Enn vetemaa (1)

Referaat Enn Vetemaa

Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .................................

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

- Tuhkatriinu loo järellugu 9 aastat hiljem (Prints tuleb perenaise majja, et saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu) 1970. aastad - käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid: *muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile *mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga - Mati Unt kasutas juba ka postmodernistlikke võtteid Enn Vetemaa (1936-...) Vetemaa ohudraamad - tema mitmetel näidenditel on hoiatav tähendus - uurib ühiskonna hoiakuid - märkab pahaendelisi nihkeid ning uurib nende põhjuseid Vetemaa näidendid - „Õhtusöök viiele“ (1972) *teemaks alkoholism ja abielukriis *Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti - „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975) *ulmeliste varjunditega tragikomöödia *hoiatus igasuguse fanatsismi eest

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672.

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

Draama hakkas kirjanduse hulgas taotlema juhtpositsiooni. Otsingud mitmes suunas, väga oluline eeskuju oli Beckett. Suhe realismiga katkes järsult. Mudeldraama – mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus

102

Eesti kirjandus II kevad

„Tuhkatriinumäng“.  1968 (1980) Paul-Eerik Rummo „Pseudopus“ – on võetud Oidipuse müüt ning eriti radikaalselt peapeale keeratud. Selle näidendi puhul toimub demütologiseerimise printsiibil näitamine, kuidas midagi ei ole. Telenäidendi tulemist näeme jõulisemalt just lasteetenduste poolt. Algselt on nad olnud siiski mingid tekstilised, kuid loomulikult jõuavad nad enne telesse ja siis alles raamatuna.  Enn Vetemaa „Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus) – ruum on modelleeriva tegevuse aluseks. Selles näidendid on tegelaskond eksperimendi käigus isoleeritud ruumis.  1977 Jaan Kaplinski „Neljakinginapäev“ – Vanade tekstide väljatulemine on siin isegi mingi ristlainetus. Antud näidend on varem kirjutatud, kuid lavastatud jälle hiljem nagu Rummo näidend. Hiljemavastamise üks eriskummalisemaid juhtumisi on Madis Kõiv, kes

Eesti kirjanduse ajalugu

Teatriteaduse alused

Ilmsiks tulevad tegelase sisevastuolud: ta vaidleb endaga, sõnastab oma kahtlused, vaeb poolt- ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus. Remarktekst kõige laiemas tähenduses on kogu see osa näidendi tekstist, mis on (reeglina) mõeldud üksnes lugemiseks, mitte kuuldavalt esitamiseks. Osad on: o näidendi autori nimi, pealkiri, zanrimäärang, vaatuste (piltide) arv (näit.: Enn Vetemaa. Õhtusöök viiele. Näidend kolmes vaatuses): o nn. afiss, kus loetletakse tegelased, nimetatakse tegevusaeg ja -koht o moto (näit. E. Vetemaa "Roosiaed": "ükski sõda ei lõpe oma lõpuga" (E.M. Remarque)); o autori eelmärkused või eessõna, mis võib anda kõige mitmelaadsemat informatsiooni lugejale ja näpunäiteid lavastajale, selgitada kirjaniku taotlusi jne.; o järelsõna või järelmärkused, milles tehakse kokkuvõtteid, kommenteeritakse ja

Teatriteaduse alused

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk meistrite kool"

Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne Mai reageeringud on