Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................
44202,Rakvere klienditelefon 1545 19.12.2010 Sten Argos Posti 12a 44202, Rakvere Lugupeetud hr Argos Elektri eest tasumine alates 2011. aastast Kuna meie andmetel jääb teie elektritarbimine aadressil Rünka talu Eisma küla Vihula vald Lääne- Virumaa alla 250 kWh aastas, siis näeme, et vajadusel muuta elektri eest tasumist teile selgemaks. Alates jaanuarist 2011 ootame teilt üks kord aastas detsembri lõpu seisuga elektriarvesti näitu. Elektriarve koostame ja saadame teile samuti üks kord aastas, jaanuaris. Elektriarvesti näitu käesoleva aasta 31.detsembri seisuga ootame teilt hiljemalt 5. jaanuariks 2011. Näidu teatamise võimalused leiate kirja lõpust.
CO2, vesi. Tahke kütuse utmine, koksistamine, gaasistamine. Tahke kütuse termilise töötlemise produktid. Tuumaenergia.Eesti Vabariigis on energeetikaprobleemid kujunenud aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, on vajalik konkreetne diskussioon võimaliku tuumaenergeetika rakendamiseks Eesti Vabariigis. Antud juhul on vajalik analüüsida kolme faktorit: elekter, tuumaenergia ja keskkond. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga industrialiseeritud maailmas. Meie kommunikatsioonid, transport, toiduvarud ja kaasaegsete kodude mugavused, bürood ja tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25-kordselt. Elektritarbimine keskmiselt per capita on umbes kümme korda kõrgem industrialiseeritud maades kui arengumaades
valgustundlikel inimestel unehäireid. Eksperimendi tulemused LED-lampidega. v 2013. aastal hakati korteris vahetama pirne. v Seitse 20W säästulampi vahetati 12W LED-lampide vastu. v Kaks 18W luminestsentstoru vahetati 10W LED-torude vastu. v 11W säästupirn vahetati 4W LED-pirni vastu. v Vahetamata jäi lamp hämardatavas valgustis, sest hämardi hind oli liiga kõrge: 120 eurot. v Elektritarbimine 2012. aastal: 3641 kWh. Elektritarbimine 2014. aastal: 3031 kWh. Elektrienergia tarbimine aastatel 2012. ja 2014. Energiakulude võrdlus 450 400 350 300 250 2012.a (kWh) 2014.a (kWh) 200 150 100 50 0
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
Elektrienergia säästmine kodus Reeglid: 1. Tõmmake päevaks kardinad eest ära Laske päikesevalgusel tuba soojendada. Suurema valgushulga saamiseks hoidke aknad puhtana. Ööseks aga tõmmake soojuskao vähendamiseks kardinad akende ette. 2. Lülitage välja valgustus Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25 protsenti kogu elektrikulust. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. 3. Ühendage laadijad seinakontaktist lahti Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad tarbivad elektrit. Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. 4. Sulgege külmiku uks korralikult Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikus...
Maja renoveeriti ning soojustati väljast 3 aastat tagasi. Lisaks soojustamisele vahetati välja ka aknad ning veetorustik, et soe vesi torudes nii kiiresti maha ei jahtuks. Renoveerimine aitas tublisti kaasa ka elektritarbimise vähenemisele, kuna soojus ei lähe enam välja ning seetõttu on toad soojemad ja kütmise peale kulub vähem elektrienergiat. Majapidamises elan põhilise ajast üksi, nädalavahetuseti on ka vend kodus ning elektrit kulub rohkem. Korteri köetav pind on 76m2. Korteri elektritarbimine on keskmiselt 300kWh. Elamus on meil mitmeid kodumasinaid, mis võtavad palju elektrit. Pidevalt järgi on külmkapp ning üks lauaarvuti, milles asub server. Serveri energiatarve ühes kuus on keskmiselt 100 kWh, mis tähendab 1/3 kogu kodusest elektritarbimisest. Lisaks serveriarvutile on minul isiklik lauaarvuti ning vennal isiklik lauaarvuti, mida kasutatakse ainult nädalavahetuseti. Minu arvuti on aga sisse lülitatud kogu aeg kui kodus olen. Suured energiatarbijad on veel
käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui akudesse salvestunud energia, jääb ainult päikeenergiast väheks. [10] [11] 2. Paranda kirjed (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidatud allikate loetelu lisamise käsku). S.Karu ja V.Zinask, „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“, Rafiko, Tartu, p. 350, 2004. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, RT I, 2010, 41, 240, 2010, Vastu võetud 09.06.2010.
