Igaviku lõpp Isaac Asimov Teos on välja antud aastal 1973 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Isaac Asimov, inglise keelest on tõlkinud Linda Ariva. Tegemist on ulmeromaaniga, mis jutustab tulevikust ning sajanditevahelisest rändamisest. Asimovi ulmekangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest on tema romaan ,,Igaviku lõpp". Raamat räägib Andrew Harlanist, kes on pärit 96. sajandist. Harlan võeti Igavikku 16 aastaselt ning ta töötab Tehnikuna, kelle ülesandeks on teostada Reaalsuse Muutuseid. Reaalsuse Muutused on, nagu arvata võib, reaalsus, mida muudetakse teiseks reaalsuseks. Seda tehakse probleemide, näiteks narkomaania, lahendamiseks. Igavik on niiöelda ,,ühing", kus töötavad Igaviklased, kes arvutavad välja ...
valitseja pole kohta teisele ÜKS HELI kui langeb trummipulk algab jazz ja sõpruse puiestee on kahele poole nii kaugele kui magistrali eest paistab inimtühi mööda kihutab üksik tragi taksist tarimas oma kundet läbi sest vaimude linnast ÜKS LUGU kassa armastad mind igaviku ääreni ja siis kui igaviku äär on möödas me oleme juba mitu tundi edasi liikund aru saamata mis toimub millisesse maailma me oleme jõudnud . kassa siis armastad mind kui ma ütlen sulle et ainult meie koos paneme aja kestma et see ongi saladus et kui pole meid ss maailm lakkab lõplikult ÜKS MÄNG
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
" See tähendab võimalust teha kõike, mida hing ihaldab ning mõistus õigeks peab. Oma tulevikule mõeldes olen sageli jõudnud järeldusele, et kuigi minus on väike soov teenida palju raha, pean ma tegelema millegagi, mis annab mulle enamat kui suure summa pangaarvel, millegagi, mis rikastab mu maailma hingeliste väärtustega. Minu jaoks on missioonitunne see, mis loeb. Inglise esseist Joseph Addison on öelnud, et päev, tund tõelist vabadust kaalub üles terve igaviku kestva vangipõlve. Ülekantud tähenduses võib vangipõlv olla ka ju kindlates piirides rutiinne ja igav elu, kus inimesel pole kirge oma tegemiste ning ümbritseva maailma vastu. Selmet näha oma elu ainult materiaalsete huvide ümber keerlevat, võiks toetuda pigem vaimsetele varadele. Midagi väärtustada ei tohiks tähendada seda rahas hinnata, kuid reaalsus on tänapäeval tihti vastupidine. Inimesed on lihtsalt harjunud olema heal
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Su...
16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi,
Tahaksin väita, et pean end väga lahkeks, abivalmiks ning toredaks inimeseks, kuid tegelikkuses see nii ei käi. Meil kõigil on oma head, halvad küljed, mis ei pruugi meeldida, kuid nendega tuleb lihtsalt leppida. Külastan erinevaid näitusi, teatreid, loen raamatuid, otsides taga oma sisemist maali. Arvatavasti leidsin selle juba ammu, kuid ei ole seda veel avastanud. Selle leidmine võib kesta terve igaviku, kuni lõpuks avastad oma sisemise kunstiteose, mis muudab su elu. Väiksena tahtsin saada arstiks ja lootes, et see ongi minu juures eriline, et tahan aidata teisi inimesi. Nüüd juba suuremaks saades tean, et arstiks ma kindlast ei saa. Seega sisemise teose otsimiseks ei piisa mõnest korrast, vaid tuleb oodata õiget hetks. Tavaliselt vaadatakse inimest välimuse järgi, kuid see võib tunduda petlik.
