Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020) (0)

      JUHTIMISARVESTUS  TAK0010   
  1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2  2. KULUDE LIIGITAMINE 6  3. KULUDE KÄITUMINE 13  4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19  5. OTSUSTE LANGETAMINE 25  6. EELARVESTAMINE 29  7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40  8. KVALITEEDIKULUD 45  9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48  10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51  11. VASTUTUSKESKUSED 53  12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56  TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59       


  1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS  Juhtimisarvestus ​ peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info.  ---  MÕISTED:  kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia                     väljatöötamine; 
organiseerimine ​ - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks;  kontroll - firma ja allüksuste jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja                           plaanidele; 
otsustamine ​ - ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel;  firma juhtimise infosüsteem - ulatuslik süsteem, mis hõlmab ja korraldab kogu ettevõttesse                         sisenevat infot. 
---    Joonis. Kavandamise ja kontrolli tsükkel    Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist.                     Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo.                       Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel                   võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potentsiaalsed probleemid.                   Arvestusinfo on samuti äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks                   hinnakujunduses). Veelgi tähtsamaks muutub arvestusinfo siis, kui on tegemist valikuga                     alternatiivide vahel. Valiku tegemine eeldab reeglina konkreetse alternatiiviga kaasnevate                   tulude ja kulude määratlemist ning analüüsimist, mis on jällegi juhtimisarvestuse pärusmaaks.  2 


  ---  Näide: ​ Kavandamise ja kontrolli tsükli ning arvestussüsteemi vahelised seosed.      Oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuli ajalehel suurendada oma tulusid. Arutelul                     oli kaks võimalust: tõsta ajalehe müügihinda või tõsta ajalehe reklaamitasusid. Pärast                       konsultatsioone potentsiaalsete reklaamiklientidega otsustasid finantsjuht ja ajalehe tegevjuht                 suurendada ajalehe reklaamitulusid 4% võrra, 520 euroni reklaamlehekülje kohta. Tegevjuht                     informeeris uutest hindadest müügiesindajaid ja kliente. Finantsjuht eelarvestas                 reklaamituluks märtsis 41 600 eurot. Tegelikud märtsi jooksul müüdud reklaamipinnad ja                       esitatud arved kajastati majandustarkvaras.  Märtsi tegevusedukuse aruanne tuli järgmine:      3 


  Selle põhjal vajaksid uurimist näiteks järgmised küsimused:  ● Kas müügi- ja turundusosakond tegid piisavaid pingutusi veenmaks reklaamikliente, et kuigi                       reklaamlehekülje hind on nüüd 520 eurot, on meie ajalehes reklaami ostmine siiski hea tehing?  ● Miks oli keskmine leheküljehind 508 eurot, mitte aga 520 eurot?  ● Kas keegi müügiesindajatest pakkus allahindlust?  Vastused neile küsimustele võivad käivitada erinevaid tegevusi, näiteks täiendava müügipersonali                     palkamise. Hea elluviimine eeldab head osakondadevahelist koordineerimist.  ---  Info, mida firma juhtimise infosüsteem genereerib, on suures osas mittefinantsiline. Kuna                       mittefinantsiline info ei kajastu firma finantsaruannetes, kasutavad finantsarvestuse spetsialistid                   (raamatupidajad) aruannete koostamisel põhiliselt finantsinformatsiooni. Seevastu juhtimisarvestuse               spetsialistid tegelevad oma töös firma juhtimise infosüsteemi kõigi allsüsteemidega, et anda                       juhtkonnale asjakohast infot firma tegevuse kõigist aspektidest. Mittefinantsiline info on eriti oluline,                         kui päevakorral on eelarvete (plaanide) koostamine või kvaliteedi parendamine. Lisaks sellele on                         juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks finantsinfo tõlgendamine, et seda saaksid kasutada ka firma                       teised allüksused.    Juhtimisarvestuse  ​põhiülesanneteks​ on:  ● otsustamiseks, kavandamiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; 
● juhtkonna motiveerimine, saavutamaks firma eesmärke; 
● juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. 
  Ettevõtte arvestussüsteem peab genereerima infot järgmistest eesmärkidest lähtudes:  1. Üldstrateegia ja pikaajaliste plaanide formuleerimine ​(hõlmab uute toodete väljaarendamist ning                     investeerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt                   eriotstarbeliste aruannetena.  2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused ​(hõlmab toodete ja klientide analüüsi,                     hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide,                     jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena.  3. Kulude planeerimine ja kontroll ​; ​genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid,                     varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena.  4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine ​(hõlmab tegelike ja eelarvestatud                     tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele.   5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate                 (finants)aruannete koostamine.  * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus   4 


  Kuluarvestus ( ​projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või                     meetod ​) on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa.                 Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel.             Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise                     selliste osategevuste nagu eelarvestamine (planeerimine), tegevuse hindamine ja                 reguleerimine ( ​controlling ​) tarvis. Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele.               Kuigi mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda – info kogumist,                       klassifitseerimist ja aruannete koostamist – on nende eesmärgid siiski hoopis erinevad,                       millest johtuvalt on erinevad ka rakendatavad meetodid ning aruannete sisu ja vorm. Kui                           finantsarvestuses on näiteks äärmiselt oluline tulude ja kulude õige vastandamine, siis                       ettevõtte juhtkonda (ja juhtimisarvestust) see eriti ei huvita – palju olulisem on teada, kuidas                             mõjutab kulusid üks või teine juhtimisotsus. ​Juhtimisarvestuse esmane eesmärk on info                       tagamine sisetarbijatele (eri tasemete juhtidele).  ---  KOKKUVÕTE:  Juhtimisarvestuse põhieesmärgiks on õigeaegselt määratleda ressursid, mis on vajalikud                   toodete ja teenuste kavandamiseks, tootmiseks ja turustamiseks, andes sellega juhtkonnale                     infot õigete äriotsuste langetamiseks.    Hea juhtimisarvestussüsteem aitab vastata kolme liiki küsimustele: 
● järjepidamise ( ​scorekeeping ​) küsimused;  ● tähelepanu juhtimise ( ​attention-directing ​) küsimused;  ● probleemi lahendamise ( ​problem-solving ​) küsimused.    Seosed kavandamise,  ​controllingu ​ ja tagasiside andmise vahel:    * ​Controlling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-,                             reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Termin ​kontrollimine ​oleks mõnevõrra eksitav, kuna ei teostata rivijuhtimisele                         iseloomulikku kontrolli.  Different costs for different purposes.  5 


  2. KULUDE LIIGITAMINE  Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulud.  ---  MÕISTED:  kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb                     varade vähenemine või kohustiste suurenemine ( ​laiem selgitus: mistahes majandusressursi                   loovutamine ​);  - cost ​ - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis;  - expense ​ - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes;  - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara                     soetusväljaminekute tähistamiseks ( ​capital expenditures ehk CAPEX ​);  kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus,                           tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne);  kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude                             muutumise.  ---  Tootmisettevõtte kulud jagunevad ​tootmiskuludeks ja ​mittetootmiskuludeks​. Tootmiskulud               on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega                       lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld-                 ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid.        6 


  Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks                   (kõik muud tootmiskulud).  - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab                     üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega. Näiteks mööblitootja põhimaterjaliks                   on puit, trükikoja põhimaterjalideks aga paber ja värv. Analoogiliselt põhimaterjalile                     loetakse ​põhitööliste palgakuluks nende tööliste palk (koos sotsiaalmaksu ja                   erisoodustustega), kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Põhitööliste                   palgakuluks on näiteks mööbli kokkupanijate ja trükitööliste palgad.  - Tootmise ​lisakuludeks loetakse kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud                   põhimaterjalikuluks või põhitööliste palgakuluks.  * Mõned materjalid võivad küll olla valmistoodangu koostisosaks, kuid neid ei ole võimalik (pole otstarbekas)                               seostada teatud lõpptootega (näiteks mööblitööstuses kasutatav lakk ja liim); selliseid materjale nimetatakse                         abimaterjalideks ja nende soetusväljaminekud lülitatakse tootmise lisakuludesse. 
 
Tootmise lisakulude ülevaade:  1. Mittepõhimaterjalikulu  1.1. Materjalid, mis ei ole valmistoodangu koostisosa  - määrded;  - õlid;  - seadmete hoolde- ja remonditöödel kasutatud varuosad;  - liivapaber.  1.2. Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalidena                       (näiteks suhteliselt suure töömahukuse tõttu)  - liim;  - lakk;  - naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid;  - jootetina.  2. Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud  - hoonete üür ja depretsiatsioon;  - hoonete kindlustus;  - hoonete remondi ja hooldekulud;  - küte, elekter, vesi, telefon.  3. Masinate ja seadmetega seotud kulud  - masinate ja seadmete rentimise (liisingu) ja depretsiatsioonikulu;  - masinate ja seadmete kindlustus;  - masinate ja seadmete remondi- ja hooldekulud.  4. Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu  - tootmisjuhtide (tsehhijuhatajad, meistrid jne) palgad;  - abitööliste ja teenindava personali (transporditöölised, remonditöölised, torulukksepad,               valvurid, tsehhi raamatupidajad jne) palgad;  - põhitööliste tööseisakutasu (enamikul juhtudel);  - põhitööliste ületunnitasu (enamikul juhtudel);  - praagi parandamise eest makstud töötasu;  - katseeksemplaride valmistamise eest makstav töötasu.  5. Riigi seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad                   kulud  - ohutustehnikanõuete täitmisega seotud kulud;  - ohtlike jäätmete hävitamise ja väljaveoga seotud kulud;  - kulutused õhu- ja veepuhastusseadmetele.   
Otsuste langetamiseks on mõnikord vaja klassifitseerida kulusid ka sellest seisukohast, milline on                         nende seos lõpptoodangu ja tootmisprotsessiga. Siin eristatakse esmaskulusid ja muundamiskulusid.   7 


  Esmaskulud ehk ​põhikulud on vahetud tootmiskulud: põhimaterjali maksumus ja                   põhitööliste palgakulu. 
Muundamiskulud ehk ​töötlemiskulud ehk ​konverteerimiskulud on kulud, mida tehakse                   põhimaterjali muundamisel lõpptoodanguks (põhitööliste palk ja tootmise lisakulud). 
  Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja                       finantseerimisega. 
---  Kulude kajastumine finantsaruannetes:  Ettevõtte kaks põhilist finantsaruannet on bilanss ja kasumiaruanne. Bilansis kajastuvad                     jätkuvad kulud ja kasumiaruandes ​lõplikud kulud​. Finantsaruannetes kajastamise                 seisukohalt on oluline ka kulude liigitamine ​kapitaliseeritavateks ja                 mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne             kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult                 kasumiaruandes (ei läbi bilanssi). 
  Kaubandus- ja tootmisettevõtete kapitaliseeritavaid kulusid saab liigendada järgmiselt:  - inventeeritavad kulud ehk ​tootekulud (toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud                   kaupade soetuskulud ning toodangu valmistamiskulud, mis kajastuvad bilansis                 varudena);  - mitteinventeeritavad kulud ​(kõik muud kapitaliseeritavad kulud, näiteks               ettemakstud kulud).    Kulud, mis kajastuvad kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul                   soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte, on ​perioodikulud​.                       Perioodikuludeks on mittekapitaliseeritavad kulud ja kapitaliseeritavate, kuid               mitteinventeeritavate kulude see osa, mis on kajastatud kasumiaruandes. Perioodikuludeks on                     näiteks kõik turundus- ja halduskulud. 
    ---  8 


  Kulud ajalisest aspektist:  Ajalisest aspektist võib eristada ​soetuskulu​, ​asenduskulu ja plaanilist ehk ​eelarvestatud                     kulu ​.   
Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad                 ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse                 printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil                   tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. 
 
Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel                   teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada                   olevikukuludeks. 
 
Plaanilised ehk ​eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased                     väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. 
---  Kulude seos tegevusmahuga:  Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu               valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja                       prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes.                     Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena,                 nimetatakse ​kulukäituriks​. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad                   aga kogusummas samaks. 
 
Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi                     perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid                     valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid.               Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad             mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist                     tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või                         müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa                   müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. 
 
Püsivkulud ehk ​püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei                       avalda, st nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel.                       Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid                 püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid:  - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara                       omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest;  - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate                   eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi.  9 


  Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu                         puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus                 (kulukäituriks on kõneaeg). 
 
Astakkulud ​on ​kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme                       juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. 
 
Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada ​regulaarseteks kuludeks​. On aga                     olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure                       kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. 
--- 
Kulude kirjendamine kuluobjektile:  Otsekulud ​ on kulud, mida saab vahetult seostada teatud kindla kuluobjektiga.  Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga või mida pole mingil põhjusel                           (näiteks arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks. 
 
Näide:     
Kulu liigitamine otse- või kaudkuluks sõltub neljast tegurist: 
● vaadeldava kulu olulisusest - ​mida suurem on kulu, seda tõenäolisem, et teda saab majanduslikult                             otstarbekal moel seostada konkreetse objektiga ​;  ● infotöötlustehnoloogiast -  ​viimane võib lihtsustada otsekuludeks klassifitseerimist ​;  ● toimingute tehnoloogilised iseärasused - ​kui mingit toimingut või seadet kasutatakse kindla objekti                         (toote) tarvis ​;  ● lepingust -  ​näiteks kui teatud komponenti saab kasutada ainult teatud toote valmistamiseks ​.   
Isegi kui kulu ei saa otseselt seostada toote või teenusega, ei tähenda see, et kulu on                                 mittevajalik või tähtsusetu. Näiteks on kaudkuludeks ka ​ühiskulud​, mis on mitme allüksuse,                         teenuse või toote jaoks ühised, põhitegevuse suhtes toetava iseloomuga kulud. 
 
* Mõnikord püütakse otsekulusid samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, mis on  ​täiesti väär​.  ---  10 


  Kulude liigitamine juhi vaatevinklist:  Juhtimissüsteemides eristatakse kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid sündmusi ning               vastavaid kulusid. 
 
Kontrollitav kulu  ​on igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada.  Mittekontrollitav kulu  ​on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada.  Kapatsiteedikulu ​on ​püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste                     mahu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused (näiteks kvaliteedinõuded) on täidetud. Nendes                       majandusharudes, kus nõudlus kõigub, tuleb kapatsiteediga seonduvate otsuste langetamisel                   olla väga ettevaatlik. Püsivaid kapatsiteedikulusid pole majanduslanguse puhul sageli                   võimalik katta. 
 
Juhtimisotsuste langetamisel on tähtis eristada veel ​olulisi ehk relevantseid ja ​ebaolulisi ehk                         irrelevantseid kulusid ja tulusid. Olulised on sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete                         otsusevariantide puhul erinevad. 
--- 
Kulude kajastumine raamatupidamises:  Raamatupidamises kajastumisest lähtuvalt eristatakse ilmutatud kulusid ja ilmutamata                 kulusid. 
 
Ilmutatud ​ ehk ​nähtavad kulud​ on kõik kulud, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises.  Ilmutamata kulud ehk ​peitkulud on seotud ettevõtte omanduses või kasutuses olevate                       väärtuste kulutamisega, mis raamatupidamises ei kajastu (näiteks ettevõtte omandis oleva                     maa kasutamise eest ei väljasta ettevõte endale arvet). 
--- 
Kulude liigitamine majandusteoreetilisest aspektist:  Diferentsiaalkulu ​ehk ​inkrementaalkulu ​on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus                 kuludes. 
Loobumiskulu ​ehk ​alternatiivkulu ​on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte                       otsusealternatiivi eelistatakse teis(t)ele.  
Pöördumatu kulu ​on kulu (väljaminek), mis on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta.                             Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. 
Piirkulu ​ehk ​marginaalkulu ​on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik                   täiendav kulu (kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra).  
Keskmine kulu ​ saadakse kogukulude jagamisel valmistatud toodangu ühikute arvuga.   
* Alternatiivkulu ei pruugi sugugi väljenduda rahasummana. 
 
 
 
  11 


  ÜLESANNE: 
Liigita alljärgnevad kulud: 
● funktsionaalsuse põhimõtte järgi: tootmise põhikulud või lisakulud; 
● finantsaruannetes kajastamise järgi: tootekulud või perioodikulud; 
● kulu käitumise järgi: muutuv-, püsi- või segakulud.    Kommentaarid: ​diivanikatte õmblusniidid – materjal jaguneb põhi- ja lisamaterjaliks, väiksemad osad tootest lähevad                           lisakulude alla; ​ehitusfirma puusepa palk – tegemist on ettevõtte põhitööjõuga (toodab), läheb põhikuludesse, tegemist on                               muutuvkuludega (mida rohkem toodame, seda rohkem tuleb kulutada tööjõu peale); ​torujuhe toornafta transpordiks                           kliendile ​ – tegemist on müügitegevusega (tugifunktsioon), pole seotud tootmisega.  --- 
ÜLESANNE: 
Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised: 
Põhimaterjal                          12 eurot  Põhitööliste palk                            3 eurot 
Tootmise muutuvad lisakulud        4 eurot 
Tootmise püsivad lisakulud            2 eurot 
Halduskulud                            2 eurot  Müüjate komisjonitasu              5 eurot   
ARVUTA: 
Tootekulud: 12+3+4+2= ​21 ​(põhimaterjal+palk+lisakulud)  Otsesed tootekulud: 12+3+4= ​19  Otsekulud: 12+3+4+5= ​24  Esmaskulud: 12+3= ​15  Konverteerimiskulud: 3+4+2= ​9 ​(palk+lisakulud)  Muutuvkulud: 12+3+4+5= ​24  Turunduskulud:  ​5 ​(komisjonitasu)    12 


  3. KULUDE KÄITUMINE  Kulude kokkuleppeline liigitamine muutuv- ja püsikuludeks, mis lähtub ühest tegurist                     (tegevusmahust), on mõnevõrra lihtsustatud lähenemine, kuid sellest on praktikas palju abi.   ---  MÕISTE:  olulisusvahemik - väärtuste vahemik, kus kehtib eeldus, et kulude ja kulukäituri vaheline                         seos on lineaarne.  ---  Muutuvkulude ​kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga.             Näiteks kui tegevusmaht kahekordistub, kahekordistub ka muutuvkulude summa. Tähtis on                     mõista, et muutuvkulud on muutuvad ​kogusummas​, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad                         konstantseks.    Kulu räägitud minuti kohta on püsiv, näiteks 0,1 eurot minuti kohta. Kaugekõnede telefoniarve põhineb aga                               sellel, mitu minutit sai räägitud. 
 
