Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond)
Küsimus 16 Küsimuse tekst Vastutuskeskuse hindamine saab olla objektiivne järgmiste tingimuste täitmise korral Vali üks: a. juhtkonnale on teada vastava ärisegmendi tegevuse konkreetsed tingimused b. organisatsiooni üldkulud jaotatakse vastutuskeskuste vahel õiglasel alusel ja objektiivselt c. juhtkond teab nende näitajate, mille alusel toimub hindamine, koostamise metoodikat ja tähendust d. kõik ülejäänud väited on õiged Küsimus 17 Küsimuse tekst Vastutuskeskused - nee on Vali üks: a. ettevõtte struktuuriüksused, kes annavad aru kassajäägi seisu üle b. ettevõtte struktuuriüksused, kelle jaoks koostatakse plaan ja kes annavad aru selle täitmise üle Küsimus 18 Küsimuse tekst Vastutuspõhine arvestus kujutab süsteemi, mis hindab vastutuskeskuste plaane ja toimimist. Sellisena Vali üks: a. on ta tihedalt seotud ettevõtte koondplaaniga b. nõuab ta kõigi juhtimistasemete struktureerimist c
1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt
seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis) Vastutuskeskused ,,kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves." Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad, mingi konkreetse osa tegijad, aga tulukeskuseks nt mingi müügiosakond (nt Business to Business müük), ettevõtete laenud vms, aga ka turundusosakond. Tänapäeva praktikas pidavat puhtakujulisi tulukeskusi raske leida olevat
sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid piiranguid ja: · määratleda vastutuskeskused, · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad, · jaotada kulud kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks. Kulukontrolli süsteemi edusamme vaadatakse perioodiliselt üle. Kas eesmärke saavutatakse? Kas töötajatel on vajalik ja piisav informatsioon? Kas töötajad mõistavad ja kasutavad seda efektiivselt? Samuti on soovitav uurida konkurentide juhtimiskontrolli süsteemide edusamme (ja läbipõrumisi) nii meil kui mujal. KMK ANALÜÜS
ettevõtte organisatsioonilis -funktsionaalsest struktuurist ning ta moodustab mingi valdkonna vastutusala ja tagab kooskõlastatud tegevuse antud juhtimisvaldkonnas. Tavaline jaotus võib olla põhi- ja tugiteenistusteks. Controllingusüsteemideks on: 1. informatsioonisüsteem, a) finantsarvestus ja –aruandlus, b) kuluarvestus, c) ettevõttesisene aruandlus ja selle analüüs; 2. ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur. Ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3. juhtimissüsteem. Aluseks on tulemusjuhtimise kontseptsioon. Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike).
investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud Kulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest
KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne) KULUD Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused. MAKSUSTAMINE Tarbimise mõjutamine; säästmise mõjutamine; äriühingute ülesehituse kujundamine Liigid: otsesed, kaudsed KÄIBEMAKS Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). TULUMAKS Tulumaksuga maksustatakse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused, vastuvõtukulud, töötajatele tehtud erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud
või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. Põhimõtete valik 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus - Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. Vastutuskeskused (tulemusüksused) - Organisatsiooni allüksus, mille juht on aruandekohustuslik temale alluva allüksuse teatud finantstulemuse kohta Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt
2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organiseerimine - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks;
Tulemusjuhtim. valdkonnad: · org. strukt. kujundamine; · vastutuse detsentralis.; · strat. ja operatiivne plan.; · tulemusüksuste tegevustulemuste kontroll ja hindam. Org.strukt. kujund. tulemusüksustel põhinevana: 1. Ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), mis vastutavad oma maj.tegevu- se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tulemuse välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest; 2. Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org
1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt.