Romantism - mäss korra vastu Ülesanne 1 Tema lõpmatuse ja igaviku kujutus, looduslike detailide kasutamine maastikus meenutavad religioosseid allegooriad. Müstilised valgused, mis sageli olid ülepakutult tähendusrikkad. Ta maalis väga detailirikkalt ja iga tema teos oli sügava tagamõttega. Ta koondas pikad ajavahed ühte maali ja oskas neid osavalt maalile paigutada. Ülesanne 2 Prantsuse revolutsioon Olla kord üks pesunaine pesu läinud pesema. Pesi oma pesud puhtaks ja hakkas jõeäärest tagasi vantsima. Ta märkas eemal tee peal lebavaid surnukehi
südameatakki Manhattanil. Paljusid tema maale avaldati Ameerika muuseumites. Ta avaldas palju mõju Ameerika maaleritele, näiteks Philip Guston ja Nathan Olivera'le. Max Beckmann viitab dekadentliku võlu ja Weimari Vabariigi kabaree kultuuri. Tema tööd sisaldavad sageli mütoloogilisi viiteid natside julmusele. Tema teemad ja sümbolid eeldavad suuremat tähendust. Peamisteks teemadeks oli terror, tagasivõtmine, müstika igaviku ja saatuse teema. Ta imetles väga Cézanne, Van Gogh, Blake, Rembrandt, Rubens, Beckmann tegeles peamiselt portreede, maastiku, natüürmorti, mütoloogia ja fantaasiga. Family picture Moon Landscape, 1925 Autoportree The Descent from the Cross Synagogue Lido Pierrot and Mask, from the illustrated book Deutsche Graphiker der Gegenwart Woman Reading (Lesende Frau) Lovers II Women's Bath Minu arvamus Selliselajal oli temast väga julge kujutada
Heaoluühiskond kas jätkusuutlik? Me elame ühiskonnas kus inimesed eeldavad, et riik peab meid toetama. See on välja kujunenud mitmete aastate jooksul ning seda nimetatakse heaoluühiskonnaks. Praegu on ühiskond jätkusuutlik. Valitsus üritab inimeste elu paremaks muuta, aidata erinevatel positsioonidel inimesi heale järjele. Peale selle saavad Euroopa Liidu toiduabi suurpered ja vähekindlustatud pered. Aga seda kõike võivad muuta üldised sündmused mis maailmas toimuvad. Näiteks erinevad kriisid ja sõjad. Heaoluühiskond püsib sellepärast, et riik teeb kõik selle heaks. Makstakse lastetoetuseid, emapalk, kui töötukassast end arvele võtta makstakse ka ja palju erinevaid toetuseid. Sellel kõigele on kaasa aidanud riigi kõrge arengutase ja riik saab areneda, siis kui inimeste arv teeninduses on suur. Kui nii mõelda, siis ma arvan, et heaoluühiskond võiks terve igaviku püsida, kui just ulmelised teadus-j...
Seda on kindlasti ka näha, kui inimestel armastuses hästi läheb. Armastuses muidugi on ka väiksemaid ja suuremaid tülisi vahest. Noorpaaride lahkhelid on teatud määral isegi kasulikud, sest need lõpevad iga kord leppimisega uuel alusel: hakatakse teineteist paremini mõistma, harjutakse olema teineteise suhtes siiras, aus ja tähelepanelik. Mõned huvitavamad laused armastusest. : Armastus on inimolendi täius (V. Hugo). Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut (V. Hugo). Armastust ja köha ei saa varjata. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida (U. Espenberg). Asja peab armastama enne, kui see on armastusväärne (G. K. Chesterton). Tõsimeelne armukadedus on sageli esimene märguanne selle kohta, et ollakse armunud (M
· Eriti ei saa leppida asjadega, mis sinust ei olene. · Ära sõltu sellest, mis sinust ei sõltu. · Kes ennast lohakalt petab, on langenud inimene. · Ka inimese sisemine põlemine võib saastada keskkonda. · Eneseanalüüs on levinumaid eneseimetluse vorme. · Valitse ennast, kuid mitte teiste abiga. · Liialt tuult nuusutades võid kaotada hääle. · Kui su lagi on käes, viikase sind kõrgemasse ruumi. · Saabuv hetk neelas igaviku alla. · Tühi hing on kõige nobedam täis saama. · Kui end väga peidad, võid ennast lõpuks kaotada. · Tihti näidatakse just naerdes hambaid. · Haritus on omandatud võime kohaneda harimatusega.
Pascal 1. Tõe olemus Usaldada võib ainult seda, mis meelte või mõistuse jaoks on kindel ja selge, ning tõesed seisukohad tuleb fikseerida printsiipide või aksioomidena, nt: kui kahele võrdsele asjale lisada võrdselt, siis saame võrdsed asjad. Aksioomidest tuleb tuletada täiesti paratamatud järeldused, mille tõesus tuleneb aksioomide tõesusest. Pascali lauseid 1. Kui me tsiteerime autoreid, siis me ei tsiteeri nende nimesi, vaid nende tõestusi. 2. Loodus ei tunne mingit hirmu tühjuse ees; ta seletab seda elavhõbeda samba langemisega kõrguse tõustes. 3. Mõistus on armastuse silmadeks 4. Mõjus õnnistus juhib tahet nii, et inimesel jääb alati võimalus sellele vastu panna. 5. Jumal , kes lõi meid ilma meieta, ei saa meid päästa ilma meieta. 6. Inimese tõeline vabadus on ühitamatu kontrollimatu kõigevalitseja olemasolu tunnistamisega, nag...
