suuremas kambris kui eelmine. Selles kambris nägi ta seina külge aheldatud vanakest, kes niipea, kui Remid silmas, hakkas härdasti paluma: "Vabasta mind neist ahelaist! Võin sulle kasulik olla!" Remil hakkas vanakesest kahju, kuid ta ei teadnud, kuidas teda päästa. Järsku nägi ta mõõka, mis oli vastu seina toetatud. Ta võttis selle ning raius ahelad puruks. Kui vanake vabadusse pääses, pakkus ta ennast Remile teejuhiks. Kui nad koos edasi minema hakkasid, jutustas vanake Remile oma loo. ,,Mina olen kuningas ja võlur Orpheus. Kaua aega tagasi tuli siia üks teine võlur, kes oli minust vägevam,ja vallutas mu lossi ning võttis minu tütre Lise`i endale naiseks, minu aga vangistas sellesse kambrisse, kust sa mu leidsid. Ma teadsin, et kunagi tuleb üks noormees ja päästab mu vangipõlvest. Nüüd oledki sina siin. Kuula nüüd, mis sa tegema pead. Varsti jõuame hõbedase ukseni seal on mu tütar, kelle mu vaenlane magama nõidus. Mine kambrisse sisse.
metsatukkas istuv politsei. Võsa-Ninja- politsei kes istub põõsas. Sõber-iroonia. Shaakal-politsei. Sinine pedekas marsilt-politsei. Vana Naine: Mutt- vanamutt. Moor- vanamoor. Muld- küüniline ütlus väga vana naise kohta. Kämps-värdjas vanamutt. Korts-eriti kortsus vanamutt. Sapakas-vaevalt liikuv vanake. Autod: kõrvadega seebikarp-zaz 968 30 kW mootoriga. Olen peses ei liigu- OPEL. Kirst- vana Volvo. Sirje- Ford Siera. Riisitops- väike Jaapani auto. Lendav tellis- Volvo 740-60. Lühike inimene: Jupp- kasvus kängu jäänud inimene. Allameetrimees-üleolev naljatamine. Könn- vilets ja veel lühike ka
8. Milline tuntud diktaator suri 1953.aastal? 9. Mis oli Saksa diktaatori Hitleri eesnimi? 10. Mis riigis leiutati tank? INGLISMAAL VASTUSED 1-6.klass 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? KIVIST 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? JUUKSED 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? ÜLEMISTE VANAKE 4. Mis oli Kalevipoja nimi? Sohni 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? LUIK 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 24.VEEBRUAR 7. Mis oli Must Surm? KATK 8. Kes oli esimene Eesti President? KONSTATIN PÄTS 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 1918 10. Kes oli Peeter I ? VENE TSAAR 7-12.klass 1. Mis oli Suure Tõllu naise nimi? LINDA 2. Mis oli Kalevipoja nimi? SOHNI 3
Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa"
klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada. Ülemiste järv on koht kus ei ole avaliku randa. Järve kõrgus merepinnast on normaalveeseisu korral 36,62 m, pindala 9,75 km2, kaldajoon 15,3 km, pikkus 4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m, keskmine sügavus on 2,5 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3. Ülemiste järve taimestik on suhtselt liigirikas 28 liiki. Järvest on leitud haruldane ränivetikas. Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene
Pärast mitut tabamust jalga, ei suutnud metssiga enam liigutada. Vedasime 4-kesi metssea hüttide juurde. Naised juba askeldasid ja olid hämmingus kui siga nägid. Peale metssea intsidenti läksime tagasi jõeäärde savi otsima. Õhtul enne matmistseremooniat meisterdatakse valmis savikausid ja neile tehakse peale kammi meenutava hambulise templiga lohukesi ja täkkeid. Peale savipottide valmistamist oli aeg õhtusöögiks. Söögilauas arutasime, kuhu vanake matta. Rituaali kohaselt kaevasime tema hüti põrandasse augu. Kaevamine oli suhteliselt vaevaline. Panime vanakesele kaasa luust valmistatud loomakujukese, noa ja tema enda valmistatud ehte, et ta tuleks toime teises elus. Meie elu siin on tore, koos meid on palju ning kanname põlvest põlve edasi rituaale, õpime valmistama savinõusid ja riideid. Meessoost esindajad käivad kalal ja küttimas. Meie esivanemate hinged kaitsevad meid halbade vaimude eest, et me tuleks
Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. Ülemiste järve muistendid Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada Tallinn ei tohi sellepärast iial valmis saada, et muidu Ülemiste vanake laseb Ülemiste järvel Tallinna linna ära uputada. Ja kui keegi pidavat Ülemiste vetevanakest nägema, tuleb talle öelda, et ,,Linn ei ole veel kaugeltki valmis, seal on palju ehitisi pooleli, mis ehk mõne hea aasta aega ära kulutavad, enne kui kõik tööd korrale saavad" Sellise jutu peale vanake tavaliselt vangutab pead, pobiseb sõnu, pöörab ümber ja läheb Ülemiste järve tagasi, kus tema alaline asupaik on.
Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. 6.Tee kokkuvõte teose põhiprobleemidest? Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine või 7.Missugune on su lemmiks karakter , miks ? Kes on ebameeldivam tegelane , miks ? Minu lemmiks karakter oli Isa Goriot, sest ta oli vanake , kes oli oma elu pühendanud kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Kõige ebameeldivam tegelane oli Härra Poiret ta oli vana, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. 8.Kui sa saaksid olla keegi selle raamatu tegelastes, kes tahaksid olla ja miks ? Tahaksin olla Isa Goriot, sest siis saab tunda mis elu ta on elanud ja kas tal oli raske enda tütarte pärast võidelda , et nad teda hooliks. 9
Oh, teeksin teie jaoks võimatu võimalikuks. Ta ütles mulle veidi aja eest koju minnes:"papa, ma olen väga õnnelik!" Kui nad ütlevad mulle tseremoniaalselt isa, jäätub mu süda; kui nad aga hüüavad mind papaks, näib mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi. Tunnen end siis rohkem nende isana. Ma kujutlen, et nad ei kuulu veel kellelegi!" Lk 191 ,,Sa andsid mulle praegu kirvehoobi pähe,"vastas vanake. ,,Andestagu sulle jumal, mu laps! Sa ei tea kuivõrd armastan sind." Lk 201 ,,Ah, te võiate palsamit mu südamele!" hüüdis isa Goriot. ,,Kuid kust võtta kaksteist tuhat franki? Kui pakuksin ennast tasu eest nekrutiks?" Lk 228 ,,Te teate väga hästi, et armastan neid, jumaldan neid! Saan terveks kui näen neid...." Lk 229 ,,Mu sisikond põleb! Pange mulle midagi pähe. Mu tütarde käsi, see päästaks mind, tunnen seda ... Mu jumal! Kes annab neile tagasi varandused, kui mina kaon
Siis õnnista mind, sina rahulik silm, kes sa kadeduseta võid näha suurimatki õnne! Õnnista peekrit, mis valmis on üle voolama, et kullana voolaks tast vesi ja kannaks kõikjale su õndsuse helki! Vaata! See peeker tahab jälle saada tühjaks, ja Zarathustra tahab saada jälle inimeseks." Nõnda algas Zarathustra loojak. 2 Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides?
Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli
Vaadeldes Rändavaid Pilvi Autor: Oskar Luts Lehekülgede arv: 202 Tegelased:Andres, Arno, Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne 1. Ennustamine Millest võis raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest. Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis. 2. Tsitaadid Lause raamatust lk Põhjus, miks see meelde jäi. 1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida 5 1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga ma pean tegema oma mälestuste imelikult. neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3.See on väga raske haigus. Tihti 3.T...
,,Meelis'' E.Kippel Ilmus: 1961 a. Illustratsioonid: Henno Arrak Tegelased: Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlast...
suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
2. Kes on pansionaadi elanikud? Leia neile ühine nimetus.( Missugused inimesed sinna sattusid? ) Pansioni elanikud on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi. Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Eelkõige oli Isa Goriot vastuolus iseendaga, sest ta ju sai aru, et kui ta annab oma tütardele kogu oma varanduse, ei hakka nood teda ikkagi armastama. Kuid samas ta lootis, et tütred ikkagi hakkavad teda armastama, lisaks sellele tahtis ta veel ka seda, et tema tütardel oleks kõik olemas
viimaste katastroofide järel. Igaüks, kes aitab kedagi, on kulda väärt ning andmis rõõm on suurem kui saamis rõõm, mis jällegi rikastub meid, teades, et oleme kellelegi head teinud. Kahjuks ei ole kõik nii roosiline. Kontrasti lisamiseks toon esile Isa Goiroti tütarde käitumise. Nad leidsid enda papa alles siis, kui neil raha oli vaja või kimbutas preilisi mõni mure. Eriti külmaks jättis õdede suhtumine, kui vanake oli surivoodil . Delphine läks sellest hoolimata ballile ja nõustus, et tema armuke sinna kindlasti kaasa tuleks. Tütarde jaoks oli tähtsaimaks raha. Kuid Goirot oli rikas. Mitte enam rahaliselt vaid tema jaoks oli õnn, et tal on lapsed, kes papakest armastavad ning teeksid ükskõik mida, et issikel hästi läheks. Seda ta sisendas vähemalt endale, kuna ta ei uskunud oma inglikestest midagi muud. Tänapäeval kutsutakse seda armastust läbi roosade prillide
Väike kortsus vanaeideke tundis suurt lõbu, nähas seda ilusat last, keda kõik hellitasid, kellele kõik tahtsid meeldida: see kaunis olend, niisama habras kui tema, see väike vanaeit, ja niisama kui temagi hambutu ja juusteta. Ja ta lähenes lapsele, tahtes talle lapse kombel naeratada ja teha mõnusat nägu. Aga ehmunud laps tõrkus elatanud hea naise õrnuste vastu ja täitis maja oma kisaga. Siis taandus hea vanake oma igavesse üksindusse ja nuttis oma nurgas, öeldes enesele: ,,Ah, meie, õnnetute naisolevuste meeldimisaeg on möödas isegi süütute laste juures; ajame hirmu peale nendele pisikestele, keda tahame armastada." Baudelaire on ennekõike tuntud ,,Kurja lillede" autorina, minagi lugesin keskkoolis seda luulekogu, kuid hinge läks mulle hoopis teine tema teos: "Väikesed poeemid proosas", mida ma vaataksingi lähemalt
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse k...
Tõenditeks oleks näiteks ebaõnnestunud plaan teda teolt tabada Kadriorus kuid Isebel kogemata ukse kinni jätnud ning ka see kuidas Isebel eelneval ööl nii sihikindlalt ja üleolevalt tema kodus viibis tunnistades, et Astritit ta kardab kuna Martini ja tütre vaheline armastus on tugev, naisega aga mitte. Peale poodi minekut nägi ta Vana ehitusmeest tänavapoolsest aknast välja vahtimas ja hakkas juttu puhuma mille tulemusena sai teada, et vanake juba nädalaid tänava poolset korterit omab ja kõike elu näeb, Martin ei ole kindel kas vanake teab tema afäärist või mitte vihjeid nagu tuli aga võisid olla suunatud vabalt mõne teise pattuja peale kodutänaval. Igatahes otsustab Martin, et on aeg asjad kokku kraamida kõigest koosoleku tõendid eemaldada ning lahku minna, Isebel olevat juba läinud Kadriorugu koristama saades teada, et Juudi paar tuleb Kuressaarelt varem tagasi. PEATÜKK ÜHEKSA
vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!... Gay Hm, sõber, veidi värvilik, on sinu arvamine. Sa oled - veidi närvilik, vast - tohtri juurde mine! Anti-gay Küll on ilus lilleleid! Naerateleb päikserind: lilleleidja kenam neid. Lilled ise mõlemad, päiksepaistel põlevad. Hüüdvad vastu: vaatke mind! Dendrofiilia ja ekshibitsionism Hüüti õhus üleval: kuulen! Kuulen! Mina tulen, kevade, tulen, tulen! Onanism ja ekshibitsionism ...küll nad mõtlevad, kuidas vanake, valgejuuksene, seemne kukutas... Onanism Kuula, nägemata kaugel hääl on hüüdmas: Vaata nüüd, mina tulen, tulen, tulen, meil on kõigil sama püüd! Onanism Kaks koera mängisivad minuga: ma ühel silitasin lahkelt pääd ja teiselt tegin teisipidi hääd - nüüd nägin ma, mis oli ootmata. Zoofiilia Ei aidanud hammas - ja sõprade meel, kui puudus lammas, mis villa kannab ja sooja annab mu eluteel! Zoofiilia ...siis müürad kui ahelas karu, siis heidad hilbud sa,
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...
Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand *Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad) Hurtsovi sulaaeg: Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini
Niisiis otsustaski ta kaubamajja sisse hiilida, et sel soojas magada, süüa ja riided varastada, kuid riiete saamine tal ei õnnestunud, sest ta tabati just sel hetkel kui ta oli sealt välja hiilimas. Kuna tal sealt ei õnnestunud endale riideid hankida otsustas ta minna Durry Lane´i tänava poodi, kus müüdi peaaegu kõike. Seal aga juhtus tal halb kokkusattumus poeomanikuga, niisiis pidi ta tolle mehe linast kotti kinni siduma, et sealt välja saada. Mees oli küll küüruga vanake, aga kuulmine oli tal väga hea. Sellega tahtis nähtamatu oma juttu lõpetada, aga Kemp käskis tal jätkata, sest tal oli plaan, kuid see plaan ei õnnestunud tal, sest nähtamatu sai põgenema. Selle reetmise pärast sai Griffin Kempi peale vihaseks, ning nüüd oli tal plaan Kemp tappa ja seda plaani ei saanud keegi nurjata. Nii juhtuski, ta saatis Kempile isegi hoiatuskirja. Kahjuks jäi talle enne ette Wicksteed, kelle ta samuti tappis
Oskar Luts ( 7. jaanuar 1887 - 23. märts 1953 Tartu) Elukäik. · Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps sündis Tartumaal 7. jaanuar. 1887, Palamuse kihelkonnas Järvepera külas Posti talus · Vend Arno ja Theodor · Abiellus Valentina Krivitskajaga. · 11. aprill 1918 sündis poeg Georg. · Vestekirjanik ja prosaist · Ühtekokku jõudis kirjanik oma 66 eluaasta jooksul luua 69 teost · Pseudonüüm Thomas Oskary. · Hasartne kirg - lugemine. Haridus. · Lugemine oli selge juba 6-aastaselt. · 189...
Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks. Müüt see on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis, mis esinevad kultuuris lugudena. Müüdid erinevad teistest rahvaluulevormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi, milledeks on maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust. Müütide siht on kõnelda tavakogemusest väljapoole jäävaist olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhistada olemasolevat ning kontrollida ja suunata ühiskonna toimimist. Müütides kirjeldatud sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtluseta. Müütidest lähtub kogu ühiskonna religioon ja seetõttu on müütide uurimine, nende kogumine väga oluline, sest nii saadakse rohkem teada mingi maa või rahva tavadest, mõtlemisest jne. Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles...
Veel annetab hea kodanik abivajajate kogumisfondi, kui see on ta majanduslikel oludel võimalik. Hea kodanik püüab hoida oma kodumaa puhtana ja olla nii keskkonnasõbralik kui võimalik. Näiteks sorteerib prügi ning väljas jalutades ei viska prügi maha, vaid kõnnib mõnedkümned meetrid edasi ning viskab prahi prügikasti. Halb kodanik on alatasa seadusega pahuksis. Halb kodanik ei tee heategusid, vaid näiteks lükkab abivajava vanema mehe tema ratastooliga pikali kui vanake ei saa oma liiklusvahendiga kusagil mingil põhjusel hakkama. Sellised asukad ei omanda tavaliselt ka korralikku haridust, mille tagajärel puudub hiljem hea elu. Nad elavad vaesuses ning ei saa paljudest asjadest midagi aru, ning satuvad oma lolluse tõttu halvale teele. Selline elanik ei maksa tihti ka makse, sest pole millegi eest maksta, kuid võib minna mõne oma kriminaalteo eest trellide taha pikaks ajaks istuma. Tema ülalpidamine makstakse kinni maksumaksja
