Etenduse analüüs ,,Kõik aias" Edward Albee 1. Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi
On kirjutanud 14 romaani, mõne näidendi, kaks raamatutäit lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid. Eriti hea romaan on tal ,,Tsempionide eine"(1973).Seal käsitleb autor koomiliselt liialdades ja enda tehtud grotesksete illustratsioonide saatel niisuguseid teemasid nagu keskkonna saastamine, tervete loomaliikide hukk, rikkuse ebaõiglane jaotus jne. Seal näeb autor maad kui surevat, enesetappu sooritavat planeeti. Edward Albee (1928)-Sündis Washingtonis ning adopteeriti miljonäriperre , kellele kuulus vodevillitetrite kett.Tema näitekirjaniku debüüt leidis aset 1950.aastate lõpul. Alustas absurdimaiguliste lühinäidentitega, millest enimtuntud ,,Loomaaialugu", mille esietendus toimus Berliinis. Ameerika tetris võeti Albee täielikult omaks säravalt vaimuka lavateosega ,,Kes kardab Virginia Woolfi?"(1962).Esitab publikule vaadata ja hinnata ühe pingelise abieluduelli
2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" Vanemuise teatris 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov Tom Stoppardi "Utoopias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2006 Altermann Andrus Kiviräha "Teatriparadiisis" 2006 Pietro Toomas Hussari / Gabriel García Márquezi "Sajas aastas..." 2006 Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala / Leelo Tungla "Lumekuningannas" 2006 Roger Edward Albee "Kõik aias" 2007 Felix Humble Charlotte Jonesi "Mesimehes" 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres" 2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes" 2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis"
Knut Hamsun, F. Scott Fitzgerald 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega ,,cadavre exquis" (,,suurepärane surnukeha")? Mis kirjandusvooluga see seostub? Mitme inimese poolt koostatud lausete või piltide jada; kasutati sürrealismis 4. Nimetage ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (vähemalt neli). Eugene O'Neill, Arthur Miller, Tennessee Williams, Edward Albee 5. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elytis, Nikos Kazantzakis 6. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines ja mis olid selle peamised tunnusjooned ja taotlused? Imazism, vooluna vältas 1912-1917; peamised taotlused olid: esitada kirjeldava asja otsene
Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009) · Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009)
· 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", mängis George´i · Anton Hansen Tammsaare ,,Wargamäe Wabariik", mängis Pearut · Wojciech Tomczyki ,,Nürnberg", mängis Polkovnik Stefan Kolodziej´d · Anton Hansen Tammsaare ,,Mauruse kool", mängis Maurust Etendus ,,Nürnberg" Väliõhuetendus ,,Wargamäe Wabariik" Paljud väidavad, et Aarne Ükskülat tunneks terve maailm, kui ta elaks Ameerikas. Ta elab
„Keiser Jones“ (1920) „Elektra saatus on lein“ (triloogia, 1931) „Pikk päevatee kaob öösse“ (1956) Teisi esindajaid: Lillian Hellman (1905 – 1984), „Väikesed rebased“ (1939) Tennessee Williams (1911 – 1983) – „Klaasist loomaaed“, „Iguaani öö“, „Kass kuumal plekk-katusel“, „Tramm nimega „Iha““ Arthur Miller (1915 – 2005) – „Proovireisija surm“ (1949), „Salemi nõiad“, „Hind“ (1968) Edward Albee (sündinud 1928) – „Loomaaialugu“ (1958), „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (1962) Prantsuse julmuse teater Rajajaks Antonin Artaud (1896 – 1948), kes sai mõjutusi bali (indoneesia) teatrist. Iseloomulik taotlus ohjeldamatu ekspressiivsuse järele, reeglite lõhkumine. See suund on uuema aja performance’ite ja happening’ide eelkäija. 2. maailmasõja järgsel kümnendil oli Prantsusmaa juhtivaks näitekirjanikuks Jean
1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö" 1978 Tammsaare- Rummo "Ramilda Rimalda" Eesti Riiklikus Noorsooteatris 1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias" EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS 2002 Sinisterra "¡Ay, Carmela!" 10 RÄNDTEATRIS 1986 ,,Aucassin ja Nicolette", Lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate ja etenduseks moodustatud vanamuusika ansambli ettekandes
