30 000
210 000
104 000
H
106 000
A:
Piirkasum= (ühiku müügihind x ühikute arv) – (muutuvkulu ühiku kohta x ühikute arv)
Piirkasum= (45 x 20 000) – (22 x 20 000)= 900 000 – 440 000 =460 000 €
B:
Ärikasum = Piirkasum – püsikulud
Ärikasum = (A) 460 000 – 380 000 = 80 000 €
D:
Püsikulud = Piirkasum – Ärikasum
Püsikulud = 450 000 – 260 000 = 190 000 €
C:
Ühikute arv = piirkasum / (ühiku müügihind - muutuvkulu ühiku kohta)
Ühikute arv = 450 000 / (50 – 35)= 450 000 / 15 = 30 000 tk
E:
Piirkasum = Püsikulud + Ärikasum
Piirkasum = 230 000 + 50 000 = 280 000
F:
Muutuvkulu ühiku kohta = Ühiku müügihind – (Piirkasum / ühikute arv)
Muutuvkulu ühiku kohta = 37 – ((E) 280 000 / 28 000)= 37 – 10 = 27
G:
Müügihind ühiku kohta = (piirkasum / ühikute arv) + muutuvkulu ühiku kohta
Müügihind ühiku kohta = (210 000 / 30 000) + 16 = 23
H:
Ärikasum = Piirkasum – püsikulud
Ärikasum = 210 000 – 104 000 = 106 000
Ülesanne 2.
Ettevõte toodab toodet X, mille müügihind on 86 € ja muutuvkulud ühikule 75 €. Aastas toodetakse 30 000 tk, püsikulud aasta peale on 300 000 €.
Müügihind ühiku kohta (eur)
Muutuvkulud ühiku kohta (eur)
Ühikute arv (tk)
Piirkasum (eur)
Püsikulud (eur)
Ärikasum (eur)
86 €
75 €
30 000 tk
330 000
300 000 €
30 000 €
Arvuta:

Piirkasum (jääktulu) aastas;
Piirkasum= (ühiku müügihind x ühikute arv) – (muutuvkulu ühiku kohta x ühikute arv)
Piirkasum= (86 x 30 000) – (75 x 30 000) = 2 580 000 – 2 250 000 = 330 000

ärikasum aastas;
Ärikasum = Piirkasum – püsikulud
Ärikasum = 330 000 – 300 000 = 30 000 €

kasumilävi (tasuvuspunkt) aastas ühikutena ja eurodes (müügikäibena);
Kasumilävi (ühikutes) = püsikulud / ühiku piirkasum*
* Ühiku piirkasum = Müügihind ühiku kohta – muutuvkulud ühiku kohta
Kasumilävi (ühikutes) = 300 000 / (86 – 75 ) = 300 000 / 11 = 27 272,72 = ~27 273 tk
Kasumilävi (müügikäibena) = püsikulud / piirkasumimäär *
* Piirkasumimäär = Piirkasum / müügitulu (müügikäive)**
**Müügitulu= ühiku müügihind x ühikute arv = 86 x 30 000 = 2 580 000
Kasumilävi (müügikäibena)
= 300 000 / (330 000 / 2 580 000) = 300 000 / 0,127906976 = 2 345 454, 55

mitu ühikut peaks tootma , et saada kasumit 40 000 €;
Sihtkasum = (püsikulud + sihtkasum) / Ühiku piirkasum *
*Ühiku piirkasum = Ühiku müügihind – Ühiku muutuv kulu
Sihtkasum = (300 000 + 40 000) / (86 – 75) = 340 000 / 11= 30 909 tk

