Kirjanduse konspekt 10-12. klass (0)

Kirjanduse põhiliigid ja žanrid
Eepika

• välismaailma kirjeldamine ja jutustamine
  
• huvitutakse välisest pildist
  
• nt. Eepos , romaan, jutustus, novell
  

Lüürika

• väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid
  
• subjektiivne, isiklik
  
• nt. Luuletused, sonetid, oodid , hümnid
  

Dramaatika

• tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog
  
• konflikt
  
• nt. Tragöödia , draama , komöödia , kuuldemäng
  

Lüroeepika

• liitliik = lugulaulud
  
• lüüriline laad ja eepiline jutustus
  
• nt. Valm, poeem , ballaad .
  

Teema

• millest teos kõneleb
  
• trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
  
• pikemates teostes on kõrvalteemad
  

Idee

• kirjandusteose peamine mõte
  
• väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse
  

Stiil

• kõrge = pidulik, kõrgendatud
  
• keskmine = neutraalne
  
• madal = argipäevane
  

Eepika ja selle alaliik eepos
Eepika ja eepose seos

• 18-19.sajand oli eepika võrdne eeposega
  
• jutustav kirjandus tänapäeval
  

Autor

• võib näidata suhtumist kaudselt
  
• võib olla tegelaseks
  
• võib sekkuda sündmustesse
  

Olulisemad žanrid

• suurvormid eepos ja romaan
  
• väikevormid valm, novell, jutustus
  

Eepos

• värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest)
  
• lugulaul
  

Kangelaseepos

• kesksel kohal rahva suurkuju
  
• kangelane
  

Eeposele iseloomulik

• suurejoonelisus
  
• üleloomulikud inimesed
  
• kõik suurem ja võimsam kui elu
  
• jutustamistoon rahulik
  

Eeposed tekkeloo järgi:
Rahvaeepos

• anonüümsed
  
• kandusid suuliselt edasi
  
• tuginevad müütidele
  

Kunsteepos

• rahvaeeposte eeskujul kirja pandud
  

Rahvuseepos

• koomiline
  
• loomtegelased
  

Eeposeid:

• sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr)
  
• kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr)
  
• Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321)
  
• Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862)
  

Eepika alaliik romaan
Romaan

• eepika suurvorm
  
• sünniajaks peetakse 1605. mil ilmus Gervantese „Don Quijote“
  
• tänapäevase kuju sai paar sajandit tagasi
  
• kirjandusteosest sai müügiobjekt
  
• 18.saj tekkis laialdane lugejaskond (võidukäik algas Danieli Defoe „Robinson Gruesoga“ )
  

Võrdlus eeposega

• eepos on värsivormis
  
• romaan on maisem žanr
  
• on alati seotud kaasajaga
  

Romaani tegelased

• keerulised
  
• mitmekihilised
  
• ei ole muutumatud
  
• ei ole kunagi absoluutselt valmis
  

Alaliigid

• seiklusromaan = kirevad elujuhtumid
  
• rüütliromaan = õilsad kangelasteod
  
• pastoraalromaan = karjaste elu
  
• kriminaalromaan = mõrvamüsteerium
  
• ajalooline romaan = ajaloost võetud ainestik
  
• ulmeromaan = tegevus kujutatavas tulevikus
  
• fantastiline romaan = väljamõeldud tegelased
  
• perekonnaromaan = ühe perekonna argipäev
  
• psüholoogiline romaan = tegelase hingeelu
  
• arenguromaan = tegelase areng
  
• sotsiaalolustikuline romaan = ühiskondlikud olud
  

Romantiline romaan

• tunnete esiplaanile seadmine
  
• erakordse otsimine
  
• fantaasia ülistamine
  
• elu kujutamine nagu unistuses
  
• looduse ülistamine
  
• tegelased olid kas väga head või väga koledad
  

Realistlik romaan

• tõepärane pilt (palju detaile)
  
• tegelased on keerulise hingeelu
  
• objektiivne- autor ei anna hinnanguid
  
• kõige kunstliku eitamine
  

Virginia Woolf ja psüholoogiline romaan
Virginia Woolf (1882-1941)

• modernistlik autor
  
• süvapsüholoogilise romaani esindaja
  
• „Teadvuse voolu“ esimene sõnastaja
  

Teadvuse vool

• ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi
  
• keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele
  
• kirjanil läheb sügavale tegelase hinge
  
• kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina
  
• puudub järjepidev süžee
  

Woolfi looming

• alustas realistliku kirjanikuna
  
• uus lähenemisviis on nendes teostes: novell „Kew Gardens“ (1919), „Kirjutamata romaan“, „Jakobi tuba“, pihtimuslik „Proua Dalloway“ (1925), tuntuim romaan „Tuletorni juurde“ (1927), viimane romaan „Vaatluste vahel“ (1941)
  

Maagilisrealistlik romaan
Maagiline realism

• pärast II maailmasõda
  
• Ladina-Ameerika maadlus
  
• realistlikku ellu põimiti indiaani rahvaluulest pärinevaid müütilisi elemente
  

Tunnusjooned

• oluline on see, kuidas fantastilised elemendid tekstis esinevad
  
• sündmused toimuvad reaalsuse ja irreaalsuse piiril
  
• fantastilisi olukordi jäädvustati kui tavalisi
  
• maagiaelemendid on maailma täieõiguslik osa
  

Toni Morrisson

• afroameeria naiskirjanik
  
• 18.01.1931 Ohio osariigis sündinud
  
• Võitnud üle 20 auhinna
  

Toni M. Looming

• Howardi ülikoolis kohtusid gurpp poeete, Morrisson oli selle liige
  
• sealt said alguse tema ilukirjanduslikud teosed
  
• „The Bluest Eye“ (1970)
  
• on kirjutanud kümneid romaane, lastekirjandust, kaks näidendit
  
• kasutab Musta Ameerika ajalugu, mis on täis legende ja müüte
  

„Armas“

• 1987
  
• tänu sellele teosele sai ta Pulitzeri preemia
  
• ajendiks neegriorja M. Garneri staatus (tappis oma lapsed, et nad orjadeks ei saaks)
  
• peategelane Sethe tapab oma pisitütre
  
• 18 aastat hiljem tuleb lapse hing ema juurde tagasi
  
• Erinevatest lugudest läbipõimunud: orjus, armastuse helgus, süütunne , lootus.
  
