Tahked kütused Ene Sokman Jõhvi Gümnaasium Tahked kütused on: Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kivisüsi Kivisöe kaevandus, Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit.
moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist. Pruunsüsi
TURVAS KIVISÜSI PRUUNSÜSI PÕLEVKIVI KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. KIVISÖEMAARDLAD SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA · DONBASS UKRAINA · SUURBRITAANNIAS · APALATSID - USA KIVISÖE KASUTUSALAD · SOOJUSENERGIA TOOTMINE · ELEKTRIENERGIA TOOTMINE · KOKSISÜSI METALLURGIAS · KEEMIATÖÖSTUSES KIVISÖE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED
KONTROLLTÖÖ ENERGEETIKA Millega tegeleb energiamajandus? Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks, milliseid kasutatakse Eestis? Nimeta ja oska näidata kaardil suuremaid nafta ja gaasi leiukohti ning tootjais riike? Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45 Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi? Nimeta suurimaid tuumaenergia tootjaid, kanna kaardile? Oska tuua näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele?
seeläbi tõuseb Maa keskmine temperatuur. Kahaneb looduslik liikide mitmekesisus, kuna muutub teatud taimede/loomade eluks vajalik temperatuur. Sulab jää polaaraladel, seetõttu tõuseb maailmamere veetase tagajärjeks üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudesse. · Karjääri kaevandamisel emaldatakse pinnas nt paas, liiv, savi. ·
tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on kasvuhoonegaaside heitmed, kuid samas ka kaevandamisega seotud põhjavee taseme alanemine ja reostus. Maastik, mille alt on kivisütt kaevandatud, muutub samuti kasutuskõlbmatuks. Kivisöega kütmisel kasutatakse samuti kas malm- või teraskatlaid. Ahju kivisöega kütta ei
Kivisüsi Kivisüsi on tahke must mineraalkütus, mis koosneb75%-95% süsinikku. Tema arengukäik on järgmine: Pruunsüsikivisüsiantrasiit. Kivisüsi on tekkinud kõrgemate taimede jäänustest enam kui 250 miljonit aastat tagasi karboonis ehk kivisöeajastul. Kuna taimne aines on osaliselt kivistunud, loetakse kivisütt fossiilkütuseks. Kivisüsi peitub maapõues kihtide või lasunditena. Selle kättesaamiseks rajatakse kaevandused. Kivisöe kasutuselevõtt kütusena kutsus esile tööstuslike pöörde. Ka tänapäeval kasutatakse kivisütt nii elektrijaamades energia tootiseks kui ka kodudes kütmiseks ja toidutegemiseks. Kivisöe kasutamine on viimase 50 aasta jooksul muude fossiilkütuste, näiteks nafta kasutamise tõttu vähenenud.Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige
Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt Millised on kivisöe tootmise ja kasutamise eelised ja millised on selle puudused Kivisöe globaalsed varud on palju suuremaid kui teiste fossiilsete kütuste omad. Sellest saab toota mitut tüüpi kütuseid ja teisi aineid. Puudused on et selle kaevadamine on energiamahukas ja mõjub maastikule hävitavalt. Selle põletamine kahjustab väga palju keskkonda Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase.
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida.no/go/graphic/major-mineral-fuel-resources-in-europe- caucasus-and-central-asia1
Koosneb põhiliselt metaanist CH4 Suurimad maagaasivarud on Venemaal, Iraanis, Kataris, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, USA-s jt Keskkonna saaste seisukohalt on kõige puhtam energiaallikas KIVISÜSI Üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditest, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 95%) Kivisöe kvaliteet, st tema kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub põlemisel tuhana), sõltub suurel määral leiukohast Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinäitajad on tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad. Pruunsüsi on kivisöest märksa noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turba vaheline nn siirdeaste. Leiukohad: USA, India, Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina,
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Inimkond on alates tule avastamist pidevalt kasutanud energiat. Esialgu küll ainult soojusenergiat. Mida rohkem aega edasi, seda enam on otsitud erinevaid viise, kuidas energiat saada. Päikese-, tuule-, hüdroenergia, kivisöe (jm fossiilsed kütused) põletamisest saadud energia ja ka tuumaenergia. Kas aga tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on kindlasti vähemalt hetkekski lahendanud inimeste energiavajaduse. Fossiilsed kütused saavad paratamatult mingi hetk otsa. Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat
Soojusenergait saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesivesikeid:jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti,mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni.
modifikatsioone. Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib kivisöega sarnaselt, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel. Sarnaselt kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Pruunsöe kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Bassi väina põhjast leidub naftat ja maagaasi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Majandusharud Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. SKP jaotumine: Põllumajandus: 4,1% Tööstus: 26%
Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse) 3) see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri kasutada võib näiteks kivisütt) NB! Joonise legendis on nihe: kivisüsi on must ristkülik, lubjakiviküngas on see telliskivide moodi laik kaardi idaosas ja jõed tunned joone järgi ära. Kuhu ehitataks tänapäeval tõenäoliselt moodne rauasulatusettevõte arenenud riigis. Põhjenda, miks?