Enamlevinud muutuvkulud:  Ettevõtte liik  Kulud, mis tavaliselt muutuvad koos tegevusmahu muutumisega  Kaubandusfirma  Müüdud kaupade soetusmaksumus (omamaksumus)  Tootmisettevõte  Tootmiskulud: põhimaterjali maksumus, põhitööliste palgakulu  Tootmise lisakulude muutuvosa: abimaterjalid, määrded ja õlid, energia  Nii kaubandus- kui tootmisfirma  Turundus-, üld- ja halduskulud: komisjonitasud, lähetuskulud  Teenindusasutus  Väikevahendite soetuskulud  Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud                           nullis).  13 


  Püsivkulud ehk ​püsikulud ​jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht.                     Siin on tähtis mõista, et püsikulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsikulude summa                         ühiku kohta on muutuv suurus ning muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega –                       tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel                   püsikulu ühiku kohta suureneb.    Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine                               kulu kõne kohta alaneb. 
  Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. ​Astakkulud ​on püsivad                     teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes                   seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu                   arvestuspraktikas käsitletakse neid sageli tavaliste muutuvkuludena (aproksimeeritakse ehk                 tasandatakse sirgega). Astakkulud võivad esineda ka astmelis-püsikuludena. Need kulud on                     püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad                   järsult, jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-püsikulu on tavaliselt näiteks                   mittepõhitööliste palgakulu. 
  Segakulu ​on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole                       segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Praktikas käsitletakse               segakulu koosnevana püsi- ja muutuvkomponendist. 
segakulude kogusumma = püsikulude kogusumma + muutuvkulu ühiku kohta * ühikute arv   
Segakulud on eriti olulised seetõttu, et paljusid kulusid ei ole võimalik üheselt liigitada kas                             muutuv- või püsikuludeks. Planeerimisel on andmed segakulude muutumise kohta sõltuvalt                     tegevusmahu muutumisest hädavajalikud, kulude täpne prognoosimine on strateegilise                 juhtimise üks võtmeküsimusi. Esiteks aitab kulude prognoosimine kindlaks teha tulevasi                     kulusid, kasutades toimingupõhiseid, mahupõhiseid jm kulukäitureid. Teiseks,               kuluprognoosimine aitab identifitseerida kuluobjekti peamisi kulukäitureid.  14 


  Kulude prognoosimine tugineb kulude liigitamisele püsi- ja muutuvkuludeks. Kulude                   prognoosimiseks (segakulude analüüsiks) on mitu moodust: 
● tehnoloogiline lähenemisviis ​;  ● konverentsimeetod ​;  ● kontode klassifitseerimismeetod ​;  ● möödaniku andmete ekstrapoleerimisele tuginev ​statistiline lähenemisviis​, valdavalt kasutatakse                 regressioonanalüüsi meetodeid (maksimumi-miinimumi meetod, visuaalmeetod, vähimruutude             meetod).    Kui pole andmeid möödaniku kohta (näiteks kui evitatakse täiesti uus toode) või kui                           tingimused on oluliselt muutunud, on statistilise lähenemisviisi rakendamine väheefektiivne.                   Sellistes oludes annab kulude prognoosimisel häid tulemusi ​tehnoloogiline lähenemisviis​.                   Meetodi kasutamisel püütakse prognoosida kulusid, lähtudes tehnoloogilistest tunnustest -                   protsesside füüsiliste sisendite ja väljundite vahekorrast (uuritakse materjalide, tööjõu ja                     seadmete kasutamist, inim- ja masinatöö efektiivsust, tootmisvõimsuste rakendamist).                 Meetod tugineb inseneride ja tehnoloogide teadmistele ning on selgelt tulevikule                     orienteeritud (küsitakse “ ​kuidas peaks olema? ​”). See meetod võimaldab kindlaks teha                     väärtust mittelisavaid kulusid, sanktsioneerimata reserve ja ebaefektiivsust. Meetodi                 põhipuudusteks on kallidus ja suur ajakulu, kuid plussiks on kulude käitumise prognoosimise                         suur täpsus. 
  Konverentsimeetodi ​ideeks on prognoosida kulusid, tuginedes ettevõtte eri üksustelt saadud                     arvamustele. See meetod soodustab (all)üksustevahelist koostööd. Kuna meetod ei nõua                     andmete üksikasjalikku analüüsi, saab kulufunktsioonid tuletada ja vastavad prognoosid teha                     üpris kiiresti. Kuna tuginetakse arvamustele, mitte aga süstemaatilistele hinnangutele, sõltub                     kulude prognoosimise täpsus oluliselt infoallikateks olevate töötajate kvalifikatsioonist ja                   teadmistest. 
  Kontode klassifitseerimismeetodi ​rakendamisel tuleb iga kulukonto klassifitseerida kas                 püsi- või muutuvkulukontoks. Sellist liigitust kasutades leitakse kogukulu. Kontode                   klassifitseerimismeetodi eelisteks on lihtsus ja kasutamise kergus, see on tehnoloogilisest                     lähenemisviisist odavam. Meetodi puuduseks on prognooside ebatäpsus ja seda mitte ainult                       subjektiivsuse tõttu, vaid ka põhjusel, et osa kulusid on segakulud, sisaldades nii püsi- kui                             muutuvkomponenti ning viimaste eristamine ei ole lihtne (kulukontode esialgne                   klassifitseerimine on küllalt subjektiivne; segakulude puhul on püsi- ja muutuvosa eraldamine                       meelevaldne; astakkulud tuleb liigitada püsivateks või muutuvateks, millega kaob täpsus).                     Seda meetodit kasutatakse sageli kombinatsioonis teiste, vähemsubjektiivsete meetoditega.                 Meetod sobib hästi väikefirmadele.  15 


  Maksimumi-miinimumi meetod seisneb selles, et leitakse kogukulud kõige suurema ja                     kõige väiksema tegevusmahu juures ning need kaks punkti võetakse aluseks segakulude                       prognoosimisel. Kindlaks tuleb teha minimaalne ja maksimaalne tegevusmaht ning                   kogukulud nende tegevusmahtude puhul, seejärel saab leida muutuvkulu ühe ühiku kohta                       (muutuvkulude määra). 
muutuvkulude määr = kulude muut / tegevusmahu muut  Teades muutuvkulude määra, on võimalik arvutada ka püsikulud. Püsikulude leidmisel                     võetakse valikuliselt aluseks kas maksimaalne või minimaalne tegevusmaht ja lahutatakse                     kogukuludest muutuvkulud.  püsikulud = kogukulud - muutuvkulud  Teades püsikulusid ja muutuvkulude määra, on võimalik koostada segakulu valem.                     Maksimumi-miinimumi meetodi eelisteks on objektiivsus ja kiirus. Kõik prognoosimisel                   arvesse võetavad seosed kehtivad ainult olulisusvahemikus, mistõttu on soovituslik meetodit                     kasutada vaid kogukulude prognoosimiseks, mitte aga segakulude püsivkomponendi                 kindlakstegemiseks. 
 
NÄITEÜLESANNE: 
Hotelli voodikohtade külastuskordade arv ja klienditeeninduse kulude suurus viimasel seitsmel kuul                       on alljärgnev:    Leia segakulu valem teeninduskulude kohta (kasutades maksimumi-miinimumi meetodit). 
 
LAHENDUS:    TEGEVUSMAHT  TEENINDUSKULUD  maksimaalne (juuli)  1200  13500  minimaalne (märts)  400  7500  muut  800  ​(=1200-400)  6000  ​(=13500-7500)   
muutuvkulude määr = kulude muut / tegevusmahu muut 
muutuvkulude määr = 6000 / 800 = 7,5 
püsikulud = kogukulud - muutuvkulud 
Leian püsikulud minimaalse tegevusmahu kaudu (võib vabalt valida). 
püsikulud = 7500 - 7,5 * 400 = 4500 
segakulud = püsikulud + muutuvkulude määr * ühikute arv 
segakulud = 4500 + 7,5 * külastuskordade arv  16 


  Visuaalmeetod ​seisneb selles, et iga tegevusmahu järgsed kogukulud märgitakse teljestikku.                     Tulemuseks saadakse korrelatsioonidiagramm. Seejärel tõmmatakse sirge, mis kulgeb kõigi                   punktide vahelt enam-vähem diagonaalselt läbi, vasakult alt paremale üles. Seda joont                       nimetatakse visuaalseks regressioonisirgeks. Regressioonijoone ja vertikaaltelje lõikepunkt               annab püsivkomponendi arvväärtuse. Muutuvkulude leidmiseks tuleb kogukuludest lahutada                 püsikulud. Visuaalseid regressioonijooni kasutatakse ainult juhtudel, kui täpsus ei ole                     esmatähtis. Meetodi plussideks on ülevaatlikkus ning trendi olemasolu näitamine. 
 
Vähimruutude meetod on segakulude analüüsi ja prognoosimise kõige täpsem meetod. See                       võtab arvesse kõik olemasolevad punktid (tegelikud andmed) ning regressioonijoone                   leidmiseks kasutatakse matemaatilist lähenemisviisi. Vähimruutude meetod lähtub sirge                 võrrandist:  ​kogukulu = püsikulu + muutuvkulude määr * tegevusmaht ​.  Selle meetodi eelis teiste meetoditega võrreldes on suurem täpsus. Vähimruutude meetodi                       rakendamisel on enesestmõistetav ka tulemuste usaldatavuse statistiline kontroll. 
 
NÄITEÜLESANNE: 
Määra läbivaatuse muutuvad kulud (kasutades vähimruutude meetodit) ja leia segakulu valem. 
  Kuu  Läbivaatuste  arv  ​(x)  x ​ 2  (arv ruudus)  Tegevuskulud  (y)  xy  (arvu ja kulude korrutis)  veebruar  100  10 000  ​(=100 ​2​)  6 500  650 000 ​ (=100*6500)  märts  150  22 500  8 500  1 275 000  aprill  200  40 000  12 000  2 400 000  mai  225  50 625  13 000  2 925 000  juuni  175  30 625  10 000  1 750 000  juuli  300  90 000  16 500  4 950 000  KOKKU  1 150  243 750  66 500  13 950 000  Sirge võrrand: Y = a + bX. Parameetrid a (püsikulu) ja b (muutuvkulude määr) on leitavad                                 valemite abil. Leiame b ehk muutuvkulude määra.     Perioodide arv on 6 (veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli). Paneme väärtused valemisse:    Saame tulemuseks, et läbivaatuse muutuvad kulud on 51,61 eurot. Muutuvkulude katmiseks                       peab teenuse hind olema vähemalt 51,61 eurot. 
 
Kuna parameetrid a ja b on normaalvõrrandite süsteemi kaudu omavahel seotud, on võimalik                           avaldada parameeter a parameetri b kaudu (alternatiivina pikale valemile):    Saame, et püsikulud on 1191,41 eurot.  Tegevuskulude valem ​: Y = 1191,41 + 51,61x  17 


  Pikem valem parameetri a ehk püsikulu leidmiseks:    --- 
Jääktulupõhise analüüsi puhul lähtutakse kahest kulude liigitamise aspektist: eraldatakse                   muutuvad ja püsivad kulud toote või teenuse suhtes ning kõik kulud on otsekulud                           juhtimistasandi suhtes. 
Jääktulu kontseptsioon:    ---  Kulude liigitamine muutuv- ja püsikuludeks ei ole nii lihtne, kui esialgu võib paista. Kulude muutumist tingivad                                 paljud tegurid. Näiteks automatiseerimisega kaasneb tavaliselt püsikulude osatähtsuse suurenemine ja                     muutuvkulude osatähtsuse vähenemine. Aja möödudes võivad mingisugused muutuvkulud muutuda                   püsikuludeks ja vastupidi. Kulud (nii püsi- kui muutuvkulud) vähenevad tööviljakuse tõustes ja ressursside                           ökonoomsemal kasutamisel. Nii püsivate kui muutuvate suvakulude suurus sõltub juhtkonna otsustest. 
--- 
ÜLESANNE: 
Autoteenindusfirma tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevas tabelis on                 näidatud kulud, kui kuu jooksul asendati 600 summutit. Leiame puuduolevad arvud.  Näitaja  Asendatud summutite arv  500  600  700  Summaarsed kulud:    püsikulud  420 000  420 000  420 000  muutuvkulud  250 000  ​(=500*500)  300 000  350 000  ​(=500*700)  kogukulud  670 000  720 000  770 000  Ühe summuti vahetamise kulud:    püsikulud ühiku kohta  840  ​(=420000/500)  700  ​(=420000/600)  600  ​(=420000/700)  muutuvkulud ühiku kohta  500  500  ​(=300000/600)  500  ühe summuti vahetamise kulud kokku  1340  ​(=840+500)  1200 ​(=720000/600)  1100 ​(=600+500)  Kommentaarid: summaarsena jäävad püsikulud samaks, küll aga muutub püsikulu ühiku kohta (väheneb suurema                           tegevusmahuga, mastaabisääst); muutuvkulu ühiku kohta jääb samaks, küll aga muutub muutuvkulude kogusumma                         (tegevusmahu suurenemisel muutuvkulude kogusumma suureneb); kogukulud = püsikulud + muutuvkulud.    18 


  4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS  Kulu-maht-kasum (kulu-mahu-kasumi) analüüs ehk ​KMK-analüüs ​on kulude käitumise                 analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest.  ---  MÕISTED:  kasumilävi - selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on                         võrdsed (nn  ​nullkasum ​);  piirkasum  ​- peale muutuvkulude katmist järele jääv tulu;  piirkasumimäär  ​- piirkasumi ja müügitulu suhe;  muutuvkulude määr  ​- muutuvkulude ja müügitulu suhe;  sihtkasum  ​- teenida soovitav kasumimaht.  ---  KMK-analüüsi teostamisel eeldatakse, et: 
● tegemist on ainult ​üht liiki kaubaga (toodanguga) ​või konstantse müügistruktuuriga                     (tootmisstruktuuriga);  ● kõik kulud on liigitatud ​püsi- ja/või muutuvkuludeks ​(see tähendab, et segakulude puhul on                           püsi- ja muutuvkomponent kergesti eraldatavad);  ● olulisusvahemikus on ​püsikulud konstantsed ​ja ​muutuvkulud varieeruvad proportsionaalselt                 kulukäituriga ​;  ● hinnad ei sõltu müügimahust  ​(jäävad muutumatuks) või nõudluskõver on teada;  ● uuritavas tegevusvahemikus on  ​kulud ja tulud lineaarsed​;  ● uuritavas tegevusvahemikus on ​piirkasumi kogusumma lineaarne ja muutub proportsionaalselt                   mahuga;  ● ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur (tulukäitur ja kulukäitur) ​on maht (kogus), kõik                           ülejäänud tegurid on konstantsed;  ● müügitingimused, tehnoloogia, tootmisviis ja -efektiivsus jäävad samaks ( ​tööliste ja seadmete                     tootlus ei muutu ​);  ● varud ei muutu või varude arvestuses rakendatakse ainult muutuvkulude ehk piirkulu meetodit; 
● inflatsiooni mõju on neutraliseeritud; 
● raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. 
---  Kulu-mahu-kasumi analüüsi üheks keskseks mõisteks on kasumilävepunkt ehk ​kasumilävi​,                   mis on selline müügimaht, mille puhul kõik kulud on kaetud tuludega ja pole kasumit ega                               kahjumit. Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit                   saama. Kasumiläve saab väljendada nii naturaalühikutes kui ka rahas. Kasumilävepunkti võib                       nimetada ka tasuvuspunktiks või tasakaalupunktiks.  19 


      Teiseks keskseks mõisteks kulude, mahu ja kasumi analüüsimisel on ​piirkasum​, mida võib                         arvutada kolmel moel: kogusummas, kaubaühiku kohta või osatähtsusena müügikäibest (st                     piirkasumimäärana). Esimesel juhul leitakse piirkasum kogu müügitulu ja kõigi                   muutuvkulude vahena, teisel juhul kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahena.                     Piirkasumi kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid               kaubaühiku (tooteühiku) piirkasum on konstantne suurus. Piirkasumi arvel kaetakse                   püsikulud ja saadakse kasumit  *  ​piirkasumit ei tohi segi ajada brutokasumiga, mis saadakse müügitulu ja omamaksumuse vahena    Piirkasumi ja müügitulu suhet nimetatakse ​piirkasumimääraks​. Piirkasumimäära võib                 arvutada ka toote kohta, jagades ühe toote piirkasumi toote müügihinnaga. Piirkasumimäär                       väljendatakse tavaliselt protsentides ja see on sisuliselt rentaablusnäitaja. Muutuvkulude ja                     müügitulu suhet nimetatakse ​muutuvkulude määraks ja see on samuti arvutatav toote kohta.                         Muutuvkulude määr väljendatakse tavaliselt protsentides, kehtib seos:  piirkasumimäär = 100% - muutuvkulude määr    KMK-analüüsi põhieesmärgiks ​on leida müügihinna, müügimahu, muutuvkulude ja                 püsikulude kõige kasulikum kombinatsioon. KMK-analüüsi teostamiseks on kolm                 lähenemisviisi: 
● väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumi vahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu; 
● tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele; 
● kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. 
  20 


  Matemaatiline meetod: 
Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused saab esitada valemiga:  ​kasum = kogutulu - kogukulu  Kuna kõik kulud liigitatakse kas muutuv- või püsikuludeks, võib selle valemi kirja panna ka                             järgmiselt:  ​kasum = kogutulu - muutuvkulud - püsikulud  Et firma kogutulud ja muutuvkulud sõltuvad tegevusmahust, võib kirjutada: 
kasum = müügihind * tegevusmaht - ühiku muutuvkulud * tegevusmaht - püsikulud  * ​tegevusmahu all mõistetakse toodetud ja müüdud ühikute arvu (toodetud ja müüdud ühikute arv on                               ühesugune) 
 
NÄITEÜLESANNE: 
OÜ Liverpool toodab karikaid. Muutuvkulud on 360 eurot ühe karika kohta, püsikulud on 28 800                               eurot kuus. Ettevõte müüb karikaid hinnaga 600 eurot tükk. Oletagem, et kuu jooksul müüakse 200                               karikat. Milline oleks ühe kuu ärikasum? 
 
kasum = 600 * 200 - 360 * 200 - 28 800 = 19 200 eurot 
 
Reeglina tunneb ettevõtte juhtkond huvi ka selle vastu, mitu kaubaühikut tuleks müüa, et kõik kulud                               oleksid tuludega kaetud (kasumilävi). Kasumilävi on eeltoodud valemist kergesti leitav, kui lähtume                         sellest, et kasumilävepunktis on nullkasum. 
 
Olgu x kasumilävi naturaalühikutes (kaubaühikute arv). 
600x - 360x - 28 800 = 0 
x = 28 800 / (600 - 360) = 120 karikat 
Nullkasumi saavutamiseks peab OÜ Liverpool müüma 120 karikat kuus. 
 