valmis. Aga ta ei tahtnud seega päeval kudus, öösel harutas 17. Proksrustese säng Atika sulisepp, kes tegi raudvoodi ja et inimene sinna mahutada, võttis kas pikkadelt jalgu maha ja venitas lühikesi pikemaks 18. Pyrrhose võit mingis olukorras edu saavutamine ränga hinna ees. Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19. Sisyphose töö Kreeka kuningas, kes sai karistuse. Ta pidi vaatama terve igaviku, kuidas kivi mäest ala veereb, siis uuesti ja uusesti 20. Tantalose piinad selle eest, et ta oma poja lasi mõrvata ta sai karistuse, pärast surma seisis ta ojas viigipuu all. Kui tahtis vilja haarata siis tuul puhus oksa eemale, ei saanud, kui ojast vett tahtis, siis veetase langes ning ikka ei saanud 21. tüliõun Iliases kingitus kõige kaunimale pulmas, Paris pidi valima kellele annab, Aphrodite sai Helena eest, tänapäeval mingi asi mis põhjustab tüli. 22
neerupuudulikkusesse, mille oli põhjustanud Brighti tõbi, 1886. aasta mais. Dickinson kirjutas oma luuletusi endatehtud kaustikusse, mille ta hiljem ise kinni köitis. Emily Dickinson kirjutas umbes 2000 lühiluuletust, aga oma elu ajal avaldas ta neist vaid 7. Kirjutamist alustas ta juba koolis tuttavate kirikulaulude meetrumis. Emily Dickinsoni luule on vormilt väga lihtne tavaliselt on need mõnerealised ja aforistlikud. Luuletaja värssides domineerivad surma, teistpoolsuse, tõe, igaviku ja kõiksuse teemad, mis on andnud põhjust teda pidada romantikuks, müstikuks, transtsendentalistiks ja meditatsioonipoeediks. Samuti avaldub Dickinsoni luules erk loodusetaju. Sageli on tema luuletustes rõhutatud naiste tähtsust ja nende rolli ühiskonnas. Teda mõjutanud teosed olid peaasjalikult Piibel ja Shakespeare'i näidendid. Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas tema õde Lavinia kirjaniku luuletused kokku kolme raamatuna. Need tugevasti
Rütmi omapära seisneb nn lisatud vältustega rütmides. Segab regulaarsust ja irregulaarsust (nagu ars nova motetis). Polüfoonilises faktuuris sageli polürütmia (polütempolisus, polümodaalsus). Ida muusika olulisim mõju on teistsugune aja tunnetus: aja kulg; meditatiivsus, mis võib välja viia ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le.
Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida elu, ilma et keegi peaks kartma oma pattude pärast igaviku kohut, või uskuma, et hauatagune elu on parem kui praegune. Põhimõtteliselt, et me peaksime elu nautima (sööma, jooma jne) nii kaua kui võimalik, ilma surmale mõtlemata. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad.
rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa, suur on olemise piin. hinguse viivul, Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö. jõe voolus mere poole, Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti igaviku sülesse, helgid ilul vikerkaares. leegitsev vöö, kõlana, täis kurbust otsata, ikka ja ikka, üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka, silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles, Kurb, nii kurb on meel ja elada olgu rõõm ehk lein su loonud, tõuseb ja vaob,
Filmi puhul mõjub see nii, et film muutub venivaks ja igavaks. Arvestades ka seda, et film ise kestab ligi 2 tundi. Tulemuseks võib olla see, et inimesed hakkavad juba kärsitult filmi lõppu ootama. Kui see juhtub, siis ilmselt jääb filmist negatiivne arvamus. Minul samuti muutus vahepeal film venivaks ning igavaks, seetõttu hakkasin pöörama kõrvalistele asjadele tähelepanu, siiski suutsin mõniaeg hiljem uuesti filmile keskenduda. Filmilt lahkusin siiski tundega, et film kestis terve igaviku. Usun, et „November” on film, mida tasuks vaatama minna, kuid soovitaks kindlasti lugeda enne läbi raamat „Rehepapp”. Vastasel korral jääb sündmustik väga arusaamatuks ning pea kõigest on raske aru saada. Olles ise lugenud „Rehepappi”(Seda küll üle aasta tagasi) oli endalgi mõningates olukordades ära tundmisega probleeme. Soovitan kindlasti minna „Novembrit” vaatama, kuna
Teose alguses, kui Harry pole veel saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõnele meelistegevusele, näiteks kuulata kontserdil Bachi sümfooniat. Ta kritiseerib ühiskonda, kuidas samas on ta ka iseenda suurim kriitik. Talle heidetakse ette ka liigset tõsisust, ta ei suuda suhtuda asjadesse huumoriga. Tema elu juhivad kaks vastandlikku tungi, inimlik, mis püüdleb igaviku ja õnduse poole, ning loomalik, mis tugineb instinktidele. Harry oli küll juba peaaegu viiekümne aastane, kuid ta siiski otsis kohta elus ja ka lähedasi hingi. Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha
Elu ja looming: Arved Viirlaid Sissejuhatus · Arved Viirlaid sündis 11. aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. · Suri 21. juunil 2015. aastal Kanadas. · Sai tuntuks proosakirjanikuna. · Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroikani pagulaskirjanikest Haridustee · Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis trükindust. · Kunstikoolis laulis eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne lõpueksameid koolist välja laskis visata. · Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglisma...