• Jutustuse muudab kõhedaks autori neutraalne stiil, pole emotsioone
  

Novell

• lühike proosajutustus, millel on üks süžeeliin ja vähe tegelasi, keskendub ühele teemale või konfliktile
  
• rajaja Giovanni Boccaccio
  

Suletud novell ehk toskaana novell

• tegevus on kronoloogiline
  
• pinge tõuseb astmeliselt
  
• üllatav lõpplahendus
  
• lõpplahendus on selge
  
• tegelased on muutmatud ja terviklikud
  
• esile tuuakse vaid mõningad tegelaste tunnusjooned
  

Avatud novell

• esiplaanil pole väline sündmustik vaid tegelaste sisemaailm, meeleolud ja konfliktid
  
• tegevus on vähene või puudub
  
• lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub
  
• lahendusele sageli vaid vihjatakse
  

Jutustuslähedane novell

• pikem novell
  
• pikem ajajärk
  
• lõpp ei pruugi olla terav ega üllatav
  
• arenevad tegelased
  
• ühe sündmuse asemel arendatakse seda
  
• autor on tegelasi iseloomustanud
  

Miniatuur ehk laast

• viimistletud sõnadega meeleolupilt, novellist lühem
  
• tegevust on vähe või puudub
  
• antakse edasi lüürilist meeleolu või filosoofilist mõtisklust
  
• Tammsaare , Tuglas , Juhan Liiv
  

Memuaarid

• prantsuse keeles mälestus, mälu
  
• proosažanr milles autor jutustab:
  

• enda lähedaste või tuntud inimeste elust
  
• minevikusündmistest, mida on ise kogenud
  

• huvituvad pigem välismaailmast
  
• sündmusi antakse edasi faktidena, objektiivsetena, ajastutruud
  

Autobiograafia

• isiksusekeskne, subjektiivne
  
• suurem poliitiline vabadus
  

Hindamatud allikmaterjalid

• memuaarid annavad eheda pildi ajastust
  
• mälestused on hilisemal perioodil kirja pandud
  
• võivad olla moonutusi autori vaatenurgast
  
• mineviku idealiseerimine
  

Ajaloolised mälestused – ajaloolised sündmused, faktid, tõetruud
Vesterlised mälestused – sündmusi ja isik. Elamusi kirjeldatakse vabalt
Ilukirjanduslikud mälestused – kunstiliselt töödeldud
Oskar Luts (7.01.1887 – 23.03.1953)

• eesti viljakaim ilukirjanduslike memuaaride kirjanik
  
• sündis Tartumaal
  
• töötas apteekrina, vabaajakirjanikuna
  
• esimese maailmasõja järel elas Tartus
  
• Olulisemad teosed: „Kevade“ (1912), „Suvi“ (1918), „Tootsi pulm“ (1921), „Argipäev“ (1924), „Sügis“ (1938), näidend „Kapsapää“ ( lav. 1912), „Nukitsamees“ (1920)
  

Lüroeepika
Lüürilised elemendid

• emotsionaalsus
  
• sündmustele kaasaelamine
  
• tunnete ja meeleolude väljendamine
  

Eepilised elemendid

• toimunud või toimuvatest sündmustest jutustamine
  

Ballaad - enamasti traagilise, müstilise süžeega

• tundeküllane, sünge
  
• keskendutakse ühele sündmusele
  
• sisaldab pinget
  

Poeem - mitmeosaline pikem lüroeepiline värssteos

• sisu eeposest väiksem, ballaadist suurem
  
• vaba vormiga
  
• Puškin , Byron, Alver
  

Valm – õpetliku sisuga lühike mõistujutt

• tegelased enamasti loomad
  
• kujundite kasutamine
  
• lõpus tavaliselt moraal
  
• Aisopos, Jakob Tamm
  

Värssromaan – värsivormis teos, millel on romaani ülesehitus

• Puškin „Jevgeni Onegin
  

Lüürika
– lüüra saatel lauldav, tundeküllane
Vanimad näited pärinevad kolmandast aastatuhandest eKr:

• kaebelaulud
  
• vaaraodele pühendatud kiituslaulud (oodid)
  
• jumalate ülistuslauulud (hümnid)
  
• kaluri-ja karjaselaulud
  

Lüürika žanrid:

• ood – pidulik, ülev luuletus , kiidulaul
  
• epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul
  
• haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm
  

• koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5)
  
• teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale
  

Sonett
Meeldetuletuseks:

• värss – üks luulerida
  
• riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad
  
  • AABB – paarisriim
    
  • ABAB – ristriim
    
  • ABBA – süliriim
    
  • On olemas ka segariim ja vabavärss
    

Itaalia ehk Petrarca sonett

• klassikaline
  
• koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks:
  
• 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab )
  
• 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde )
  
• iga värsi pikkus on 11 silpi
  
• kuulsamad sonetimeistrid: Dante, Petrarca, Marie Under.
  

Itaalia soneti sisu

• ühtne ja tervikliku mõttega
  
• sisulise ülesehituse skeem:
  

• 8 esimest rida teema andmine ja arendamine
  
• Kolmikvärssides tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus
  
• 14.värsis kulminatsioon – puänteeritud kokkuvõte
  

Inglise ehk Shakespeare ’i sonett
Värsside jagunemine salmideks:

• 3 nelikvärssi
  
• 1 kaksikvärss
  

Kuulsamad esindajad: Shakespeare, John Keats.
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)
Lapsepõlv

• sündis 30.01.1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus
  
• vanematekodus elati lihtsat ja töökat talopojaelu
  
• isakodust austus talupoja raske töö vastu
  
• õppis vanemate vendade kõrvalt omal käel lugemise selgeks
  

Hariduskäik ja töö

• 1892-1897 käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis
  
• 1898-1903 Treffneri gümnaasiumis
  
• töötas 4 aastat ajakirjanikuna (tekkis huvi ühiskondlike probleemide vastu)
  
• 1907 alustas õpinguid Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas – juristidiplom jäi haiguse tõttu siiski saamata
  

Edasine elukäik

• 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde
  
• 1912 reis Kaukaasiasse
  
• 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse:
  

• rajas pere (kaks last)
  
• pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle
  

I loominguperiood (1900-1907)

• külaainelised jutud
  
• isiklikud koemuseg tagavad teose kunstilise õnnestumise (realistlik loomingumeetod)
  
• otsis ainest kodupaigast ja talupojaelust
  
• kirjutanud: lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901), jutustus „Kaks paari ja üksainus“ (1902), „jutustus „Vanad ja noored“ (1903)
  

II loominguperiood (1908-1920)

• kirjutab eesti üliõpilase elust
  
• muutus ainestik ja sellega koos teisenes ka kirjutamislaad
  
• eriline tähelepanu tegelaste psüühika avanemisele
  
• inimese meeleolu- ja tundevarjude tabamine
  
• impressionistlikud katsetused
  
• Teosed: jutustused „Pikad sammud“ (1908) ja „Noored hinged“ (1909), miniatuurid ja kunstmuinasjutud „Poiss ja libliks“ , „Varjundid“ (1917), „Kärbes“ (1917)
  

Kõrgperioodi looming (1921 kuni surmani)

• välja oli kujunenud kindel maailmavaade ja esteetilised seisukohad
  
• sügav austus rahva töö vastu
  
• pidas silmas alati elu põhiväärtusi – loov töö, humanism, rahvuse eneseteostamine töö ja kultuuri kaudu
  
• leiab, et inimene on mõistatuslik olevus
  
• peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist
  
• miks on inimene sõdades enda loodud kultuuri hävitanud?
  