Brasiilia Poola Kasahstan Ukraina 1 Saksamaa Austraalia India Hiina Kivisöe varud riigiti Venemaa (mld/t) USA 0 50 100 150 200 250 300 Kivisüsi Tarbitakse enamjaolt tootjariikides Maailmaturule jõuab 1015% Põhjariikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi
Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises
Ostab sisse suures koguses Miks ei töödelda naftat selle saamis kohas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest kaugel ja on kallis (arengumaad ei saa seda endale lubada), osad platformid on aga keset ookeane kuhu oleks raske ümbertöölemiseks vajalike asju rajada. Tuumaenergia suur kasutus Osatähtsus kasutamisel: Prantsusmaal (78%) , Leedu (70%) , Slovakkia ja Belgia (55%), Rootsi (50%) Tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Nafta, maagaasi ja kivisöe leiukohad märkida kaardil! Nafta lk 70; maagaas lk71; kivisüsi lk73 Pmst, kõik mis on Pärsia lahes..või sellised rohkem rannikuäärsed alad on nafta Maagaas on peamiselt siis Põhjamere kandis, Kariibimere kandis (USA) Kivisüsi on siis rohkem see mis paikneb rannikust kaugemal.. (umbes midagi nii, kergem mäletada ehk)
India impordib ligi 75%, oma 4,3 miljonit barrelit toornaftat päevas, kuid ekspordib ligi 1,35 miljonit barrelit päevas rafineeritud naftasaaduseid, mis on ligi 30% rafineeritud nafta kogutoodangust. India oli neljandal kohal maailmas toornafta importijana 128 Mt 2008. aastal. India on viies maailmas naftatöötlemistehaste mahult (4,1% maailmas) ja tootmises 162 Mt naftasaadusest (4,2% maailmas). Indial on maailmas suuruselt neljandal kohal olevad kivisöe varud. Indias moodustab kivisüsi põhiosa primaarenergiast (54,5%). India on kolmandal kohal kivisöe tootjana 2013. aastal 7,6% osakaaluga süsi (sh pruunsöe) maailmas. Kivisöest toodetakse sünteetilist maagaasi, mida kasutatakse mootorikütusena. Arvatakse, et taastuvenergia biomassiist saadav energia võivad asendada praeguse tarbimisega kõik fossiilkütused, kui kasutada taastuvaid energiaallikaid produktiivselt. India on kiiresti arenev ja aktiivne tuumaenergia programmis
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on
kes kasutavad alternatiivseid energiaallikaid. Mida nad kasutavad? 18) Millised riigid toodavad ja tarbivad palju energiat? millised riigid toodavad palju aga tarbivad vähe energiat? 19) Millised riigid toodavad ja tarbivad vähe energiat? Millised riigid toodavad vähe aga tarbivad palju energiat? 20) Loetle tahked kütused neis sisalduva kütteväärtuse suurenemise järgi. · Puit · Turvas · Pruunsüsi · Kivisüsi · Antratsiit 21) Loetle kivisöe tööstuspiirkondi Euroopas - Ruhri bassein Saksamaal, Manchester Inglismaal, Donbass Venemaal ja Ukrainas. 22) Kuidas on kivisöe varud jaotunud regioonide kaupa? Kõige rohkem on Põhja- Ameerikas, Euroopas, Venemaal, vähem leidub Aasias, Austraalias ja Aafrikas. Kõige vähem on sütt Lõuna-Ameerikas. Millistel riikidel on suuremad varud? USA, Venemaa, Hiina,. Millised riigid impordivad palju kivisütt? Jaapan, India, Euroopas kasvab import aeglaselt.
18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi-palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku. Tööstusliku pöörde levimine Inglismaa edu püsis 19
Kommunistlik Venemaa Anni Petron XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine •Talupoegadele kehtestati töökohustus •Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan •Vangid tegid tööd Siberis ja polaaraledel •Värviliste metallide kaevandamine •Metsatööstus •Kivisöe varumine •Vangid surid ebainimlike elamistingimuste tõttu Sõjaks valmistumine • 1930 a. • NSV Liit hakkas enneolematult relvastuma • Punaarmee valmistati ette pealetungisõjaks ...
