Hea uus ilm Kes oli Aldous (Leonard) Huxley? 26. juuli 1894 – 22. november 1963 (elas 69. aastaseks) Toimetas ajakirja “Oxford Poetry” Humanist, patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.” (“On the Margin”) Pealkirja analüüs "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!” Sonetist “Torm” Autoriks William Shakespeare Sisu Düstoopiline tulevik, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue Ilma...
Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria Libisevate filamentide teooria seletab lihaskontraktsioonimehhanismi. See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine.
MESKALIIN Martin Pajussaar 2013 Aine summaarne & struktuurvalem 3,4,5- trimetoksüfenetüülamiin C11H17NO3 Omadused Alkaloid Poolväärtus: 6h m: 211.257 g/mol Põlemismistemp. : 183 °C helekollane Leidumine Peioote-uimakaktus Texas Chihuahua (Mex.) Coahuila Nuevo Leni Tamaulipas 1001500 m Füsioloogiline mõju LSD psilotsübiin loomingulisus Aldous Leonard Huxley ajataju enesekontroll pohmell Kasutamine üle 3000 aasta entogeen lõigatakse pea maha kuivtakse 200-400 mg alkoholism & depressioon sõltuvust tekitav KEELATUD! Huvitavat 15 Jimmy Page sõltlane ILLEGAALNE!
WWF Maailma Looduse Fond WWF The World Wide Fund for Nature 1986 World Wildlife Fund(USAs ja Kanadas) Sõltumatu looduskaitseorganisatsioon 90 riigis ja 5 miljonit toetajasliikmeid Põhieesmärk :Maa biodiversiteedi säilitamine 90% rahadest on vabatahtlike annetajaid WWF moodustati 11. septembril 1961 Morges'is Sveitsis. Peakorter asub Glandi linnas Sveitsis. Fondi rajajad on Julian Huxley, Max Nicholson, Peter Scott ja Guy Mountfort. Organisatsiooni logoloomaks on hiidpanda. WWF ja Eesti Eestis puudub Soome (Olemas) Läti (Olemas) WWF Prioriteet teemad Kliima globaalse soojenemisega seonduv probleem metsade kaitse joogivee nappusega seotud probleemid, merede reostus looma ja taimeliikide väljasuremisoht saastatus toksiliste ainetega. WWF Tulevikuplaanid · 1991. a. ,,Mure maakera pärast". ·
In 1956 he married the American writer Joy Gresham, 17 years his junior, who died four years later of cancer at the age of 45. Lewis died three years after his wife, as the result of renal failure(neeru puudulikkus). His death came one week before his 65th birthday. Media coverage of his death was minimal, as he died on 22 November 1963 the same day that U.S. President John F. Kennedy was assassinated(mõrvatud), and the same day another famous author, Aldous Huxley, died. Lewis's works have been translated into more than 30 languages and have sold millions of copies.
vastupanu osutama.) • Enamik meres, vähesed magevees • 2-20 mikromeetrit Tuntuim haptofüütide selts – kokkoliidid, klass Prymnesiophyceae Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks.
expected would be proper for a boy of his station. The work repelled him, however. He worked briefly in a drugstore, returned for a stint as a draper's assistant, then finally found a job as a teacher's assistant in a grammar school. Education and academia suited him well. In 1884 he entered college with a scholarship to study biology. He was able to study under one of the great biology teachers of the time, Thomas Henry Huxley, and Wells graduated in 1888. The writings of Jules Verne undoubtably influenced Wells, and he wrote his first novel, The Time Machine, partly in response to this new kind of literature that Verne produced. The story appeared in various forms in magazines from 1888 to 1894 and was released in its current form in 1895. The book was successful, and Wells did not need to teach or worry about money from that time on. Wells' early novels continued in the science fiction mode of The Time Machine
siis sa ei tee kunagi tööd." Kutselised õiged valikud on tõesti väga olulised meie eludes ning just õiged valikud on eeldus jõuda elus kaugele ja midagi korda saata. Ja isegi kui sa oledki väga tark ei usu paljud seda sind emakordselt nähes, kuna nad on skeptilised just sellepärast, et sul ei ole seda millegagi tõestada. Selle kõne tahaksin lõpetada 2 tsitaadiga: Leonid Breznev: ,,Ilma paberita oled sitavares, diplomiga aga inimene." Ning teine Thomas Henry Huxley: ,,Karjäärirredel pole sellel seismisek, vaid kõrgemale tõusmiseks."