• tema tegelastes põiub sageli headus ja kurjus , üllus ja alatus
  
• Kõrgloomingu perioodi teosed: draama „Juudit“ (1921), „Kõrboja peremees “ (1922), „Tõde ja õigus“ (1926-1933)
  
• Viimased loominguaastad: „Ma armastasin sakslast “ (1935), „Kuningal on külm“ (1936), „Põrgupõhja uus vanapagan“ (1939)
  

Vaba värss.

• silbilised korrastamata (ridade silbiarvud on ühtlustamata)
  
• korrapäratu rütmiga
  
• Proosast eristab:
  

*sõnade, sõnaühendite, lausete jagamine värssideks
*nö ütlemise rütm (lühemad read vahelduvad pikematega)
Vabavärss Eesti luules

• 1960datel nn vabavärsipoleemika, mis vallandus J.Krossi, E.Niidu, A.Kaalepi loomingust
  
• noored autorid eelistasid vabavärssi
  
• vanad tegijad laitsid selle avalikult maha
  
• vabavärss sai siiski eluõiguse
  

Jaan Kross (1920-2007)

• 70datest alates keskendus proosale (enne seda luule)
  
• vabavärsipoleemika üks „peasüüdlasi“
  
• 1948.aastal ilmus tema vabavärsiline „Söerikastaja“
  
• kirjutas peamiselt vabavärsilist mõtteluulet:
  

*võitles sellega isikukultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu
*see oli püüd uuestisünnile ja puhtusele
Krossi loomingust
Luule:

• Kivist viiulid (1964)
  
• Lauljad laevavööridel (1966)
  
• Vihm teeb toredaid asju (1969)
  
• Voog ja kolmpii (1971)
  

Proosa:

• Kolme katku vahel (1970-1980)
  
• Keisri hull (1978)
  
• Wikmani poisid (1988)
  

Laululine luule

• 1960-70dad aastad
  
• värsilooming tihedalt muusikaga seotud
  
• vabavärsile eelistatakse enamasti kindlalt vormi
  
• Hando Runnel, Viivi Luik jt.
  

Hando Runnel

• tõenäoliselt kõige viisistatum luuletaja Eestis
  
• Runneli tekstides on väga heas kooskõlas vorm ja sisu, ajastu vaim ja muusikamaitse
  
• 20.sajandi ärkamisaja laulik
  
• tekstide sisus on mure isamaa pärast, ka iseenda pärast
  
• surutuse ja lootusetuse tunne
  
• traditsioonilise perekonna ja maaelu hindamine
  

Dramaatika

• ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus (kõik näidendid kokku)
  
• draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval)
  

Dramaatikale omased jooned

• Dialoogiline – suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne
  
• Tegelased pöörduvad otse publiku poole
  
• Tegevuslik kõne: rääkimise situatsioon mõjutab kõnelejaid, kõne abil sooritatakse tegusid (mõjutatakse kedagi midagi tegema)
  
• On orienteeritud teatrile – kirjanik peab kirjutades otseselt või kaudselt silmas teatrit ja selle tehnilisi võimalusi. ( va. Lugemisdraamad Goethe „Faust“ – mahukad ja keerulised, et laval esitada)
  

Dramaatika ja eepika sarnasused

• enamasti jutustatakse mingit lugu
  
• loo jutustamiseks kasutatakse sõnu
  
• looga on seotud tegelased ( enamasti inimesed )
  

Dramaatika ja eepika erinevused

• draamas ei ole enamsti jutustajat
  
• dramas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem
  
• draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem
  
• draama keskendub enaasti inimestevahelisele suhtlemisele
  
• draama on mõeldud tavaliselt teatris esitamiseks
  

Tragöödia

• alguse sai Vana- Kreekast viljakusjumala Dionysose auks korraldatud rituaalidest
  
• aegamööda tragöödia teemad laienesid (hakati rääkima teistest jumalatest, sangaritest)
  
• hiljem peamiseks teemaks inimelu käsitlemine
  
• nimetus tuleb sellest, et nendel dionüüsitatel ohverdati sokk : tragoidia – kits, sokk + oide – laul
  

Tragöödia hiilgeajad

• 5.saj eKr Kreekas : Sophokles, Euripides
  
• 16-17.saj Inglismaal : Shakespeare
  
• 17.saj Prantsusmaal : Racine, Corneille
  

Klassikalise tragöödia tunnused

• Peategelaseks kangelane, eriline inimene (enamasti jumal või ülik)
  
• Kangelase eetilisus
  
• Traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi
  
• Positiivne lahendus ei ole võimalik
  
• Õnnetu lõpp
  
• Värsskõne
  

Tragöödia enne ja nüüd

• Kangelase/tegelase vastandumine : klassikalises tragöödias kõrgemate jumalike jõududega – nüüd saatuse või ühiskonnaga
  
• Tragöödia ja traagika mõjub tänapäeva inimestele teistmoodi kui vare – inimeste maailmatunnetus on muutunud indiviidikesksemaks.
  

Absurditeater

• absurdsus – lad.k „ebakõlaline, mõttetu“
  
• absurditeater: seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumine absurdsusena.
  
• Beckett „Godot’d oodates “
  

Komöödia

• kreeka k „lustliku pidtustuse, maskeraadi laul“
  
• arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast poolest
  
• klassikaline komöödia: vastand tragöödiale, madal žanr
  

Komöödia tunnused

• tegelasteks lihtsad inimesed
  
• igapäevased situatsioonid
  
• argine keelekasutus
  
• lõpp on tavaliselt õnnelik, st tegelased... : pääsevad piinlikust või ebameeldivast olukorrast ; tunnistavad oma eksimusi ja puudusi, lubavad edaspidi paremad olla ; lepivad ära
  

Koomika

• peaks lugejas /vaatajas naeru esile kutsuma. See mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt
  
• naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi
  
• aja möödudes võivad naljad ja komöödidad vananeda, sest ühiskond muutub
  

Koomika allikad

• Situatsioonikoomika – kujutatakse mingit naljakat olukorda
  
• Karakterikoomika – kujutatakse mingit naljakat tegelast
  
• Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms.
  