· Vaesuse kasv · Haigusepideemiade veelgi suurem levik · Loodusvarade hävimine kiiremas tempos ja sellega kaasnevad kliimamuutused · Suur rahvastiku ümberpaiknemine (arenenud lääneriigid vajavad tööjõudu) Kliima muutumine · Mis põhjustab kliima muutumist? - universumis ja Maail toimuvad looduslikud protsessid (päikesekiirguse hulk, aerosoolid vulkaanipursetest, ookeanide hoovused jne) - inimtegevus (heitgaasid ja mürgid, üha suurenev elektritarbimine, saastamine jne) CO2 kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris Inimese tegevus kiirendab kliimamuutust Maakeral elatakse praegu üle jääajajärgset etappi, mille jooksul planeedi keskmine temperatuur tõuseb. Ärevaks teeb aga kiirus, millega soojenemine toimub. Maakera keskmise temperatuuri normaalne vaheldumiskiirus on umbes kuus kraadi 100 000 aasta jooksul. Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud saja aasta jooksul vähemalt 0,6 kraadi ja käesoleval
4. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis 3. Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta. Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts Joonis 4. Imikusuremus. Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts Joonis 5. Elektrienergia tarbimine inimese kohta. Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts Võrreldavatest riikidest tarbivad elektrit kõige rohkem Norra elanikud, kõige vähem Tansaania elanikud. Norra elanike elektritarbimine on umbes viis korda suurem kui Suurbritannias. Interneti kasutajaid on samuti kõige rohkem Norras, kõige vähem Tansaanias. Imikusuremuselt esimene on aga Tansaania, kõige vähem sureb imikuid Norras. Brasiilias on imikusuremus samuti suhteliselt kõrge, kuid siiski sureb Brasiilias umbes kolm korda vähem imikuid kui Tansaanias. Eesti inimesed kasutavad rohkem elektrienergiat kui Suurbritannia inimesed, imikusuremus on kõrgem kui
Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Põhimälu on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel. Videokaart Videokaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Kuna videokaartide elektritarbimine on üha suurenenud, on kasvanud ka videokaartide poolt eraldatava soojuse hulk. Kui see soojus kasvab liiga suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada töötamast. Videokaardi jahutusseadmed Radiaator: passiivne jahutusseade. Suunab kuumuse eemale videokaardilt, kasutades soojusjuhtivat metalli (tavaliselt tehtud alumiiniumist või vasest). Ventilaator: aktiivne jahutusseade. Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses
........................................................................... 20 Lisa 2............................................................................................................................ 21 2 SISSEJUHATUS Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga industrialiseeritud maailmas. Meie kommunikatsioonid, transport, toiduvarud ja kaasaegsete kodude mugavused, bürood ja tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25- kordselt. Elektritarbimine industrialiseeritud maades on keskmiselt umbes kümme korda suurem kui
sisene söökla. Töö läbiviimiseks on etteantud osad ained ja lisaks püstitatud ülesanne, mille põhjal ainetööd koostada. Selle eesmärgiks on rakendada loengutes saadud teadmisi 2 praktiliselt. Töö käigus on vaja leida vajalikud seadmed, koos põhjendustega. Leida lahendused ruumide ja tööpindade hulgale ja vajalikud seadmed paigutada ruumide vahel. Lisaks leida kogu köögi summaarne elektritarbimine. ANDMED Tüüp: asutuse sisene söökla Sööjaid: 200 inimest Söögiaeg: 11.00 – 13.00 Tooraine: juurvili koorimata, liha väikesetükiline Menüü: toorsalat, 2 suppi, 3 praadi, magustoit ISEPÜSTITATUD ÜLESANNE Püstitasin iseendale ülesande, mille käigus jagan ära, kui palju teatud sööki tuleks valmistada. Lisaks on juurde märgitud ka kogused. Supi portsjon on 300 gramm, prae portsjon 550 g, taimetoidu portsjon 490 grammi ja magustoit 200g
soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km² suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on
ise ei olda ja töötavad masinad, mida ei vajata. Esimesed juured elektri uurimisest ulatuvad 600 aastat tagasi enne Kristust. Selle ajaga on elektri kasutusalad väga palju levinud ja kasutusalad on laiad. Mõeldamatu oleks praegu elada ilma selleta. Elektrit kasutatakse tööstuses, kodudes, tänavatel, ehitustel igalpool. Elektrit kasutatavad seadmed lähevad iga aastaga järjest säästlikumaks, aga kuna me erinevaid seadmeid järjest rohkem endale soetame, siis elektritarbimine ikka kasvab. Eestis prognoositakse elektrienergia kasvu 2-3% aastas, mis on arenevas ühiskonnas kahjuks loomulik. Sirgume täiskasvanuks ja asume eraldi elama, aga uus korter vajab uusi seadmeid: telekat, külmkappi, elektripliiti jne. Nad on küll kokkuhoidlikumad, aga töös on senise ühe seadme asemel juba kaks. Mõningane kokkuhoid on saavutatav, kui me vanad külmikud ja elektripliidid vahetame uute vastu ja kasutame neid mõistlikult ja heaperemehelikult
[4] Eesti ökoloogilise jalajälje suuruse peamine põhjus seisneb põlevkivis. Põlevkivi on äärmiselt ebaefektiivne ehk selle energeetilisest väärtusest kättesaadav osa jääb maagaasile kahekordselt alla. Suures jalajäljes mängivad oma osa ka meie kliima ning tarbimisharjumused. [2] 6 3. Säästlikuma tuleviku poole Vaatame lihtsamaid näiteid – vee- ja elektritarbimine. Kui paljud keeravad kraani kinni hammaste pesemise ajal või kui paljud käivad duši all kauem kui 10 minutit? Need on kõik väga lihtsad näited, mis üksikinimese tasandil ei näita suurt tulemust, kuid suurel skaalal on nende väikeste ja lihtsate sammude mõju looduskeskkonnale ning selle läbi meile endile väga oluline. Jätame elektroonilised seadmed ootel-režiimile, sageli teadmata, et ka sel ajal tarbivad nad elektrit või jätame pesast välja tõmbamata akulaadijad
inimajaloo jooksul kokku. Kui vaadata näiteks Eesti sisemaist elektrienergia tarbimist viimastel aastatel (joonis 1.) siis võib selgest näha et, energia tarbimine on tänapäeval ligi kolmandiku võrra suurem kui 2001 aastal ja prognooside kohaselt kasvab veelgi. Elektrit kasutatavad seadmed lähevad iga aastaga küll järjest säästlikumaks, aga kuna me erinevaid seadmeid järjest rohkem endale soetame siis elektritarbimine ikka kasvab. Eestis prognoositakse elektrienergia kasvu 2-3% aastas, mis on arenevas ühiskonnas kahjuks loomulik. joonis 1. Eesti sisemaine elektrienergia tarbimine ja elektrikaod, GWh allias: elektro.ttu.ee Elektrienergia ülekanne Iga riigi elektrisüsteemis on elektrienergia ülekandmise ja tasakaalushoidmise eest vastutav asutus monopoolses seisundis
3 Energiamajandus Luksemburgis pole põliseid energiaallikaid peaaegu üldse. Riik sõltub väga suurel määral elektri ja fossiilsete kütuste impordist. 92% Luksemburgis kasutatavast energiast imporditakse Belgiast ja Saksamaalt. Ise toodetakse elektrit puidust, veest, õhust ja jäätmetest mis on taastuvenergia. Hüdroelektrijaam Viandenis on Euroopa suurim. Väikestes kogustes toodetakse elektrienergiat ka päikesesoojusest. Elektritarbimine Luksemburgis aastal 2000 oli 6.2 miljardit kWh. Riik ise tootis vaid 467.7 miljonit kWh. 57.7% sellest oli fossiilkütustest ja 25.7% tuuleenergiast (vt Joonis 3). Joonis 3. Luksemburgi energiatootmine aastast 1980. 6 4 Põllumajandus Luksemburgi majandusest moodustas põllumajandus aastal 2000 ainult 1%. Luksemburgi
Referaat Ameerika Ühendriigid Arlis Kopli 11a klass Vinni-Pajusti Gümnaasium Juhendaja: Siiri Seljama Sisukord Inimarengu indeksi komponendid............................................................................................ 3 USA arengutase................................................................................................................. 3 Majanduslikud näitajad................................