Piirkasumist lähtuv KMK-analüüs: 
KMK-analüüsi teostamisel on suureks abiks piirkasumi kontseptsioon. Koostame OÜ                   Liverpooli ühe kuu kasumiaruande piirkasumiformaadis: 
 
                                    ​Kokku ​                       ​Ühiku kohta  Müügitulu                  120 000                               600 
Muutuvkulud              ​(72 000)​                             ​(360)  Piirkasum                    48 000                               240 
Püsikulud                    ​(28 800)  Ärikasum                    19 200 
 
Kasumiaruandes on piirkasum välja toodud nii kogusummas kui ka tooteühiku kohta.                       Piirkasum ühiku kohta (240 eurot) on summa, mille ettevõte teenib ühe karika müügist pärast                             muutuvkulude mahaarvamist ning mida saab kasutada püsikulude katmiseks. Kui firma müük                       ei ole adekvaatne, siis kasumit ei teki ning kui ei suudeta katta püsikulusid, jääb firma                               kahjumisse. 
 
Lisaks piirkasumi väljatoomisele kogusummas ja ühiku kohta on seda võimalik väljendada ka                         protsentides (piirkasumimäärana):  ​piirkasumimäär = piirkasum / müügitulu  OÜ Liverpooli näite puhul oleks piirkasumimäära arvutamine järgmine: 
piirkasumimäär = 48 000 / 120 000 = 40% 
Piirkasumimäär on 40%, mis tähendab, et müügi suurenemisel 1 euro võrra suureneb piirkasum 0,4 euro võrra.                                 Kasum suureneb samuti 0,4 euro võrra. 
Müügikäibe muutumise mõju kasumile saab leida järgmiselt: 
kasumi muutus = müügikäibe muutus * piirkasumimäär  21 


  Piirkasumimäära on hea kasutada, kui on tarvis võrrelda erinevaid tooteid. Mida suurem on                           konkreetse toote piirkasumimäär, seda kasulikum see toode on, kuna iga müüdud ühik annab suurema                             piirkasumi summa püsikulude katmiseks ning kasumi teenimiseks. Kui toote piirkasum on positiivne,                         võib tema valmistamine olla kasulik isegi siis, kui mitte kõik toote kohta tulevad kulud pole kaetud,                                 kuna piirkasum katab siiski mingi osa firma üldistest (jaotatud) püsikuludest. 
 
kasum = ühiku piirkasum * tegevusmaht - püsikulud 
 
Kasumiläve leidmine piirkasumist lähtudes: 
kasumilävi (naturaalühikutes) = püsikulud / ühiku piirkasum 
kasumilävi (müügikäibena) = püsikulud / piirkasumimäär 
 
OÜ Liverpooli puhul saame kasumiläveks (ühikutes): kasumilävi = 28 800 / 240 = 120 ühikut 
Rahas saame ettevõtte kasumiläveks: kasumilävi = 28 800 / 0,4 = 72 000 eurot (saab leida ka                                   valemiga:  ​hind * kasumilävi ühikutes ​).   
* Kommentaar meetodi kohta: piirkasumiformaadis kasumiaruanne on kasulik planeerimisel. Kui näiteks arvatakse, et                           järgmisel kuul müük suureneb 10%, on lihtne koostada uus eelarvestatud kasumiaruanne, arvutades suurenenud müügimahu                             järgi uued väärtused (oluline on meeles pidada, et püsikulud jäävad muutumatuks). 
 
Graafiline meetod: 
Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulu, tegevusmahu ja kasumi                         omavahelistest seostest.    Antud diagramm näitab, et kasumilävepunkt saavutatakse tegevusmahu 120 ühikut või                     müügitulu 72 000 eurot juures. 
 
Alternatiivne võimalus tegevusmahu ja kasumi vahelise seose graafiliseks esitamiseks on                     mahu-kasumi diagramm, mis kajastab kasumi sõltuvust tegevusmahust, kuid mitte tulusid ja kulusid. 
---  22 


  Otstarbekas on teisendada kasumiläve võrrand sellisele kujule, et valemist oleks võimalik                       leida müügitulu või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi ehk ​sihtkasumi                       saamiseks. 
 
sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ​ = (püsikulud + sihtkasum) / ühiku piirkasum  sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügitulu ​ = (püsikulud + sihtkasum) / piirkasumimäär   
Tegemist on kauba müügist saadava ärikasumiga, st tulumaksustamata kasumiga.                   Tulumaksustatud müügikasumi, kulude ja müügimahu vaheline seosvõrrand on järgmine: 
tulumaksustatud müügikasum = (1 - maksumäär) * (müügitulu - muutuvkulud - püsikulud) 
 
20%-lise tulumaksumäära puhul võib rakendada valemeid: 
tulumaksustatud müügikasum = 0,8 * (müügitulu - muutuvkulud - püsikulud) 
tulumaksustatud müügikasum = 0,8 * ärikasum 
 
Kui eesmärgiks on saada näiteks 12 000 eurot tulumaksustatud kasumit (puhaskasumit) ja                         tulumaksumäär on 20%, tuleb sihtkasumi asemele panna valemisse:  ​12 000 / 0,8  Näide OÜ Liverpooli alusel: 
12 000 puhaskasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (28 800 + 12 000 / 0,8) / 240 = 182,5                                     karikat ≈ 183 karikat  ​(igal juhul tuleb ümardada üles, muidu teeniks soovitud kasumist vähem)   
* Ettevõtte tulumaksu eripära Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse                               uuesti ettevõttesse või otsustatakse seda mitte välja maksta, on see maksuvaba. Jälgida tuleb aga seda, et kas                                   ülesandes  ​on tulumaksumäär eraldi välja toodud, sel juhul kehtivad konkreetses ülesandes teised tingimused.  --- 
Ohutusvaru ​on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe                   kasumilävepunktis. Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk,                       et firma võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). 
ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive - müügikäive kasumilävel 
OÜ Liverpooli ohutusvaru = 120 000 - 72 000 = 48 000 eurot ehk ettevõtte müügikäive võib väheneda                                     maksimaalselt 48 000 euro võrra, ilma et firma kahjumisse satuks. 
Ohutusvaru võib väljendada ka protsentuaalselt – ​ohutusvaru määrana ​ehk osatähtsusena                     müügikäibest: 
ohutusvaru määr = ohutusvaru / eelarvestatud (tegelik) müügikäive 
 
Tegevusvõimendus ​kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude                 osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda                   suurem on firma tegevusvõimendus. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus                       kaasa suure languse ärikasumis, nendel ettevõtetel on suur piirkasumimäär ja kõrge                       kasumilävi. 
tegevusvõimenduse aste = piirkasum / ärikasum 
Müügikäibe muutus ​n% võrra toob kaasa ärikasumi muutumise ​tegevusvõimenduse aste*n% võrra                       (näiteks kui tegevusvõimenduse aste on 5 ja ettevõte suurendab oma müüki 10%, siis ärikasum                             suureneb 50%). 
Ohutusvaru määra ja tegevusvõimenduse astme vahel on pöördvõrdeline seos (ohutusvaru määr = 1 /                             tegevusvõimenduse aste).   23 


  KMK-analüüsi rakenduslikud aspektid: 
1. Kuidas mõjutab kasumiläve püsikulude muutumine? 
Püsikulude suurenemisega n% võrra kaasneb kasumiläve tõus samuti n% võrra (eksisteerib üks-ühele                         seos). 
2. Kuidas mõjutab kasumiläve kaubaühiku piirkasumi muutumine? 
Kaubaühiku piirkasumi muutus võib olla tingitud nii kaubaühiku muutuvkulude kui ka hinna                         muutumisest. Muutuvkulude suurenemise tulemuseks on kasumiläve tõus, müüki tuleb suurendada.                     Müügihinna tõstmise tulemusena kasumilävi langeb. Üldiselt: mida väiksem on piirkasum, seda                       rohkem tuleb ettevõttel müüa, et katta püsikulud. 
3. Kuidas teostada KMK-analüüsi siis, kui kaubaliike on rohkem kui üks? 
Näide: ​OÜ Liverpool toodab karikaid. Muutuvkulud on 360 eurot ühe karika kohta, ettevõte müüb                             karikaid hinnaga 600 eurot tükk. Lisaks valmistab OÜ Liverpool ka medaleid, mille müügihind on 500                               eurot ja muutuvkulud 320 eurot. Keskmiselt müüakse iga karika kohta neli medalit. Ettevõtte                           püsikulud on 28 800 eurot kuus. 
Arvutame kasumiläve antud müügistruktuurist lähtudes [iga viie müüdud toote kohta on üks karikas                           (20%) ja neli medalit (80%)]: 
kaubaühiku kaalutud keskmine piirkasum = (600 - 360) * 0,2 + (500 - 320) * 0,8 = 192 eurot 
kasumilävi = püsikulud / ühiku piirkasum = 28 800 / 192 = 150 kaubaühikut 
 
Kasumiläveks saadud 150 kaubaühikut müügistruktuurist lähtudes: 
- karikaid tuleks müüa 150 * 0,2 = 30 ühikut  - medaleid tuleks müüa 150 * 0,8 = 120 ühikut   
Võib läheneda ka nii, et ettevõte müüb oma toodangut tingkomplektidena ning leida komplekti                           piirkasumi [=1*(600-360)+4*(500-320)=960 eurot], seejärel saame leida kasumiläve (=28800/960=30                 komplekti) ning käsitada tulemust müügistruktuurist lähtudes [30 komplekti, kokku 30 karikat                       (=1*30) ja 120 medalit (=4*30)]. 
--- 
Sageli tuleb otsuseid langetada mittetäielikule infole tuginedes, mis tähendab teatud riski. Seejuures ei                           pruugi võimalike otsusevariantide riskitasemed olla ühesugused. Antud võivad olla müügikogused ja                       nende tõenäosused, väärtused läbi korrutades saame leida eeldatava müügikoguse. Tuleb aga arvesse                         võtta ka muid tegureid, näiteks vaadata, et kui suur on tõenäosus kahjumiga töötamiseks. 
--- 
Juhul kui firma rahaline seis pole kiita või raha hoidmise alternatiivkulu on liiga suur, oleks                               otstarbekas kindlaks määrata ​kassapõhine kasumilävi ​(st müügikäive, mille puhul perioodi                     rahalised väljaminekud on kaetud). Selleks tuleb kõrvaldada kõik kulud, millega raha                       väljamakset ei kaasne. 
kassapõhine kasumilävi = (püsikulud - mitterahalised kulud) / ühiku piirkasum 
Eelnev valem on mõnevõrra lihtsustatud, korrektne oleks arvesse võtta ka tulumaksu kokkuhoid: 
kassapõhine kasumilävi = [(1 - tulumaksumäär) * püsikulud - mitterahalised kulud] / [(1 - tulumaksumäär) *                                 ühiku piirkasum] 
 
* reeglina on kassapõhine kasumilävi madalam kui tekkepõhine    24 


  5. OTSUSTE LANGETAMINE  Otsustamisel tuleks alati lähtuda põhimõttest: milline ka ei oleks otsus, see peab olema igati                             põhjendatud ja tehtud teadlikult.  ---  MÕISTE:  otsustamine ​ - eesmärgi nimel vähemalt kahe alternatiivi hulgast ühe (kasulikuma) valimine.  ---  Organisatsioonis puututakse otsuste langetamisega kokku kõikidel tasanditel. Näiteks strateegilisel                   tasandil tuleb juhatusel otsustada, kas osta tütarettevõte või mitte; taktikalisel tasandil tuleb                         müügijuhil otsustada, kas teha järgmist kampaaniat; operatiivsel tasandil tuleb töödejuhatajal                     otsustada, milline töötaja hakkab uut tellimust täitma. 
 
Otsuste langetamise mudel: 
1. Probleemi formuleerimine. 
2. Otsuste langetamiseks vajaliku info kindlaksmääramine ja kogumine. 
3. Alternatiivvariantide formuleerimine. 
4. Sobiva variandi valimine. 
5. Otsuse elluviimine. 
6. Tulemuste hindamine. 
 
Otsustusprotsess:    25 


  Otsuste langetamisel on määravaks teguriks firma kulud. Alternatiive analüüsitakse sellest                     vaatevinklist, millised kulud on olulised ja millised ebaolulised teatud otsuste langetamisel.                       Kuna otsuste langetamine eeldab alternatiivsete variantide võrdlemist, on olulised ainult need                       kulud, mis on alternatiivide jaoks erinevad. 
 
Valiku tegemine alternatiivsete juhtimisotsuste vahel: 
1. Alternatiivsete variantide muutujate identifitseerimine. 
2. Vältimatute kulude, pöördumatute ja alternatiivsete variantide ühesuguste kulude                 identifitseerimine.  3. Ebaoluliste kulude kõrvaldamine analüüsitavate andmete hulgast. 
4. Otsuse langetamine tuginedes diferentsiaalkuludele. 
 
Otsuste langetamisel on ebaolulised kõik need kulud, mis pole välditavad, samuti kulud, mis                           on alternatiivsete variantide puhul ühesugused. Tulevased (s.o veel tegemata) kulud, mis on                         eri otsusevariantide puhul ühesugused, on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. ​Iga                   välditav kulu on ​potentsiaalselt ​oluline. Tasub meelde jätta, et tegemata kulu on tulu ja                             saamata jäänud tulu on kulu. 
 
Pöördumatud kulud ​on juba tehtud väljaminekud, mida ei saa vältida ning need ei sõltu                             firma juhtkonna poolt langetatavast otsusest. Seetõttu on pöördumatud kulud otsustamisel                     ebaolulised. 
Inkrementaalkulu ​ehk ​diferentsiaalkulu ​on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus                 kuludes. 
 
Nähtust, kus ettevõtte ühe osa (toote) kohta tehtud otsus mõjutab oluliselt ettevõtte mingit                           teist osa (toodet), nimetatakse ​lainetusefektiks​. Tänapäeval müüvad firmad sageli nn                     siduskaupu ehk sidustooteid, kus ühe müük võib soodustada ka teis(t)e müüki. Mõni toode                           võib olla nn ​tõhus kahjumiliider ​, mis ärgitab kliente ostma müüjafirma seisukohast                       rentaableid tooteid. 
 
Tootmisettevõtetes esineb protsesse, kus ühest sisendist saadakse mitu väljundit. Selliste                     protsesside kõrgväärtuslikke saadusi nimetatakse ​ühendtoodeteks​. Kui tootmisprotsessi               tulemusel tekib mitu saadust, millest ainult üks on suhteliselt kõrge väärtusega, siis                         kasutatakse nimetuse ühendtoode asemel nimetust põhitoode. Madala turuväärtusega                 saadused on kõrvalsaadused ehk ​kõrvaltooted ​ning minimaalse väärtusega saadused on                     jäätmed ​. Jäätmed on tootmisprotsessi sisendmaterjali(de) osa, mitte protsessi tulemusel                   tekkinud uus saadus. Jäätmetest ja kõrvaltoodetest tuleks eristada turuväärtuseta või nii-öelda                       negatiivse väärtusega saadusi, milleks on näiteks heitgaasid ja suits. 
* Kui negatiivse väärtusega saadused jäävad normi piiresse, siis tuleks nendega seotud kulud lugeda                             vältimatuteks tootmiskuludeks. 
 
Tootmisprotsessi punkti, millest alates protsessi saadused on eristatavad, nimetatakse                   lahknemispunktiks ​. Enne lahknemispunkti tehtud kulusid nimetatakse ​ühendkuludeks​.  *  ​otsustamisel on ühendkulud ebaolulised  26 


  TÜÜPÜLESANDED: 
● Kas asendada veel kasutuskõlblik, mahaarvestamata seade?    Näitaja  Vana seade  Uus seade  Soetusmaksumus  210 000  120 000  Kasulik eluiga  3 aastat  3 aastat  Seadme kasutuskulud (aastas)  100 000  30 000  Vana seade oli soetatud kaks aastat tagasi, soetusmaksumuse mahaarvestamisel kasutatakse lineaarset                       meetodit. Seega on vana seadme jääkmaksumus 70 000 eurot. Lisaks on teada, et praegu saaks vana                                 seadme ära müüa 30 000 euro eest. Milline variant oleks firmale kasulikum: kas jätkata vana seadme                                 kasutamist veel ühe aasta jooksul või see ära müüa ja soetada uus seade? 
 
Kahe alternatiiviga kaasnevad kulud järgneva aasta kohta on järgmised:    Näitaja  Mitte asendada  Asendada  Diferentsiaalkulud  Vana seadme jääkmaksumus  70 000  70 000  0  Tulu vana seadme müügist  0  (30 000)  30 000  Uue seadme soetusmaksumus  0  40 000  (40 000)  Kasutuskulud  100 000  30 000  70 000  Kogukulud  170 000  110 000  60 000  Kommentaarid: vana seadme jääkmaksumus (70 000) kantakse nii või teisiti kuluks, see on pöördumatu kulu; asendamisel                                 teenitakse vana seadme müügist 30 000 eurot tulu (ehk kulu on -30 000).    Selles näites on kasulik loobuda vanast seadmest ja soetada uus. Sellega kaasneb järgneva aasta                             jooksul kulude kokkuhoid summas 60 000 eurot. 
 
