Indias ja Hiinas olid tugevad tulemused. Kogu Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tulude kasv oli 7%. BO 30. septembril 2016 lõppenud aastal oli brutotulu 7,6 miljardit USA dollarit. See kujutab endast püsivate vahetuskurssidega võrreldes 8% -list kasvu aastas. Ameerikas käibekasv 2016 aastal oli 9%. Väiksema osakaaluga 2016 aastal oli Euroopa 5,8%'ga. BO'l toimus suurem kasv Aasia ja Vaikseookeani piirkonnas, milles oli 9,8%. Joonis 1. BO regioone müügitulu 2016a. Joonis 2 PC regioone müügitulu 2016a. 2 BO müük regiooniti 2016. a (%) Ameerika AASIA JA VAIKSE OOKEANI 34% PIIRKOND 51% 15% EUROOPA,
Suhtarvud – püüavad iseloomustada mitu korda su kulud, tulud jne käibivad. Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva)
inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise
Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA
Palun näidake lahendus ja loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 PIIRKASUMIARUANNE Kokku Ühe ühiku kohta
8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
.lõpetamata toodangu varude muutus - muutuvkulud ..valmistoodangu varude muutus - muutuvkulud ..oma tarbeks valmistatud põhivara - muutuvkulud ..kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt - muutuvkulud Muud ärikulud - segatüüpi kulud ..kahjum põhivara müügist - muutuvkulud Finantskulud - segatüüpi kulud ..intressikulu - püsikulu Ettevõtte tulumaks - muutuvkulud 9 Müügitulu, muutuv-, püsi- ning segatüüpi kulude dünaamika ja varieeruvus. Müügitulu keskmine näitaja on 10 606 058 krooni tuhat krooni, standarthälve on 2 714 410. Keskmised muutuv- ja püsikulude keskmised näitajad on vastavalt 6 629 115 ja 2 309 723 tuhat krooni. Standardhälbed olid vastavalt 1 263 516, 839 208 ja 572 930. Müügitulu, muutuv-, püsi- ja segatüüpi kulud, tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Graafikult võime välja lugeda, et müügitulu kui ka kulud on kasvanud.
- 7 311,6 114 411,3 77 020,3 50 460,9 195 815,6 50 460,9 195 815,6 164 872,2 272 835,9 3 100,4 3 100,4 310,0 310,0 184 861,0 201 183,8 57 004,0 46 529,0 245 275,4 251 123,3 410 147,6 523 959,2 Kasumiaruanne, 2005-2009 (tuh. kr) 5 6 7 Kasumiaruande skeem I Müügitulu Muud ärituIud Äritulud kokku Varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud Kaubad, toore, materjalid Mitmesugused tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Pensjonikulu Tööjõukulud kokku Kulum kokku Muud ärikulud Ärikulud kokku Kosumiaruande skeem 2 Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt
Kasumiaruande analüüs Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamise aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot.
planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500 Kontrolli tegin valemiga ärikasum= piirkasum püsivkulu; 21 300 = x 31 200
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000
2920 Registreerimata aktsia- või osakapital Passiva Registreerimata aktsia- või osakapital 2930 Ülekurss (aazio) Passiva Ülekurss (aazio) 2940 Oma osad või aktsiad Passiva Oma osad või aktsiad (miinus) 2950 Kohustuslik reservkapital Passiva Kohustuslik reservkapital 2960 Muud reservid Passiva Muud reservid 2970 Eelmiste perioodide jaot. kasum (kahjum) Passiva Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 2980 Aruandeaasta kasum (kahjum) Passiva Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 TULUD Tulu 30 Müügitulu Tulu 3000 Kauba, teenuse müük Eestis (18% km) Tulu Müügitulu 3010 Kauba müük Eur.Liitu (0% km) Tulu Müügitulu 3011 Teenuse müük Eur.Liitu (0% km) Tulu Müügitulu 3020 Kauba eksport Tulu Müügitulu 3021 Teenuse eksport Tulu Müügitulu 3040 Müügitulu (5% km) Tulu Müügitulu 3050 Muu müügitulu (18% km) Tulu Müügitulu 3060 Maksuvaba müügitulu Tulu Müügitulu 3099 Ümardused müügil Tulu Müügitulu 35 Muud äritulud Tulu 351 Kasum põhivara müügist Tulu
Kaupade hindade x x muutus 2. Uue tehnoloogia x juurutamine 3. Moe muutus kaubale x x 4. Tarbijate x x tulu muutus Ülesanne nr. 3 Algandmed: Jäätise hind, $ Nõudluse maht, tuh. Müügitulu, tuh $ Nõudluse elastsuse portsjoni näitaja 2,10 10 21,0 - 1,80 20 36,0 7 1,50 30 45,0 3 1,20 40 48,0 1,66
struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest. Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs. 5 1. ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS XXX OÜ on asutatud aastal 20xx Nimi Perenimi poolt. Põhitegevuseks oli esialgu reklaami vahendamine meedias