Riigi arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi ko...
hetkel tootma peab, kui seda vajatakse, ühtlustatakse erinevat nõudlust erinevate jõujaamade juurde-, välja- ning sisselülitamisega. (Joonis .) Joonis . Paisu hüdroelektrijaam 3.3. Pumppaisu hüdroelektrijaamad Pumppaisu hüdroelektrijaamad toimetavad vee esmalt kõrgemal asuvasse, enamasti kunstlikku, paisjärve. Seda teostatakse peamiselt öösel, et kasutamata võimsust üles pumpamiseks kasutada." [1] ,,Niipea, kui päeval elektritarbimine tõuseb, lastakse veel paisust jõujaama turbiinidele voolata. Generaatorid hakkavad sekundikiirusel elektrit tootma. See meetod on ainus võimalus elektritootmiseks mõeldud energiat suures mahus hoiustada." (Joonis .) [1] Joonis . Pumpaisu hüdroelektrijaam 4. TURBIINID 4.1. Francis turbiinid ,,Francis tüüpi turbiin on enamasti püstvõlliga ja turbiini tööratta labad on ühendatud võlliga jäigalt.
....................19 Lisa 2 .................................................................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga industrialiseeritud maailmas. Meie kommunikatsioonid, transport, toiduvarud ja kaasaegsete kodude mugavused, bürood ja tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25- kordselt. Elektritarbimine industrialiseeritud maades on keskmiselt umbes kümme korda suurem kui
Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia
Vahemeremaid külastavate turistide arv kasvab 2020. aastaks praeguselt 220 miljonilt 350 miljonini. Kuigi turismil on oluline roll piirkonna majanduslikus arengus ja globaliseerumisprotsessi integreerimisel, avaldab see ka suurt survet loodusvaradele ja keskkonnale. veevarude majandamine, saastatus jäätmed rannikualade seisukorra halvenemine ja mulla erosioon, maa küllastumine. Lisaks suureneb järjest surve ökosüsteemidele: vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet, tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias, samas kui intensiivne põllumajandustootmine annab panuse mulla erosiooni kiirenemisse.
Sageli asuvad alakoormatud alajaamad praeguseks kujunenud koormuskeskustest kaugel ning nende käit muutub aasta aastalt üha kulukamaks. Samas tekib üha rohkem uusi intensiivse koormuskasvuga piirkondi, kus alajaamad ja elektriliinid on tugevasti ülekoormatud või töötavad edastusvõime piiri lähedal. Tüüpilised koormuste ümberpaiknemise põhjused: 1. Omaaegsete kolhoosi- ja sovhoosikeskuste koormused on langenud mitmeid ja mitmeid kordi. 2. Endistes väikemajapidamistes on elektritarbimine suurenenud, mitme- suguse kodutehnika aga ka uute tehnoloogiliste seadmete arvel. 3. Endised suvilarajoonid on muutumas elurajoonideks. 4. On aktiviseerunud elamuehitus suuremate linnade piirialadel. 5. Palju omaaegseid suurettevõtteid on lõpetanud oma tegevuse. 6. Olemasolevad tootmisettevõtted kolivad kesklinna kallilt ärimaalt oda- vamatele äärelinna aladele. 7. Uued tootmisettevõtted rajavad oma tootmisüksused suurlinnade ääre-
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
kui koondandmetest pole võimalik konkreetse objekti andmete kohta midagi lugeda. 4. Mis erinevus on mõistetel primaarenergia ressursid ja primaarenergia varustatus? Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. 5. Kas primaarenergia varustatus võib olla negatiivne? Võib küll. 5. Milline on olnud Eesti energiatarbimise dünaamika? Alates Eesti taasiseseisvumise ajast on elektritarbimine jaotunud ligilähedaselt võrdselt kolme majandusharu vahel: tööstus, kodumajapidamised ja muude majapidamisharude vahel, kusjuures ,,muude" all mõistetakse statistikas teenindust ja avaliku halduse hoonete energiakasutust. Põllumajanduse ja transpordi elektrikasutus on praegu suhteliselt tagasihoidlik, kusjuures eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel oli põllumajanduse elektritarve suurem kui kodumajapidamistes ja nn muudes majandusharudes kokku. Väga