Draama

• tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt:
  
• + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi
  
• + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt
  
• see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel
  
• esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen , Anton Tšehhov
  
• eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte
  

Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt

• Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine
  
• Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine
  
• Olmedraama – igapäevaelu kujutamine
  
• Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine
  
• Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused
  

Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906)
Loomingu algusaeg

• sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas
  
• 15aastasena alustas iseseisvat elu apteekriõpilasena
  
• esiknäidend „Catilina“ (1849) – sündmustik roomas I sajadil e.m.a ; nimitegelane on vabaduse eest võitlev kangelane
  

Tema sulest 25 näidendit
Jagunevad:

• rahvuslik- romantilised mitteteatraalsed värssnäidendid
  
• realitslikud proosas kirjutatud probleemnäidendid
  
• sümbolismist mõjutatud näemusnäidendid
  

Varasem looming

• valitses rahvusromantism
  
• teemad Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest
  
• võttis osa poliitilisest ja kultuurielust
  
• töötas nii teatri kunstilise juhina kui ka teatri direktorina
  
• ka kaasaegsem looming
  
• tema näidendis naturalismi tunnusjooni (rõhutab pärilikkust)
  
• filosoofilised värssdraamad: „Brand“ (1866), „Peer ja Gynt“ (1867)
  

Muutunud looming (1970ndatest)

• nüüd draamad proosavormis
  
• kaasajateemalised, psühholoogilised
  
• vaatleb neis: inimese ja ühiskonna suhteid ; mehe ja naise asendit ühiskonnas ; perekonnaküsimusi
  
• „Nukumaja“ (1879) – uuenduslik nii teemakäsitluse kui draamatehnilise poole pealt
  

Hilisem looming

• tema teostes palju sümbolismi („Metspart“ 1884)
  
• tähtsal kohal eetikaküsimused
  
• tegelaste motiivid on varjatud kui varem, lugeja peab neid ise mõitma
  

Ibseni olulisus

• eeskujuks paljudele hilisematele realismi esindajatele (nt Tšehhovile)
  
• tema eeskujul hakati näidendeid proosavormis kirjutama
  
• temast alanud perioodi on hakatud nimetama draamakirjanduse kolmandaks suureks hiilgeajaks
  

Ibsenlik draamakäsitlus

• teatrikunst peab teenima rahvuslikke ideid
  
• teater võiks olla probleemide tõstataja, ideede edastaja , mitte pelk meelelahutus
  
• inimese ja ühiskonna vaheliste pingeliste suhete teema
  
• tegelaste käitumist juhivad minevikus tehtud teod
  
• sõnakesksus, tegevuse staatilisus
  

Vene sümbolistlik luule

• tekkis 19.sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal
  
• vastukaaluks realismile ja naturalismile
  
• sooviti luua nö puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga
  
• püüti avastada kõrgemat ideemaailma, seda tehti sümbolite (võrdkujude) abil
  

Aleksandr Blok (1880 – 1921)
Luuletajatee algus

• sündis mitmekülgselt haritud aadliperekonnas
  
• kasvas vanavanemate juures
  
• kasvades oli soodne keskkond, ning nende mõis inspireeris Bloki luuletajana, oli turvalise kodu sümboliks
  
• tutvumine juhtivate vene sümbolistidega:
  

* 1904 .aastal ilmus selle mõjul kogu „Värsid Kaunist Daamist“ (pühendatud tema naisele)
Venemaa poliitiliste sündmuste mõju

• luulekeel muutus lihtsamaks:
  

*helge asendus süngega
*tema kujutluste linn (Peterburg) oli tume
*luuletsüklid „Linn“ (1904-1908), „Lumemask“ (1907), „Faina“ (1906-1908)

• temast saab kahestunud inimene
  

*otsib tõde veiniklaasist
*suhtub teistesse irooniasse
Kodumaa – teema

• revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema
  

*see on tema viimane loominguline tõus
*uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse
*poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“

• venemaale pühendatud luules
  

*piiblimotiivid
*pilte vaestest, kannatavast kodumaast , mida ta just sellisena armastabki

• Revolutsioon , mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus.
  
• Suri 1921.aastal Peterburis.
  

Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934
Elust

• sündis Valguta mõisa kutsari pojana
  
• 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu
  
• tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse koduümbruse ilu ja salapära
  
• algteadmised omandas kodupaiga koolis
  
• 1886 – asus õppima Hugo Treffneri gümnaasiumisse, siis reaalkooli
  
• 1896-1904 – Riia polütehnikum (kaubandusteadus)
  
• pärast lõpueksameid läks tööle Postimehe toimetusse Tartus
  
• seejärel asus tööle õpitud erialal
  

Looming

• sümbolistlik luuletaja
  
• kõlaline külg, musikaalsus on tähtsam kui värsside visuaalne pool
  
• ta on laululise luule traditsioonide rajaja Eestis
  
• tegemist on spontaanse tundeluulega
  
• luulet on mõjutanud: Ida (Hiina ja India) religioonid, eesti rahvapärimuslikud uskumused
  

Luule olulisemad sümbolid : kodu

• kodu kui sümboli ja kojuigatsuse teema kordamine
  
• luuletused: „Koduigatsus“, „Igatseja kodu“, „Õhtu kodutalus“
  
• kodu kui mitmetähenduslik kujund: filosoofiline tähendus, autobiograafiline tähendus (kaotatud vanematekodu)
  

Luule olulisemad sümbolid: tee

• elutee, liikumist ja rändamist märgistav kujund
  
• epiteet „hall“ – maise elu piiratus- ja ahistustundega seotud („ma kõnnin hallil lõpmata teel...“)
  
• leiab, et isegi seda halli teed on võimalik armastada
  

Enno kui tuntuim lasteluuletaja

• lasteluule muu loominguga võrreldes konkreetsem, lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga
  
• kirjutab laste tegevustest ja mängudest, mis on seotud kodu ja tööga
  
• „Juss oli väike peremees“, „Patsu, patsu kooki“
  
• Vanematele lastele mõeldud luuletustes esineb sümbolkujundeid („Hilissuvi“)
  

Futurism

• kujunes välja 20.saj alguses Itaalias
  
• I futurismi manifest 1909
  
• kõlapinda leidis eelkõige Prantsusmaal ja Venemaal
  

Vene futuristide manifest

• „Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele“ (1912)
  
• Väljavõte: Me käsime pidada pühaks luuletaja õigusi, rikastada sõnavara, vihata endist keelt
  

Vene futurism

• Futuristide jaoks oluliseim:
  

• aja liikumine
  
• tulevik: pidasid end tuleviku esindajateks olevikus , vastandasid end oma kaasaja tõekspidmistele
  

• armastasid šokeerida:
  

• nende jaoks oli skandaal publiku ja kunstniku suhtlemise vormiks
  
• väljakutsuv riietus
  
• näomaalingud ja grimm
  
• neid võib pidada hipi- ja punkkultuuri eelkäijateks
  

Tuleviku kujutamiseks loodi uus keel

• viha varem eksisteerinud keele vastu
  
• püüdsid luua grammatiliselt piirangutest ja tavapärasest mõtlemisest vaba luulekeelt:
  

• lõhuti lauseid
  
• sõna asemele pakuti silpi, väljamõeldud sõnu
  

Akmeism

• kreeka keeles õitseng, tipp
  
• kirjanduslik suund, millele Lääne-Euroopas analoogid puuduvad
  
• selle suuna esindajaid on vähe, tegutsemisaeng lühike (kuni 1914.aastani)
  
• rühmitus Poeetide Tsehh (1911)
  
• luuletaja ei pea kartma kordusi ( minevik võib igal hetkel uuesti sündida)
  

* klassikaline kirjandus ei ole surnud
* alati võib homses päevas olla uus Puškin