väikepoepidaja ja kriketimängija, ning ema teenija ja majapidajanna. Herbert George töötas nooruses riidekaupmehe ja rohumüüjana, töö vahepealt õppis Midhursti gümnaasiumis, kus pälvis hea õppeedukuse tõttu õpetajate poolehoiu. Kirjanduslikud huvid tärkasid tal aga lugemisest ja raamatute uurimisest. Pärast kooli lõpetamist siirdus Herbert George Londonisse poodnikuks, ent võitis siis stipendiumi Londoni Royal College of Science´isse. Seal õppis ta zooloogiat Thomas Henry Huxley käe all, muu hulgas tegi kaastööd kolledzi ajakirjale. Ta kaitses bakalauruse kraadi Londoni ülikoolis 1890. aastal. Huxley arvates võinuks Wellsist saada maailmakuulus bioloog, selle asemel hakkas ta tööle kooliõpetajana ning koostas Henley koolis õpetades bioloogiaõpikuid. Ületöötamise tagajärjel ta haigestus tiisikusse ja oli sunnitud suunduma Lõuna- Inglismaa ravile. Haigus jättis Wellsi rahapuudusesse ja tervise taastudes läks ta ajakirjanikuks ning kirjutas 1895
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi.
hästipõhjendatud uskumusest. Siin ei ole teravat piirjoont teaduse hästipõhjendatud seaduste, teooriate või hüpoteeside ning nõrgalt põhjendatud eelaimduste või ideede vahel. Selgus ja täpsus nõuab, et teaduses kasutatavad mõisted oleksid nii täpselt piiritletud kui võimalik. Teaduse arengu kvalitatiiv-klassifitseerivas staadiumis tähendab see, et tuleb viia miinimumini piirjuhtumite ebamäärasus. Koherentsus või süsteemne struktuur on see, mida T. H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte ainult julgete ja laiahaardeliste hüpoteeside kaudu, vaid peamiselt leidlike seadmete tõttu, mille abil neid kontrollitakse, saavutab teadus sellise haarde, mis ületab tunduvalt meie meelte võimeid.
19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" 23. Jaroslav Hasek ,,Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil" 24. Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb", ,,Pidu sinus eneses" 25. Hermann Hesse ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,,Demian" 26. Peter Høeg ,,Preili Smilla lumetaju" 27. Michel Houellebeq ,,Võitlusvälja laienemine" 28. Aldous Huxley ,,Hea uus ilm" 29. Kazuo Ishiguro ,,Päeva riismed" 30. Venedikt Jerofejev ,,Moskva-Petuski" 31. Viktor Jerofejev ,,Hea Stalin" 32. Franz Kafka ,,Protsess" 33. Ken Kesey ,,Lendas üle käopesa" 34. Jack Kerouac ,,Teel" 35. Milan Kundera ,,Olemise talumatu kergus" 36. Harper Lee ,,Tappa laulurästast" 37. Doris Lessing ,,Kuldne märkmeraamat" 38. Svend Age Madsen ,,Jutustada inimesi" 39. Thomas Mann ,,Võlumägi" 40
loodusteadlaste noorem põlvkond suhtus sellesse vastuvõtlikumalt. Plancki hüpoteesi kohane olukord oli pääsnud vallale. (Charles...) Kõige kuulsam diskussioon darvinismist toimus Oxfordis 1860. aastal. Diskussioon algas sellega, et Joseph Dalton Hooker ründas Wilberforce vastu väites, et Wilberforce ei ole kunagi isegi lugenud Darwini "Liikide tekkimist" ja tema teadmiste tase botaanikast on täiesti olematu. Hookeri toeks tõusis püsti Thomas Huxley, kellel oli "Darwini buldogi" reputatsioon. Diskussiooni arenedes kumbki osapool ei õieti näidanud saavat ülekaalu. Koosolekul paljud said kõneõiguse ning seetõttu see venis neljatunniliseks. Õhkkond oli nii pingeline, et üks naine oli teatavasti minestanud keset koosolekut. Vaidlus arenes kuulsa sõnavõtuni, kus Wilberforce küsis Huxleylt: "Kas härra Huxley on ahvi sugulane rohkem oma vanaisa või vanaema poolt?" Selle sama loo kohaselt Huxley pomises just nagu endamisi:
Oskame selgitada kuidas teha kindlaks et inimestel on tunded ja kuidas lapsed õpivad tundma: See, et inimesel on tunded, tehakse kindlaks analoogia alusel. Liigutused ja miimika annavad tunnistust mentaliteetsetest protsessidest. Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähend...