Oh sa süda, vaene süda, Nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teis'ti Kujunev saab inime, Hing igaühe sisse Oma imeline tee. (Ernst Enno ,,Ise, ise ...") Neiu 1: See on kõne endaga, See on magus lugu, Kuidas südant ehtida, Saada hingesugu Aeg on inimestes teel, Valgus igaviku keel. (Ernst Enno ,,Ära tuku!") Noormees: Meie hinges on mägede igatsus, Päikesekiired hüüavad meid Ja meie kuuleme nende häält, Kanname oma koormat Ning rändame Üksinda. (Ernst Enno ,,Meie hinges ...") Neiu 2: Silm kaugele käib üle veel, käib üle vee ja lainete.
on sul üks dimensioon üleliia." Mozart: ,,Kindlasti, elu on alati hirmus. Me ei saa sinna midagi parata ja kanname ometi vastutust. Vaevalt jõutakse sündida, ja juba ollakse süüdi. [ -- ] ja nüüd ei kuule te ju mitte üksnes raadio poolt vägistatud Händelit, mis ka selles jäledaimas kehastusvormis on ikkagi veel jumalik, - te kuulete ja näete samal ajal kogu elu oivalist võrdpilti. Kui te kuulete raadiot, siis kuulete ja näete ürgvõitlust idee ja ilmumi, igaviku ja aja, jumaliku ja inimliku vahel. Just samamoodi nagu raadio maailma suurepäraseimat muusikat kümne minuti kaupa läbisegi kõige võimatumatesse paikadesse pillub, kodanlikesse salongidesse ja katusekambritesse, abonentide keskele, nii nagu ta röövib sellelt muusikalt tema vahetu sensuaalse ilu, rikub, kriibib ja ligastab ära, suutmata ometi tema vaimu täiesti tappa, just niisamuti loobib elu, niinimetatud tegelikkus, enda ümber maailma suurepärast pildimängu,
Seda süsteemi tunneme enamjaolt kasvatuse ning kooli nime all ja see peaks andma võrdse aluspõhja kõigile elluastujatele. Koolide normid, mille järgi kõiki õppureid hinnata tuleb, on ühised ning kuigi see võib piirava ja ahistavana tunduda, muudmoodi vist ei saakski. Minu mälusopist urgitsetud hämarate andmete põhjal pidavat inimene kasutama vaid paari protsenti oma ajumahust ning võrreldes Maa vanust inimkonna eksistentsiga, on ühiskonna olemasolu igaviku mõistes tühine. Võib ju istuda pargis pingile ja jälgida mööduvaid inimesi, kes ruttavad palga nimel tööle ja poodi odavama hinnaga suhkrut püüdma. Nad kõik kardavad seda, mida nad ei tea. Kartes elus läbi kukkuda ning peljates mitteeksistentsi, ei anna nad omale puhkehetke selle nimel, et üldse mõelda, milleks või kuhu suunas nad jooksevad. Ehk ei olegi vaja. Inimene tundub olevat karjaloom ning liikuvat sinna, kuhu teised ees. Paremad
tekkinud. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standarmudelis universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Kuid miks üldse äkitselt pidi tekkima mingi Universum, kui enne seda, lausa terve igaviku vältel, polnud mitte midagi olemas? Kuidas sai eimillestki tekkida Universum? Olen tihti murdnud pead selle üle, kas Suur Pauk võis tõesti toimuda. Kuid Suur Pauk kui kunagine nähtus on ju ainult oletus, mitte keegi pole suutnud seda tõestada. Tegelikult ei saa Suurt Pauku ju füüsikaseaduste kohaselt üldse olemas olla, kuna ei millestki ei saa tekkida mingit Suurt Pauku. Räägitakse, et enne Suurt Pauku polnud mitte midagi, kuid kui enne seda
Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....