● Kas kõrvaldada kahjumiga toode, teenus, allüksus? 
Olgu meil tegemist firmaga, kus valmistatakse tooteid A, B ja C. Andmed viimase kuu müügitulude ja                                 kulude kohta toodete lõikes on järgmised:    Näitaja  Toode A  Toode B  Toode C  Kokku  Müügitulu  500 000  400 000  300 000  1 200 000  Muutuvkulud  (200 000)  (175 000)  (160 000)  (535 000)  Piirkasum  300 000  225 000  140 000  665 000  Püsikulud  (220 000)  (180 000)  (150 000)  (550 000)  Kasum (kahjum)  80 000  45 000  (10 000)  115 000  Esmapilgul paistab asi olevat selge - toode C toob firmale kahjumit ja tuleks tootmisest kõrvaldada.                               Lähtuda tuleb aga ka sellest, et toode C toob firmale 140 000 eurot piirkasumit kuus, mille arvel                                   kaetakse püsikulusid. Kui toote C kõrvaldamisega saab vältida püsikulusid suuremas summas kui 140                           000 eurot, on kasulikum selle tootmisest loobuda. Oletagem nüüd, et toote C kõrvaldamisel kaoks osa                               püsikuludest - 120 000 eurot, kuid 30 000 eurot (firma üldised jaotatud püsikulud) jäävad alles.    Näitaja  Säilitada toode C  Kõrvaldada toode C  Hälve  Müügitulu  1 200 000  900 000  ​(=1 200 000-300 000)  (300 000)  Muutuvkulud  (535 000)  (375 000)  160 000  Piirkasum  665 000  525 000  (140 000)  Püsikulud  (550 000)  (430 000)  120 000  Kasum (kahjum)  115 000  95 000  (20 000)  Selgub, et toote C kõrvaldamisega kaasneb kasumi vähenemine 20 000 euro võrra. Seega pole toote C                                 kõrvaldamine otstarbekas.  27 


  ● Kas teha ise või osta? 
Kaalutlused, millest lähtutakse “osta või teha ise” otsuste langetamisel:    Miks oleks kasulikum ise teha  Miks oleks kasulikum osta  1. Tootmine on odavam. 
2. Ebasobivad tarnijad. 
3. Vajalike komponentide kogus ja kvaliteet on 
enda kontrolli all. 
4. Vaba tööjõu rakendamine ja täiendava 
piirkasumi saamine. 
5. Soovitud kvaliteedi tagamine. 
6. Tarnijatepoolse kokkuleppe ja 
hinnadikteerimise välistamine. 
7. Unikaalse eseme saamine, mis võiks tarnijale 
kaasa tuua prohibitiivse kohustuse. 
8. Firma ajupotentsiaali säilitamine ja töötajate 
ajutise sundpuhkusele saatmise välistamine. 
9. Firmas konstrueeritud toote kujunduse ja 
kvaliteedi kaitsmine. 
10. Firmas tootmismahu suurendamine või 
säilitamine.  1. Soetamine on odavam. 
2. Heade suhete säilitamine tarnijatega. 
3. Toote soetamisega kaasneb tehnilise ja 
organisatsioonilise abi osutamine (teenindus) 
4. Vajaliku tootmisvõimsuse puudumine. 
5. Tootmisvarude vähendamine ja vabaneva 
raha kasutamine muuks otstarbeks. 
6. Vajaliku komponendi saamise paindlikkuse ja 
alternatiivsete võimaluste tagamine. 
7. Komponendi parendamine on seotud 
täiendavate uurimis- ja arendusväljaminekutega, 
pole seotud põhitegevusega. 
8. Koostöölepingust tulenevad vastastikused 
tarned. 
9. Vajalik toode võib olla patendiga kaitstud. 
10. Võimaldab juhtkonnal keskenduda ettevõtte 
põhitegevuse juhtimisele.     Näide: 
Ettevõte kasutab lõpptoote valmistamisel detaile, mille tootmisomahind on 10 eurot tüki kohta.                         Ettevõttele tehti pakkumine osta detaile hinnaga 9 eurot tükk. Kuuvajadus on 10 000 detaili. Oletame,                               et omahind kalkuleeriti järgmiselt:    Nimetus  Maksumus  Põhimaterjal  40 000  Põhitööliste palk  30 000  Muutuvad lisakulud  10 000  Püsivad lisakulud  20 000  Tootmiskulud kokku  100 000  Kui osta detailid väljastpoolt, kaovad kõik muutuvkulud. Püsivad lisakulud jäävad aga muutumatuks.                         Järgnevalt on esitatud mõlema variandiga kaasnevate kulude analüüs.    Nimetus  Teha ise  Osta  Põhimaterjal  40 000  0  Põhitööliste palk  30 000  0  Muutuvad lisakulud  10 000  0  Püsivad lisakulud  20 000  20 000  Detailide soetusmaksumus  0  90 000  Kokku  100 000  110 000  Selgub, et detailide ostmisel kogukulud suurenevad 10 000 euro võrra. Seega on otstarbekam                           valmistada detailid ise. 
--- 
Üldreegel piiratud ressursside korral: kui firma valmistab rohkem kui ühte liiki toodangut, tuleks püüda                             maksimaalselt valmistada toodet, mille ühiku piirkasum on suurim piirava teguri ühiku (näiteks inimtunni)                           kohta. Kui tootmisvõimsust jääb üle, tuleb ülejäänud toodete hulgast valida see, mille piirkasum on suurim                               piirava teguri ühiku kohta. Valikut korratakse seni, kuni tootmisvõimsus (piirava teguri osas) on ammendatud.    28 


  6. EELARVESTAMINE  Plaan (eelarve) on detailne kava raha ja muude ressursside soetamiseks ja kasutamiseks                         teatud ajaperioodi jooksul.  ---  MÕISTE:  ettevõtte koondplaan - plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega                     kaasnevate abitabelite kogum, mis hõlmab tervet ettevõtet ning koostatakse tavaliselt üheks                       aastaks. 
---  Eelarvestamiseks ​ehk eelarvete koostamiseks nimetatakse eelarve koostamise protsessis                 tehtavaid tegevusi. Eelarve olulisuse mõistmiseks on tähtis silmas pidada, et eelarve on                         juhtkonna eesmärkide kvantitatiivne väljendus ja eesmärkide saavutamise jälgimise                 (kontrolli) vahend. 
    29 


  Eelarvestamise põhimeetodid on ​baasiline eelarvestamine ja ​nullbaasiline eelarvestamine​.                 Baasiline eelarvestamine tähendab, et eelmiste perioodide tegelikke tulu- ja kulumahte                     kasutatakse baasina järgmise perioodi eelarve koostamise juures; eeldatakse, et kõik                     organisatsiooni üksused jätkavad samal viisil. Nullbaasilise eelarvestamise korral kõik tulu-                     ja kulumahud tuletatakse/arvutatakse nullist ehk           eelmiste perioodide taset arvesse võtmata. Lisaks             eristatakse ülevalt alla või alt üles eelarvestamist,               vastassuunalist eelarvestamist, pideveelarvestamist,       tulemuspõhist, kohanduvat, Kaizen, tegevuspõhist,         sisendipõhist, väljundipõhist ning tulemipõhist         eelarvestamist. Eelarvete puhul eristuvad jäik ehk             staatiline eelarve ja paindlik ehk libisev eelarve. 
  Ülevalt alla eelarvestamisel määrab juhtkond organisatsiooni järgmiste perioodide eesmärkidest tulenevalt                     allüksustele alameesmärgid ja rahalised vahendid. 
Alt ülesse eelarvestamisel ​koostatakse allüksuste eesmärkidest ja eelarvetest tulenevalt organisatsiooni terviklik                       eelarve. 
Vastassuunalise eelarvestamise ​(koostöömeetodi) korral annab juhtkond ülevalt alla eesmärgid ja nende                       sihtväärtused, üksused koostavad nende saavutamiseks vajalikud eelarved; järgnevad läbirääkimised, mille                     tulemusena valmib organisatsiooni koondeelarve. 
Pideveelarvestamise  ​korral toimub tulevaste perioodide eelarvete pidev uuendamine.  Tulemuspõhise eelarvestamise ​puhul pannakse paika soovitavad sihid ja eelarvestatakse nendeni viivate                       tegevuste maksumused. 
Kohanduv eelarvestamine ​omab pideveelarvestamise ja tulemuspõhise eelarvestamise komponente, eesmärk                   on reageerida välistele muutustele jooksvalt. 
Kaizen eelarvestamisel muudetakse eelarvet järjest pingelisemaks (näiteks igal aastal väheneb toote omahind                         5% võrra). 
Tegevuspõhise eelarvestamise ​korral eelarvestatakse tegevusi: väljundite hulka ja ressursse nende väljundite                       pakkumiseks. 
Sisendipõhises eelarvestamises ​alustatakse ressursikulu ja ressursivajaduse eelarvestamisest, eelarvestatud                 kulud jaotatakse toodetele ja teenustele (väljunditele). 
Väljundipõhises eelarvestamises määratakse kõigepealt eesmärknäitajate kaudu toodete ja teenuste nimestik                     ning kogus, seejärel arvestatakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulutused. 
Tulemipõhises eelarvestamises ​ defineeritakse eesmärgid avaliku hüve, heaolu või turvalisuse seisukohalt.  Jäik  ​ehk ​staatiline eelarve ​on rahas väljendatud plaan, mis on kinnitatud kogu eelarveperioodiks.  Paindlik ​ehk ​libisev eelarve on eelarve, mis on kujundatud omandama kulutaset, mis on tuletatud tegeliku                               tegevusmahu baasil. 
 
Eelarveperiood võib ulatuda ühest päevast paljude aastateni. Eristatakse järgmisi plaane: 
● strateegilised plaanid ​, kus püstitatakse organisatsiooni üldised eesmärgid, ajaperiood                 5-15 aastat;  ● pikaajalised plaanid ​, mis on aluseks taktikalisele planeerimisele ja selle kaudu                     omakorda eelarvestamisele, tugineb uuringute ja arendustöö tulemustele, ajaperiood 3-10                   aastat (võib ka lugeda 5-10 aastat, sõltub kirjandusallikast);  ● lühiajalised plaanid ​, mis koostatakse eesmärgiga arendada välja konkreetsed abinõud                   strateegiliste eesmärkide saavutamiseks antud perioodil ja kontrollida strateegiliste                 eesmärkide reaalsust; on eelkõige rahalises väljenduses koostatud tegevuskava,                 ajaperiood 1-5 aastat (võib ka lugeda kuni 1 aasta, sõltub kirjandusallikast).  30 


  Pikaajalised ehk strateegilised eesmärgid peavad olema ​kooskõlas ettevõtte missiooniga​, lühiajalised                     eesmärgid peavad aga tulenema strateegilistest eesmärkidest ja nende saavutamiseks kavandatud                     strateegilistest valikutest (järeldus: lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid ei tohi olla üksteisega                       vastuolus). Eesmärkide ​SMART ​-tingimused: ​spetsiifiline​, ​mõõdetav​, ​ajaliselt määratletud​, ​realistlik​,                 täpne ​.   
Eelarve omadused: 
● eelarve on alati kirjeldatud rahalises väljenduses, kuigi rahaliste numbrite taga võivad olla                         mitterahalised numbrid (käibe numbrite taga on enamasti ka müüdud kogused);  ● eelarve katab tavaliselt aastast perioodi; 
● eelarve koostamisega võtavad juhid endale vastutuse eelarveliste eesmärkide                 saavutamiste kohta;  ● eelarve on üle vaadatud ja aktsepteeritud kõrgema juhtorgani poolt; 
● kinnitatud eelarvet võib muuta vaid oluliste tingimuste ilmnedes või muutudes; 
● pidevalt võrreldakse perioodi tegelikke tulemusi kehtestatud eelarvega ning tekkinud                   hälbeid analüüsitakse ja selgitatakse hälvete põhjused.   
Eelarveprotsessi osaprotsessi tööetapid: 
1. Situatsioonianalüüs. 
2. Ärikeskkonna prognoosimine eelseisvaks aastaks. 
3. Ettevõtte põhieesmärkide kindlaksmääramine eelarveaastaks. 
4. Struktuuriüksustele ettevõtte põhieesmärkidest tulenevate kontrollarvude ja muude juhiste                 teatavaks tegemine.  5. Eelarvete koostamine struktuuriüksustes või vastutuskeskustes. 
6. Struktuuriüksuste eelarvete läbiarutamine ja heakskiitmine. 
7. Ettevõtte kui terviku eelarve koostamine ja läbiarutamine juhatuses. 
8. Ettevõtte eelarve esitamine nõukogule seisukohavõtuks. 
9. Põhieelarvete kinnitamine nõukogu poolt. 
10. Eelarvete täitmise üle kontrolli teostamine. 
 
Strateegilise planeerimise ​üheks ideeks on käsitleda ettevõtte äritegevust portfellipõhimõttel,                   rakendades selleks nn ​Bostoni maatriksit ​, mille kohaselt võib ettevõtte toodete kogumis eristada nelja                           osa ehk segmenti. Toodete liigitamisel lähtutakse kasvuvõimalustest (raha kasutamisest) ja turuosast                       (raha genereerimise võimest). Selles maatriksis on neli juhtimisarvestuse seisukohast olulist ideed:                       raha on palju tähtsam kui           (puhas)kasum, juhtide edukuse       hindamise ja hüvitamise süsteemid         võivad tooteportfelli eri osade puhul           olla erinevad, tooteportfelli eri osade           juhtide oskustele ja isikuomadustele         esitatavad nõuded võivad oluliselt         erineda, kasumlikkuse hinnangud on         mõttekad ainult agregeeritud kujul         (st portfellist kui tervikust lähtudes).  * Eristatakse: tähed, rahalehmad, küsimärgid           (probleemsed lapsed) ja koerad  31 


  Ettevõtte koondplaan ​koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see kujutab endast plaanide,                       eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis                     hõlmab tervet ettevõtet. Ettevõtte koondplaan koosneb ​põhitegevuse koondplaanist ​ja                   koondfinantsplaanist ​.   
Põhitegevuse koondplaan: 
1. Müügiplaan 
2. Perioodi eelarvestatud lõppvarud 
3. Müüdud kaupade omamaksumuse plaan 
4. Turunduskulude eelarve 
5. Halduskulude eelarve 
6. Eelarvestatud kasumiaruanne 
 
Koondfinantsplaan: 
1. Investeeringute plaan 
2. Kassaplaan 
3. Eelarvestatud bilanss 
4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne 
--- 
● Kaubandusettevõtte põhitegevuse koondplaan: 
1. Müügiplaan 
Firma jõuab seatud eesmärkideni müügi kaudu. Seepärast on hästi koostatud müügiplaan                       firmale äärmiselt oluline, olles ilmselt ettevõtte koondplaani tähtsaim element. Müügiplaani                     koostamine tugineb prognoosidele ja selles näidatakse, mida on kavas müüa, millises koguses                         ja millise hinnaga. Seega on müügiplaani koostamiseks tarvis teada müügikogust ja toodete                         hinda. Esialgne plaanivariant koostatakse naturaalühikutes, seejärel korrutatakse               plaanikogused müügihindadega ja saadakse maksumus müügihinnas. 
  * ​tavaliselt koostatakse koos müügiplaaniga ka raha eeldatava laekumise tabel, mida hiljem                         kasutatakse finantsplaneerimisel 
  Müügi prognoosimisel tuleks arvesse võtta järgmised tegurid: eelnevate perioodide müügikäibe suurused ja trendid,                           üldmajanduslikud trendid ja peamised makromajanduslikud näitajad, majanduslikud (ja muud) trendid ettevõtte                       tegevusharus, poliitilised ja juriidilised aktid, ettevõtte hinnapoliitika ja hinnasoodustused, järelmaksupoliitika, toodete                       reklaamikavatsused, konkurentide eeldatav tegevus, kavandatavad uued tooted ning nende mõju, turu-uuringute ja                         turutestide tulemused.   
2. Perioodi eelarvestatud lõppvarud 
Optimaalsete varude tagamine tähendab balansseerimist kahe vastandliku eesmärgi vahel.                   Ühest küljest ei soovi ettevõte müügitulu vähenemist ja klientide kaotamist mitteküllaldaste                       varude tõttu, teisest küljest aga on liigsed varud äärmiselt kulukad (“külmutatud raha”).                         Seega tuleb hinnata, kui kiiresti on ettevõte suuteline nõudluse kasvades tootmist suurendama                         ja kavandada varud kõike eelmärgitut silmas pidades. 
* ​lõppvarude planeerimisel on oluliseks teguriks firma varudepoliitika (näiteks laovaru normatiiviks                       kehtestatakse 80% järgmise kuu prognoositud müügikogusest)  32 


  3. Müüdud kaupade omamaksumuse plaan 
Müüdud kaupade omamaksumuse plaani koostamisel kasutatakse perioodi eelarvestatud                 lõppvarude ja tootmisplaani andmeid. 
 
4. Turunduskulude eelarve 
Turunduskulude eelarvestamisel on määravaks müügimaht ja tippjuhtkonna otsused. Kulud,                   mis sõltuvad juhtkonna otsustest, on üldjuhul püsikulud (näiteks reklaamikulud).                   Turunduskulud, mis sõltuvad müügimahust (muutuvkulud), on näiteks komisjonitasud. 
 
5. Halduskulude eelarve 
Halduskulude eelarve koostatakse viimasena ettevõtte põhitegevusega seotud plaanidest ja                   eelarvetest. 
* ​praktikas (eriti väiksemates ettevõtetes) koostatakse sageli ainult turunduskulude eelarve ning üld-                         ja halduskulude eelarve või isegi üks ühtne müügi-, üld- ja halduskulude eelarve 
 
6. Eelarvestatud kasumiaruanne 
Kui kõik eelmainitud plaanid ja eelarved on koostatud, võib asuda eelarvestatud                       kasumiaruande koostamisele. Eelarvestatud kasumiaruande koostamiseks vajatakse             müügiplaani, müüdud toodangu omamaksumuse plaani, tootmise lisakulude eelarvet ja                   mittetootmiskulude eelarveid. Eelmainitud plaane ja eelarveid kasutades saab kasumiaruande                   koostada ainult  ​ärikasumini​.  *  ​võib kohata ka terminit  ​pro forma kasumiaruanne​, mis tähendab prognoositud kasumiaruannet   
● Koondfinantsplaani koostamine: 
Koondfinantsplaan on koondplaani teine põhiline osa. Ettevõtte koondplaani selles osas                     toimub ka eelarvestatud kasumiaruande lõpetamine.  1. Investeeringute plaan (ehk kapitaalmahutuste plaan) 
Investeeringute plaan on finantsplaan, kus kajastatakse põhivara eeldatav soetamine,                   renoveerimine ja kapitaalremont ning vastavad finantseerimisallikad. 
 
2. Kassaplaan 
Kassaplaani koostamisele eelneb kahe madalamat järku plaani – ​raha laekumise plaani ja                         raha väljamaksete plaani ​– koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja                     konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib                 ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse                 kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse                   kassaplaanis välja  ​järgmised osad​:  1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga:  ​raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha  2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija                     poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud 
*  ​depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek  3) Raha koguvajadus 
4) Raha lõppjääk     ​* ​tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks                                    *  ​suure rahasumma hoidmisega kaotatud kasum on alternatiivkulu  33 


  3. Eelarvestatud raamatupidamisbilanss 
Eelarvestatud raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte varade, kohustiste ja omakapitali                 prognoositavat seisu plaaniperioodi lõpul. 
 