on sätestatud. Sellegi poolest üritab ühiskond eksisteerida nii, et meil oleksid võrdsed võimalused. Inimeste vaheline võrdsus seisnebki selles, et ükskõik millises olukorras või mis ajal oleks kõigil võimalik võrdsetele tingimustele ning kõiki koheldaks sama moodi. Me pürgime selle poole, kuid pimesi sellesse uskuda oleks väär. Siinkohal võiksime me kõik meeles pidada Inglise päritolu kirjanik Aldous ( Leonard ) Huxley sõnu: „Väitega, et kõik inimesed on võrdsed, ei nõustu tavalistel aegadel ükski terve mõistusega inimene.“ Kasutatud kirjandus: Aspers, P. (2001). "Crossing the Boundary of Economics and Sociology: The Case of Vilfredo Pareto". The American Journal of Economics and Sociology 60 (2): 519–545. Vaadatud 22.12.2014 Doi:10.1111/1536-7150.00073. Riigiteataja (2007). Eesti Vabariigi põhiseadus. Vaadatud 22.12.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
XX saj kirjandus- 12. klass 1. kursus ,,Orüks ja Ruik" ,,Uputuse aasta" 1. W. S. Maugham ,,Kuu ja ,,Pime palgamõrvar" 38.G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H
inimese isiksusega, jõutakse antiutoopiani. Antiutoopiad on jõudnud nii kirjandusse kui ajalukku endasse. Kirjanduses kehtib nende kõigi puhul Dostojevski argument. Kõik inimesed ei ole ühetaolised ning neid ei ole võimalik kellegi äranägemise järgi klassidesse jagada. Antiutoopias on peategelaseks kangelane, kellel on vabadus valida, kes hakkab mässama süsteemi vastu kas või ennast ohverdades. Aldous Huxley teoses ,,Hea uus ilm" peategelane Metslane otsustas ennast lõpuks üles puua kuna tema jaoks olid uue maailma väärtushinnangud kaldunud inimlikkusest liiga kaugele. Utoopiad peavad silmas kõigi heaolu ja üritavad tagada inimestele näiliselt kõige rasekemini kättesaadavad väärtused elus, aga kõige selle saavutamiseks on vaja hakata muutma käibetõdesid ja pärssima valikuvabadust, mis lõpuks viivad ühiskonna hukatusse
üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteetseks hariduseks ja elukestvaks õppeks; mobiliseerida teadusi ja säästva arengu poliitikad; lahendada tekkivaid sotsiaalseid ja eetilisi
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prant...
Me võime võtta jumalat kui hõimupealikut või hoopis kui mittemiskit. Miks meie maailmas toimub armastuse allakäik. Kindlasti on üks suuri põhjuseid see, et meil pole aega sellega tegeleda. Küpse isiku võim sõltub kultuurist. Tänapäeva inimene on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest ja loodusest. Oluline on olla hästi söönud, hästi riides, seksuaalselt rahuldatud, kuid ilma minata. Huxley on öelnud: " Kui inimene tunneb, siis ühiskond töötab", " Tänaseid pidusid ära lükka homse varna.", "Tänapäeval on kõik õnnelikud". Õnn=lõbu,tarbimine. Tema mõtted iseloomustavad vägagi meie tänapäeva ühiskonda. Jumalaarmastus on samuti taandarenenud, jumala poole pöördutakse kui mure või probleem, aga ei olda temaga üks. Sageli vaadatakse tänapäeva maailmas jumalat kui äripartnerit
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
aastatel väljakujunenud neodarwinistlik teooria, millega ühendati Charles Darwini loodusliku valiku teooria, mis seletab liikide evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pärilikkusega. Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Tähtsamate teadlaste seas, kelle uurimused aitasid kaasa sünteeetilise evolutsiooniteooria kujunemisele, olid Ronald Fisher, Theodosius Dobzhansky, J. B. S. Haldane, Sewall Wright, Julian Huxley, Ernst Mayr ja George Gaylord Simpson. Sünteetilise evolutsiooniteooria kujunemine muutis neodarwinismi enam kui pooleks sajandiks bioloogia valdavaks lähenemisviisiks. Sünteetilise evolutsiooniteooria järgi selle 1930. ja 1940. aastateks väljakujunenud kujul tekib geneetiline muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead DNA replikatsioonis) ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal)
