– veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhitegevusprotsessid – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile
Küsimus 1 Küsimuse tekst Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust suurendaks Vali üks: a. debitoorse lühivõla laekumine b. materjalide ostmine järelmaksuga c. kreditoorse lühivõla äramaksmine d. pangalaenu võtmine 90 päevaks Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma poolt kasutamata laenulimiidid (lines of credit) peaks kõige rohkem huvi pakkuma Vali üks: a. aktsionäridele b. pikaajalistele kreeditoridele c. lühiajalistele kreeditoridele d. klientidele Küsimus 3 Küsimuse tekst Investeerimiskeskuste põhieelis seisneb selles, et Vali üks: a. tema loomise ja käigushoidmise kulud on suhteliselt väikesed b. ta tagab kindla kontrolli kulude üle c. ta tagab põhjaliku, kõikehõlmava mõõtmise üksuse tegevuse hindamiseks d. kulunormatiivide kasutamine tagab standardi, millega saab võrrelda tegelikku toimimist Küsimus 4 Küsimuse tekst Kasumikesk...
1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid piiranguid ja: · määratleda vastutuskeskused, · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad, · jaotada kulud kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks. Kulukontrolli süsteemi edusamme vaadatakse perioodiliselt üle. Kas eesmärke saavutatakse? Kas töötajatel on vajalik ja piisav informatsioon? Kas töötajad mõistavad ja kasutavad seda efektiivselt? Samuti on soovitav uurida konkurentide juhtimiskontrolli süsteemide edusamme (ja läbipõrumisi) nii meil kui mujal. KMK ANALÜÜS
Sisekontroll ja auditeerimine Siseauditi funktsiooni olemus Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija (turg). Peale mõneaastast arengut aga selgub, et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vaja...
investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud Kulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest
KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne) KULUD Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused. MAKSUSTAMINE Tarbimise mõjutamine; säästmise mõjutamine; äriühingute ülesehituse kujundamine Liigid: otsesed, kaudsed KÄIBEMAKS Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). TULUMAKS Tulumaksuga maksustatakse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused, vastuvõtukulud, töötajatele tehtud erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organiseerimine - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks;
Tulemusjuhtim. valdkonnad: · org. strukt. kujundamine; · vastutuse detsentralis.; · strat. ja operatiivne plan.; · tulemusüksuste tegevustulemuste kontroll ja hindam. Org.strukt. kujund. tulemusüksustel põhinevana: 1. Ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), mis vastutavad oma maj.tegevu- se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tulemuse välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest; 2. Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org
1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt.
SISEKONTROLL JA -AUDIT Viktor Arhipov · Audiitortegevuse seadus SISSEJUHATUS Sisekontroll muutus vajalikuks kui ettevõtted hakkasid globaliseeruma (laienema) ja kadus geograafiliselt eraldunud struktuuriüksuste kontroll. Need üksused aga hakkavad tegema oma siseseid eesmärke, strateegiaid jne. Selle tõttu on vaja kontrollisüsteemi. Selleks palgatakse sellised töötajad, kes kontrollivad keskastme juhte, et kõik aruanded oleksid ikka õiged (et ei ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontro...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..............................
Ühiku piirkasum Müügikogus Summaarne piirkasum toote kohta Summaarne piirkasum Püsikulud 45730 Kasum Ül.5.2.Kulude jaotamine jaotusvõtme alusel (ABC) On toodud erinevad kulud (üldkulud). Tuleb jaotada need vastutuskeskuste vahel teatud jaotusskeemi(võtme alusel): Jaotusvõt Üldkulude liik Kokku i Vastutuskeskused Varustus Tootm. 1 Tootm. 2Müük Materjalid 4000 0:7:0:1 Kütus 3000 1:2:6:1 Ajapalk 5000 1:6:2:1 Kuupalk 7500 1:3:5:3 Sotsiaalkulud 2000 1:12:5:2 Maksud 1200 0:5:1:0
Kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid võimalusi ning määratleda vastutuskeskused, juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad, jaotada kulud kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks. 36. Kulude kontroll ja analüüs. Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid võimalusi ning · määratleda vastutuskeskused · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad (rahalised, mitterahalised, kvaliteet) · jaotada kulud kontrollitavateks ja mitte. Iga juhtimiskontrolli süsteem peab haarama ettevõtte võtmepunkte ja vastama ettevõtte vajadustele ja struktuurile. Kulukontrolli süsteemi edusamme vaadatakse perioodiliselt üle. Kas eesmärke saavutatakse? Kas töötajatel on vajalik ja piisav informatsioon
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