4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne 
Eelarvestatud rahakäibe aruanne koostatakse sama formaadi kohaselt kui tegelik rahakäibe                     aruannegi. Rahakäibe aruandest saab ülevaate sellest, kuidas mingil perioodil raha teeniti,                       seda kasutati ja kuidas rahavoog on perioodi jooksul muutunud. 
--- 
● Tootmisfirma koondplaan:     
 
Järgnevalt on esitatud näiteülesanne tootmisettevõtte müügiplaani, tootmisplaani, põhimaterjali                 soetusplaani, põhitööjõuplaani, tootmise lisakulude plaani, müügi- ja halduskulude plaani,                   valmistoodangu laojäägi plaani, müüdud kaupade omamaksumuse aruande, kassaplaani, pro forma                     kasumiaruande ja pro forma bilansi koostamise kohta.  34 


  ÜLESANDE ANDMED: 
Ettevõte toodab salvestusseadmeid. Tema tooteid saab kasutada kõvakettal oleva info salvestamiseks.                       Ettevõte lõpetab oma viiendat tegutsemisaastat ja valmistub tegema järgmise aasta (2020)                       koondeelarvet. Eelnevalt on tal valminud 2020. aasta tegevuskava ja eelarve lähtub tegevuskavas                         kajastatud tegevustest ja sihtidest. Koostatav eelarve kajastab iga kvartali ja aasta tegevusi.                         Koondeelarve põhineb järgmisel infol: 
1. 2019. aasta IV kvartali müük on 55 000 tükki. Kavandatav müük aastaks 2020 on järgmine (tk): I                                   kvartal 60 000; II kvartal 65 000; III kvartal 75 000; IV kvartal 90 000. Ühiku müügihind on 400                                       EUR. Kogu müük on võlgumüük. 85% laekub sama kvartali jooksul, millal toimub müük ja 15%                               laekub järgneval kvartalil. Ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ei esine.  2. 2020. aasta alguses valmistoodangu varusid ei esine. Ettevõte kavandab järgmised                     valmistoodangu laovarud iga kvartali lõpuks (tk): I kvartal 13 000; II kvartal 15 000; III kvartal 20                                   000; IV kvartal 10 000.  3. Iga salvestusseadme tootmiseks kulub 5 tundi põhitöötajate tööaega ja 3 ühikut põhimaterjali.                         Põhitöötajate tööjõukulud tunnis on 10 EUR ja ühe põhimaterjaliühiku kulud on 80 EUR.  4. Seisuga 01.01.2020 on laos 65 700 ühikut põhimaterjali. Iga kvartali lõpuks planeerib ettevõte                           jääki 30% ulatuses järgmise kvartali müügist. Aasta lõpuks tahab ettevõte jätta lattu samas mahus                             ühikuid nagu oli aasta alguses.  5. Ettevõte ostab põhimaterjali krediiti. Pool soetatust tasutakse ostuga samas kvartalis ja teine pool                           järgmises kvartalis. Palgad ja maksud tasutakse 15. ja 30. kuupäeval igal kuul.  6. Püsivad tootmise lisakulud on kokku 1 000 000 EUR igas kvartalis, millest 350 000 EUR                               moodustab kulum. Ülejäänud kulud makstakse ära sama kvartali jooksul (kui kulu tekib).                         (Püsivate tootmise lisakulude määra arvutamiseks jagatakse aasta kogu püsivate tootmise                     lisakulude summa aasta oodatava toodangumahuga)  7. Muutuvad tootmise lisakulud on eelarvestatud 6 EUR põhitöötaja tunni kohta. Kõik muutuvad                         tootmise lisakulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul.  8. Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis. Summa sisaldab kulumit 50 000                               EUR.  9. Eelarvestatud muutuvad müügi- ja halduskulud on 10 EUR müüdud toote kohta. Kõik muutuvad                           müügi- ja halduskulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul.  10. Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2019 on järgmine, EUR: 
Varad 
Pank        ​ ​   250 000  Laekumata arved     3 300 000 
Materjalid                5 256 000 
Seadmed   ​     33 500 000  Kokku varad   ​     42 306 000   
Kohustised ja omakapital 
Tasumata arved       7 248 000 (ainult materjali soetuse eest) 
Aktsiakapital     27 000 000  Jaotamata kasum    ​ ​ 8 058 000  Kokku   ​   42 306 000   
11. Ettevõte maksab iga kvartal dividende 300 000 EUR. Viimase kvartali lõpus soetatakse uusi                           seadmeid 2 000 000 EUR eest.   
  35 


  1. MÜÜGIPLAAN 
Andmed ülesande tekstist: ​Kavandatav müük aastaks 2020 on järgmine (tk): I kvartal 60 000; II kvartal 65 000; III kvartal                                         75 000; IV kvartal 90 000. Ühiku müügihind on 400 EUR.    Kommentaar: ​ müüdud ühikute arvu korrutamisel hinnaga saame leida maksumuse müügihinnas.   
2. TOOTMISPLAAN 
Andmed ülesande tekstist: ​2020. aasta alguses valmistoodangu varusid ei esine. Ettevõte kavandab järgmised                           valmistoodangu laovarud iga kvartali lõpuks (tk): I kvartal 13 000; II kvartal 15 000; III kvartal 20 000; IV kvartal 10 000.    Kommentaar: saame leida koguvajaduse, kui liidame kokku müüdud ühikute arvu (müügiplaanist) ja soovitud                           lõppjäägi; tähelepanu tuleb pöörata aasta koguvajaduse arvutamisele: müüdud ühikute arv + lõppjääk (mitte                           kvartalite koguvajaduse summa). 
 
3. PÕHIMATERJALI SOETUSPLAAN 
Andmed ülesande tekstist: ​Iga salvestusseadme tootmiseks kulub 3 ühikut põhimaterjali ja ühe põhimaterjaliühiku kulud                             on 80 EUR. Seisuga 01.01.2020 on laos 65 700 ühikut põhimaterjali. Iga kvartali lõpuks planeerib ettevõte jääki 30%                                     ulatuses järgmise kvartali müügist. Aasta lõpuks tahab ettevõte jätta lattu samas mahus ühikuid nagu oli aasta alguses.    Kommentaar: saame leida materjalivajaduse tootmiseks, kui korrutame toodetud ühikute arvu (tootmisplaanist)                       ühe ühiku materjalivajadusega; lõppjäägiks on 30% järgmise kvartali müügist, näiteks I kvartali puhul käib                             arvutamine nii, et võetakse müügiplaanist II kvartali müüdud ühikute arv (65 000), korrutatakse see tootmiseks                               kuluva põhimaterjaliühikute arvuga ehk 3-ga ning tulemus korrutatakse 30%-ga (kuna ​iga kvartali lõpuks planeerib                             ettevõte jääki 30% ulatuses järgmise kvartali müügist), saame: 65 000 * 3 * 30% = 58 500; soetusvajaduse (ühikutes) leiame                                         materjali koguvajaduse ja algjäägi vahena, rahas leidmiseks korrutame saadud tulemuse materjaliühiku hinnaga (80 eurot).   
4. PÕHITÖÖJÕUPLAAN 
Andmed ülesande tekstist:  ​Iga ühiku tootmiseks kulub 5 tundi põhitöötajate tööaega ja tööjõukulud tunnis on 10 EUR.    Kommentaar: ​ oluline on kasutada tootmisplaanis leitud ühikute arvusid (mitte müügiplaani omi).  36 


  5. TOOTMISE LISAKULUDE PLAAN 
Andmed ülesande tekstist: ​Püsivad tootmise lisakulud on kokku 1 000 000 EUR igas kvartalis, muutuvad tootmise                                 lisakulud on eelarvestatud 6 EUR põhitöötaja tunni kohta.    Kommentaar: ​ tootmise lisakulud = tootmise lisakulude muutuvosa + tootmise lisakulude püsivosa   
6. MÜÜGI- JA HALDUSKULUDE PLAAN 
Andmed ülesande tekstist: ​Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis, eelarvestatud muutuvad                               müügi- ja halduskulud on 10 EUR müüdud toote kohta.    Kommentaar: ​ oluline on kasutada arvutamiseks müügiplaani ühikuid (ning mitte toodetavaid ühikuid).   
7. VALMISTOODANGU LAOJÄÄGI PLAAN 
Andmed ülesande tekstist: ​Ettevõte kavandab järgmised valmistoodangu laovarud: IV kvartali lõpuks 10 000. Iga                             salvestusseadme tootmiseks kulub 5 tundi põhitöötajate tööaega ja 3 ühikut põhimaterjali. Põhitöötajate tööjõukulud tunnis                             on 10 EUR ja ühe põhimaterjaliühiku kulud on 80 EUR. Muutuvad tootmise lisakulud on eelarvestatud 6 EUR põhitöötaja                                     tunni kohta. Püsivad tootmise lisakulud on kokku 1 000 000 EUR igas kvartalis, püsivate tootmise lisakulude määra                                   arvutamiseks jagatakse aasta kogu püsivate tootmise lisakulude summa aasta oodatava toodangumahuga.    Kommentaar: 2020. aasta valmistoodangu lõppjäägiks on 10 000 ühikut, leiame kulu ühe ühiku kohta: põhimaterjalikulu on                                 3*80=240 eurot (iga seadme tootmiseks kulub 3 ühikut põhimaterjali ja ühe põhimaterjaliühiku kulud on 80 EUR),                                 põhitööjõukulud on 5*10=50 eurot, muutuvad tootmise lisakulud on 5*6=30 eurot, ühiku püsivad tootmise lisakulud saame                               leida aasta püsivate tootmise lisakulude summa (1 000 000 eurot kvartalis ehk 4 000 000 eurot aastas) ja aasta                                       toodangumahu (tootmisplaanist) jagatisena ehk 4000000/300000=13,33 eurot; valmistoodangu omamaksumuse saame leida                     lõppjäägi ja ühe ühiku kulu korrutisena.   
8. MÜÜDUD KAUPADE OMAMAKSUMUSE ARUANNE    Kommentaar: aluseks on tootmiskulud: kulu põhimaterjali soetuseks, põhitööjõukulud ning tootmise lisakulud; lahutades                         tootmiskuludest lõppjäägi omamaksumuse, saame leida müüdud toodangu omamaksumuse.  37 


  EELARVESTATUD KASSAPLAAN (2020) 
Andmed ülesande tekstist: ​2019. aasta IV kvartali müük on 55 000 tükki. Kavandatav müük aastaks 2020 on järgmine (tk):                                       I kvartal 60 000; II kvartal 65 000; III kvartal 75 000; IV kvartal 90 000. Ühiku müügihind on 400 EUR. Kogu müük on                                                 võlgumüük. 85% laekub sama kvartali jooksul, millal toimub müük ja 15% laekub järgneval kvartalil. Ettevõte ostab                                 põhimaterjali krediiti, pool soetatust tasutakse ostuga samas kvartalis ja teine pool järgmises kvartalis. Palgad ja maksud                                 tasutakse 15. ja 30. kuupäeval igal kuul. Püsivad tootmise lisakulud on kokku 1 000 000 EUR igas kvartalis, millest 350 000                                           EUR moodustab kulum. Ülejäänud kulud makstakse ära sama kvartali jooksul (kui kulu tekib). Kõik muutuvad tootmise                                 lisakulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis, summa                                   sisaldab kulumit 50 000 EUR. Kõik muutuvad müügi- ja halduskulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. Ettevõte                                 maksab iga kvartal dividende 300 000 EUR. Viimase kvartali lõpus soetatakse uusi seadmeid 2 000 000 EUR eest.    Kommentaarid: 
● 2020 I kvartali algsaldo on leitav 31.12.2019 seisuga bilansist 'Pank' alt (250 000 eurot).  ● 85% müügist laekub sama kvartali jooksul ja 15% järgmises kvartalis. Näiteks 2020 I kvartali puhul on                                 arvutused järgmised: 2019 IV kvartali müügitulu oli 22 000 000 eurot (=55000*400), 15% sellest ehk 3 300                                   000 eurot (=22000000*15%) laekub 2020. aasta I kvartalis; 2020 I kvartali kavandatud müügitulu on 24                               000 000 eurot (leitav müügiplaanist) ning 85% sellest ehk 20 400 000 eurot (=24000000*85%) laekub                               samas kvartalis. Kasutadaolev raha = algsaldo + kvartali laekumised kokku.  ● Pool põhimaterjali soetamise arvetest tasutakse ostuga samas kvartalis ja teine pool järgmises kvartalis.                           Näiteks 2020 I kvartali puhul on arvutused järgmised: eelmise kvartali eest on tasumata 7 248 000 eurot                                   (leitav 31.12.2019 bilansi alt ‘Tasumata arved’ juurest), sama kvartali eest tasutakse 50% kvartali materjali                             soetamise kuludest ehk 8 472 000 eurot (=16944000*50%).  ● Põhitööjõule tasutakse palgad samal kuul, väärtused on leitavad põhitööjõuplaanist.  ● Tootmise lisakulud makstakse ära sama kvartali jooksul, väärtused on leitavad tootmise lisakulude plaanist.                           Püsivad tootmise lisakulud sisaldavad ka kulumit (350 000 eurot), ​kulum aga ei ole rahavoog ning tuleb                                 kassaplaanis tootmise lisakuludest maha lahutada, näiteks 2020 I kvartali puhul on arvutused järgmised: 3                             190 000 - 350 000 = 2 840 000 eurot.  ● Püsivad müügi- ja halduskulud sisaldavad kulumit 50 000 EUR, kulum aga ei ole rahavoog ja ei kajastu                                   kassaplaanis. Kulude eest tasutakse tekkimise kvartali jooksul, näiteks 2020 I kvartali puhul on arvutused                             järgmised: 850 000 - 50 000 = 800 000 eurot.  ● Ettevõte maksab igas kvartalis dividende 300 000 EUR, ülesandes on öeldud, et maksud tasutakse igal kuul                                 (ehk tulumaks tasutakse kindlalt samas kvartalis). Dividendid maksustatakse 20/80-lise maksumääraga ​*​,                     tulumaksuks kujuneb igas kvartalis 75 000 eurot [=300000*(20/80)].  ● lõppsaldo = algsaldo + laekumised kokku - väljamaksed kokku  38 


  * Dividendide maksustamise seadusemuudatus (korrektne lähenemine): regulaarselt makstavatele dividendidele kehtib Eestis                       soodsam maksumäär, milleks on 14/86 netosummast. 2020. aastal tehtud dividendide väljamaksed maksustatakse 1/3                           ulatuses 2018. ja 2019. aasta dividendidest 14/86-ga ja ülejäänud osa 20/80-ga. Alates 2021. aastast on ettevõttel õigus                                   kasutada kogu eelneva kolme aasta keskmise väljamakse ulatuses 14/86-list maksumäära ning ülejäänud osa (mis ületab                               keskmist) maksustatakse 20/80-lise maksumääraga. 
 
2020. AASTA EELARVESTATUD KASUMIARUANNE     
EELARVESTATUD BILANSS (31.12.2020)     2020 väärtuste leidmine: 
● Varad:  - pangakontol oleva raha väärtus on leitav kassaplaanist (IV kvartali või aasta lõppsaldo);  - laekumata arvete väärtus on leitav tuginedes sellele, et 15% kvartali müügist laekub järgmisel                           kvartalil; 2020 IV kvartali kavandatud müük on 36 000 000 eurot, 15% sellest on 5 400 000                                   eurot ning see tulemus ongi laekumata arveteks (summa laekub 2021 I kvartalis);  - valmistoodangu väärtus on leitav valmistoodangu laojäägi plaanist;  - materjalid jäävad samaks, ülesande tekstis on öeldud: “ ​aasta lõpuks tahab ettevõte jätta lattu                           samas mahus ühikuid nagu oli aasta alguses ​” (andmed on ka põhimaterjali soetusplaanis);  - seadmete puhul tuleb arvestada investeeringute ja kulumiga, 31.12.2019 oli saldo 33 500 000                           eurot, 2020 IV kvartalis soetati 2 000 000 euro eest uusi seadmeid, kvartali kulum oli kokku                                 400 000 (=350000+50000), mis teeb kulumiks 1 600 000 eurot aastas; saame seadmete                           väärtuseks 33 900 000 eurot (=33500000+2000000-1600000).  ● Kohustised ja omakapital:  - tasumata arvete väärtus on leitav põhimaterjali soetusplaanist, tasumata on 50% IV kvartali                         arvetest ehk 8 988 000 eurot (=17976000*50%);  - aktsiakapital ei muutunud;  - jaotamata kasum suureneb puhaskasumi võrra, millest tuleb maha lahutada makstud                     dividendid (ehk kasumi jaotamine): 8 058 000 + 15 133 300 - 1 200 000 = 21 991 300 eurot.     39 


  7. RAHAKÄIBE ARUANNE  Rahakäibe aruanne kajastab aruandeperioodi põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse                 rahavoogusid. 
---  MÕISTE:  rahakäibe ehk rahavoogude aruanne ​- raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte                   aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). 
---  Ettevõtte rahavooge ehk rahakäivet käsitlev informatsioon on vajalik majanduslike otsuste                     langetamiseks. ​Rahakäibe aruanne annab infot firma rahalise seisundi muutumise                   (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamaksete planeerimist ning kontrollimist                       aruandeperioodil, aitab prognoosida raha laekumist ja väljamaksmist ning aitab hinnata firma                       võimet maksta dividende ja intresse. Tekkepõhine arvestus küll vastandab tulud ja kulud ning                           toob välja tulemi, kuid ei näita kassapõhist liikumist. 
 
Rahavoogude aruanne peab kajastama aruandeperioodi ​põhi-​, ​investeerimis- ja                 finantseerimistegevuse rahavoogusid ​.   
Rahakäibe aruande struktuur: 
● Rahajäägi muutus põhitegevusest ​(sisuliselt kassapõhine kasum, ettevõtte põhilised tulu                   teenimisega seotud üksiktegevused ja muud tehingud, mis ei ole investeerimis- või                       finantseerimistegevused)  ● Rahajäägi muutus investeerimistegevusest ​(kajastab muutusi ettevõtte aktivates;               pikaajaliselt kasutatava vara ja muude raha ekvivalentideks mitteloetud investeeringute                   soetamine, müümine ja nendega seotud raha liikumised)  ● Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest ​(tegevused, millega kaasnevad muutused               omakapitali ning võetud laenude suuruses ja koosseisus; näitab seda, kuidas firma                       finantseeris oma põhi- ja investeerimistegevust)  ● Rahajäägi kogumuutus  ​(põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest kokku)  ● Rahajääk perioodi alguses  ​(raha algjääk)  ● Rahajääk perioodi lõpus  ​(raha lõppjääk)  ● Rahajäägi muutus  ​(sisuliselt kordab kogumuutust, kasutamine oleneb aruande koostajast)   
* ​raha all mõistetakse raha ja raha ekvivalentide summat (raha ekvivalendid on lühiajalised                           ülilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille                       väärtuse muutumiste risk on väike) 
** ​majandusüksused, mis soovivad oma maksevõimet paremana (rahajääki suuremana) näidata,                     peaksid raha ekvivalentide määratlemisel loomingulisemad olema (näiteks lugema kasutamata                   arvelduslaenu jäägi raha ekvivalendiks) 
  40 


     
Rahavoogude aruannet on võimalik koostada kas ​otsemeetodil ​või ​kaudmeetodil​.                   Otsemeetodi (" ​ülevalt alla ​“       meetodi) puhul kajastatakse       raha sissetulek ja väljaminek         brutosummas, tekkepõhised     tulud/kulud konverteeritakse     kassapõhiseks ja näidatakse       aruandes. Kaudmeetodi (“ ​alt       ülesse ​” meetodi) puhul       lähtutakse aga tekkepõhisest       puhaskasumist, mis seejärel       teisendatakse kassapõhiseks     (puhaskasumi korrigeerimine) ​.   
 