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik
Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Materialism J. J. C. Smart Biheiviorism John Watson Identsusteooria (teaduslik Herbert Feigl, David Armstrong, J. J. C. Smart materialism) Idealism (immaterialism) George Berkeley 4.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui lähtuda keha ja
avaldanud tugevat mõju loodusteaduslikele käsitlustele. Ikka veel võib õpikutest leida seisukohti, et töö on olnud inimese bioloogilist evolutsiooni suunav eritegur, mis asendas loodusliku valiku juhtiva osa ja toimis harjutamise/õppimise ning omandatu pärandamise printsiibil (vt. nt. J. J. Roginski ja M. G. Levin, 1978. Antropoloogia (venekeelne ülikooliõpik)). 2. Hominoidide süstemaatika ja fülogeneetilised seosed Th. Huxley (1863) ja Ch. Darwini (1871) tööde ilmumise aegadest peale pole enamik biolooge kahelnud, et inimene põlvneb inimahvidega ühisest tüvest. Huxley ja Darwin väitsid ka seda, et inimesel on rohkem sarnasust Aafrika inimahvidega ( impans, gorilla) kui Aasia liikidega (gibonlased, orangutan). Kuid E. Haeckeli fülogeneetiliste konstruktsioonide ja võrdlev-anatoomiliste uurimiste mõjul hakati arvama, et inimene on fülogeneetiliselt eraldatud kõigist inimahvidest ühtemoodi
kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja inimühiskonnas toimuvad loodusseadused, st darvinistlik printsiip. Francis Galton statistik, egeenika, biomeetrilise geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip'dest (pärilikkusühikud). Thomas Henry Huxley käsitleb inimese kohta loomariigis. Ernst Haeckel mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism käsitleb kõiki elu ja mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna. Solidarism. 16. Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias Omandatud tunnuste päritavuse hüpotees keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused on päritavad.
maailm ja selles leiduvad süsteemid on kontrolli alt väljunud ja allutatud pühadust tapvale tehnoloogiale, ning selle vastu peab võitlema kas marksistlikult, hedonistlikult või hoopis müstiliselt. Et tajuda iseenda ja universumi kitsaskohti, proovisid nad erinevaid narkootikume: LSD-d, meskaliini (looduses esinev hallutsinogeen), kanepit. Kuna tol ajal ei teadnud avalikkus LSD-st ega selle (mälu)hävitavast mõjust midagi, levis kuulsate muusikute (John Lennon), kirjanike (Aldous Huxley ,,Taju uksed") ja muude kultuuritegelaste sõna ja lüsergiinhappe dietüülamiid ehk slängis hape muutus maailmakuulsaks psühhedeelseks droogiks. (Kahu, T. (2002). Raadio Ööülikool: Psühhedeelne kultuur.) Psühhedeelikute põhieesmärk oli pääseda maisest ahistusest ja jõuda uude, illusoorsesse süsteemi, näiteks avakosmosesse või maailmamerede sügavusse. Kas narkootikumid neid sinna ka viisid, ei tea, aga psühhedeelne muusika nii folk, popp
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. ``Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.`` Aldous (Leonard) Huxley, 1894-1963 oli inglise kirjanik 3 MIS ON MÄLU? Mälu on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Mälu maht "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust.