a. Kirjandusauhinda antakse välja kuues kategoorias. Romaaniauhinna (19181947) laureaate: Margarit Michell (1937, "Tuulest viidud"), John Steinbeck (1940, "Vihakobarad"). 1948. aastast on Pulitzer Prize for Fiction mõeldud Ameerika romaanikirjanikule, kes kujutab Ameerika elu. Laureaate: Ernest Hemingway (1953, "Vanamees ja meri"); William Faulkner (1955, 1963). Draamaauhinna laureaate: Eugene O'Neill (4 korda!), Tennessee Williams, Thornton Wilder, Arthur Miller, Edward Albee, Neil Simon. Preemia biograafia või autobiograafia eest on saanud teiste hulgas ka president John F. Kennedy (1957). ¤ Kirjandus peegeldab maailma. Ilukirjandus on kunstiline, isikupärane ja subjektiivne, mitte objektiivne ja erapooletu. ¤ Kirjandus erineb ajastuti: mis ühel ajastul on tõde, see teisel ajastul ei tarvitse olla. Ajastu annab tahes või tahtmata raamid, mille sees kirjanik oma isikupäraga tegutseb. Mõni ajastu seab
4. “Tähelaps” - 5. “Rakett” - Tunnustusvajadus, uhkeldamine, liigne kiitlemine ja siis põrumine. 6. kiri “De Profundis” - Viha tapab armastuse, inimene unustab end kedagi vihkama ja unustab hoolida oma armastatust, sest mõtleb vaid vihale. Tuleb jääda iseendaks, tähtis on see, mis ees seisab. Kuidagi peab enda jaoks õigeks muutma need teod ja seadused, mis sulle endale ülekohtused tunduvad ja tuleb juhtunu endale kasulikuks muuta. Lavastused: ALBEE draamad 1. “Kes kardab Virginia Woolfi?” - Geroge ja Martha, Honey ja Nick (abielus raha pärast, Honey vanemad rikkad). Kõike juhib armastus, inimesed kaotavad enesekontrolli, psühholoogiline vägivald ja manipuleerimine, võimu omamine teise inimese üle. 2. “Loomaaialugu” - Isoleeritus, suhtlemispuudus, homoseksuaalsus kui tabu, sotsiaalne ebavõrdsus ja ebainimlikkus kommertslikus ühiskonnas. 3
4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? Mis on selles žanris tema tuntuim teos? Dokumentaalromaan (nonfictional novel), tuntuim teos „Külmavereliselt” 5. Nimetage 20. sajandi keskpaiga ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (neli). Eugene O'Neill („Elektra saatus on lein”, „Pikk päevatee kaob öösse”), Tennessee Williams („Klaasist loomaaed”, „Tramm nimega „Iha””, „Kass tulisel plekk-katusel”), Edward Albee („Loomaaialugu”, „Kes kardab Virginia Woolfi?”), Arthur Miller („Proovireisija surm”), Lillian Hellmann 6. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks romaanikirjanik ja vähemalt üks luuletaja). Giorgos Seferis (luuletaja), Odysseas Elytis (luuletaja), Nikos Kazantzakis (romaanikirjanik), Konstantinos Kavafis (luuletaja) 7. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines?
saab lavalt tagasisidet. Vetemaad on peetud näitekirjanduse uuendajaks, tema näidendid on mitmeplaanilised, enamik neist on komöödiad, kuid käsitletakse ka tõsisemaid probleeme. Tema näidenditele on omased üllatuslikud ja ootamatud pöörded ning lõpus olev puänt. Tegelased on sageli ekstravagantsed. Läbilöögi näitekirjanikuna saavutas Vetemaa draamaga ,,Õhtusöök viiele" (1972), mille puhul on tõmmatud paralleele ameerika näitekirjaniku Edward Albee näidendiga ,,Kes kardab Virginia Woolfi ?". Draama räägib kahe maailmavaatelt erineva noore sassiläinud suhetest, alkoholismist ja allakäigust. Vetemaa enimlavastatud teoseks on komöödia ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Autor on määratlenud selle komöödiaks, kus juhtub ka imesid. See räägib sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami Susanna arvelt kasu lõigata, aga daam kavaldab nad üle
16-Mar-11 Carol Allenson Raleigh 16-Dec-11 Matthew Tappen Raleigh 14-Dec-10 Hakim Auden Raleigh 24-Dec-10 Joakim Love Raleigh 18-Jan-11 Esther Yaron Raleigh 04-Dec-10 Dick Whitman Raleigh 04-Dec-10 Dick Whitman Raleigh 18-Dec-10 Carson Woolf Raleigh 23-Dec-10 George Wein Raleigh 24-Dec-10 Joakim Love Raleigh 04-Jan-11 Nathan Albee Raleigh 04-Dec-10 Dick Whitman Raleigh 04-Dec-10 Dick Whitman Raleigh 15-Dec-10 Raphaelle Duvalier Raleigh 24-Dec-10 Dick Whitman Raleigh 04-Dec-10 Dick Whitman Raleigh 20-Dec-10 Sasha Bright Raleigh 24-Dec-10 Tracey Beckham Raleigh Will Good Raleigh 17-Dec-10 Yann Augerot Raleigh 24-Dec-10 Joakim Love Raleigh