 
 
  41 


     
Rahakäibe aruande analüüs: 
Tekkepõhine kahjum ​on peamine ohumärk, olles viide fundamentaalsetele puudustele (oht                     organisatsiooni jätkusuutlikkusele). Sama perioodi kassapõhine kasum ei tohi tähelepanu                   tekkepõhisest kahjumist kõrvale juhtida – kahjumi probleem vajab lahendamist. Lisaks tuleb                       jälgida tekkepõhise ja kassapõhise tulemi erinevust, aktsepteeritav on ​erinevus +/-20%​,                     suurem amplituud vajab täiendavat analüüsi. 
 
Analüüsi vajavad ka: 
● tekkepõhine kasum ja pidev kassapõhine kahjum; 
● tekkepõhine kahjum, kassapõhine kasum, negatiivsed jäägid investeerimis- ja                 finantseerimistegevusest (selge ohumärk).   
Rahakäibe aruande analüüsimisel on aktsepteeritav, kui investeerimistegevuse negatiivne                 rahajäägi muutus on ligikaudselt võrdne finantseerimistegevuse positiivse rahajäägi                 muutusega. 
 
* kasumikvaliteedi kordaja = rahajäägi muutus põhitegevusest / ärikasum = kassapõhine kasum / ärikasum 
* müügitulu kvaliteedi kordaja = laekumine müügist / müügitulu 
 
** ​Kassapõhise arvestuse puhul on oluline vaid raha liikumine; tulu kajastatakse siis, kui raha laekub                               ja kulu siis, kui raha makstakse. 
** ​Tekkepõhise raamatupidamise puhul kajastatakse tulud ja kulud nende tekkimise ajal, sõltumata                         raha liikumisest. 
 
Järgnevalt on esitatud näiteülesanne rahakäibe aruande koostamisest (kaudsel ja otsesel                     meetodil). 
  42 


         
Koosta rahakäibe aruanne kaudsel meetodil ning otsesel meetodil. 
 
LAHENDUS: 
a)  ​Rahakäibe aruanne​ kaudsel meetodil​:  Leiame alustuseks, kui palju erineb perioodi lõppsaldo (31.12) algsaldost.    Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses = 55 500 + 1 500 = 57 000 eurot 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus = 36 500 + 5 500 = 42 000 eurot  43 


     
b)  ​Rahakäibe aruanne​ otsesel meetodil​:  Arvutused: 
raha laekumine ostjatelt = müügitulu + laekumata arvete algsaldo - laekumata arvete lõppsaldo 
raha laekumine ostjatelt  ​= 80 000 + 15 000 - 22 000 = 73 000  varude soetamise kulud = müüdud kaupade omamaksumus + varude lõppsaldo - varude algsaldo 
varude soetamise kulud ​ = 50 000 + 15 000 - 8 000 = 57 000 ​(summat läheb vaja väljamaksete jaoks)  väljamaksed tarnijatele = varude soetuse kulud + tasumata arvete algsaldo - tasumata arvete lõppsaldo 
väljamaksed tarnijatele  ​= 57 000 + 4 000 - 10 000 = 51 000  palga väljamaksed = palgakulu + palgavõla algsaldo - palgavõla lõppsaldo 
palga väljamaksed  ​= 4 000 + 3 000 - 2 000 = 5 000  turunduskulu  ​= 2000  kulu seadmete ostuks = seadmete lõppsaldo - seadmete algsaldo 
kulu seadmete ostuks  ​= 100 000 – 75 000 = 25 000  kulu saadud laenude tagasimakseteks = pikaajalise laenu algsaldo - pikaajalise laenu lõppsaldo 
kulu saadud laenude tagasimakseteks  ​= 25 000 – 20 000 = 5 000        44 


  8. KVALITEEDIKULUD  Kvaliteet on toote tarbimisomaduste otstarbele vastavuse suhtmäär.  --- 
MÕISTE:  kvaliteedikulud ​- kulud, mis on seotud kehva kvaliteedi ennetamise, kindlakstegemise,                     parendamise ning saamatajäänud tuluga. 
--- 
Kvaliteedisüsteeme võib liigitada mitmeti. Ühe lähenemisviisi kohaselt eristatakse nelja                   kvaliteedisüsteemi ​, mida iseloomustavad järgmised märksõnad: ​kvaliteedikontroll ​, ​kvaliteedi               tagamine ​, ​terviklik kvaliteedikontroll​ ja ​terviklik kvaliteedijuhtimine​.   
Kvaliteedikontrollisüsteemid ​keskenduvad defektide avastamisele. ​Kvaliteeditagamissüsteemides           on rõhk defektide ennetamisel. ​Tervikliku kvaliteedikontrolli süsteemides püütakse kvaliteet                   toodetesse “sisse ehitada”, kasutades selleks mitmesuguseid kvaliteeditagamisvõtteid ning järgides                   pideva täiustamise põhimõtet, st luues keskkonna, kus kogu personal panustab kvaliteedi                       parendamisse oma tavategevuse käigus. ​Terviklik kvaliteedijuhtimine on tugevale filosoofilisele                   alusele tuginev protsess, millel on palju sarnasust tervikliku kvaliteedikontrolliga, kuid mis rõhutab, et                           peale kvaliteedi peaks ka kvaliteedijuhtimine olema süsteemi “sisse ehitatud”. 
 
Kvaliteedikasumlikkuse ​kontseptsioon eeldab kompromissi kvaliteedi parendamiseks             tehtavate kulude ja saadava kasu vahel, ollakse seisukohal, et suurimat kasu saab toodete ja                             teenuste kvaliteedi optimaalse taseme juures (viimane tähendab pigem kasumi kui kvaliteedi                       maksimeerimist). Kvaliteedikasumlikkuse kontseptsiooni kohaselt peaks mingis kohas               kvaliteedi parendamise kulud ületama suurenenud tulust saadava kasu. 
 
Kvaliteediga seotud kulud ehk ​kvaliteedikulud ​on kulud, mis on seotud kehva kvaliteedi                         ennetamise, kindlakstegemise, parendamise, samuti madalakvaliteedilise toodangu             valmistamiseks kulutatud aja ja saamatajäänud tuluga seonduv alternatiivkulu. 
 
Kvaliteedi tagamise kulusid tehakse eesmärgiga vältida hilisemaid puuduste kõrvaldamise                   kulusid, ideaaleesmärgiks on nullpraak. ​Ennetuskulude ​eesmärk on vältida madala                   kvaliteediga kaupu või teenuseid. Ennetuskulusid kavandatakse ja tehakse enne tootmise                     alustamist või teenuse osutamist, sellisteks kuludeks on näiteks koolituskulud. Kui                     ennetuskulud suurenevad, siis kvaliteedi tagamisega seotud ülejäänud kulud vähenevad.                   Takseerimiskulud ​tehakse madala kvaliteediga kaupade või teenuste avastamiseks. Neid                   kulusid teevad nii tarnija kui tarbija selleks, et hinnata, kas materjalid, protsessid, tooted ja                             teenused vastavad nõutud tingimustele. Sellesse kulurühma liigitatakse materjali, lõpetamata                   toodangu ja valmistoodangu testimisega (kontrollimisega) seotud kulud, samuti                 testimisseadmete soetus-, ekspluatatsiooni- ja remondikulud. Takseerimistoimingud, erinevalt               ennetustoimingutest, ei vähenda kvaliteedialaseid puudusi, nad võimaldavad viimaseid ainult                   avastada.  45 


  Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kuludega on tegemist siis, kui testimise                     tulemusel avastatud madala kvaliteediga kaupade või teenuste puudused kõrvaldatakse enne                     kliendile edastamist. Parem on avastada ja kõrvaldada praak nii-öelda majasiseselt, kui                       tekitada ebamugavusi kliendile ja riskida firma reputatsiooniga. Sellesse kulurühma                   liigitatakse praagi parandamise kulud, täiendava kontrollimisega seotud kulud, puuduste                   põhjuste ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmete analüüsikulud, samuti toodangu                   madalamasse kvaliteedirühma üleviimisel hinna alandamise tõttu saadud kahju. Need kulud,                     erinevalt ennetus- ja takseerimiskuludest, tootele, kaubale, teenusele väärtust ei lisa ja on oma                           olemuselt seega mittevajalikud. ​Ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kulud ​on                   sisuliselt klientide vajaduste või nõudmiste mittetäitmise tulemusena kaotatud kasum.                   Seetõttu nimetatakse neid kulusid mõnikord ka kaotatud võimaluse kuludeks. Need kulud                       tekivad peale toodete tarnimist või teenuste osutamist klientidele. Sellesse kulurühma                     liigitatakse praakkauba tagastamisel tasumisele kuuluvad summad, garantiiremondikulud,               samuti kehva kvaliteedi tõttu tühistatud tellimuste ja ebarahuldava kvaliteedi tõttu                     saamatajäänud tellimuste piirkasum. 
 
Kui käsitleda kvaliteedikulusid  ​ajalisest aspektist ​lähtudes, siis:  ● ennetuskulud tehakse enne tootmise algust ja tootmise protsessis; 
● takseerimiskulud tehakse tootmisprotsessis ja selle järel (kuid enne müüki); 
● ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud tehakse tootmisprotsessis ja selle                   järel (kuid enne müüki);  ● ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kulud tehakse peale müüki. 
 
Kvaliteedikulude näiteid:  Ennetuskulud  Takseerimiskulud  Ettevõttesiseselt avastatud  puudustest tingitud kulud  Ettevõtteväliselt avastatud  puudustest tingitud kulud  • Personali koolituskulud 
• Ennetusremondi kulud 
• Seadmete ja protsesside 
täiustamiskulud 
• Kvaliteedisüsteemide 
tõhususe auditeerimis- 
kulud  • Saabuvate materjalide 
kontrollikulud 
• Tootmisprotsessi eri 
staadiumitel teostatava 
testimise kulud 
• Valmistoodangu 
kontrollikulud  • Praagiga seotud puhas- 
kulud 
• Ümbertegemisega 
seotud kulud 
• Ümbertehtud toodete 
kontrolli ja testimisega 
seotud kulud  • Kehvast reputatsioonist 
tingitud klientide kaotuse 
tõttu saamatajäänud 
kasum 
• Garantiiremondi- ja 
asenduskulud   
Kvaliteet tähendab vastavust toote või teenuse spetsifikatsioonile, mis on kooskõlas kliendi                       nõudmiste ja ootustega või ületab neid. Vastavuse aste võib aga töötajate ja ettevõtete lõikes                             oluliselt erineda. ​Lubatava hälbe all mõistetakse sihttulemusest kõrvalekaldumise piiratud                   vahemikku – kui kontrollitavad parameetrid jäävad lubatud hälbe piiresse, siis firma mingit                         kvaliteediga seonduvat kahju ei kanna. ​Kvaliteedi absoluutne vastavus eeldab, et kõik                       tooted ja teenused on täpses vastavuses neile kehtestatud nõuetega – hälbevahemik puudub. 
 
Kvaliteedikulusid võib liigitada ka ilmutatud ehk nähtavateks kuludeks ja peitkuludeks.                     Ilmutatud kvaliteedikulud on kajastatud ettevõtte raamatupidamisregistrites. Peitkulud on                 alternatiivkulud, mis on põhjustatud kehvast kvaliteedist (näiteks saamata jäänud tulu).  46 


  ÜLESANNE: 
Aasta alguses initseeris ettevõte kvaliteedi parendamise programmi. Viimase eesmärk oli vähendada                       defektsete toodete arvu. Aasta lõpus tõid tootmisjuhi aruanded esile praagi ja ümbertöötlusest                         tulenevate kulude vähenemise. Ettevõtte juht soovib täiendavalt teada ​kvaliteedikulude mõju                     kasumi parendamisele tervikuna ​. Selle saamiseks võeti finantsarvestusest allolevad andmed:      LAHENDUS: 
Jaotame kulud ennetuskuludeks, takseerimiskuludeks, ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud                 kuludeks ja ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kuludeks.  Nimetus  Eelmine aasta  Jooksev aasta  Muutus   Ennetuskulud          - kvaliteedikoolitus  4 000  8 000  +4 000   Kokku  4 000  8 000  +4 000   
 Takseerimiskulud          - toodete inspektsioon  10 000  12 500  +2 500    - materjali inspektsioon  6 000  4 000  -2 000   Kokku  16 000  16 500  +500   
 Ettevõttesiseselt avastatud...           - praak  40 000  30 000  -10 000    - ümbertöötlemine  60 000  40 000  -20 000   Kokku  100 000  70 000  -30 000   
 Ettevõtteväliselt avastatud...           - toodete garantii  80 000  60 000  -20 000   Kokku  80 000  60 000  -20 000   Kvaliteedikulud kokku  200 000  154 500  -45 500   Suhe müügitulusse  20,00%  15,45%  -4,55%   
Näeme, et kvaliteedikulud on vähenenud 45 500 euro võrra, mis tähendab ettevõtte kasumi                           suurenemist sama summa võrra (raha jääb alles). Kvaliteedikulud on vähenenud tänu ettevõttesiseselt                         ja ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kulude vähenemisele. Kvaliteedikulude suhe                   müügitulusse on jooksval aastal 15,45%, mis on endiselt kõrge näitaja*. Kui ettevõte suudaks                           alandada kvaliteedikulusid 2,5%-ni müügitulust ning müügitulu püsiks sama, siis oleks                     kvaliteedikulude summa 25 000 eurot ning võrreldes jooksva aastaga lisanduks 129 500 eurot                           kasumit. 
 
*  ​on olemas “rusikareegel”, mille kohaselt kvaliteedikulude piirmäär ei tohiks ületada 2,5% müügitulu summast  **  ​suhe müügitulusse = kvaliteedikulud kokku / müügitulu    47 


  9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS  Majandusanalüüsi uurimisobjektiks on mistahes majandusüksuses ilmnevad majanduslikud               nähtused. Finantsaruannete analüüs on üks osa ettevõtte majandusanalüüsist. 
 
Finantsaruannete infotarbijate seas võib eristada järgmisi huvirühmi: 
● aktsionärid, muud investorid, finantsanalüütikud; 
● laenuandjad ja tarnijad; 
● ettevõtte olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid; 
● ettevõtte (tipp)juhtkond; 
● audiitorid; 
● ettevõtte töötajad; 
● valitsusasutused; 
● muud infotarbijad (teadlased, kohtud jne). 
 
Finantsaruanded on määratud eelkõige info ​välistarbijale​. Finantsaruandluse analüüs lähtub                   sellest, et analüütikul ei ole muud infot kui see, mis sisaldub aastaaruandes ning avalikes                             materjalides firma majandusharu kohta. 
 
Ettevõtte  ​majandusaasta aruanne ​koosneb järgmistest osadest:  ● tegevusaruanne; 
● raamatupidamise aastaaruanne; 
● audiitori järeldusotsus; 
● majandusaasta kasumijaotuse ettepanek. 
 
Tegevusaruandes ​kirjeldatakse möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta                   plaane. ​Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaaruande                 lisadest. ​Audiitori järeldusotsusega annab audiitor omapoolse hinnangu finantsandmete kohta.                   Eristatakse nelja tüüpi järeldusotsuseid: puhas järeldusotsus, märkustega järeldusotsus, eitav                   järeldusotsus, hinnangu andmata jätmine. Kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel langetab                   üldkoosolek kasumi jaotamise otsuse. 
 
Finantsaruannete analüüsi põhilisteks meetoditeks on dünaamikaanalüüs ehk ​trendianalüüs​,                 suhtarvuanalüüs ​ja ​ühismõõtsustatud aruanded​. Trendianalüüs (​horisontaalanalüüs ​)             kajastab olulisemate näitajate muutumist aja jooksul. Suhtarvuanalüüsi käigus koostatakse                   bilansi ja kasumiaruande baasil suhtarvud. Ühismõõtsustatud aruanded on suhtarvudel                   põhinev aruannete esitusmeetod, kus finantsaruannete arvnäitajad esitatakse protsentides                 baassuurusest. Baassuuruseks võetakse tavaliselt suurim summa aruandes (varade                 kogusumma bilansis, müügitulu kasumiaruandes). 
 