oma tema suhtes eriti kaastunnet. Koos moodustavad nad üpris siira abielupaari, kes viiakse oma mugavustsoonist ebatavalisel viisil välja. Vanatädi kirjeldatakse kõige täpsemalt ning värvikamalt, esialgu jätab ta üsna hariliku eaka naise mulje. Siiski tuuakse Jaani silme läbi esile mõned pigem õõvastavad detailid nagu näiteks roosakas barett, mis nägi välja, nagu oleks vanatädi skalpeeritud. See ei tähenda, et tädi oleks meelega tahtnud oma külalisi ehmatada. Vastupidi, vanake on tegelikult viisakas ja sõbralik, kuid ei paista lihtsalt mõistvat, et ta käitumine ja lood nii palju ebamugavust tekitavad. Jaaniga kohtudes kiidab ta mehe suurust ning tugevust. Ilmselgelt on tegu üksiku vanainimesega, kes ei julge enam majast väljudagi ning kel pole vestluskaaslasi. Kuidas tegelased suhtuvad iseendasse pole teada, kuna lugu ei ole nii põhjalik. Kogu loos on oluline koht vanatädi mälestusetel, mida ta hakkab segamatult heietama
,,Kuldsete lehtede all" - 1933. ,,Ladina köök" - 1934. ,,Kuningakübar" - 1935 ,,Tagala" - 1937. ,,Ktora godzina?" - 1938. ,,Punane kuma" - 1939. ,,Sõjarändur" - 1940 ,,Pikem peatus" - 1941. 2.2 Ja näidendeid: Ärimehed, 1912. Kapsapea, 1913. Laul õnnest, 1913. Paunvere, 1913. Pärijad, 1913. Mahajäetud maja, 1914. Arusaamatu lugu, 1919. Kalevi kojutulek, 1919. Onu paremad päevad, 1919. Sinihallik, 1919. Soo-tuluke, 1919. Viimne pidu, 1919. Ülemiste vanake, 1919. Skoudid, 1922. Valimised, 1928. Harald teotseb, 1929. Sirgasmäe, 1931. Pastlad, 1939. 5 3. MÄLESTUSED 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O.
Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga. Hõõrus naha siidideks ja vihtles jaanivihaga. Ta oli üleküla plika. Kõik poisid unistasid teda naida. Pärast vihtlemist korjas Marta ema vihalehed pihku ja luges need üle. Kui oli paarisarv, siis pidi salasoov täide minema. Marta ohkas. Öö on rõske. Kaste tuli maha. Vanake murdis kaseoksa ja pistis selle kapsaaia äärde. Vanasti ehiti elumajad ja õued jaanipäevaks kaskedega. Marta viibki teise kaseoksa kambrisse. Pistab voodi peatsisse ja heidab pikali. Vanainimene ei jaksa teret ööd üleval olla, kuigi jaaniööl peaks ärkvel olema. Sellel ööl on nii kurjad vaimud kui inimesed liikvel ja nende eest tuleb oma vara kaitsta. Peremehed käivad põldudel ja vaatavad, et seal võõraid ei oleks
Kõige rohkem kasvab järve ääres pilliroogu. Nagu ka paljude teiste Eestimaa järvede kohta on ka Ülemiste järve kohta räägitud paljusid legende. Järgnevalt on lühidalt välja toodud neist kaks tuntuimat. Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Selle järgi on oma nime saanud ka suur Ülemiste järves asuv rändrahn - Lindakivi. Ülemiste lähistel elutsevat Ülemiste vanake, kes küsivat nendelt keda ta kohtab, kas Tallinn on juba valmis. Kui vastus tuleb jaatav, siis vanake ujutab Tallinna üle. Sel põhjusel ei tohigi Tallinn kunagi valmis saada. Kokkuvõte Eesti järved on umbes 10 000 aasta taguse jääaja päritoluga. Järved on tekkinud mandijää liikumise tagajärjel. Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes lohkudesse ning tekitas järved. Meile kõigile tuntud Lõuna – Eesti voored on tekkinud paksu jääkilbi liikumise tulemusena.