kui palju suureneb ärikasum, kui müügitulu kasvab 10 % müügimahu suurenemise tulemusena (müüakse koguseliselt rohkem)? (vt. KASUMI MUUTUSE VALEMIT)
Ärikasum + ( Ärikasumi 10%) = 30 000 + 3 000 = 33 000 €
Vastus: 33 000
Müügikäibe muutus (summa) x piirkasumi määr (koefitsient)*
* Piirkasumimäär = Piirkasum / müügitulu (müügikäive
258 000 (summa) x 0,127906976 (koefitsient) = 33 000 €
Ülesanne 3.
Ettevõte toodab toodet R aastas 100 000 tk, millest 8 % on praak . Ühiku müügihind on 20 €. Praaktooted võiks müüa 12 €/tk või parandada ja müüa täishinnaga. Praagi parandamisel on kulud ühiku kohta: materjal 5 €, tööjõukulu 3 € ja muutuvad lisakulud 0.50 €.
Kas tasub müüa või parandada? Põhjenda otsust!
100 000 st 8% on 8 000 tk
Parandamise kulud: 5 € + 3 € + 0.50 € = 8.50 €*
Müüa praagina
Müüa parandatult
Vahe
Müügitulu
12 €/tk x 8000 tk = 96 000 €
20 €/tk x 8000 tk = 160 000 €
(64 000 €) neg
Parandamise kulud
0 € kulusid ei teki
(8,50 €* x 8000 tk = 68 000 €
68 000 €
Kasum kokku
96 000 €
160 000 – 68 000 = 92 000 €
4 000 €
Otsus: tasub müüa praagina, siis on kasum 4 000 € suurem
Ülesanne 4.
Ettevõte toodab toodet A, B ja C. Teada on järgmised andmed viimase kuu kohta:
Näitaja
Toode A
Toode B
Kahjumiga toode
Toode C
Kokku
A+B+C

A+C
Müügikäive
Muutuvkulud
Piirkasum
Püsikulud
Kasum ( kahjum )
55 000
(43 000)
12 000
(10 000)
2 000
80 000
(68 000)
12 000
(13 000)
-1 000
95 000
(70 000)
25 000
(20 000)
5 000
230 000
(181 000)
49 000
(43 000)
6 000
150 000
(113 000)
37 000
33 900
3 100
Kas kõrvaldada kahjumiga toode, kui on teada, et toote kõrvaldamisega kaoks selle toote püsikuludest 70%? Põhjenda otsust!
Toote B püsikulud:
30% 13 000-st on 3900 (13 000 x 0,3 = 3900)
Püsikulude rida tabelisse A+C: 10 000 + 3 900 + 20 000 = 33 900
Toote A+C Kasum (Kahjum) = 37 000 – 33 900 = 3 100
Toodet ei tasu tootmisest kõrvaldada, sest püsikuludest jääb alles 3 900 alles
Saamata piirkasum 120 00 on siis kulu (tabelis piirkasum)
Tegemata tulu 9 100 on nüüd tulu (tabelis püsikulud – 13 000 – 3 900= 9 100)

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 135 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

135 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KirsikaR Õppematerjali autor

1. Millega tegeleb juhtimisarvestus?
2. Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel?
3. Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik?
4. Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud?
5. Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud?
6. Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes?
7. Mis on segakulud?
8. Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud?
9. Kulu-Maht-Kasum analüüs ehk KMK-analüüs
10. Ülesanded (3tk), mille lahendused on kirjendatud valemitega, koos lahenduskäikudega.

Kaubandusökonoomika Mõdriku Piirkasum Ärikasum püsikulud Muutuvkulud Kasumilävi sihtkasum Müügikäibe muutus asendamine kõrvaldamine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ

Juhtimisarvestus

pdf

Kordamisülesanded (lahendustega) juhtimis arvestus

Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000 3 5 000 90 000 40 000 10 1 500 48 500 4 3 000 13 000 4 000 3 7 000 2 000 Leia tähtedega tähistatud puuduvad summad. B 20 000 + 5 000 = 25 000/10 000 = 2,50 A 50 000 A = 25 000 A = 25 000 C

Juhtimisarvestus

doc

Juhtimise kontrolltöö vastused

Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimä

Juhtimine

docx

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näita

Omahinna arvestus

171

xls

Finantsnäitajate arvutamine

9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule: 1 Põhimaterjal 15 2 Põhitöötasu 6 3 TÜK muutuv osa 11

Majandus

118

pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

· Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese

Juhtimine

pdf

Eksamitöö näidisvariant

Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti m

Majandus

docx

Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt

Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügik

Juhtimisarvestus

Rohkem sarnaseid