Suhtarvude põhiliigid on ​likviidsussuhtarvud​, ​toimimissuhtarvud​, ​kapitali struktuuri               näitajad ​, ​võimendussuhtarvud​, ​rentaablussuhtarvud ​ning ​aktsiate väärtusnäitajad​.    48 


  Likviidsusanalüüs ​seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus                 püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustised tasutud. Firma võime                       lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha                         ja/või kergesti rahaks muudetavat vara. Kõige likviidsem vara on raha kassas või                         pangakontol, järgnevad kõrglikviidsed väärtpaberid, kolmandal kohal likviidsuse pingereas                 on ostjate debitoorne lühivõlg (ehk ostjate tasumata arved). 
kogukäibekapital = käibevara 
puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised 
* ​puhaskäibekapital pakub lühiajalistele kreeditoridele huvi seetõttu, et näitab, kui suures summas on käibevara                             finantseerimiseks kasutatud püsivallikaid (omakapitali ja pikaajalist võõrkapitali) 
lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase = käibevara / lühiajalised kohustised 
* ​ näitaja arvväärtus peaks jaekaubanduses olema suurem kui hulgikaubanduses või tootmissfääris  kiire maksevalmiduse kordaja ehk ​happetest ​= (käibevara – varud – ettemaksed) / lühiajalised                           kohustised 
vahetu maksevalmiduse kordaja = (raha + kõrglikviidsed väärtpaberid) / lühiajalised                     kohustised 
vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja = raha ja raha ekvivalentide absoluutjuurdekasv /                       lühiajalised kohustised 
 
Toimimissuhtarvude ​abil hinnatakse firma varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust                   müügitulu genereerimisel. 
varude käibekordaja ehk käibesagedus = müüdud toodangu omamaksumus / varude keskmine                       maksumus                                                             ​* ​varude maksumuseks võetakse perioodi (aasta) keskmine  varude käibevälde (päevades) = 360 / varude käibekordaja 
*  ​näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse  raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg 
raha keskmine laekumisperiood ( ​päevades ​) = (keskmine debitoorne võlg / müügitulu) * 360  *  ​debitoorse lühivõlana on soovitatav käsitada laekumata arvete ja lühivekslite kogusummat  raha keskmine tasumisperiood ( ​päevades ​) = (keskmine kreditoorne võlg / kulud kokku ​v.a                         palgad, maksud, kulumid ​) * 360  põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus 
koguvara käibesiduvus = müügitulu / keskmine koguvara 
 
Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma                   võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet                 tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri                           ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. 
võlakordaja = kohustised / kogupassiva 
omakapitali võlasiduvus = kohustised / omakapital 
omakapitali osatähtsus = omakapital / kogupassiva 
intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud 
* ​kui intressikulude kattekordaja arvväärtus peaks langema alla 2, tuleks kindlasti arvutada ka kassapõhine                             väärtus; kui intressikulude kattekordaja on väiksem kui 1, ei kata ärikasum intressikulu 
 
  49 


  Võimendussuhtarvud ​iseloomustavad firma üldist riskitaset. Võimendus on seotud                 püsikuludega – tegevusvõimendus põhitegevuse püsikuludega ja finantsvõimendus               finantseerimistegevuse püsikuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega           seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Tegevusvõimendus               kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude osatähtsusega                 kogukuludes. 
omandikordisti = kogukapital / omakapital = kogupassiva / omakapital 
*  ​omandikordisti on võlakordaja pöördnäitaja: omandikordisti = 1 + (võõrkapital / omakapital)  finantsvõimenduse aste = ärikasum / kasum enne maksustamist 
tegevusvõimenduse aste = piirkasum / ärikasum 
*  ​kehtib ka valem: tegevusvõimenduse aste = ärikasumi muutus protsentides / müügikäibe muutus protsentides  koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist 
*  ​kehtib ka valem: koguvõimenduse aste = tegevusvõimenduse aste * finantsvõimenduse aste    Rentaablussuhtarvud ​iseloomustavad firma finantsedukust ja efektiivsust kasumi               teenimisel. Kasumit võrreldakse erinevate näitajatega: müügikäibega, koguvaraga,               omakapitaliga. 
müügikäibe brutorentaablus = brutokasum / müügikäive 
*  ​brutokasum = müügikäive - kaupade omamaksumus  müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügikäive 
kasum aktsia kohta ​ehk ​aktsiakasum ​(​EPS ​) = (puhaskasum – eelisdividendid) / perioodi                         keskmine lihtaktsiate arv 
koguvara puhasrentaablus  ​(​ROA ​)​ = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara  omakapitali puhasrentaablus  ​(​ROE ​)​ = puhaskasum / omakapital   
Aktsiate väärtusnäitajaid ​kasutatakse aktsiate turuhinna analüüsimisel ning               investeerimisotsuste langetamisel. 
hind-tulu suhtarv  ​(​P/E ​)​ = aktsia turuhind / kasum aktsia kohta  dividendimäär = dividend aktsia kohta / aktsia turuhind 
dividendi väljamaksekordaja = dividend aktsia kohta / aktsiakasum = dividendi kogusumma /                         puhaskasum 
lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv 
--- 
Rahakäibe analüüsimist on soovitatav alustada rahakäibe aruande struktuurianalüüsiga.                 Üldreegel: madala kvaliteediga tulu ja kasum vähendavad firma turuväärtust. 
müügitulu kvaliteedikordaja = müügilaekum / müügitulu 
kasumikvaliteedi kordaja = rahajäägi muutus põhitegevusest / ärikasum   
*  ​madala kvaliteediga on tulu ja kasum, mis on saadud tänu arvestusmetoodikale (ei kaasne raha laekumist)  --- 
Finantsaruandeid analüüsima asudes peab analüütik kõigepealt selgelt teadvustama, millist huvirühma                     ta esindab ja mis on analüüsi eesmärk. ​Lühiajalised kreeditorid huvituvad raha õigeaegsest                         laekumisest (likviidsussuhtarvud, varude käibesagedus, ostjate debitoorse võla laekumissagedus),                 pikaajalised kreeditorid ​on huvitatud firma pikaajalisest maksejõulisusest (võõrkapitali osatähtsus,                   omandikordisti, intressikulude kattekordaja), ​investorid ​on huvitatud firma jätkusuutlikkusest ja                   pikaajalise kasumi teenimise võimest (aktsiakasum, hind-tulu suhtarv, dividendimäär, dividendi                   väljamaksekordaja),  ​juhtkonda ​huvitavad peamiselt toimimis-, võimendus- ja rentaablussuhtarvud.    50 


  10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS  Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.  ---  MÕISTE:  investeeringute eelarvestamine ​- otsuste langetamise protsess projektidesse tehtavate                 investeeringute kohta. 
---  Investeeringute ​ehk ​kapitaalmahutuste eelarvestamise käigus võrreldakse projektist               saadavaid tulusid projekti maksumusega. Seejärel võrreldakse erinevaid               investeerimisvõimalusi omavahel, et valida kõige kasulikum projekt. 
 
Tasuvusaeg ​näitab, kui palju aega kulub esialgsete väljaminekute korvamiseks ehk kui                       kiiresti projekt esialgselt kulutatud raha tagasi toob. Tavaliselt väljendatakse tasuvusaega                     aastates. 
tasuvusaeg = investeering / aasta netolaekum 
 
Arvestuslik rentaabluskordaja ( ​ARR ​) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum                 investeeringult. 
arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum / keskmine investeering 
 
Nüüdisväärtus näitab tulevikus saadava (makstava) raha väärtust täna. ​Puhasnüüdisväärtus                   ( ​NPV ​) võrdub projekti sissetulekute (laekumiste) nüüdisväärtuste summa ja väljaminekute                   nüüdisväärtuste summa vahega. Kõik projektist tulenevad laekumised taandatakse                 nüüdismomendile ja nendest lahutatakse investeeringu maksumus. 
--- 
Allüksuste ja toodete kasumi ning rentaabluse analüüsi eesmärgiks on määratleda ja                       analüüsida tegureid, mis mõjutavad kasumi ja rentaabluse kujunemist ja juhtimist ning                       analüüsida juba tehtud investeeringute tasuvust. Peamised ​allüksuste kasumi ja rentaabluse                     hindamise alusnäitajad ​ on järgmised:  ● investeeringute rentaablus ( ​ROI ​);  ● majanduslik lisandväärtus ( ​EVA ​);  ● jääkkasum. 
 
Valemid: 
ROI = investeering / kasum 
EVA = ärikasum peale makse − (kapitali hind * investeeritud kapital) 
jääkkasum = puhaskasum − (kapitali hind * varad) 
 
Kapitali kaalutud keskmine hind ( ​WACC ​) on tulumäär, mida ettevõte eeldatavasti keskmiselt maksab                         kõigile oma finantseerijatele. Kapitali hind kujuneb oma- ja võõrkapitali hindade kaalutud                       keskmisena.  51 


  ÜLESANNE:                                     ​[antud ülesanded võib lugeda ka järgmise peatüki ‘11. Vastutuskeskused’ ülesanneteks]  Tootmisettevõte koosneb allüksustest, kelle varadesse on investeeritud alljärgnevalt (tuhandetes eurodes).                     Lähtudes väljaarvutatud toodete ja teenuste sisemistest hindadest, panustab iga allüksus ettevõtte kasumisse                         järgnevalt (tuhandetes eurodes):    Oletame, et ettevõtte kapitali keskmine hind (WACC) on 12%. Arvutada investeeringurentaablus (ROI) ja EVA.                             Milline allüksus on edukaim? Kas hinnang muutuks, kui ettevõtte kapitali hind oleks 14%?    LAHENDUS:   Allüksus  Investeering  Kasum  ROI ​ ​(kasum/investeering)  EVA  EVA ( ​WACC=14%​)  A  200  30  15,0% ​ ​(=30/200)  6 ​ (=30-12%*200)  2 ​ (=30-14%*200)  B  300  45  15,0% ​ ​(=45/300)  9 ​ (=45-12%*300)  3 ​ (=45-14%*300)  C  250  35  14,0% ​ ​(=35/250)  5 ​ (=35-12%*250)  0 ​ (=35-14%*250)  D  350  40  11,4% ​ ​(=40/350)  -2 ​ (=40-12%*350)  -9 ​ (=40-14%*350)  *  ​EVA arvutamise valem:  EVA = kasum - WACC * investeering  Kõige edukam on allüksus B (kõige kõrgem EVA). Kui ettevõtte kapitali hind oleks 14%, siis oleks                                 endiselt kõige edukam B, WACCi tõusu tulemusena aga lisandväärtus väheneks. 
--- 
ÜLESANNE: 
Ettevõttel on kaks üksust ning nende tegevusedukus on vaatluse all. Üksus A on viimasel perioodil teeninud                                 kasumit 35 000 eurot ja tema varade suuruseks on 150 000 eurot. Üksusel B on vastavad näitajad 70 000 eurot ja                                           325 000 eurot. Kapitali hinnaks on hetkel 15%. Arvuta mõlema üksuse investeeringurentaablus ja jääkkasum. 
 
LAHENDUS:   Allüksus  Varad  Kasum  Investeeringu rentaablus  Jääkkasum  A  150 000  35 000  23,3% ​ ​(=35000/150000)  12 500 ​ ​(=35000-15%*150000)  B  325 000  70 000  21,5% ​ ​(=70000/325000)  21 250 ​ ​(=70000-15%*325000)  *  ​jääkkasum = kasum - (kapitali hind * varad)  --- 
NÄIDE KAPITALI KAALUTUD KESKMISE HINNA EHK  ​WACC ​ LEIDMISEST:  Ettevõttel on kaks toodet: A ja B. Firma varade suurus on 3 500 000 eurot, pikaajalised kohustised                                   (intressimäär 12%) 600 000 eurot ja omakapital 1 200 000 eurot. Omakapitali nõutav tulumäär on                               18%. Pikaajalistest kohustistest on tootega A seotud 1/3 ja omakapitalist 500 000 eurot.    Valem  ​WACC  ​leidmiseks toote kohta (Eestis ei pea arvutuses arvestama ettevõtte tulumaksumääraga):      Toode  Ettevõtte  omakapital  .. tootega  seotud  Ettevõtte  kohustised  .. tootega  seotud  Tooteks  investeeritud  kapital  Omakapitali  hind  Laenukapitali  hind  WACC  A  1 200 000  500 000  600 000  200 000  700 000  18%  12%  16,3%  B  1 200 000  700 000  600 000  400 000  1 100 000  18%  12%  15,8%  • Toote A WACCi leidmine: ettevõtte omakapital on 1 200 000 eurot, tootega A on sellest seotud 500 000 ning omakapitali                                           hind (nõutav tulumäär) on 18%; ettevõtte kohustised on 600 000 eurot, tootega A on sellest seotud 1/3 ehk 200 000 eurot                                           ning laenukapitali hind (intressimäär) on 12%; tooteks investeeritud kapital on sellega seotud omakapitali ja kohustiste                               summa ehk 700 000; WACC on  ​16,3%​ [=(500000/700000)*18%+(200000/700000)*12%].    52 


  11. VASTUTUSKESKUSED  Paljud suured organisatsioonid on detsentraliseeritud. Detsentraliseerimine tähendab               organisatsiooni allüksustele teatud autonoomia andmist juhtimisotsuste langetamisel. 
--- 
MÕISTE:  vastutuskeskus ​- organisatsiooni allüksus, mille juht on aruandekohustuslik temale alluva                     allüksuse tegevuse teatud finantstulemuste kohta. 
--- 
Vastutuspõhises arvestuses ​on rõhk sellel, kes kulutas raha ja kuidas seda kulutati, mitte aga                             sellel, kui suured kulud olid. Vastutuspõhise arvestuse peamine eesmärk on ära kasutada                         detsentraliseerimise eelised, minimeerides seejuures kulusid.   
Detsentraliseerimise  ​positiivsed ​küljed:  1. Otsused langetatakse kiiremini. 
2. Probleemide viimiseks vastutuskeskusteni suured probleemid ositatakse. Selle tulemuseks on                   väiksemad, paremini käsitletavad ja juhtidele arusaadavad probleemid.  3. Organisatsiooni allüksuse juht on oma valdkonna asjatundja. Tal on nii erialased oskused kui ka                             vajalik info, mis võimaldab allüksust efektiivselt juhtida.  4. Allüksuste juhtidele autonoomia andmine võimaldab neid treenida kõrgemate ametikohtade tarvis. 
5. Juhid, kel on mingisugunegi otsustusõigus, on tavaliselt palju rohkem motiveeritud kui nende                         täitjatüüpi ametikaaslased.  6. Paljude allüksuste juhid hakkavad otsuste langetamisel lähtuma kasumist, mitte aga sellistest                       suhteliselt kitsarinnalistest näitajatest nagu omahind või kogutulu.  7. Mõnede otsuste langetamisõiguse delegeerimine madalama taseme juhtidele võimaldab                 tippjuhtidel hoida kokku aega ning rohkem kontsentreeruda strateegilisele juhtimisele ja                     mitterutiinsete otsuste langetamisele.  8. Otsuste langetamisõiguse jagunemine suurema arvu isikute vahel jätab rohkem aega otsuste                       optimeerimiseks.   
Detsentraliseerimise  ​negatiivsed ​küljed:  1. Detsentraliseeritud organisatsioonides töötavad juhid lähtuvad otsuste langetamisel sageli oma                   allüksuse huvidest (nii-öelda “oma mätta otsast”), mitte aga ettevõtte kui terviku huvidest.                         Toimingud, mis suurendavad kasumikeskuse kasumit, võivad vähendada firma kui terviku                     kasumit. Detsentraliseerimine kätkeb potentsiaalset konflikti allüksuste ja keskuse vahel ning                     allüksuste endi vahel.  2. Autonoomsete allüksuste juhid kalduvad ületähtsustama lühiajalist efekti. 
3. Autonoomsete allüksuste juhid (eriti kasumikeskuste juhid) alahindavad mitterahalisi eesmärke. 
4. Otsustamise delegeerimisega väheneb mingil määral tippjuhtkonna mõjuvõim (kontroll),                 autonoomsete allüksuste tegevust on raskem koordineerida. Suureneb risk, et tippjuhtkond kaotab                       kontrolli firma toimimise üle. Seetõttu tuleb detsentraliseeritud juhtimisega firmades teha                     täiendavaid kulutusi madalama taseme juhtide tegevuse jälgimiseks ning (vajadusel) õigeaegseks                     sekkumiseks.  5. Konkureerivate detsentraliseeritud üksuste juhtide koostöö- ja suhtlemistahe on väiksem.                   Detsentraliseerimises peitub potentsiaalne konfliktioht eri tüüpi vastutuskeskuste juhtidele.  6. Autonoomsete allüksuste juhte tuleb (sageli konkursi korras) valida ja koolitada, see on aga                           aeganõudev ja kulukas tegevus.  7. Detsentraliseeritud organisatsioonis võib esineda mõnede funktsioonide asjatut dubleerimist. 
8. Autonoomsete allüksuste ja nende juhtide töö hindamine on sageli üpris keeruline.  53 


  Vastutuspõhise arvestussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on järgmised kolm                 põhitingimust ​:  1. Organisatsiooniline struktuur on hästi välja arendatud. Kõigi tasemete juhtide õigused ja                       vastutus on selgelt määratletud, arusaadavad ja omavahel tasakaalus.  2. Tulude, kulude ja investeeringute hindamise normnäitajad peavad olema hästi                   defineeritud ja selgesti välja toodud.  3. Vastutuspõhise arvestuse aruanded (tegevuse aruanded) peavad sisaldama ainult selliseid                   näitajaid, mis on vastutuskeskuse juhi poolt mõjutatavad (kontrollitavad), kuid seal peaks                       sisalduma ka muu info, mis võib juhile huvi pakkuda.   
Vastutuspõhine arvestussüsteem tugineb ​vastutuskeskustele ​ehk ​vastutusüksustele​.             Vastutuskeskuste loomine on juhtimise detsentraliseerimise kindel tunnus. ​Vastutuskeskuste                 tüübid ​ on järgmised:  ● kulukeskused; 
● tulukeskused; 
● kasumikeskused; 
● investeerimiskeskused. 
 
Kulukeskus ​ehk ​kuluüksus ​on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja                       aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse väljaminekute eest. Tal pole võimalik mõjutada                     müüki ja turustusosakonna tööd. Etteplaneeritud kuludega vastutuskeskuses ehk                 standardkulukeskuses on kulud eelnevalt piiritletud. Muudetavate kuludega vastutuskeskuses                 ehk suvakulukeskuses ei ole kulud eelnevalt piiritletud. 
*  ​kulukeskused on näiteks remondiosakond masinatehases ning ettevõtte raamatupidamisosakond   
Tulukeskus ​ehk ​tuluüksus ​on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja                       aruandekohustuslik talle alluva allüksuse tulu (sissetulekute) eest, kuid ta ei kontrolli temale                         alluva allüksuse poolt müüdavate toodete ja/või teenuste tootmis- ja/või soetuskulusid.                     Tänapäeva äripraktikas on puhtakujulisi tulukeskusi raske leida, enamik tulukeskuste                   juhtidest vastutab ka mõningate kulude eest. 
*  ​tulukeskused on näiteks tootmisettevõtte müügiosakond ning kaubamaja jalatsiosakond   
Kasumikeskus ​ehk ​kasumiüksus ​on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja                       aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse kasumi eest. Kuna kasum tekib tulude ja kulude                         vahena, on kasumikeskuse juht tegelikult vastutav nii talle alluva (all)üksuse tulude kui ka                           kulude eest. See tähendab, et kasumikeskus on kaasatud müügiprotsessi. 
*  ​kasumikeskus on näiteks ettevõtte toitlustuskohtade ketti kuuluv restoran   
Investeerimiskeskus ​ehk ​investeerimisüksus ​on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on                   vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse kasumi (seega nii tulude kui ka                         kulude) ja tehtud investeeringute eest. Kuna investeerimiskeskuse juhil on õigus langetada                       investeerimisalaseid otsuseid, tuleb tema ja talle alluva allüksuse töö hindamisel teenitud                       kasumi kõrval arvesse võtta ka investeeringute efektiivsus. 
*  ​investeerimiskeskus on näiteks suure detsentraliseeritud organisatsiooni divisjon  54 