ise valdkonna, mida kontrollib · vastava taseme juhtidega kooskõlastatud valdkonda- mis on juhtkonna poolt tellitud, etteantud valdkonnad. Org-is tuleb eristada kindlasti põhitegevuse ja tugiteenistuste valdkondi. Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. informatsiooni süsteem- finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, ettevõtte sisene aruandlus ja selle analüüs. 2. ettevõtte sisene org-iline struktuur, ettevõtte sisesed vastutuskeskused- ettevõtte juhtimise efektiivsus, saab kindlaks teha keskusete tulud ja kulud. Igal vastutuskeskusel on oma ressursid ehk sisendid ja mõõdetavad väljundid. 3. juhtimissüsteem- tuleks rakendada tulemusjuhtimise konseptsiooni, on suunatud ettevõtte parema tulemuse saavutamiseks. Riigikontroll- tegemist on avaliku sektori kontrollimehhanismiga, mis on majanduslikult sõltumatu kontrolli teostav riigorgan. Tegevuse eesmärk on anda riigikogule ja üldsusele
Controller’i valdkondadest tuleks eristada iseseisva vastusevaldkondi ja teiselt poolt mingi taseme juhtidega kooskõlastatud tegevusvaldkondi. Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, turustus, personal). Controlling’u tugisüsteemid on: 1) informatsioonisüsteem – finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisearvestus ja aruandlus ja selle analüüs; 2) ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur – ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3) juhtimissüsteem – tulemusjuhtimise põhimõtted (controlling’u abifunktsioon). Raamatupidajatele on suhteliselt hästi tuntud terminid audit ja audiitor. Nende terminitega tähistatakse terminit välisaudiitorid. Nüüd kasutatakse terminit vandeaudiitor. Ilmselt on 1 Tuleb eristada mõisteid termin ja mõiste. Termin – mingi sõna, millega tähistatakse mõiste sisu ehk tähistaja. Mõiste – eseme, nähtuse vms olemus(e) kirjeldus ehk tähistatav.
Ühiku piirkasum Müügikogus Summaarne piirkasum toote kohta Summaarne piirkasum Püsikulud 45730 Kasum Ül.5.2.Kulude jaotamine jaotusvõtme alusel (ABC) On toodud erinevad kulud (üldkulud). Tuleb jaotada need vastutuskeskuste vahel teatud jaotusskeemi(võtme alusel): Jaotusvõt Üldkulude liik Kokku i Vastutuskeskused Varustus Tootm. 1 Tootm. 2Müük Materjalid 4000 0:7:0:1 Kütus 3000 1:2:6:1 Ajapalk 5000 1:6:2:1 Kuupalk 7500 1:3:5:3 Sotsiaalkulud 2000 1:12:5:2 Maksud 1200 0:5:1:0
toodete planeerimise, investeerimise ja rahastamisega. Taktikalisel tasandil tehtavad otsused on seotud hinnakujundusega, müügilepingutega, võimsuste planeerimisega jne. Tegevustasandil tehtavad otsused puudutavad konkreetset tegevust, tellimust, käibekrediiti jne. 109 Kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid võimalusi ning määratleda vastutuskeskused, juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad, jaotada kulud kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks. 36. Kulude kontroll ja analüüs. Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid võimalusi ning · määratleda vastutuskeskused · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad (rahalised, mitterahalised, kvaliteet)
1. Organisatsioonilise struktuuri täiustamine 2. Vastutuse detsentraliseerimine 3. Strateegiline ja operatiivne planeerimine 4. Tulemusüksuste tegevustulemuste kontrollimine ja hindamine Organisatsioonilise struktuuri täiustamine Tulemusüksustel põhinevat organisatsiooni iseloomustavad tunnused: a) ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), milliste lõikes jälgitakse majandustegevuse tulemuse kujunemist (ja selle eest vastutatavust); b) tulemusüksused (vastutuskeskused) hõlmavad ettevõtte kõiki tegevusvaldkondi (varustus, tootmine, turustus); c) ettevõttel on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu ettevõtte tegevuse eest; d) tulemusüksusi (vastutuskeskusi) on võimalik luua erinevate kriteeriumide järgi (tegevusvaldkondade, müügipiirkondade jt); e) tulemusüksuste (vastutuskeskuste) vahel võib esineda omavahelist sõltuvust. Detsentraliseeritud juhtimissüsteem EELISED 1
annaabi.ee 