Balzac "Isa Goriot" Zola "Therese Raquin" Lev Tolstoi "Anna Karenina" I-II Fjodor Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt" või "Idioot" Remarque "Triumfikaar" või Hemingway "Hüvasti, relvad" Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis" George Orwell "Loomade farm" või "1984" 12. klassi kirjandus: Dan Brown "Inferno" Theodore Dreiser "Õde Carrie või "Ameerika tragöödia" I-II Remarque "Läänerindel muutuseta" Hemingway "Ja päike tõuseb" Fitzgerald "Suur Gatsby" Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?" Williams "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha" Salinger "Novellid" ("Parim päev banaanikala püügiks", "Vaene onu Vemmalsäär", "Just enne sõda eskimotega", "Naerev mees", "Roosisuu ja silmad rohelised") Harper Lee "Tappa laulurästast" Shakespeare "Hamlet" Camus "Võõras" Saint-Exupery "Väike prints", Davidts "Väikese printsi tagasitulek" Goethe "Faust" Bulgakov "Meister ja Margarita" Gross "Pinginaabrid" või Kaugver "40 küünalt"
mis muu hulgas avaldub remarkidesse kirjutatud detailses lavastusvisioonis värvigamma, valgus, heli ja muusikarezii ning plastikal rajanevate kujundite kirjeldused. Teatrikirjaniku maine võitis Vetemaa abieludraamaga ,,Õhtusöök viiele", mille lavastusest (1972, lavastaja Grigori Kromanov) kujunes sündmus. Ühe abielu purunemise näitel avab see draama ühiskonda tabanud väärtuskriisi ja kaksikmoraali destruktiivse mõju inimsuhteile. Näidendil on sarnasust Edward Albee draamaga ,,Kes kardab Virginia Woolfi?". Seda skeemi perekondlike konfliktide kaudu sotsiaalsete deformatsioonideni varieerib Vetemaa oma teisteski draamades. Näidendis ,,Roosiaed" (1976) on pragmaatilise ellusuhtumise ohtlikkuse kõrval kõne all veel viimase sõja järelpained; kokkuvõttes kasvab näidendimaailm rosaarium, kus töötavad vaimuhaiged tsivilisatsiooni üldistuseks. Nagu "Illuminatsioonides", nii lendab ,,Roosiaiaski" see maailm lõpuks õhku
Retooriliselt on küsitud, kas ei alanud Šapiroga uus, „ebakindla, enesest ja maailmast kummastavalt distantseeruva inimese hingeelu peentöötluse etapp” eesti teatris (Vellerand 2003: 245). Peenetundeliste Tšehhovi-rollide loojatena kerkisid esile eeskätt Ants Eskola ja Jüri Järvet; Eskolalt lisandus eelmainituile veel „Ivanovi” nimiosa Maria Knebeli külalislavastuses (1971 Draamateatris). 1977. aastal lavastas Adolf Šapiro Pärnu teatris Edward Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?”, kus sündisid Linda Rummo ja Aarne Üksküla tipprollid Martha ja George; 1980. aastal esietendus tema käe all Draamateatris Lev Tolstoi „Elav laip”, peaosas – endas eeskätt traagilist süüd kandva – Protassovina Mikk Mikiver. 1970. aastaid – ja eesti teatrit pikemaski perioodis – iseloomustab asjaolu, et mitmed tugevad lavastajad on olnud samal ajal väga head ja mitmekülgsed näitlejad; Mikiveri
responsibility for the world they live in. This play shows a lot of deep faith. Moral truth can be found in the human world. He was one of Monroe's husbands. At the end of the 1950's there was crisis. O'Neill was dead, William and Miller weren't producing anything important. New blood was required. This new blood came gradually off- broadway theatres, and even off-off broadway theatres. They were smaller, intimate. Beatnik movement had an influence on drama. 1960's Edward Albee ,,Zoo story". New influences are coming from europe, this is the theatre of the absurd. Influence by Beckett and existentsialism. World where human existence has no meaning, life is absurd, meaningless, art should reflect this absurdity. Two characters Peter and Jerry and they have a conversation but they have difficulty understanding each other. Lack of real communication, they speak but don't hear. Jerry gives peter a knife and peter kills himself. So in this sense he becomes kind
annaabi.ee 