• maise elu väärtustamine, teispoolsuse ja müstika eitamine
  
• püüdlesid keelelise lihtsuse poole
  

Akmeistide traagiline saatus

• Gumiljov lasti 1921.aastal maha, süüdistatuna vandenõus (tegelikult ta ei tahtnud lihtsalt oma sõpra välja anda)
  
• Mandelštam suri 1938.aastal vangilaagris
  
• Ahmatova sunniti aastakümneteks vaikima
  

Anna Ahmatova (1889-1966)
Elust

• kodaniku nimega Anna Gorenko
  
• sündis Odessa lähedal, lapsepõlv möödus Trarskoje Selos
  
• pärast vanemate lahutust asus elama Krimmi ja Kiievisse
  
• õppis õigusteadust
  
• ilus ja andekas naine, kuigi keerulise iseloomuga (kurb, tujukus aga samas ka hulljulge)
  
• 1910 .aastal leidis oma suure armastuse – Nikolai Gumiljovi
  

*poeg Lev
*abikaasa tutvustas teda akmeistidega
*1918.aastal lahutasid (liiga tugevad isiksused – ei suutnud abielus kompromisse teha)
Loomingust

• 1911 ilmusid esimesed tema värsid
  
• 1912 jõudis trükki tema esikkogu
  
• väga omapärane ja uudne:
  

*külm ja vaoshoitud luule, kuid väga sisukad, novellilik
*lihtsa luulekeele taga peituvad sügavad tunded

• eeskujudeks Puškin ja Blok
  

Poeetiline kangelanna tema luules

• naine, kelle elus on igavene kannatus vastamata ja petetud armastuse tõttu
  
• kangelanna unistab erakuelust kloostris, üksinduses, surmas
  
• jääb daamiks ka siis, kui oleks lihtsam olla ahastav naine
  

Ahmatova väga tugev mõju

• tema kangelannaga samastuti
  
• lõi tahtmatult uue moe – tema soengut ja riietumisstiili püüti jäljendada
  

Revolutsioon

• aimas revolutsioonis ohtu:
  

*ei uskunud naiivselt selle puhastavasse jõusse
*ei uskunud, et selline lihtrahva mäss toob parema tuleviku
*mõistis hukka põlvkonna (sh. Iseenda), kes muretult elades revolutsiooni ette ei näinud

• ta ei lahkunud Venemaalt, kuigi tal oli selleks võimalus
  

Alates 1920ndatest: õnnelike aegade lõpp

• 1921 – suri tema iidol Blok ning lasti maha tema endine abikaasa
  
• enesetapu tegid nii Jessenin kui ka Majakovski
  
• 1937 – poeg Lev arreteeriti
  
• nii teine kui ka kolmas abielu ebaõnnestusid
  

Pärast sõda

• luuletajana vaikis ta aastakümneid – uuestisünd pärast Stalini surma
  

*puudus loominguvabadus ( tsensuur )
*teda tabas üldrahvalik laimamine

• ta jäi kõigest hoolimata ikkagi daamiks:
  

*ei murdunud
*andestas ka enda laimajatele

• vangilaagrist tagasi tulnud poeg oli hingeliselt haige, pööras emale selja
  

Impressionism ja ekspressionism
Impressionism

• prant . keelest impressioon „mulje“
  
• kirjandusvool u 1880 -1910 saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas
  
• püüdleb selle poole, et:
  

*jäädvustada subjektiivseid, kiiresti mööda libisevaid aistinguid, muljeid
*tabada hetke, mil need muljed muutuvad meeleoludeks ja tundmuseks

• vahetute muljete tundlik ja varjundirikas kujutamine
  
• detailne kujutusviis
  
• Eesti kirjandusse tuli Noor-Eesti vahendusel
  
• Tuglase novellides ja romaanis „Felix Ormusson“
  
• Ridala luules
  
• Tammsaare üliõpilasnovellided ja jutustuses „Varjundid“
  

Villem Grünthal -Ridala (1885-1942)
Elust

• Haridus :
  

*Kuressaare gümnaasium (huvi keelte ja kirjanduse vastu)
*1905-1909 Helsingi ülikoolis (soome keel ja kirjandus, folkrolistika ja Põhjamaade ajalugu)

• Töötas emakeeleõpetajana; 1923 kuni surmani Helsinigi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor
  
• Rühmituses Noor-Eesti
  

Ridala looming

• omapärane looduslüürik
  
• impressionistlik luule
  
• Noor-Eesti esimeses albumis 1905 ilmus klassikaks saanud „Talvine õhtu“ – loodusluuletus, mis on:
  

* lakooniline , ilmekas
*valitud sõnastusega
*avatusele osutava graafilise kujundusega

• Rannaloodus:
  

*näiliselt objektiivselt edasi antud (mina-isikut ei rõhutata)
*looduspiltide meeleolu annab aga märku lähedalviibivast inimesest
*“Kevade tunne“, „Luitel“, „Sügistalvisel ööl“

• Varjundid:
  

*üks tema meelispilte päeva üleminek õhtuks ja ööks, ehahämarus
*“Talvine öö“, „Rahus“

• Avar kõiksustunne:
  

*sümbolistliku „teise maailma“ olemasolu
*“Talvine õhtu“ „Kevadetunne“ – maastike avatus , vaade kaugusesse

• Väljendab üksikinimese suhte maailmaga :
  

*inimese üksiolek
*eraldatustunne, soov seda ületada
*tema inimene kuulub 20.sajandi tuulisesse maailma
Ridala uuenduslik keelekasutus

• Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid
  
• kasutas haruldasi ja senitundmata sõnu
  
• tema esimesed luulekogud on varustatud sõnaseletustega
  
• Ridala loomingu kaudu on kirjakeelde jõudnud näiteks : mulje, võigas, ihar, hääbuma, ulgumeri
  
• tundmatuks on jäänud sõnad murelane, muhetama, kanane
  

Ekspressionism

• prantsuse keeles väljendus , ilme
  
• 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925)
  
• eristus jäljenduskunstist naturalismist ja muljetekunstist impressionismist
  
• kunstniku maailmanägemise, ideede, emotsioonide dramaatiline väljendamine
  

Ajaluule

• valdav 1920-1922 ilmunud Alle, Barbarusee, Kärneri, Semperi, Underi, Visnapuu ja Adsoni värsikogudes
  
• Muutunud poeet:
  

*luuletaja kui eetik
*luuletaja kui tõekuulutajaks, meedium, kes vahendab kaootilise ajasündmuse mõtet

• Muutunud luule:
  

*meelerõõmude asemel mõttelüürika
*värvikate muljepiltide asemel retooriline pöördumine kaasinimeste poole

• Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutamine:
  

*viimse piirini võigastes toonides
*loodeti inimeses inimlikkus üles ehmatada

• Kaasinimeste viletsuse taustal kujutati saagiahnet maradööri, tõusikut (Kärner „Tõusik“ )
  
• Usuti kõlbmatut väärata suutva sõna jõusse
  

Eesti kirjandus paguluses
Pagulus ja pagulased

• 1940. aastate keskpaigas lahkus Eestist umbes 70 000-75 000 eestlast
  
• Rootsi, Kanadasse, USAsse, Inglismaale , Saksamaale jne ...
  