  Vastutuskeskuste  ​iseloomulikud jooned​:  Tegurid  Vastutuskeskused  Kulukeskus  Tulukeskus  Kasumikeskus  Investeerimiskeskus  Vastutuskeskuse  juhtkonna poolt  mõjutatavad  Kulud  Tulud  Kulud, tulud, kasum  Kulud, tulud, kasum  ja investeeringud  Vastutuskeskuse  juhtkonna poolt  mittemõjutatavad  Tulud,  investeeringud  Kulud,  investeeringud  Investeeringud  –  Arvestussüsteemi  poolt mõõdetavad  Kulud võrreldes  mingi eesmärgiga  (tavaliselt plaaniga)  Tulu võrreldes  mingi eesmärgiga  (tavaliselt plaaniga)  Kasum võrreldes  mingi eesmärgiga  (tavaliselt plaaniga)  Investeeringu-  rentaablus võrreldes  mingi eesmärgiga  (tavaliselt plaaniga)  Hindamismeetodid  1) ​ Võrdlemine eelmiste  perioodidega  2) ​ Võrdlemine  analoogiliste  allüksustega  3) ​ Võrdlemine  normatiivsete kuludega  1) ​ Võrdlemine eelmiste  perioodidega  2) ​ Müügimahu ja hinna  muutumine  3) ​ Müügistruktuuri  muutumine  1) ​ Müügimahu  muutumine  2) ​ Müügistruktuuri  muutumine  3) ​ Müügihinna  muutumine  4) ​ Kulude muutumine  1) ​ Investeeringu-  rentaablus  2) ​ Jääkkasum  Arvestussüsteemi  poolt  mittemõõdetavad  Tegevusedukuse  muud mõjurid  kulude kõrval  Tegevusedukuse  muud mõjurid  tulude kõrval  Tegevusedukuse  muud mõjurid 
kasumi kõrval  Tegevusedukuse  muud mõjurid 
investeeringu-  rentaabluse kõrval   
Vastutused: 
● tootmisosakond ​- mitte ületada toodete põhimaterjali koguseid ja töötunde ühiku kohta                       normidega võrreldes, mitte ületada lisakulusid eelarvega võrreldes;  ● hankeosakond  ​- tagada tootmismaterjalide hanked eelarvestatud hindadega või soodsamalt;  ● müügiosakond  ​- tagada toodete müük eelarvestatud mahtudega (etteantud ressursikulu piires);  ● turundusosakond ​- teostada toodete tutvustusi (läbiräägitud mahtudes, mis peab tagama piisava                       tuntuse) kuluefektiivselt;  ● personaliosakond  ​- teostada vajalikud värbamised ja koolitused (etteantud ressursikulu piires);  ● raamatupidamisosakond  ​- teostada vajalikud jooksvad tegevused (etteantud ressursikulu piires);  ● juhtimine  ​(kasumikeskus) - tagada ettevõtte eelarvestatud ärikasumi saavutamine.   
Enamkasutatavad meetodid firma üksuste tegevuse hindamiseks: 
● müügikäibe rentaablus = kasum / müügikäive  - Müügikäibe rentaablust arvutatakse nii puhaskasumist kui ka ärikasumist lähtudes, sõltuvalt                     valikust on tegemist kas müügikäibe puhasrentaabluse või müügikäibe ärirentaablusega.  ● vararentaablus = kasum / koguvarad  - Ka vararentaabluse arvutamise puhul on levinud nii puhaskasumi kui ka ärikasumi                       kasutamine; vararentaablus kui näitaja iseloomustab vara kasumi genereerimise võimet.  ● omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital  - Arvutamisel lähtutakse reeglina puhaskasumist, kuna see on kasum, mis jääb peale intresside                         tasumist ja tulumaksustamist aktsionäride (osanike) käsutusse.  ● jääkkasum = puhaskasum - (nõutav tulumäär * investeering)  - Nõutavaks tulumääraks võetakse tavaliselt firma (oma)kapitali hind, kuid see võib olla ka                         mingi suvaline etteantud arv, mis juhtkonna arvates on asjakohane.  ● majanduslik lisandväärtus  ​(​EVA ​)​ = ärikasum - (kapitali hind * kasutatud kapital)  - Kuna Eestis on akumuleeritud kasum ettevõtte tulumaksust vabastatud, siis saab lähtuda                       ärikasumist.     55 


  12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED  Juhtimisarvestussüsteem on regulaarselt toimiv, eelnevalt määratletud aruannetel ja muudel                   infoedastusviisidel põhinev süsteem, mis on suunatud organisatsiooni erinevatele                 juhtimistasanditele ning mille baasilt saaksid viimaste juhid vajadusel teha korrigeerivaid                     tegevusi, mis on suunatud organisatsiooni senisest tõhusamale tegutsemisele. 
  Tervikliku aruandlussüsteemi loomise  ​põhialused​:  1. Organisatsiooni terviklik vaade: kõik üksused annavad jooksvalt oma panuse firma                     eesmärkide saavutamisele. See panus on eelnevalt tuletatud ja määratletud.  2. Selle panuse (pideva väljundi) maht peab olema mõõdetav. 
3. Eelarve eraldamine üksustele kui teatavate funktsioonide pidevatele täitjatele võtab                   arvesse väljundi mahte ja nende muutusi.  4. Väljundite suurused tuletatakse aastastest tegevuskavadest. 
5. Väljundite tagamine üksuste poolt peab firmat viima arengus lähemale eesmärkide                     saavutamisele.   
Iga üksuse kohta peaks eksisteerima kokkuvõtlik “üksuse kaart”, mis sisaldaks: 
● funktsioonide kirjeldust, nende väljundeid ja mahte eelnevatel ja sihte tulevaks aastaks; 
● väljundi kvaliteeti iseloomustavad näitajaid eelnevatel ja tuleval aastal koos                   sihtväärtustega;  ● arenduseesmärke tulevaks aastaks koos mõõdikute ja sihtväärtustega; 
● eelnevate aastate tegelikke kulusid üksuse ja võimalusel väljundite kohta. 
 
Juhtimisarvestussüsteemi struktuur ​moodustub organisatsiooni eesseisvatest, ositatud             eesmärkidest ja struktuuri komponentidest, mille toel jõuda eesmärkide saavutamiseni. 
 
Juhtimisarvestussüsteemi komponendid ​:  ● Eesmärk ​(tulenevad strateegiast või muust tegevuskavast ja muudavad selle konkreetsemaks,                     peab võimaldama hilisemat ajalist ja tegevuselist jaotamist ning peavad seda selgelt väljendama,                         mida soovitakse saavutada);  ● Mõõdik  ​(nende abil mõõdetakse eesmärgi saavutamist, kaasneb iga eesmärgiga);  ● Sihtväärtus  ​(mõõdiku püüeldav tase, arvuline, kaasneb iga mõõdikuga);  ● Põhiprotsess  ​(tegevuste jada, mille elluviimise järgselt mõõdiku sihtväärtus saavutataks);  ● Tegevused  ​(põhiprotsessi osa, kajastab eelnevalt määratletud elluviimist vajavaid tegevusi);  ● Tegevuste väljundid ​(kajastab tegevuste tulemusi (sageli 0/1), mis viivad välja eesmärgi                       mõõdiku sihtväärtuse saavutamiseni, kaasneb iga tegevusega);  ● Tegevuste sisendid ​ ​(kajastab ressursse, mis peavad olema piisavad tegevuste elluviimiseks);  ● Info kogumine, analüüsimine ja edastamine 
● Korrigeerivate tegevuste planeerimine ja elluviimine 
  aruandlussüsteem = eesmärgi seadmissüsteem + jälgimissüsteem  56 


  Regulaarse juhtimisinfo sisu määratlemine:  Operatiivne  tegevusedukus  Kasumlikkused: ​ tooted/teenused, tootegrupid, brändid, piirkonnad,  müügikanalid 
Tulud/kulud: ​ tulud ja kulud struktuuriüksuste lõikes  Kasumiaruanded ​: nii osade (üksuste, piirkondade) kui ettevõtte terviku kohta  Maksevõime: ​ maksevõime tase, debitoorse võla suurus, varude käibesagedus  Mitterahalised näitajad: ​ toimivad kui tulevase tulu loojad (nt kliendirahulolu,  kaebuste arv) või kulude tekitajad/vähendajad (töötajate rahulolu, 
tööjõuvoolavus).  Strateegiline  tegevusedukus  Strateegia elluviimisega seonduv: ​ eesmärkide mõõdikute sihtväärtused  võrreldatuna tegelikega   
Aruanne struktuuriüksuse juhtimisliku ja majandusliku tegevusedukuse esitamiseks:    Kommentaar:  Müügitulu  üksuse poolt teenitud müügitulu  − Kontrollitavad kulud  ainult need kulud, mida üksuse juht suudab mõjutada  = Kontrollitav kasum  (juhtimislik) kasum, mida üksuse juht on suutnud mõjutada  − Kontrollimatud kulud  välditavad kulud (nt kulum), mis kaoksid või väheneksid üksuse sulgemisega  = Üksuse majanduslik kasum  üksuse majanduslik, tema poolt panustatud kasum  − Allokeeritud üldkulud  firma üld- ja halduskulud, ei kao üksuse sulgemisega  = Üksuse kasum  üksuse loodud (äri)kasum   
Juhtimisarvestussüsteemi arendamise põhimõtted: 
1. Strateegiliste eesmärkide seadmine ​(süsteem peab pakkuma infot tegevuste (strateegiate)                   alternatiivsete variantide kohta nii, et saaks valida efektiivselt strateegilisi eesmärke, mis toetavad                         ettevõtte omanike eesmärke).  2. Keskpikk planeerimine (süsteem peab pakkuma infot alternatiivsete tegevuste omaduste kohta                     nii, et neid saab efektiivselt valida, jõudmaks välja strateegiliste eesmärkideni).  3. Lühiajaline planeerimine (süsteem peab pakkuma infot alternatiivsete tegevuste omaduste kohta                     nii, et neid saab valida, jõudmaks välja efektiivselt valitud taktikateni).  4. Väljundid ​(süsteem peab pakkuma aruandeid, mis toetavad planeerimist ja otsustamissüsteemi                     efektiivselt).  5. Andmebaasid ​(süsteem peab pakkuma ja säilitama efektiivselt andmebaasides infot, et anda                       väljundeid, mida vajatakse).  6. Arvutusreeglid ​(andmebaasides säilitatava info arvutusreeglid peavad olema seda laadi, et nad on                         arusaadavad ja aktsepteeritavad otsustajate poolt).  7. Infosüsteemi sisendid ​(arvutusreegliteks vajalik info peab olema efektiivselt                 juhtimisarvestussüsteemi ette antud).  8. Infosüsteemi kogumine (info, mis on ette antud sisendina infosüsteemi, peab olema kogutud nii                           efektiivselt kui võimalik).  9. Põhisündmused ​(põhisündmused peavad olema jälgitavad piisava täpsusega ja aja jooksul, mis                       on piisavalt lühike, et jõuda reageerida).   
* (1. + 2. + 3.) =  ​planeerimise ja otsustamise süsteem  * (4. + 5. + 6. + 7. + 8. + 9.) =  ​jälgimise süsteem  --- 
Tasakaalustatud tulemikaart ​on kaasaegne kavandamis-, organiseerimis- ja juhtimisvahend, mis                   mõõdab ettevõtte pikaajalistest eesmärkidest tuletatud üksiktöötaja või tiimi eesmärkide täitmist,                     kusjuures töötaja või tiimi lühiajalised eesmärgid on tasakaalustatud tema pikaajaliste eesmärkidega.                       See on strateegia elluviimise (töö)vahend ( ​eesmärgid – mõõdikud – sihtväärtused – tegevuskavad ​).  57 


    Hüpoteesid põhjuste ja tagajärgede seoste kohta: 
1. Arenguvaldkond: kui töötajad on motiveeritud ja väljaõpetatud, siis sisemised protsessid                     parenevad.  2. Sisemiste protsesside valdkond: kui sisemisi protsesse on parendatud, siis toote või teenuse                         kvaliteet tõuseb ja tellimuse täitmise õigeaegsus paraneb, kliendi rahulolu tõuseb.  3. Kliendivaldkond: kui kliendid on rohkem rahulolevad, siis nad on lojaalsemad, mis tõstab müüki. 
4. Finantsvaldkond: kui müük kasvab, siis efektiivsus kasvab ja luuakse rohkem lisandväärtust. 
 
Valdkondade peamised (levinumad) mõõdikud:  Arenguvaldkond  Sisemiste protsesside valdkond  ● juhtide kompetentsus 
● töötajate rahulolu ja kõrge moraal 
● hea haridustase ja pidev koolitus 
● toodangu ja meetodite uuendamine  ● toodangu kõrge kvaliteet 
● innovatiivsus 
● kõrge tööviljakus 
● toimimistsükli pikkus  Kliendivaldkond  Finantsvaldkond  ● turuosa ja selle suurenemine 
● klienditeenindus 
● toodangu või kauba õigeaegne tarnimine 
● teenuse õigeaegne osutamine 
● klientide rahulolu 
● kaubamärgi tuntus  ● omakapitali tootlus 
● müügikäibe kasv 
● kasumi kasv 
● dividendide kasv 
● krediidireiting (ja võlakirjade reiting) 
● rahakäive ja kassapõhine kasum 
● aktsiahinna tõus   
    58 


  TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED  JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 
1. Õige on, et ​juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende                           eesmärkide saavutamise eest ​.  2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info ​koostamisel                   kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud ​.  3. Juhtimisarvestuse põhieesmärk on ​varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks                   kasuliku infoga ​.  4. Vastamine küsimustele “Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab?” on näide  ​kavandamisest​.  5. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited  ​controllingust ​.   
KULUDE LIIGITAMINE 
1. Kulud liigitatakse muutuv-, püsi- ja segakuludeks ​kogukulude ja järelikult alternatiivsete                     otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks ​.  2. Inventeeritav kulu loetakse lõplikuks kuluks  ​perioodil, mil see tehakse​.  3. Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt: ​põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise                 lisakulud ​ ning ​põhimaterjal ja töötlemiskulud​.  4. Põhimaterjalikulu on  ​tootmiskulu ​ja ​esmaskulu​.  5. Kui kulukäituri maht muutub, siis ​ühiku muutuvkulud jäävad samaks, kuid muutuvad                       püsikulud ühiku kohta ​.  6. Turunduskulud on  ​perioodikulud​.  7. Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on ​tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui                       kuluobjekt on varustusosakond ​.   
KULUDE KÄITUMINE 
1. Olulisusvahemiku tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus ​tooteühiku muutuvkulud ja                         püsikulude kogusumma jäävad konstantseks ​.  2. Tootmispinna kuurent on  ​esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu​.  3. Astakkulu ​on segakulu erijuhus ning ​sarnaneb segakulule vähese ulatusega                   olulisusvahemikus ​.  4. Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida  ​muutuvkulusid tooteühiku kohta​.  5. Kulude täpne prognoosimine pole oluline  ​finantsaruannete koostamiseks​.  6. Heas Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide                             astakkuludest ​.  7. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires, ​muutuvad muutuvkulude kogusumma ja                   püsikulud ühiku kohta ​.  8. Segakulude kogusumma  ​suureneb tegevusmahu suurenedes​.   
KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 
1. Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis ​summaarne piirkasum ületab püsikulude                     kogusummat ​.  2. Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult  ​kõrge tegevusvõimendusega​.  3. Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja  ​tooteühiku muutuvkulud vähenevad​.  4. Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsikulud ei muutu, siis ​ühiku                             piirkasum suureneb ja piirkasumimäär ei muutu ​.  5. Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei                       avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et                     juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum ​.  6. Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis ​tulude ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks                     erinevate tegevusmahtude juures ​.  7. Piirkasumimäär suureneb alati, kui  ​väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe​.  59 


  OTSUSTE LANGETAMINE 
1. Firma on valiku ees: kas asendada vananenud seade uuega või mitte. Kui jätta arvesse võtmata                               tulumaksustamine, on vana seadme jääkmaksumus  ​pöördumatu kulu​ ning ​ebaoluline kulu​.  2. Lisatellimuse aktsepteerimisel puhaskasum suureneb, kui lisatellimusest saadav tulu on suurem                     kui  ​tellimuse täitmise inkrementaalkulu​.  3. Oletame, et tootmise püsikulud ei muutu. Otsustamaks, kas plaanivälisel tellimusel rakendada                       erihinda, tuleb võrrelda ​müügitulu eeldatavat muutumist muutuvkulude eeldatava                 muutumisega ​.  4. Inkrementaalkulude ja -tulude analüüsimisel tavaliselt ei vaadelda ​püsikulusid ​ega                   pöördumatuid kulusid ​.  5. Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui                         tellimuse täitmisega seotud piirkulu ​.  6. Otsustamaks, kas jätkata vana seadme kasutamist või temast loobuda, on oluline ​vana masina                           turuväärtus momendil ​.  7. Kui täiendava (plaanivälise) tellimuse hinna määramisel võetakse arvesse ainult tootmise                     diferentsiaalkulud, siis eeldatakse, et ​lisatellimuse aktsepteerimine ei mõjuta tavalist                   igapäevast müüki ​.  8. Otsuste langetamisel on kõige parem kasutada  ​muutuvkulusid, mis tuleb katta​.   
EELARVESTAMINE 
1. Kassaplaan tuleb koostada enne  ​eelarvestatud raamatupidamisbilanssi​.  2. Põhitegevuse koondplaani koostamine lõpeb  ​eelarvestatud kasumiaruande koostamisega​.   
FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 
1. Kui käibevara kogusumma oli suurem kui lühiajaliste kohustiste kogusumma, siis kreditoorse                       lühivõla tasumine aruandeperioodi viimasel päeval ​suurendab lühivõlgade üldise kattekordaja                   arvväärtust ​.  2. Liigsetele kauba- ja tootmisvarudele viitab kõige paremini ​lühivõlgade üldise kattekordaja                     suurenemine koos happetesti arvväärtuse samaaegse vähenemisega ​.  3. Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust                       suurendaks  ​kreditoorse lühivõla äramaksmine​.  4. Kui firma A kasutab varude hindamisel FIFO-meetodit ja firma B kaalutud keskmise meetodit                           hindade pideva tõusu tingimustes, siis  ​firma A varude käibesagedus on väiksem kui firmal B​.  5. Nendele investoritele, keda huvitab rohkem jooksva tulu saamine kui kapitali pikaajaline kasv, on                           suurima tähtsusega  ​dividendimäär​.  6. Firma poolt kasutamata laenulimiidid peaksid kõige rohkem huvi pakkuma ​lühiajalistele                     kreeditoridele ​.  7. Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis                     põhjuseks võib olla  ​maa soetamine aruandeperioodi lõpul​.  8. Ostjate debitoorse võla käibeväldet suurendab kõige tõenäolisemalt  ​raha aeglasem laekumine​.  9. Kui vaatamata müügikäibe puhasrentaabluse tõusule varade käibesiduvus langes, võis põhjuseks                     olla  ​uue hoone soetamine majandusaasta lõpul​.   
VASTUTUSKESKUSED 
1. Vastutuspõhise arvestuse eesmärk on ​juhte motiveerida ja kontrollida ​ning ​aidata juhte                       hinnata ​.  2. Kasumikeskusi ​saab kasutada nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud                 juhtimisstruktuuriga organisatsioonides ​.  3. Investeerimiskeskuse põhieelis seisneb selles, et ​ta tagab põhjaliku, kõikehõlmava mõõtmise                     üksuse tegevuse hindamiseks ​.  4. Vastutuspõhine arvestus kujutab süsteemi, mis hindab vastutuskeskuste plaane ja toimimist.                     Sellisena  ​mõjutab ta inimeste käitumist​.  60