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil. Närvirakus on puhkepotentsiaal 70mV ja lihasrakus 90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid:
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. (Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist) Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes. Romantismi vastukaal oli idee loomulikust inimesest – keegi, keda ei saanud lahti seletada teaduslike meetodite/loogika kaudu. (Senimaani sama teema – kunstnikud ei sobi ühiskonda jne) BLAKE, HUXLEY Oluline kir. teos, mis ... SHELLEY „Frankenstein“ 1818. inimestele on teatud piirid – ei saa ehitada uusi inimesi. Kuidas kunst töötab? SCHELLING Kogu universum on kunstiteos – „Universum on loodud kui absoluutne kunstiteos selle igaveses ilus“. Loodus on loodud kui sümbolitest koostatud tekst ja kunstniku ülesandeks on seda vahendada. Kuna loodus on orgaaniline, peab seda olema ka kunst. Kogu looduse areng on välja viinud inimeste kunsti loomiseni (mitte ei tee
Näiteks teos "Stabat Mater". "Luuka passioon" suurem teos, mille kolmas osa tervenisti Stabat Mater. Koosneb 24 muusikalisest numbrist. Instrumentaalmuusika Silmapaistvad teosed nii sümfoonilises kui kammermuusikas. Viiulikontsretiga, mis on pühendatud Isaac Sternile algab tema uus periood, neoromantiline periood. Enim esitatud neoromantiline teos on sümfoonia nr 2, "Jõulusümfoonia".!!! Ooper Esimene ooper "The Devil's Loudun", põhineb A. Huxley teosel. Kust saab alguse pime fanatism ja kurjus? Suur koosseis, lisaks orkestrile ka 5 saksofoni, hulgaliselt löökpille jm. Põhjus on selles, et ooperi pildid vahetuvad peaaegu sama kiiresti kui filmi kaadrid. Selle jaoks pevad olema instrumendid,mis eelmistest erinevad. Kõik pillid koos ei mängi kordagi. Ainus koomiline ooper "Kuningas Ubu". Ajaloolise opera buffa ümbermõtestamine. Henryk Gorecki Alguses serialistlikud teosed. Hiljem uustonaalne helilooja
The Bloomsbury group included the novelist E.M. Forster, the biographer Lytton Strachey, the art critic Clive Bell, the painters Vanessa Bell and Duncan Grant, the economist John Maynard Keynes, the writer Leonard Woolf, and the novelist and critic Virginia Woolf. Bertrand Russell, Aldous Huxley, and T.S. Eliot were sometimes associated with the group, as was the economist Gerald Shove. The younger and more contemporary voice of the Bloomsbury group set themselves against the hypocrisy that, they believed, had marked their parents’ generation in upper
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
evolutsiooni Tähtsamad ninad: J.B.S. Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright jt. lõid moodsat sünteesi olulistes joontes juba kahekümnendatel aastatel, ei omanud see mainitavat mõju tolle ajastu bioloogide massile. (populatsiooniteooria) Theodosius Dobzhansky (1900-1975) 1937 a. raamat Genetics and the Origin of Species oli läbimurre - Dobzhansky rikastas seda kuiva teooriat paljude eksperimentaalsete ja loodusvaatluslike andmetega. Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson olid lisaks Dobzhanskyle põhilised, kes siis viiekümnendate alguseks andsid lõpliku kuju neodarvinismile - sünteetilisele evolutsiooniteooriale. 4. Neutralistide vaade evolutsiooni mõjutavatest teguritest erinevused sünteetilisest evolutsiooniteooriast; juhuslik geneetiline triiv. Seitsmekümnendate alul tekkis Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele tööde põhjal neutralistlik evolutsiooniteooria (juhuse osa mõtestamine evolutsioonis)
moraal konkreetseid kõlbelisi nähtusi. Eetika eesmärgiks pole mitte teadmised vaid käitumine. Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist; kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada. Eetika on: väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline refleksioon. (mõtlemine väärtustest, normidest...) Professionaalne eetika; kutse-eetika; Eetikakoodeks Eetika kriis Julian Huxley "Evolutsiooni eetika" Ärieetika business ethics (USA-st) Kitsas ärieetika (narrow b.e.) Lai (broad b.e.) Ettevõtluseetika Majanduseetika Rakenduseetika (kutse-eetika eeskirjad, koodeksid; hõlmab ka ärieetika) Mõtlemiseks: 1. Milles seisneb minu kutsetöö eetilisus? 2. Millist ebaeetilist käitumit olen kogenud ... ärimaailmas; teeninduses....jne 3. Millised iseloomujooned, käitumine iseloomustab minu valdkonnas töötavaid eetilisi inimesi?