kokkupõrgetele, mille käigus vabanes meeletu hulk energiat. Huvitavaks muudab selle avastuse aga asjaolu, et osa neist korrapärastest piirkondadest viitavad mustade aukude kokkupõrgetele, mis pidid toimuma enne Suurt Pauku. Sellega ei taha teadlased väita, et Suurt Pauku polnudki. Pigem toetab see oletust, et pauke on olnud mitmeid. Kosmilise taustkiirguse jaotus viitab teadlaste sõnul pigem sellele, et me elame tsüklilises universumis, milles ühe igaviku või universumi lõpp põhjustab järgmise Suure Paugu, mille tulemusena saab alguse uus universum ja igavik. Mis oli Suur Pauk? Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest
Vaaraodel olid kindlad poosid, nende ilmed olid pidulikud, idealiseeritud ja tardunud. Kujud olid mõeldud vaatamiseks eestpoolt. Sageli oli istuvatel ja seisvatel figuuridel oli vasak jalg eespool ja käed surutud külgedele või üks rinnal. Kujutatavate suur vormistus ja üldistav kujutamislaad pidi rõhutama nende igavikulist suurust ja tähtsust. Lihtinimesi kujutati elavamate, vabamate ja loomulikumatena, sest nende tähtsus igaviku seisukohalt oli väiksem ning nad ei pidanud olema taiuslikud. Peamiselt valmistati kujusid kivist, puidust, või harvematel juhtudel kullast. Joonis6. Vaaraode ja ülikute portree Joonis 7. Lihtinimese portree. Istuva kurjutaja kujuke Vaarao Mykerinos oma abikaasaga 4. Maalikunsti alla võib peamiselt liigitada püramiidide ja teiste ehitiste seintel olevad seinamaalingud,millel kujutati sageli jumalaid mõtlemas, kas surnu väärib hauatagust elu. Igat jumalat
Peamine vahe on selles, et mil esimene Suur Pauk toimus (kui eimidagi plahvatas kogu universumi mateeriaks), järgmised plahvatused on sellest tingitud, et kogu mateeria pakitakse pisikesse punkti ja see punkt plahvatab uuesti. 1 Robert Jastrow, NASA Goddard Institute for Space Studies'i rajaja ja direktor lükkas ümber selle teooria faktiga, et kui kogu vesinik kasutatakse lõpuni ära, siis pole seda millegagi asendada.2 Miks peaks mateeria, mis on igavesti paisumas väljapoole igaviku suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama? 3 Kui kogu mateeria on lõpuks liikunud universumi välimise perimeetrini, siis gravitatsiooni kese saab seal olema. Miks peaks mateeria tahtma ümber pöörduda ja liikuda tagasi eemale gravitatsiooniväljast? 4 Universum ei saa sissepoole kokku kukkuda, kui just ei ole kümme korda rohkem mateeriat kui seda on praegu. See on ,,puuduvad massi" probleem. Evolutsionistid püüavad
erandeid. Kõik armastusega kaasnev ei pruugi meid alati teha õnnelikuks. Siiski on see tunne, mida tahavad tunda kõik inimesed ja loomad hoolimata armastuse varjukülgedest. Armastus ei oma võluväge, mis suudaks päästa kedagi surmast või muuta inimest selliseks, nagu meie teda näha tahaksime. Inimene ise kujundab oma elutee. Meil ei ole võimalik valida oma saatust, kuid saame kujundada teekonna igaviku poole endale paremaks. Peame vaid uskuma armastusse ning mitte laskma ennast pimestada selle tunde headusest. Säilitama peab kaine mõistuse ning kuulama lähedasi oma ümber. Filosoof Sokrates on öelnud: ,, Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete."
"Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Isegi silmad pärani ei näe ma midagi!" filmist Zatoichi "Nüüd tehtud kõik ja ma võin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu "Vaid surres hakkab inimene elama
70 maali. Olles rusutud oma vaimsest haigusest, võimetusest maalida, üksindusest ja depressioonist kõndis Vincent van Gogh olles 37 aastane põllule ja tulistas ennast revolvrist. Vincent ei surnud kuulihaavast ja kõndis peale seda, mõistmata, et see kuulihaav oli surmav, kõrtsi. Ta suri seal kaks päeva hiljem, kui ta vend Theo oli ta kõrval. ,,Kurbus kestab igavest" need olid Theo väitel Vincent van Goghi viimased sõnad. 2 Igaviku väravas 1890 3 Doktor Gacheti portree 1890 Kokkuvõte Enamus Vincent van Goghi elust oli üksildane, puudusid inimlähedus ja korralik puhkus. Raevukas töötempo, ebapiisav toitumine ja väljaravimata haigused tegid asja ainult hullemaks. Tegelikult oli Vincent van Gogh oma elu jooksul vaene, ta poleks saanud maalidagi, kui tema vend Theo poleks teda rahaliselt toetanud. Van Goghi maale ei ostnud peaaegu keegi, kuna van Gogh arvas, et kunst peab ennast ise müüma. Ta isegi
Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga 1920 kujunes sellest montaazikunst (Heartfield) Dada oli lühiajaline sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes Itaalia Metafüüsiline maalikunst katse väljuda kaasajast CHIRICO · Pettunud kubismis/futurismis · Meeldis sümbolist ja itaalia klassitslik arhitektuur · 1917 aastal liitus Carraga metafüüsiline kunst · Igaviku ja ajatuse tunne · Aja ja ruumi mõõtmine ( kell, joonalud jne) · Linnavaated ja siseruumid · Inimeste asemel näota skulptuurid ja mannekeenid , kellel puudub side konkreetse ajaga. · Õhuta ruumis esemetekogud · Nt "Suur metafüüsik", ,,Evangeelne Natüürmort"
jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol. Kui ristiusk Roomas 313. aastal keiser Constantinuse poolt riigiusuks kuulutati, said usklikud mõelda ka jumalateenistuste tarvis minevate hoonete - kirikute konstrueerimisele. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad (piklikud sammastega löövideks jaotuvad hooned). Samuti oli ka teine kirikutüüp - keskkuppelkirik (tambuur ning kõik ülejäänud välispind on skulpturaalselt kujundatud).
Tugevad tunded oma naise vastu aitasid mehel endaski rohkem selgusele jõuda ning õpetasid Visnapuule temast kui inimesest paljutki. Oma minekut viimsele teekonnale tajus mees ette, kuid tänu hästi elatud elule lahkus Visnapuu muretult, kinnitades seda ka luuletuses ,,Viimne kevad." ..."Miks peaksin elust lahkuma ma mures, kui kõik, mis õitseb, möödumatult sureb, ei tea, miks, kust? Mu ahastus ja armastus siin ilmas saab leidma armu igaviku silmas, sääl teispool ust." Meie kõigi jaoks on armastus üldjuhul positiivse tähendusega, kuid sellest on alati võimalik erinevate nurkade alt rääkides teha ka põlastatud tunne, mida lugejaile negatiivsena näidata soovitakse. Kahtlemata ei olnud Henrik Visnapuu armastusluuletuste puhul tegu erilise tunde materdamisega, kuid Marie Underi värsse Visnapuu omadega kõrvutades pole raske vahet märgata. Kerglaselt mänglevad read ei lasegi Underil armastusteemat negatiivselt lahata,
Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Militarism ja patsifism on mõlemad põhjustatud rahulolematusest valitseva olukorra vastu. Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, militarism on seevastu riigi sõjalise võimsuse taotlemine, millega koos käib relvatööstuse- ja kaubanduse eelisarendamine ning kaasneb sõjakas välispoliitika. Sõjad on saatnud meid läbi ajaloo, kas on üldse võimalik küsida, kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Inimesed ei ole tavaliselt kunagi oma saavutustega rahul. Eesmärk täidetud, siis rahuolu kestab vaid mõne hetke ning äkki tundub kõik loomupärasena, nii pidigi minema. Ma mäletan, kui rõõmus olin mina hetkeks, kui sain Hugo Treffneri Gümnaasiumisse sisse, natukene hiljem oli rõõm juba tuhmunud ning kõik tundus täiesti loomuliku asjade käiguna. See igavene rahulolematus, püüdle...