• suurim eestlaste kogukond oli Rootsis
  

Kohvri-kujund paguluse ajaloo etappides

• kohvritel istumise aeg:
  

• vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel
  
• oodati tagasipöördumist Eestisse
  

• kohvrite lahtipakkimise aeg:
  

• 1950. ja 1960. aastatel
  
• hakati leidma kohta uuel kodumaal
  
• tõsisem huvi kohaliku kultuuri vastu
  
• tekkisid arglikud kontaktid kodueestlastega
  

• aeg, mil kohvrid viiakse pööningule:
  

• 1970. aastatel ja 1980.aastate alguses
  
• vähenes rahvuslik aktiivsus
  
• osa nooremast sugupõlvest integreerus lääne ühiskonda
  

• Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti iseseisvumine 1991. aastal
  

Bernard Kangro

• Rootsis
  
• 1950.a loodi tema algatusel eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK)
  
• Toimetas ka kirjandusajakirja Tulimuld (1955-1993):
  

• selles tekste avaldanud suurem osa tuntumaid pagulaskirjanikke
  

Ajakiri Mana

• 1957-1999 Rootsis
  
• Tulimullast vabameelsem
  
• nooremad autorid
  
• simene peatoimetaja Ivar Grünthal
  

Pagulaskirjandus

• Jätkati realistlikus laadis
  
• Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss (nagu ka varem)
  
• Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis
  
• Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast ilmajäetuse tunnet )
  
• Kirjandus rahvusliku identiteedi kandjana:
  

• Eestlaseks olemise küsimus oli veelgi tähtsam kui varem
  
• Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga
  

• Pagulaskultuuri kõrgpunkt 1950. ja 1960. aastatel
  

Küsimused

Luules avaldus pagulase enesetunnetus kolmel viisil: esimene võimalus on lihtsalt kirjeldada oma seisundit, teine võimalus on ennast lohutada ja kolmas võimalus on kuulutada vastuhakku.

Pagulaskirjanikud väljendasid oma kaotusvalu pehmete ja trööstivate igatsusluuletustega, elujõu kinnitustega, romantiliste mälestuspiltidega, mis segunesid unelmate ja unenägude kirjeldustega. Kodumaast kirjutati idüllilisi värsse ja hümne samas leidus ka sõjalaule ja needmissalme.

Pagulasluules toimunud uuendused olid: 1) modernismi mõjude segunemine pagulasluulega 1950.aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid.

Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile.
Absurdidraama

• tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus ’ filosoofiliste vaadetega
  
• absurditeater NÄITAB olemise absurdi , mitte ei arutle elu mõtetuse üle
  

Peateema : inimese olemisseisund maailmas:

• inimene on teistest ja iseendast võõrandunud
  

Tegemist on seisunditeatriga:

• lugeja/vaataja peab üksikkujunditest tervikpilti kokku panema ning sellele ka tähenduse andma
  
• ei ole lugu, konflikti
  

Samuel Beckett

• sündinud Dublinis, elas Pariisis
  
• enamik teoseid prantsuse keeles, tõlkis ise inglise keelde
  
• 1969 – Nobeli kirjanduspreemia
  

Loomingu peateemad

• Inimeseks olemise vaev ja õnnetus
  
• Inimese võtlus sõnade ja keelelise maailmaga
  
• Inimese koht ajas ja ruumis
  

Teosed

• esimene romaan „Murphy“ (1938)
  
• näidend „ Godo ’t oodates“ (1952)
  
• romaanitriloogia „Molloy“ (1951)
  

Looming

• humanistlik:
  
• järeldus inimestest on pessimistlik ja kurb
  
• ta ei huvitu välisest poolest, tahab näha sisse
  
• tegelased elavad olevikus:
  
• minevik on inimestelt jäädavalt võetud
  
• pole mitte midagi muud peale oleviku , mis on aga täis enesepettust ja illusioone.
  
• näitab oma tegelaste kaudu eimiskit:
  
• tegelased pole elulised, puudub sügav tagamõte
  
• kujundeid tuleb mõista sõna otseses mõttes
  
• asju ei seletata, neid näidatakse
  

Becketti looming alustab uut draamakäsitlust
Traagika ja koomika sulandumine

• see ei ole traagilise esitamine koomilises võttes
  
• traagika ja koomika on üheks tervikuks sulandumine
  

Tegelased ei ole psühholoogiliselt terviklikud

• nad on seest tühjad
  
• esitavad mõnikord tõiseid mõtteid, ja on sealjuures naeruväärsed
  
• Beckett ja Ionesci on esmesed autorid, kes viskavad nalja tegelaste endi üle, mitte inimeste üle, keda tegelased kujutavad
  

Dialoog ei ole enam üheselt mõistetav

• tegelased räägivad üksteisest mööda, ei kuule , ei saa aru
  
• vaatajatele ei edastata kindlat sõnumit, nad peavad ise pidi kokku panema, tähenduse leidma
  

Teatrikunsti murrang 1960.aastate lõpus
Enne murrangut 1950. aastad:

• näitekirjandus üsna heal järjel
  
• komöödia hääbus (naer on kahtlane)
  
• proosapärased näidendid (palju tegelasi ja tegevusliine)
  
• teatrite seis on kehv
  

1950. – 1960. aastatel hakkas rahvas taas teatris käima:

• oodati realistlikku kaasaja kajastamist
  
• sooviti tegelastega samastuda
  

Murrang 60.aastate lõpus

• murrang sai alguse lavastustest, see andis tõuke ka näitekirjanduse enda arengule:
  

*teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi
*märksõnad: müüt, mäng, rituaal

• eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad
  

Metafoorne draama (1960dad)

• näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale:
  

*õitseaeg lühike, kuid väga huvitav
*sarnasus Euroopa absurditeatriga
Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“

• Hermaküla lavastas selle, see on Eesti teatriuuenduse tähiseks
  
• Tuhkatriinu loo järellugu 9 aastat hiljem (Prints tuleb perenaise majja, et saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu)
  

1970. aastad

• käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid:
  

*muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile
*mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga

• Mati Unt kasutas juba ka postmodernistlikke võtteid
  

Enn Vetemaa (1936-...)
Vetemaa ohudraamad

• tema mitmetel näidenditel on hoiatav tähendus
  
• uurib ühiskonna hoiakuid
  
• märkab pahaendelisi nihkeid ning uurib nende põhjuseid
  

Vetemaa näidendid

• „Õhtusöök viiele“ (1972)
  

*teemaks alkoholism ja abielukriis
*Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti

• „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975)
  

*ulmeliste varjunditega tragikomöödia
*hoiatus igasuguse fanatsismi eest
Komöödia „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ (1974)

• Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama rada minna)
  
• Müüdiline tasand:
  