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama kvaliteediga kui kivi- või pruunsöel. Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured, 6
liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama kvaliteediga kui kivi- või pruunsöel. Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured, kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe
Mongoolia energiamajnduse iseloomustus Energiavarade iseloomustus Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi, millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus
kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja
Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad, mis ei lasknud kaevandusgaasidel maa alla süttida. Senise puidu asemel sooviti kasutada tugevamat rauda masinate ehitamiseks. Raskendas asjaolu, et rauamaaki tuli sulatada suurel kuumusel, kuid kütteks puitu poleks lihtsalt jätkunud. Siis õpiti sulatusahju kütma kivisöega. 19
energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad asuvad kivisöe leiukohtade naabruses. Loodeteelelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul. Miks on kujunenud selline elektrienergia tootmise struktuur ? Prantsusmaal on vähe fossiilseid ressursse. Kodumaiste uraanivarude olemasolu tõttu ongi kujunenud suur tuumaenergia osatähtsus. Soojuselektrijaamade tagasihoidlik osatähtsus tuleb sellest, et Prantsusmaal leidub vähe fossiilsete kütuste varusi. Hüdroelektrijaamade osatähtsus on seotud energiarikaste jõgede olemasoluga
elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. Kivisüsi - Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.
Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geotermaalenergia laamade kokkupuutekohast Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www
Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Vulkaanid Kuumaveeallikad Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www.tsitaat
19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. · Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja kaks puudust võrreldes kivisöe kasutamisega energiamajanduses. · Analüüsige tuuleenergia kasutamise kahte eelist ja kahte puudust. · Nimeta hüdroenergia kasutamise kolm positiivset ja kolm negatiivset külge. · Analüüsi nafta kasutamise positiivseid ja negatiivseid külgi. · Miks rajatakse hüdroelektrijaamade tarbeks veehoidlaid? · 1960.-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam.
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Õpiti,
Lesotho kuningriik, maailma vaeseim riik, on proportsionaalselt suurin haridusse investeerija. Valitsused on pannud kaitse alla 2% planeedi torriotaarvetest. 2x rohkem kui 10 aastat tagasi. Lõuna-koreas metsad sõjas kahjustada saanud, kuid täni metsaistutamisprogrammile katab 65% metsad taas riigi. 75% vanapaberist töödeldakse ümber. 5000 inimest elab maailma esimeses loodussõbralikus piirkonnas saksamaal freiburgis. Hiinas ehitatakse nädalas 2 uut kivisöe elektrijaama. Taanis kivisöe asemel prototüüp, mis vabastab süsinikku õhu asemel pinnasesse. Islandil elektrijaam, mida toidab maa soojus. ,,merimaod" kõikumas lainetes et koguda laineenergiat elektri jaoks. Taanis 20% riigi energiast tuul. Usa hiina, india, saksamaa, ja hispaania suured investeerijad taastuvenergiasse. Päike annab 1 tunniga Maale sama koguse energiat mille tarbib inimkond aastaga.
Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa - Kasutamisel tekib suhteliselt vähe saasteaineid Eelised Puudused Ei vaja Ohtlik trantsport ümbertöötlemist Ei vaja pumpamist, kuna on maa sees surve all Põletamisel vähem saasteaineid Kivi- ja pruunsüsi - Tootmine kasvas kogu 20. saj vältel - Kivisöe varu 403 mld tonni - Pruunsöe varu 488 mld tonni - Suurim tootja Hiina - Varusid jätkub teoreetiliselt 100 a - Kaevandamine ohtlik - Kasutamisel palju jääk- ja saasteaineid - Keskkonnaohtlik Kivisüsi Pruunsüsi Eelised Puudused Suur Leidub laialdaselt keskkonareostus Mitmekülgsed Madalam kasutusvõimalused kütteväärtus
pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee · 1890-1891 leiutas suitsuta püssirohu saamise menetluse · Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks. · 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust. · Osales meteoroloogilistes uuringutes. · Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi
Õhusaaste Triin Veetamm 12 B Õhusaaste selgitus Õhusaastatus on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele kahjulikud Õhusaaste põhjused Inimtegevus: Click to edit Master text styles metallurgia, Second level naftatöötlemine, Third level Fourth level transport, Fifth level metsatulekahjud, kivisöe kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanid, äike Õhusaaste tagajärjed Kahjustuvad okaspuud Kiireneb keemiline Click to edit Master text styles Second level murenemine Third level Veekogudes muutub ...