1) Kes on teose tegelased? Missuguse seltskonna nad moodustavad, kuidas on omavahel seotud? Proua Vauquer - pansionipidajast leskproua. Proua Couture - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk, lapsendas Victorine’i. Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng.
oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud
keskele sala-rabasoosse, hobune uppus rabasse. Kalevipoeg kutsus oma sõbrad ja sõdalase kokku, et, siis nad jagasid tapetud sõdalaste varandust omavahel. Siis mindi koju. Kangelaste pojad läksid teist kaudu, läksid mööda radasid, mida polnud keegi ennem käinud. Nad jõudsid ühe koopa juurde, kus oli vanaeit, kes lõkkel suppi tegi, meestel olid kõhud tühjad, nad lubasid ise suppi edasi segada, et vanamutt saaks minna puhkama, vanake luges neile sõnad peale, et kui midagi juhtub jäävad kangelased ise süüdi. Alevipoeg jäi valvesse, teised keerasid magama. Maa alt tuli välja härjapõlvlase poeg, palus suppi, Alevipoeg ei andnud, härjapõlvlane hüppas katle äärele, sõi suppi natuke ja kasvas suureks, seejärel jooksis metsa, Alevipoeg vaatas pott tühi, tõi vett ja pani kapsast sisse ja tegi uue supi, ajas siis Olevipoja ülesse, jäi ise magama
Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 18. juuli 1610) Biograafia Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardin...
Kuigi kuningas elas oma lapsedki üle ning võimule tuli peale teda tema lapselaps, oli Louis suhteliselt kehva tervisega. Ajaloolane Le Roi on kirjutanud: ,,Meedikute Louis XIV pole enam särav kangelane, nagu ajalug meile teda on kirjeldanud, vaid väga põdura tervisega noor mees, kes põeb järgemis väga tõsiseid haigusi. Täiskasvanud haiglane mess, kes peab pidevalt pidama ranget dieeti ja on sunnitud taluma raskeid operatsioone, ning viimaks podgrahaige vanake, keda vaevavad neerukivid ning kelle elupäevad lõpetab viimaks gangreen. Päikesekuningas Louis XIV sureb aastal 1715. Kokkuvõte Louis XIV oli Suure Sajandi täht. Rääkides Päikesekuningast peetakse enamasti silmas just tema hiilgeaega. Sel ajal suutis ta koostöös Colbertiga korda ajada Prantsusmaa rahaasjad ning sellest ajast pärineb ta õukond. Louis XIV iseloomustavad intriigid ja kombelõtvus, mis annavad tooni tema valitsusajale
Olukorda aitaks parandada nõuetekohane drenaazisüsteem, mille eesvoolu Pühajõe läbilaskevõimet tuleks suurendada, koristades sealt rohke metsa ja muu risu. Seda tuleks teha linnast allpool vähemalt Toila teeristi lähedase sillani. Eestis sageli ette tulevatel kuivendusprobleemidel on ikka oma loomulikud põhjused ja ka tuntud lahendusviisid. Jutt suletud kaevandusest kui Jõhvi linna uputajast, nagu Ülemiste vanake Tallinnas, kuulub siiski müstika valdkonda.Kokkuvõttes: põlevkivikaevanduste mõju keskkonnale ei ole ainult negatiivne, vaid mitmest aspektist hoopis positiivne. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/Viru_kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_karj%C3%A4%C3%A4r http://www.ohutus
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le ...
th Town Wall COMPANY NAME 555 Street Address City, ST 55555 ph 555.555.5555 | fx 555.555.5555 | webaddress.com Legends about Tallinn The old man of the Ülemiste Lake When you're here in Tallinn, if a mysterious old man approaches you and asks whether the city is finished yet, your answer had better be an emphatic "no." One of Tallinn's oldest legends tells of the Ülemiste Vanake, the old man from Lake Ülemiste, which sits on the outskirts of town. One dark night each autumn he rises from the lake, knocks on the city gates and asks, "Is the city finished yet, or is there still work being done?" The guards have strict orders to answer no, there's still loads of construction going on and it'll probably be years before it's ready. The disappointed old man then turns and leaves, grumbling all the way back to the lake. The belief was that if the answer were ever
neil on häbi, mida nad on oma isaga teinud. Kõige parandamiseks on aga juba liiga hilja. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne ...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri ...