*kurjus hävitab iseennast
*meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine
Moraalne tasand:
*kasuahnete meeste uuestisünd
*ühiskonnakriitika
*püha Susanna naiivsed reageeringud toovad välja elukorralduse veidrused
Modernlistlik proosa
Tunnusjooned:

• Vormieksperimendid:
  

*romaani vorm ja keel ei ole passiivsed
*vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu
*sageli ka korrastamata struktuur (nt minevik ja olevik segamini)

• Hoidumine otsesest hinnangust:
  

*autor püüdis vältida hinnangute andmist tegelastele ja sündmustele
*autor muudab end märkamatuks
*teose mitmetähenduslikkus

• Rõhutatud filosoofilisus – kirjanduse ja filosoofia kokkusulamine
  

Modernlistliku romaani rajajad

• Marcel Proust (hääl: Prust)
  

*“Kadunud aega otsimas“ (1913-1927) aluseks uut tüüpi süvapsühholoogilisele romaanile (impressionistlik – hetkemulje jäädvustamine)

• James Joyce
  

*“Olysses“ (1922) aja- ja ruumitasandid on kaootiliselt segi paisatud, tegelaste välised piirjooned on täielikult kadunud

• Franz Kafka
  

*“Protsess“ (1925), „Loss“ (1926), „Ameerika“ (1927)
*ekstentsialistliku kirjanduse vahetu eelkäija – kujutas inimest üksinduses, võõrandununa
*nn maagilis-realistliku suuna algataja – kasutas ühiskonnas toimuva kujutamiseks unenäolisi, fantastilisi kujundeid
Eksistentsialism . Camus
Tekkimine

• vahetult enne II maailmasõda ning sõja-aastatel
  
• vahetuks taustaks oli sõjatragöödia, sõda:
  

*pandi kahtlema elu mõttes
*tõi eriti teravalt välja elu absurdi
Iseloomulikud jooned

• Eksistentsiaalsed küsimused:
  

*miks me üldse olemas oleme
*mis on elu peamine osa
*kes ma olen

• Lähtumine inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist:
  

*heideti kõrvale inimese abstraktsioon, nö. Inimene üldse
*leiti, et ükski väärtus ei saa asendada inimest
*kui elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on tegemist vegeteerimisega, allumisega massiteadvusele

• Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus:
  

*absoluutselt vaba on see inimene, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse (st, julgeb otsuseid teha, ise valida, ei sõltu „teiste“ arvamusest)

• Kirjanduse ja filosoofia tugev põimumine (Sartre, Camus)
  

Albert Camus (1913-1960)

• sündis ja kasvas Alžeerias
  
• Ta oli varakult vastamisi üksinduse ning surmaga:
  

*isa langes I maailmasõjas
*haigestus 17-aastaselt tuberkuloosi

• Huvi ajakirjanduse ja filosoofia vastu, temast sai tegutseja:
  

*ajakirjanik ja kirglik teatriinimene
*II maailmasõja puhkedes oli vastuliikuja
Teosed

• 1930dad:
  

*jutustused „Taga- ja esikülg“ 1937
*esseed „Pulmad“ 1939

• 1940daid on ta ise nimetanud absurditsüklikks:
  

*näidendid „Caligula“ 1941
*romaan „Võõras“ 1942
*essee „Sisypohose müüt“ 1942

• Edasine –mässutsükkel:
  

*romaan „Katk“ 1947
*essee „Mässav inimene“ 1951
Looming

• Eksistentsialistlik:
  

*tegeleb ennekõike inimese ja maailma suhete, enesetunnetuse ja olemasolu küsimustega
*olemasolun tähendab pidevaid valikuid, vastutust, teadlikkust iseendast
*teadlikkus tähendab äratundmist, et elul pole ülemat eesmärki – hirm, aga sellest tuleb üle olla

• Tema lähtepunktiks on absurd :
  

*inimese ja maailma vastasseis tuleneb sellest, et maailm ei ol mõistuspärane ega põhjendatav, inimene aga vajab põhjendusi ja mõistuspärasust

• Absurdist ei ole väljapääsu, aga selle vastu tuleb mässata:
  

*ennekõike sisemine mäss – tuleb keelduda meeleheitest, eksistentsi eest ei tohi põgeneda
*ei saa looda, et keegi inimese valikuid ja tegusid hindaks, ometi on just nende valikute tõttu inimese olemasolul mingi sisu ja väärtus

• Tema tegelaste saatust kontrollivad juhuslikud eksimused, asjaolud, meelelised seisundid
  

Jutustajapositsioon

• „Võõras“ ja „Katk“ – nö väline vaatepunkt:
  

* jutustaja ei anna hinnanguid, tal ei ole eelistusi
*jutustaja on otsekui kõrvaltvaataja, ehkki ta ei asu sündmustest väljaspool

• Siit Camus’ (Kamüü) arusaam enesetunnetusest: inimene on endale sama võõras kui teised talle
  
• Kõrvalt vaatav jutustaja pole enam sama, mis 19.sajandi ja 20.sajandi alguse romaanides:
  

*siis: kõiketeadev, kõikenägev, võimeline kõike objektiivselt hindama
*Camus’ varasemates romaanides: jutustaja ei hinda, ei kommenteeri, kuid ta ka ei näe ega tea kõike
Maagiline realism
Tunnusjooned:

• olulised ei ole mitte fantastilised elemendid ise, vaid see, kuidas need tekstis esinevad
  
• sündmused toimuvad reaalsuse ja irreaalsuse piiril
  
• fantastilisi olukordi esitatakse kui tavalisi (üleloomulikkus ei ole vaieldav)
  
• maagiaelemendid on väljamõeldud maailma täieõiguslikud osad
  

Maagiline realism ja postmodernism

• aja kujutamine ringlevana (kõik, mis kunagi oli, on alati ja kõikjal alles)
  
• lugeja haaramine tekstiloome protsessi
  
• jäikade ühiskonnanormide kõigutamine
  
• kohtuvad moodne tsivilisatsioon ja folkloor
  
• kõikvõimalikud kujumuutused/moondumised:
  

* inimkeha muutumine loomaks
*tegelaste kahestumine
*ühe ja sama isiku ilmumine inimese ja vaimuna
Gabriel Carcia Marquez (sünd 1928)

• unenäolisus
  
• paljud tema novellid koonduvad korduva kujundi ümber:
  

*“sinise koera silmad“, „ma tulin kell kolmveerand kuus“
*need kordused avavad järkhaaval oma tähendust

• väldib lõpliku või lõpetatud tõe väljaütlemist:
  

*jutud on vihjelased, sümboolsed
*loob pinge, kuid jätab selle lahendamata
*ei selgu, mis tegelastest sai
12. KLASS
Uuem kirjandus
Alates 1980. aastatest

• eesti kirjanduses tekkis veel uusi kirjandusvoole, maailmakirjanduse viimane uus vool 50datel
  
• 20.sajandi alguse modernistlikud voolud avaldavad mõju ka uuemale kirjandusele
  

Uuemale kirjandusele iseloomulikku:

• intertekstuaalsus – üks tekst viitab tahes või tahtmata teistele tekstidele
  
• väga kirju ja kaootiline
  

Ühte siduvat kirjandusvoolu pole:

• tinglikult võib seda perioodi nimetada postmodernismiks
  

Postmodernism
Ühelt poolt tähistab see laiemaid ühiskondlikke muutusi 20.saj teisel poolel

• info plahvatuslik kasv ja kuhjumine
  
• väline hakkab esindama sisemist
  

Teiselt poolt märgib see uut mõtlemisviisi ja maailmataju (sh ka ühiskonnakriitikat)
Punk ja etnofuturism
Punk

• alguse sai 70date Inglismaalt
  
• poliitilise alatooniga
  
• vastuseis valitsevatele oludele
  
• Villu Tamme (s 1963, ansamblis J.M.K.E, „Tere perestroika“)
  
• Tõnu Trubertsky (s 1963, punkbändis Vennaskond)
  

Etnofuturism
Ühendamatu ühendamine:

• arhailine, mütoloogiline, rahvuslik sisu, moodsad võtted, uuenduslik ja mänguline vorm
  

Karl Martin Sinijärv (s 1971) – üks eestvedajaid

• 1988 – etnofuturistid asutasid rühmituse Hirohall
  
• 1989 – Eesti Kostabi $ elts
  

Postmodernismi tunnused

• pastišš on teistest tekstidest laenamine; originaalsust ei ole
  
• ebakindlus, kahtlus, kaootilisus – fragmentaalsus
  
• kirjanduses saab kõigest kirjutada
  
• iroonia
  

Mati Unt (1944-2005)

• eesti kirjanik ja teatrilavastaja
  
• „Öös on asju“ (1990) – kasutatatud läbivalt postmodernismi võtteid
  
• „Sügisball“ (1979) – juba siin oli mõttelaadi, et kõik on juba varem öeldud
  

1990. aastate lõpp: uued rühmitused
Hirohall
Erakkond
NAK (Noorte Autorite Koondis)
TNT (Tallinna Noored Tegijad)
Õigem Valem
Kus?
Tartu
Tartu
Tartu
Tallinn
Tallinn
Liikmed
Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik , Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest.
Kristiina Ehin, Berk Vaher, Mehis Heinsaar, Kalju Kruusa jt
Contra, Wimberg, Aapo Ilves, Mika Keränen, auliige: Kalju Kruusa jt
Ivar Sild Wimberg
Kalju Kruusa, Jan Kaus, Fagira D. Morti, Juku-Kalle Raid
Iseloomulikku
Etnofuturistlik kirjandusselts.
Neljast mõjukaim, vaoshoitus, intellektuaalse suunitlusega.
Lõbus, kerglane meelelaad, vemmalvärss, järjekindlalt rütmiline luule, lihtrahvalik keelekasutus
Ühisjooni raske leida.
Meediakampaaniad, vaid neli liiget, ei vahetunud, ühisjooni samuti raske leida.
Kirjandus ning pop- ja rokkmuusika
Massikultuur

• Kaks eesmärki: 1) lahutada meelt ; 2) panna inimesi turul pidevalt tarbima
  
• Popkultuur on üks massikultuuri väljendusi
  
• Popkultuuri arengus oluline MTV loomine 1981.aastal
  

Popkultuur ja massikultuur

• Massikultuur on suunatud ennekõike tarbimise suurendamisele
  
• MK ja PK on omavahel küll seotud, kuid popkultuur on mitmekihilisem: * ei koosne vaid kommertslikest kavatsustest; * suur osa sellest on protest, vastuhakk valitsevale korrale
  

Pop- ja rokkmuusika ning kirjanduse seosed

• Popkultuuri levik on väga suur ja võimas: selle teemad, hoiakud, sõnavara jms on hakanud kirjandusse imbuma
  
• Hiram „Mõru maik“ (1999)
  
• Hornby „Elu edetabelid“ (1995)
  
• Laulusõnad on alati osa kirjandusest olnud – osad neist on võimsad ka ilma muusikata
  

TRANSGRESSIIVNE KIRJANDUS

• Ingl k. Patustama, üle astuma
  
• märgib kirjandust, mis on otseses seoses lääne ühiskonna vaimuseisundiga (materialistlik ja egoistlik ellusuhtumine)
  
• eksistentsialismi küsimuste käsitlemine ning nende nö üle võlli keeramine
  
• sotsiopaat = isik, kes ei näe enda vigu ja muutub kergelt vägivaldseks, kellel puudub süütunne ning empaatiavõime
  

Transgressiivne kirjandus Eestis

• taustaks taasiseseisvumine 90date alguses
  
• poliitilised muutused
  
• majandusolude muutmine – kiirelt ja vahendeid valimata rikastumine
  

Kaur Kender „Iseseisvuspäev“ (1998)

• esimene transgressiivne teos Eesti kirjanduses
  
• nihe nii sisus kui keeleliselt (nihe ka jutustamisviisis)
  
• „kolekirjandus“ ja „tume realism“
  
• kangelane, kes eirab ühiskondlikke kokkuleppeid (naistesse suhtuvad põlglikult ja alandavalt)
  
• vägivaldne ja täis vägisõnu
  
• Kender leiab, et teda võib võrrelda vaid Quentin Tarantinoga
  
• vägivaldsuse kasutamine kunstilise vahendina, hoogne jutustuslaad
  
• teemad: elupõletamine, illegaalsed tegevused
  

NULLINDATE SOTSIAALNE LUULE: ROOSTE, VIIDING, KIVISILDNIK
Võimendunud jooned luules

• vabavärss (st rütmi ja riimi puudumine)
  

*suurem osa luulest oli vabavärsis

• luule keskmes sotsiaalne luule (kõrghetk 2003-2005)
  

*ühiskonnas aktuaalsete teemade vahetu, otsesõnaline käsitlemine
* luulega sekkutakse avalikku arutelusse
*reageeritakse kiiresti kodumaal ja maailmas toimuvasse
*autor on emotsionaalne, sageli irooniline või suisa sarkastiline
Jürgen Rooste (1979)

• sõjakus koos südamevaluga
  
• iroonia koos eneseirooniaga
  

*ühiskonna vaim on lamedaks muutunud, aga tunnistab, et ka ta ise on ebatäiuslik

• kõrvuti ühiskonnakriitikaga on temas ka romantilist meelt
  

Elo Viiding (1979)

• Roostest teistsugune lähenemine: lahkab
  
• teda huvitavad ideoloogiad, käitumismudelid, ühiskondlikud rollid
  
• on hakanud üha enam proosat kirjutama
  

Kivisildnik (Sven Sildnik, sünd 1964)

• suurem võitleja kui eelmised kaks
  

*raevukas ja halastamatu
*filosoofiast ei huvitu, vaatab igapäevaelu
*iroonia, teeb nalja ka

• ründab ennekõike massikultuuri ja tarbimisühiskonda