19 Küsimused 1. Mis juhtub, kui hõrendusanduri ühendusvoolik lahti ühendada? Kas mootor käivitub? (katsetage stendil!) Kui hõrendusanduri ühenduvoolik lahti ühendada, siis kütuserõhk tõusis ja jäi püsima teatud rõhule. Mootor käivitub normaalselt. 2. Kuidas reageerib mootor elektritarbimised kasvule? Millised on auto enamlevinud elektritarbijad ja milline on nende poolt tarbitav energiahulk? Kui elektritarbimine kasvab, siis generaator tekitab suurema koormuse mootorile ning pöörded automaatselt langevad, kütusekulu tõuseb. Enimlevinud tarbijad on autoraadio, salongipuhur ja tuled. Nendepoolt tarbitav energiahulk on ligikaudu 200W-300W, sõltuvalt sõidukist, võib olla isegi rohkem. 3. Millest sõltub süüteküünla sädevahemik? Kui suur see on katseautol (stendil) ? Süüteküünla sädevahemik sõltub küünla tootjast ja küünla elektroodi kulumisest. Katseautol
lubanud senini realiseerida maglevi täispotentsiaali. Praegu rong ei saa kasutada juba 13 olemasolevat transdporditaristut, aga on juba olemas projektid, mis võimaldaksid magneetelementide paigaldamist tavaliste raudtee rööpade vahel või magistralide all. Peamised positiivsed küljed: Kõige kiireim maaühistransport. Üsna madal elektri tarbimine (maglevi elektritarbimine on 3 korda effektiivsem kui autol ja 5 korda effektiivsem kui lennukil). Oluline käituskulude vähenemine tühise hõõrumistase tõttu. Väga suured teoreetilised kiirused, mis on palju korda suurem, kui reaktiivaviatsiooni kiirused (juhul kui rongi üritakse panna vaakuumtunnelli sisse ja sellega vähendada aerodünaamikatakistust). Madal müratase. Selle rongi effektiivsus on palju suurem, kui praeguste rongide oma.
Instruktsioon Juhul, kui autotekis on tulekahju, peab meeskond sellest koheselt teatama silda ja masinaruumi. Vihmutussüsteemi käivitamine toimub 5.teki ohutusjaamast. Ava vastava sektsiooni klapp/klapid. Vihmutussüsteemi pumpade töövõimsus katab kahe suurima sektsiooni kustutamise. Kui on vaja ühendada kolmas sektsioon, tuleb avada klapp ja tööle panna tuletõrjepump. Tähelepanu! Kui kolmas sektsioon ühendatakse ilma tuletõrjepumpa sisse lülitamata, tõuseb vihmutuspumba elektritarbimine. Ja on risk, et elektrimootor põleb läbi. Pärast pumba käivitamist ja klappide avamist kontrolli, et pump töötaks normaalselt ja rõhunäidik oleks korras (u. 6.0 bari). Tulekahju kustutamise lõpetamine Kui tulekahju kustutamise eest vastutav isik on kindlalt veendunud, et tuli on kustutatud, võib ta pumba seisma panna ja lasta veel ära voolata. Seejärel tuleks torustik mageda veega läbi uhtuda ning suruõhuga iga sektsioon eraldi läbi puhuda
20 20 Joonis 1.4 Eesti elektribilanss ajavahemikus 19602009 Alates Eesti taasiseseisvumise ajast on elektritarbimine jaotunud ligilähedaselt võrdselt kolme majandusharu vahel: tööstus, kodumajapidamised ja muude majapidamisharude vahel, kusjuures ,,muude" all mõistetakse statistikas teenindust ja avaliku halduse hoonete 8(113) Villu Vares Energia ja keskkond energiakasutust. Põllumajanduse ja transpordi elektrikasutus on praegu suhteliselt
D t Kuu Joonis 11.2 Korterite aastane elektri eritarbimine elamispinna kohta (vasakul). Elektri eritarbimine uuritud elamutes kuude kaupa (paremal). Kuude kaupa kõikus elektritarbimine elamutes +27…-44 % (vt. Joonis 11.2 paremal). Suvine elektritarbimine oli talvisest väiksem peamiselt valgustuse väiksemast kasutusest ja suvel kasutamata elektri lisakütte arvelt. 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs Gaasi tarnijalt oli võimalik saada gaasi tarbimise andmed analüüsitud elamutest seitsme elamu kohta. Elamutes kasutati maagaasi nii ruumide kütteks (korteritepõhised gaasikatlad), vee soojendamiseks kui ka gaasipliitides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