masina iseenesest ühte juttu töötamisest, sest pole ju raske seda siis enam aeg-ajalt sellele ise energiat juurde anda. Sel juhul ei saa seda siiski igiliikuriks nimetada, sest matemaatikas pole väljendit "peaaegu igavene" . On olemas kas "igavene" või "mitteigavene" ja "peaaegu igavene" tähendab siiski mitteigavest. Inimese elu on üürike ja 1000 aastat on tema jaoks sama hästi kui terve igavik. Saab rõõmustada neid inimesi kes on rahul ka masinaga mis töötab terve igaviku. On olemas aga täiesti realselt "peaaegu igavene" jõumasin. See masin töötab umbes 1000 aastat ennem kui ise seisma jääks. Igaüks võib endale muretseda selle masina analoogi. Tegemist on Strutti poolt 1903. a. väljamõeldud seadme, niinimetatud raadiumkellaga. Selle seadme ehitus on lihtne ja tegemist ei ole mingi suure saladusega. Kell töötab seni kuni kestab sellest raadiumi kiirgamine. Masin ei ole mitte igavene vaid tasuta jõumasin mis töötab aastaid, aastakümneid ja sajandeid
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6
Budistlikud nunnad ja mungad püüdlevad nirvaana poole. Selleks nad hoiduvad vägivallal põhinevast lihatoidust, joovastavatest jookidest ja suguelust. Budismi laialdasele levikule aitas kaasa Asoka. Ta otsustas levitada õpetust oma alamate seas, kuid saatis ka misjonäre välismaale. Nii levis budism ka Tiibetis, Sri Lankal, Kagu-Aasias, Hiinas ja Jaapanis. Budismi tõlgendasid erinevad koolkonnad kahteviisi, ühed näevad temas inimlikku suurkuju ja teised austavad teda igaviku jumalana. Jumalad Indra tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda võrreldi möirgava pulliga. Mitmes ,,Rigveda" hümnis räägitakse tema vägiteost, kus ta tappis lohe ja karjarööövli Vritra, millega ta päästis valla vihmaveed. See kajastab aarjalaste võitu India põliselanike üle. Visnu maailma looja. Tema uinakud tähendavad ajastute lõppu ja ärkamised uute ajastute algust. Kujutatakse kollasesse riietatud sinise neljakäelise mehena. Tema sümbol on lootoseõis, mis
sinna midagi parata ja kanname ometi vastustust." 9. Harry tapab armukadedalt teda petnud Hermonie. Mängureeglite vastu eksides tajub ta piiratust. 10. Kuulab koos Mozartiga raadiot. Harry saab teada, et "naeruväärse aparaadi lootusetult idiootliku loori tagant kostab jumalate muusika kauge kuju ränd." Raadiost kostab "kogu oivalise elu võrdpilt, ürgvõitlus idee ja väljundi, igaviku ja aja, jumaliku ja inimliku vahel." Raadio sümboliseerib ka sidet tänaäeavaga. Inimese elu saladus on see, et tuleb läbi raadio ragina kuulda muusikat. 11. "Hukkumine". Harry mõistab, et oma elust ei tohi teha haiguslugu, andekusest õnnetust. Karistuseks on igavene elu, mille käigus tuleb õppida "elu raadioragina tagant" igavikulisi meloodiad kuulama.
Õigus põhiseaduslik Õigus unenägudele Õigus tegelikkusele Õigus vaimuvaesusele Õigus vaimurikkusele Õigus jääda muutumatuks Õigus muutuda Õigus oma mänguasju käega puutuda... 2) ,,Õnnelaul": milline õnn on tohtida tunda | milline õnn on tohtida mõelda | kujuta ette mõtle mis tahad | kujuta ette vaata mis näha |keegi ei keela silmadel näha | alati tohib midagi tunda Aforismid: · Igaviku ees on iga kirjanik ajakirjanik · Mida õhem näidend seda kauem mängid
Ka eestlased on ikkagi päris suurel määral rallirahvas ja jääbki selleks. Loodetavasti eestlaste seas suureneb huvi ralli vastu. Oleks ju uhke tunne mingis ralli MM entsüklopeedias näha eestlase nime. Ralli sõitja jaoks on saada uus parem auto sama hea kui saada armas lemmikloom või sõber. Auto kaotus võrdub lähedase kaotusega. Pealtvaatajad näevad põhiliselt ralliradade ääres tolmupilvi ja lumepööriseid tekitavaid, suurel kiirusel kihutavaid autosid ega märka autosse ja kiivri taha varjunud sportlasi. Enamiku teiste spordialadega võrreldes jääb autospordis nägemata sportlase pingutus inimvõimete piiril ja nii kipumegi mitte märkama, et nemadki on inimesed oma rõõmude ja muredega. Samuti jäävad tagaplaanile ja kaovad unustustehõlma need inimesed, tänu kellele on sportlastel vahendid, millega oma oskusi demonstreerida, ehk siis autod. Tavaliselt räägitakse ikka ühest või teisest ralliautost kui mingist umbisikulise "tootja" valmistatud s...
maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Mis ikoon aga endast üldse kujutab? Maali võib nimetada aknaks ümbritsevasse maailma, siis ikooni võib nimetada aknaks nähtamatusse maailma. Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele tekstidele ning mõeldud inimeste palveliseks pöördumiseks jumala poole. Algupäraselt hakati ikooni maalima igaviku seisukohast, kujutades muud maailma, uut taevast ja uut maad, kus on juba saavutatud Kristuse võit - hea võit halva üle, elu võit surma üle. Sellepärast ei saa ikoonide puhul kasutada maise maailma loogikat. Ikooni keeleks on sümbolid ja märgid. ,, -- " [1. lk.133]. (,,Sübmolid on orientiirideks lõputus vaimses maailmas."). Ikoonides omab sümboolika väga suurt tähtsust ja praktiliselt iga element ikoonis omab varjatud tähendust. Ikooni
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat ko...
.." Emaarmastus ja Koer, annavad mõista, et selle koha pealt jääb meil aina Valgus: ,,Ent peab tähele panema, et Õnnetused olesklevad rohkem ja rohkem vajaka. koopas, mida lahutab Õnneaiast ainult õrn udu ehk õhuke eesriie, mida Pealiskaudsus. Nagu ,,Väikeses printsis", tuleb ka siin ühe tuul, mis puhub Õiguse kõrgustikelt või Igaviku sügavusist, iga minut teemana välja selle nägemise oskus, mis on ,,silmale nähtamatu". tõstatab /--/ Üleüldiselt on Õnned väga hääd, kuid on ka niisuguseid, kes Võluteemantit otsaees keerates suudavad õde-venda näha asjade hinge hädaohtlikumad ja salalikumad kui kõige suuremad Õnnetused." ning seda, mis peitub nende vormi taga, nad näevad kestast ja Valgus: ,,Maa peal leidub palju rohkem õnne, kui arvatakse, kuid
naerma ajamist ja ausus alati üksteise vastu.. 18-aastane poiss: Ideaalne abielu hmm armastada teda ja armastada teie armastust. Suur ja tähtis osa on usaldusel ja tunne nagu oleksite just armunud ;) 19-aastane tüdruk: Mina arvan, et ideaalne abielu on selline , kus mõlemad pooled pingutavad, et see ideaalne oleks .. See tähendab täielik usaldus, alati toetavad teinedeist.. 17-aastane tüdruk: Ideaalne abielu on selline, kus partner ei anna katteta lubadusi, et veedab terve igaviku sinuga, vaid hoopis elatakse päev korraga 21-aastane tüdruk : Eeldan, et ideaalset pole kyll olemas kuid.põhiline on abielus siiski usaldus teineteise vahel.Ja austus.Kui need on olemas siis inimesed saavad ka ästi läbi ma usun,ja rohkem ei olegi ju vaja.armastus ka muidugi,kuid ega vist ei abielluta kui see puudux.tnapäeval pole abiellumine vist ii moes,lihtsam ja meeldivam on vabaabielu.mina kll taax abielluda aga sellex peax partnerit tundma ikka mõningad aastad,sest siis tuleb suhte
Kui aga minna terminiga ,,mõõt" veelgi edasi tuleb mul meelde kõnekeelne väljend, mis kõlab nii: ,,Aeg ju lausa lendab!". Kui võtta antud lauset sõna-sõnalt ei saa ju aeg lennata? Kuhu ta lendaks ning sellisel kujul ei saaks ju teda mõõta! See tähendab seda, et tihti märkame endid tegemas toimetusi või tegevusi kus kaotame täielikult ajataju. Mõnel muul korral aga termin ,,aeg" üldse ei liigu ning meile tundub nagu oleksime antud tegevust sooritanud terve igaviku. Kui mõtiskleda veel aja üle siis samamoodi nagu muusika mängimisega seostub ajataju kadumine on pöördvõrdeline seos muusika kuulamine. Võib jääda tunde kuulama midagi mis väga meelepäraseks osutunud. Ma arvan et pole ühtset õiget vastust sellele kas peaksime uskuma jäägitult Jumalat ja seostama kõik maise ja ebamaise tema tahtega või peaksime uskuma ja vaatama veidi rohkem ka endasse ja leidma endas Jumala nii et saaksime olla õnnelikud ja rahul
Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit) Mõnel pool moodustavad surnutelinne. Kaunistatud rikkalike relieefide ja seinamaalingutega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