seina sisse. Miks Tallinn iial valmis ei saa? Legendi järgi tuleb igal sügisel ühel pimedal keskööl Ülemiste järvest alla linna väravasse üks väike hall mehike, kes küsib väravavahilt: ,,Kas linn juba valmis?" Kui ta peaks vastuseks saama, et linnas enam midagi ehitada pole, siis langeks Ülemiste järv kogu oma veega Lasnamäelt alla orgu ja uputaks linna ära. Seega ütleb väravavaht alati, et linn pole veel valmis. Sest muidu ujutaks Ülemiste vanake linna veega üle. Kirjanduse loetelu 1. Vana Toomas legend [http://www.vanatoomas.ee/est/legend/] 2. Vikipeedia. Vana Toomas. [http://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Toomas] 3. Tallinna Legend. [Õhtuleht 05.07.1999] 4. Kaia Liivamägi. milline saladus peitub selle maja musta akna taga? [http://www.eestielu.ee] 5. Heiki Haljasorg. Tervitused teisest ilmast.[Äripäev 24.11.2006] 6. Selene Rebane. Tallinn on kummitavate munkade haardes
Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. ,,Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema", lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale. Hall vanake aga polnud keegi muu kui metsaisa ise. Tänutäheks andis taat härjale sarved kaitseks huntide eest ja lubas, et tänasest päevast alates saab härg endale tagavara koguda ja süüa seda ka magamise ajal. Hobusele aga, kes teda ei aidanud ütles:"et sa söömist tähtsamaks pidasid kui aitamaist, ei pea sinu kõht iialgi täis saama-sa pead sööma alati, kui tööd ei tee. Sellest ajast alates raiskab hobune söömisele kogu oma vähese puhkeaja,
Inge võttis endaga kaasa Peeter Roodus, kes oli omamoodi kosjaliseks Ingele. Vanemad jäid kodu kaitsma. Inge oli ka omamoodi kaval neiu, merel olles lõi laine paadi kõikuma ja Inge kasutas seda olukorda ära, et Peetrilt esimene kallistus saada, poisile jättis mulje nagu oleks lainetus Inge ta sülle visanud ent tegelikult viskus Inge meelega ta käte vahele. Peeter aga pidas Inge kiindumust ja soovi ta kätt hoida tänulikkustundeks pääsemise pärast. Paadi järgmine reisija oli vanake Nänu Vare, kes jättis rannale maha enda pere ja paati võttis kaasa enda nuku Maie. Ta oli paadis ainus rõõmsameelne inimene, kes oli ülimalt rõõmus pääsemise üle. Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud. Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa
võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni viletsas vormis. Kui reisijad, kuus venda, selle hütikese ligi jõudsid, siis nägid nad, et üks vana hall vanamees istus sauna ukse läve peal. Kui vanakene neid noori mehi nägi, küsis ta nende käest: "Kuhu te lähete, noored mehed?" "Endile naisi otsima," andsid noored mehed talle vastuseks. "Noh, hea küll," ütles jälle vanake, "tooge siis mulle ka, aga hästi noor ja priske!" Noored mehed hakkasid naerma ja ütlesid: "Ise hall kui öökull ja veel tahad naist, prisket ja ilusat pealegi!" Vanameest naeruks pannes sammusid noored mehed jällegi edasi ja jõudsid mõne aja pärast ühte võõrasse linna. Seal läksid nad kõige esimesesse majasse sisse ja rääkisid oma soovid ära, mispärast nad reisivad. Õnneks juhtus ka, et sel majaperemehel oli seitse tütart
tappa. Igal õhtul avas südaöö paiku vaikselt ukse ja siis, kui see oli piisavalt poikvel, nii et pea sisse mahuks, torkas sisse pimendatud laterna. Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest. Aastate eest, kaua enne seda, kui vanamees teda praegu tappa tahtvat meest kohtas, oli kõik teisiti. Vanake oli öid magamata, vahest mitu ööd järjest unetu. Ning kui vanamees isegi magas ei, oli ta kerge iga heli peale ärkama. Kord kuulis keskööl samme ülakorruselt ning terve öö oli rikutud. Veel hullem, tihti oli vanamehel lämbumisrefleksid, aju oli korduvalt hapnikuta. Kuud möödusid sedasi ning siis sai mehel mõõt täis, lükkas üleolevuse kõrvale ja läks arsti juurde. Vanale endale üllatuseks oli haavatud uhkus seda väärt. Mees sai jälle magada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
