Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turvas jaotub kaheks- pealmises kihis olev vähelagunenud turvas (15%) ning alumises kihis olev hästilagunenud turvas (85% + kasutatakse kütteks). Mõlema kaevandamine jaotub ligikaudu pooleks. Eesti suurimad turbavarud asuvad Pärnumaal (kaevandatakse kõige rohkem), Harjumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. KAEVANDAMISE TASU Ei maksta üksnes kaevandamise, vaid ka kasutamise ning kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Hinna määrab VV. Tulu läheb 100% KOV tulubaasi, kui kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlates, kuid, kui kaevandatakse riikliku tähtsusega maardlates, saab riik endale 50% tulust. Maavarade
pinnase struktuuri ning suurendades selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosnevad tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Aktiivset turba reservvaru on Eesti turbamaardlates kokku 774 miljonit tonni, passiivsete varude suurus on 618 miljonit tonni. Viimase
Seentest saab välja tuua tylospora fibrillose, mida on peetud üheks haruldaseks tavaliseks rabaseeneks. Inimtegevus mõjutab rabasid enamasti turvase kasutamise tõttu. Sellest saadakse kütteainet, kasutatakse kasvupinnana kultuurtaimedele, pannakse alla loomadele, kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed, näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga looduskaitse all ja nende ohustamine pole muutunud väga tõsiseks, peamiselt rabade haruldase ja ohustatud liikide pärast
hüdroloogiliste ja muude olude parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Liigid: hüdromelioratsioon kultuurtehniline melioratsioon agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon melioratsioon lisandainetega metsa rekreatiivne melioratsioon väliparandus 15. Jääksoode mõiste ja iseloomustus Jääksoo - soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud. Sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. 17. Kuivendusviisid Kuivendusviis – meetodi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil
loomastikku, linnustikku ja taimestikku. Näiteks: Endla soo, Kakerdaja raba. Soid kasutatakse ka metsamaana ja põllumaana. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) 7 Inimtegevuse mõju soodele Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud ja kasutatakse nüüd põldudena või heinamaadena. Kuivendatud siirdesoode asemele kasvavad aga metsad. Rabadest võetakse ära turvas ja ajapikku metsastuvad needki alad. Eesti turbavarud vähenevad pidevalt, kuna kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib. Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) Soode kaitse Soode kaitse on prioriteetne kogu Euroopa kontekstis
). Hiiumaa savi sobib hästi telliste tootmiseks põlemistemperatuuril 900-980°C. Taastumatest 6 Joonis 1.Hiiumaa pinnakate Allikas: Arold, 2005 loodusressurssidest on üksnes keraamilise savi (viirsavi) varu Hiiumaal praktiliselt piiramatu, selle kasutamist võiks seetõttu soovitada. Varud paiknevad väljaspool asustatud ja puhkemajanduslikke piirkondi, nende kasutuselevõtt ei kujuta ka keskkonnakonflikti (Suuroja, Kadastik, 1998). Turvas Hiiumaa turbavarud asuvad saare keskosas. Pihla rabas asub tüseidaim turbalasund, mis on 2- 4 m. Turba kaevandusmahud on piiratud, nii ei mõjuta see lähedalasuvat Pihla- Kaibaldi looduskaitseala (Aasma, 2006). Lubjakivi Ainsaks aluspõhja kivimitega seotud ja suuremat praktilist tähtsust omavaks maavaraks on Hiiumaal lubjakivi. Praegusel hetkel pidevalt tegutsevaid paemurde ei ole, aga varasematel aegadel on murtud lubjakivi paljudes kohtades ja seda nii lubja põletamiseks kui ehituskiviks.
8 4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL Vähelagunenud turvast ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana. Hästilagunenud turvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520.
Rootsi. Varude poolest on esikohal USA (13 miljardit tonni) ja Venemaa (12 miljardit tonni). Ligikaudu 22,3% (1,01 mln ha) Eesti territooriumist on kaetud soodega. Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja 12 m (Napsi). Keskmine paksus on 34 m. Energiatootmise seisukohalt on uuritud 539 sood ja raba, mille pindala on üle 10 ha. Kokku varusid üle 2,4miljardi tonni. Tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud turbavarud on 775 mln tonni, sisaldades 80% põletamiseks sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett
a. tükkturba tootmine. Tänapäeval toodetakse turvast enamasti freesimenetlusel, kuid uuesti on alustatud ka tükkturba kaevandamist. Freesturba saamiseks peenestatakse turbalasundi 10-20 mm paksune pealmine kiht trummelfreeside abil turbapuruks ning aetakse pärast mõnepäevast kuivamist vallidesse ja sealt aunadesse. Freesturba tootmise lõpetamisel jäävad soodesse suhteliselt tasased väljad, tükkturba tootmisest aga karjäärid (augud). Alasid, kus turbavarud on ammendatud või on turbatootmine katkenud, nimetatakse jääksoodeks. Jääksood on sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Kui suur on vabariigis jääksoode pindala, ei ole täpselt teada. Ühtedel andmetel (Karofeld, 2005) on Eestis 15 -18 000 ha jääksoid + turbaväljad, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimekasv ja turba akumulatsioon on peatunud, C sidumine on asendunud emissiooniga
Villu Vares Energia ja keskkond · diktüoneemaargilliit, on väga madala kütteväärtusega ja ei sobi põletamiseks. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Lisaks põlevkivile on Eestis veel suhteliselt suured turbavarud. Taastuvate energiaallikate osas on eelkõige tänu kõrgele metsasusele tähtsamal kohal biokütused. Suhteliselt head tuuletingimused on võimaldanud tuuleenergeetika kiiret arengut. 1.3 Energiasektori keskkonnamõjud SO2 heitmed, NOx heitmed, Tahked osakesed,
maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. --- 37 Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu-Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta.
Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. Milline on inimtegevuse mõju soodele? Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud ja kasutatakse nüüd põldudena või heinamaadena. Kuivendatud siirdesoode asemele kasvavad aga metsad. Rabadest võetakse ära turvas ja ajapikku metsastuvad needki alad. Eesti turbavarud vähenevad pidevalt, kuna kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib. Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena – see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. KLASS: Rohusood 1. Madalsood 2. Siirdesood 3. Allikasood KLASS: Rabad 1. Nõmmerabad 2. Lage- ja puisrabad
annaabi.ee 