Vaimufilosoofia: Nn analüütilise vaimufilosoofia keskne küsimus on, millest me siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne. Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati
Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär. Nende väheste inimeste seas, kes nõidadesse tõepoolest usuvad, levivad aga vastakad arvamused nõi...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
heas ja kurjas, peab enne olema hävitaja ja purustama väärtusi. Tuleb senine olemasolev purustada, et jõuda uueni. Jõuab üliinimese teooriani. Jõutahe viib maksimaaselt ellu. Ise kehtestab moraali, mida teised järgivad. Tugevalt mõjutatud darvinismist < us seletus liikide tekkimisest ja olemusvõitlusest, pani uutmoodi mõtlema inimesi. 4x anti: * antisotsiaalne (ühtsete seaduste vastu, kesktee vastane) * antikristlik * antimoraalne * antifeministlik A. Huxley ,,Hea uus ilm" kuhu võib ideaalse ühiskonna loomine viia. HEA RAAMAT Schopenhauer lähtub sellest, et teaduslikult saab tunnetada vaid meelelist maailma. Kui tahame teaduslikult tõestada millegi eksisteerima, siis peab tegema katseid, eksperimente. S jõuab arusaamani, et maailm on inimese enda ettekujutlus (reaalsus individuaalne maailm). Leiab, et inimese juhtivaks jõuks on pime mõistuseta tahe e. instinkt. Tahe on kogu maailma algne olemus. Vaba tahe illusioon. Pessimism, mis
leiavad mitmed olulised aspektid merekaitsealade loomisel ja nende reguleerimisel. Lähemalt käsitlemist leiab merekaitsealade võrgustiku ning siniste koridoride temaatika. Põhjalikum ülevaade antakse Läänemere kaitse hetkeseisust ning eesmärkidest. 3 1 Merekaitsealad 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus 19. sajandi lõpul hakkasid teadlased märkama merekeskkonnaga seotud muutusi. 1883. aastal juhtis inglise bioloog Thomas Huxley laiemalt tähelepanu sellele, et kalavarud on ammenduvad, kuid esialgu ei tehtud merekeskkonna kaitseks midagi otsustavat. Arvatavasti võis üks põhjus olla selles, et inimeste mõju merekeskkonnale ei olnud nii suur kui tänapäeval. Läbi aegade on arvatud, et meri on inimtegevuse suhtes küllaltki vastupidav ning suudab säilitada mitmekesisuse ja ajapikku taastuda (Sobel & Dahlgren, 2004). Kuid üha suureneva rahvaarvu kasvuga ja majandustegevuse intensiivistumisega
töölisklassi kogukond unustusse. Töölisklass saab vähem kui nad väärt on, SB-s oli välja kujunenud proletaarne intelligents. Fakt oli aga see, et pärast II MS tarbiti SB-s USA-d. Seega oli hirm, et ameerikustamise tulemusena võivad massid hakata valitsust juhtima ja niimoodi kultuuristandardeid madalamaks suruma. Kuid oli ka neid, kes nägid ameerikustamist helgemas valguses. T.H.Huxley pidas Ameerikat teadusest lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste. Marxi sõnul oli majandus baasiks, kõige aluseks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses. Williams oli sellele vastu
riskijulguse puudust unistuste teostamiseks.) Suurimad lahingud võitleme iseendaga. Strateegilisel planeerimisel ei ole mõtet, kui sa tegevuskava ellu ei vii.Ei ole lihtne teha seda,mida kavatsesid, kui leidub nii palju kõrvale juhtivaid asju, mida võib ühtlasi olla palju hõlpsam teostada. Aga sa pead tegema seda, mida õigeks pead. Esseist ja mõtleja Albert E.N. Gray:,,Edukal inimesel on harjumus teha asju, mida hädavaresed teha ei armasta. 19.saj kirjamees Thomas Henry Huxley : ,,Võib-olla väärtuslikem tulemus, mille võib anda ükskõik, milline haridus, on oskus panna ennast tegema asju, mida tuleb teha siis, kui neid teha tuleb, meeldigu see või mitte."Selles seisnebki enesedistsipliin ja julgus asjade tegemises, mida me peame tegema, isegi kui meile ei meeldi. Nende asjade edasilükkamises, mida teha on lihtne, ja nende asjade esikohale seadmises, mille tegemine on aus ja õige. Muidugi võib olla paindlik
............. 3. ............ 3. ............. 1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.) 3 punkti A) K. E. von Baer ...... raku esmakirjeldus B) G. Cuvier ...... imetaja munaraku avastamine C) R. Hook ...... geenide ahelduse avastamine D) T. Morgan ....... DNA-molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley ...... pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel ...... esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick 6 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett
.............................................................................................................. Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete. I II III IV V 1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.) 3 punkti A) K. E. von Baer ...... raku esmakirjeldus B) G. Cuvier ...... imetaja munaraku avastamine C) R. Hook ...... geenide ahelduse avastamine D) T. Morgan ....... DNA-molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley ...... pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel ...... esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick 1. ............. 2.............. 3. ............ 1. ............ 2. ............ 3. ............ 1. ............. 2. ............. 3. ............. 1. ............ 2. ............. 3. ............ 1. ............. 2. ............. 3. ............. 7 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