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. kontsentratsioonid rannasetetes 80–95%
Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerimise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütusteks. Kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani
+puhtam, kui nafta -esineb sageli koos naftaga +hea ammutada +ei pea palju töötlema +mitmekülgne kasutus 25) Millised riigid on suurimad kivisöevarude a) Valdajad? · USA · Venemaa · Hiina b) Tootjad? · Hiina · USA · India 26) Miks meil ei ole kivisöe varusid? Midagi seotud sellega, et see on settekivim aga Eesti oli siis juba vee alt väljas?? 27) Kaevandamine karjäärides vs kaevandamine kaevandustes? Karjäär Kaevandus Jääb kole suur auk Ei ole näha Ohutu töötajatele Varinguoht Lihtsam masinatele Raskem masinatele 28) Pane pealkiri diagrammile, millise maavaraga on tegemist?
autoromud. Kuigi kogu piirkond hõlmab enda alla rohkem kui 25 miljonit inimest on vaesuse lõksus pigem Kentucky osariigi idaosas ning Lääne Virgina osariigi lõunaosas elavad inimesed. Apalatside südames ehk ida Kentuckys paiknevad 12 maakonda on USA 100 vaeseima maakonna hulgas. Kõik 12 maakonnas jääb keskmine sissetulek alla palgale, mida teeniks täiskohaga töötava miinumupalgaga tööline. Piirkonna majandus on viimased 50 aastat suresti tuginenud kivisöe kaevandamisele. Ameerika liikumine järjest suurema taastuvenergia kasutamise poole on kivisöe tööstusele mõjunud rängalt ning kannatanud on kogu piirkond. Piirkonna elanikud on väga häiritud liberaalsete maailmavaadetega inimeste loodussõbralikkusest kuna see on olnud hävitav nende eludele. Seetõttu on kohalikud ka väga konservatiivsete vaadetega, mis kajastub ka kohalikus poliitikas. Selline kibestumuse ja
ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja, Fourth level muutused liigilistes Fifth level koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele ...
Austraalia India Hiina Venemaa USA 0 50 100 150 200 250 300 Kivisüsi Tarbitakse enamjaolt tootjariikides Maailmaturule jõuab 10-15% Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas Põlevkivi Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l.
rõhumise pärast kutsuti Venemaad rahvastevanglaks. 20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt agraarmaa, kus 90 % töötas põllumajanduses. Põllumajandus oli aga maha jäänud oma tehnilise taseme poolest. Suurem osa maast kuulus mõisnikele ja talupojad kannatasid maa puuduse all. Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema. Venemaal tekkisid järgmised tööstuspiirkonnad: · Moskva ümbrus, kus oli arenenud tekstiilitööstus · Ukraina kivisöe bassein, Donbass-metallitööstus · Baltikum- Eesti (Tallinn)- kus oli arenenud laevaehitus, vaguniehitus, tekstiilitööstus. · Peterburg, sõjatehased · Uurali piirkond, kus toodeti mitmeid maavarasid. Hakati ehitama ka ka raudteid ja sajandi algul sai valmis Ida-Siberi raudtee. Tööliste olukord Venemaal oli raske. Venemaal oli kõige pikem tööpäev ja kõige madalam palk Euroopas. Sagedased tööliste streigid. Kõige selle tõttu tugevnes revolutsiooniline liikumine.1903 a
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja
Millest Happevihmad tekivad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad huk...
Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. 8. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.
(Kasutatud Vikipeedia artiklit ,,Eesti Energia") Kuid teadlaste sõnul jätkub põlevkivi veel vaid viiekümneks aastaks. Kuid mis saab edasi?! Nafta ja teiste kütuste töötlemine ning põlemine saastab keskonda. Fosiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku tuhka ja süsihappegaasi, millest viimane suurendab kasvuhooneefekti. Tänu kasvuhooneefektile soojeneb Maa kliima ning elusorganismide elutingimused muutuvad. Samamoodi satub kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel õhku väävli-ja lämmastikühendeid, mis hiljem happevihmadena maapinnale langevad. Happevihmade tagajärjel muutuvad veekogud ja mullad happelisteks. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Tööstusliku päritoluga heitveed sisaldavad raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, millest viimased on päris tahkete kütuste, näiteks kivisöe ja põlevkivi, töötlemisest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