03.2017
Võlg/Ebitda
Võlg / EBITDA
Hea<3,5
kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0
väljalaset. See tähendaks ettevõttele 20 000 euro kaotamist. Uue detaili tootmisega kaasneks ka muutuvkulude suurenemine 10 000 euro võrra. Kas ja millistel tingimustel leping sõlmida? 3 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) 4.2. Ettevõtte poolaasta müügieelarves on selline osa: Müügitulu: 50 000 tooteühikut hinnaga à 20 euro, kokku 1 000 000 euro Müügikulud: Reklaam 100 000 Müügijuhi tööjõukulud 80 000 Müügipersonali komandeeringukulud 50 000 Müügiosakonna ruumide rendikulu 10 000 Järgmiseks poolaastaks kavatseb ettevõte laiendada müüki uuel territooriumil, milleks nähakse ette suurendada reklaamikulu 30% võrra, palgata täiendavalt üks müügimees tööjõukuludega 15 000 euro ja suurendada komandeeringukulusid 10% võrra
turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu
12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve) Elektrikulu 320 Võlad tarnijatele 6 31.12.20x1 Arvestati ja maksti töötajatele töötasu
kursus-kaug Ülesanne 1 Ettevõte müüb praegu 10 000üh hinnaga 285kr tk. Üh muutuvkulu on 185kr. Püsikulud moodustavad 750 000kr. Vabad tootmisvõimalused on olemas. Samaaegselt pakutakse tellimust 15 000 tootele tükihinnaga 195kr. Kas tellimus võtta töösse? Püsikulud 750 000 Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr) 1 000 000+ 150 000= 1 150 000 müügitulu nüüd 1 150 000- 750 000(püsikulud)= 400 000kr kasum Jah, tasub toota. Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt). Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem, kui 2,5 kr hamburgeri kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk
(Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2
Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145 Passiva kokku 555285 Kasumiaruanne Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098 Ümardused müügil 2 Kokku 299196 Müügitulu kokku: 299196 Kaubad, toore , materjal , teenused
suurenenud või vähendanud oma laenukoohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. AS STV AS STV bilansist võib näha, et käibevara on 2010. aastal võrreldes eelneva aasta on kasvanud 21% ehk10 596 krooni. Käibevara alt on näha, et enim on kasvanud raha 24% ehk 10 047 krooni ning kõige vähem on kasvanud nõuded 5% ehk 278 krooni. Varud on suurenenud 8%. Üldiselt ei loeta varude suurenemist eriti positiivseks, kuna sellega kaasnevad ladustamise kulud ja müügitulu ei ole antud juhul ka oluliselt tõusnud. Kohustuste poole pealt võib näha, et ettevõttel on ainult lühiajalised kohustused, mis on tõusnud ainult 1% võrra, lühiajaliste võlgade ja ettemaksete arvelt. Omakapital tõusis ise 10% ehk 6693 krooni võrra. AS Starman AS Starman bilansist võib näha, et käibevara on langenud 9% ehk 7 452 krooni võrra. Ainuke positiivne näitaja on varud, mis tõusid 7 259 krooni ning seda võib pidada heaks näitajaks, kuna
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
algjääk 10.01 Müük 10 400 600 6000 15.01 Ost 80 500 700 40 000 20.01 Müük 5 400 600 3 000 20.01 Müük 60 500 700 42 000 31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod)
Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro võib olla väga erinev, siis absoluutne juurdekasv ei võimalda korrektselt võrrelda erineva suurusega firmasid. Objek arenemise kohta annab suhteline juurdekasv, mis tavaliselt esitatakse protsentides.
" Alustaval ettevõttel on võimalik taodelda mitmeid toetusi. Eas-i rahaline toetus või praktilised koolitused või e-õpe. Töötukassa pakub sarnaseid variante aga erinevate toetustega kaasnevad erinevad tingimused, meie firma kahjuks kõigile neile ei vasta ja meil on seetõttu piiratud valik toetusi mida meie saaksime taotleda. Eas-i stardi toetus Toetuse saamisel on ettevõttel kohustus saavutada tulemused, milleks on töökohtade loomine ja müügitulu kasv. Maksimaalne toetus on 15000 või 80% projekti kogu maksumusest. Tingimused: Ettevõte on tegutsenud kuni 24 kuud. Ettevõte peab olema äriregistrisse kantud äriühing. Puudub seotus teiste sama valdkonna ettevõtetega. Juriidilise isiku osalus ettevõttes ei ületa 25%. Ettevõtte töötajate arv on väiksem kui 10.
Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
9 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 % % % % % % % % % % % % % Müügitulu 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 Muud äritulud 2,20 1,57 1,52 1,84 2,01 1,93 2,46 1,90 2,50 2,11 3,77 4,16 5,05 Kulud kokku -99,29 -97,38 -96,95 -101,67 -94,93 -92,00 -93,68 -94,78 -91,57 -91,67 -93,86 -83,60 -94,87 Muud ärikulud -2,48 -1,79 -1,62 -1,55 -1,26 -1,05 -1,05 -1,22 -1,06 -0,66 -0,88 -1,72 -1,26 Ärikasum (-
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
d) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma on konstantsed 3. Kulu-maht-kasum analüüs on otseselt kasulik: a) investoritele ettevõtte aktsia hinna kalkuleerimisel b) kreeditoridele ettevõtte maksevõime analüüsiks c) maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks d) juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit 4. Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas a) müügitulu võrdub kogukulude summaga b) müügitulu võrdub püsivkulude summaga c) müügitulu võrdub muutuvkulude summaga d) müügitulu võrdub ärikasumiga 5. Piirkasum (jääktulu) suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja a) tooteühiku muutuvkulud vähenevad b) tooteühiku muutuvkulud suurenevad c) püsivkulud vähenevad d) püsivkulud suurenevad 6. Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub? Kas:
1. Mis on ettevõtte tootmistüübi määramise aluseks? Ette võtte tootmistüübi määramise aluseks on müügitulu osakaal kogu müügitulust. 2. Millest sõltuvad taimekasvatuse muutuv- ja püsikulud hektari kohta? Muutuvkulud Püsikulud · Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus
Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000 Aruandeaasta kasum 200 766 Omakapital kokku 739 866 PASSIVA KOKKU 1 050 305 31.12.2009 KASUMIARUANNE Skeem 1 Müügitulu 504 000 Kauba, tooraine ja materjalik kulu -196 300 5 000 Muu tegevus kulu -19 004 10 000 Tööjõu kulud Palgakulu -58 699 30 000 Sotsiaalmaksukulu -18 232 0 Põhivara kulum -2 024 30 000 Muu ärikulu -2 000 2 000 Finantstulud ja - kulud
tugineb suurenenud müügitulule. Ettevõtte aruandeperioodil tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem, kuigi ettevõte ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid. Aastal 2013 töötas emaettevõttes ning tütarettevõtetes kokku keskmiselt 757 inimest, kelles insenertehniline pool moodustas 357 inimest. Müügitulu antud aastal oli 173 651 tuhat €. Seega müügitulu ühe töötaja kohta oli: EUR’ 000 173 651 € / 757 inimest = 229,4 Aastal 2012 töötas ettevõttes kokku keskmiselt 764 inimest, müügitulu antud aastal oli 159 422€. 159 422 € / 764 inimest = 208,7 Muutus 2013 ja 2012 aasta vahel = 9,9 % Aastal 2011 töötas ettevõttes kokku keskmiselt 731 inimest, müügitulu antud aastal oli 147 802€. 147 802 € / 731 inimest = 202,3 Muutus 2012 ja 2011 aasta vahel = 3,2 % 4
Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ning need remonditi kuu jooksul. Tekkepõhine garantiieraldis kuu lõpul on 1000 krooni. Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8
hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%). Viimase näitaja vähenemine on väga positiivne, kuna see vähendab võõrkapitali osakaalu kogupassivast. 1.1.2 Kasumiaruanne Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%). Viimaste kasv ei ole positiivne kuid on arusaadav, kuna suurema müügitulu saavutamisega kaasnevad sagedasti ka suuremad kulud. Olulisel määral on suurenenud ka kasum, lausa poole võrra (122,1%) , mis näitab, et ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud
Uuritakse tulude ja kulude siseehitust ning nende muutumist aastaaruannete järgi. Horisontaalanalüüsi abil saab võrrelda kolme järjestikuse aasta kasumiaruandeid ja näidata finantsnäitajate muutumisi antud perioodil. Enamasti võetakse baasnäitajaks võrreldavale aastale eelneva aasta näitaja. Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga.
Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8. Kasumiaruande skeemide 1 ja 2 sisu 9. Kasumiaruande äritasandist ja finantstasandist saadav informatsioon Skeem 2 Nimi Tähis Tehe Vastus Tasand Müügitulu S 1000 000 Äritasand Müüdud -300 000 toodete kulu Brutokasum 1000 000- 700 000 300 000 Turustuskulud -200 000 Amortisatsioo -100 000 Finantstasa nikulu nd Ärikasum Ebit 400 000
1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6. K Arvelduskonto -2000 DK D Kassa +2 000. LS 7. D Põhivara +800.-, D käibemaksu nõue +160
2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200 Müügitulu 1 230 4 Tarnevõla tasumine Võlad tarnijatele 540 Arvelduskonto 540 5 Müüdud kauba soetusmaksumus Kauba kulud 610 Kaup 610
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud
Muutus käibekapitalis 10 20 30 FCFE 90 80 130 Makstud dividendid 0 44 60 Muutus rahajäägis 90 36 70 Rahajääk 90 126 196 b) Prognoositud ettevõtte rahajääk, perioodil 2020-202 Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60.5 66.55 Põhivara inv. 77 84.7 93.17 Inv. puhtasse käibekapitali 144 172.8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56 Intressikandvad laenud 50 25 0 Div. väljamakse kordaja 50% 50% 50%
välja ajas arenenud trendid. Analüüsiks valitakse baasaasta, mille iga aruande rea summa võrdub 100 protsendiga. Iga järgneva aasta ridade summa jagatakse baasaasta summaga. AS Dale LD üleüldine trend paistab olevat suhteliselt stabiilne ja tõusuteel. Valdavalt on suurenenud ettevõtte tulud ja kulud on vähenenud. Vaadeldava kahe aasta jooksul on ettevõtte teeninud mõlemal aastal kasumit. Samuti on suurenenud müügitulu osakaal, mis suurenes 2011 aastal 15%. Üldine majanduslangus, mis näitab juba stabiliseerumise märke, ei mõjutanud eriti AS Dale LD tulemusi. 2011 aasa müügitulu oli kokku 4 042 396 eurot, mis on pea 15% rohkem kui 2010 aastal. Müügitulemusi mõjutas suuremalt osalt toodete müük Soome, mille müügitulu kahekordistus võrreldes 2010 aastaga. Veel müüakse tooteid Valgevenesse ja Eestisse, kuid nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3
Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS,
13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30.jaanuar Müük 30 - 250 a) Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised read: Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum. Kasuatada: · LIFO-meetodit · FIFO-meetodit · Kaalutud keskmise meetodit b) Oletame, et olete firma finantsdirektor. Millist meetodit ja miks kasutaksite, et: · Vähendada tulumaksu · Näidata suuremat kasumit · Tagada tulude-kulude õige vastandamine a) Kasumiaruanne: FIFO (pidev) LIFO (pidev) Kaalutud keskmine
KM võlg 140 Võlg tarnijale 140 Muud ärikulud 240 A/konto 240 Muud ärikulud 60 TM võlg 60 Intressikulu 600 Intressivõlg 600 Nõuded ostjatele 200,000 Müügitulu 200,000 Nõuded ostjatele 40,000 KM võlg 40,000 A/konto 150,000 Nõuded ostjatele 150,000 Aruandeaasta kasum 7,000 Koh. reservkapital 7,000 Aruandeaasta kasum 28,000 Dividendivõlg 28,000 Aruandeaasta kasum 105,000 Eelm. per. jaot. kasum 105,000
finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23
Põhjus: Ettevõtte juht tegi raha paigutades valesid otsuseid. Kapitalimahutused nõudsid ligi poole tema varandusest, lisaks kõrgekvaliteetne paber, ülemakstud spordiajakirjanikud ja liialt suur ajalehe maht. Tagajärg: Kulutused ületasid mitmeid kordi tulusid. Tunnus: Inimesed ei soovinud ajalehte osta kioskist vaid eelistasid kodukannet. Põhjus: Turgu ei uuritud piisavalt, klientide soovidega poldud kursis. Põhirõhk pandi kioski müügile. Tagajärg: Oodatav müügitulu jäi kasinaks, lisaks tuli teha lisa investeeringuid kodukandeks. Tunnus: Puudus piisav lugejaskond, spordipäevalehe ostmiseks. Põhjus: Ei uuritud klientide huve ja eelistusi, spordifanaatikute puudus. Tagajärg: Vähene müügitulu. Probleemi valdkond: Konkurentsistrateegia vale valik, ettevõtte juhi Riho Kullassepa vale juhtimisstrateegia. 2. OLUKORRA ANALÜÜS Pankroti ära hoidmiseks oleks tulnud ettevõtte juhil Riho Kullassepal lähtuda strateegilise
annaabi.ee 
