Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Õhksoojuspump e. konditsioneer Õhukonditsioneer, ehk siis konditsioneer on seade, mille abil jahutatakse ja köetakse siseruume. Jahutamine. Tavalisi ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +15°C välisõhutemperatuurini. Jahutamine talvel. Konditsioneerile on võimalik lisavarustusena paigaldada talvevarustus. Sellisel puhul saab konditsioneeriga jahutada ka talvel. Soovitatav on kasutada sujuva reguleerimisega rõhu pealt juhitavat talvevarustust, see tagab ka kuni -15°C välisõhutemperatuuri juures tõrgeteta töö. Kütmine
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse
Õhkpidurid Õhkpiduri skeemide lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ühendus kohtade tähistamiseks ühendusnumbreid . Ühendusnumbritena kasutatakse kas ühe või kahe kohalist numbri kombinatsiooni. Esimeste numbrite tähendused : · 0 sisseimetav õhk · 1- sisenev suruõhkäär · 2- väljuv suruõhk · 3-välisõhku väljuv suruõhk · 4- juhtrõhk · 5ja6 vabad otsad · 7- külmumisvastase vedeliku anumasse · 8- keskmäärimissüsteemi · 9- jahutusvedeliku ühendus Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Ü...
rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige: Kõrget rõhku saadakse mitmeastmelise kompressoriga, milles gaasi komprimeerimiseks vajaliku energia vähendamiseks ja kompressori töötingimuste parandamiseks on astmete või astmegruppide vahele paigutatud vahejahutid. Kompressorite üheks tähtsaimaks osaks on ressiiver. Ressiiver on vahepaak, mis vähendab pulseerivast või katkendlikust voolust tingitud rõhukõikumisi. Kompressori ressiiver ühtlasi jahutab gaasi ning kogub õli- ja veepiisku. NIMI
SO2 konverteerimisel SO3-ks on selge konflikt kõrgete konversiooni astmete vahel madalatel temperatuuridel ja suurte kiiruste vahel kõrgetel temperatuuridel! 3.Kontaktväävelhape tootmine. Väävli põlemissoojust kasutatakse ära boilerites ja ökonomaiserites, et toota auru väävli sulatamiseks ja teistel tehnoloogilistel eesmärkidel. Tooraineks kasutatav väävel sulatatakse veeauru spiraaliga sulatusanumas 8 ning pumbatakse põletusahju 2. Põletusahju pihustisse antakse kompressoriga ka kuivatustornis 1 konts. väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese katalüsaatori kihi järel viiakse kuum gaas jahutamiseks soojusvahetisse 4, kus ta annab oma soojust ära kuivatustornist väljunud õhule, mis läheb väävli põletusahju. Jahtunud SO3 (60- 80°C) suunatakse absorptsiooniks
viimistluse ja muu sellise eesmärgil. Aerograafias kasutatakse aerograafi, tinti, värvi või värvainet, lõuendeid, fotosid, nahka, küüsi ja nii edasi. Esimene aerograafi sarnane aparaat patendeeriti aastal 1876 francis Edgar Stanley poolt Massachusettsis. Esimene instrument, mida hakati kutsuma aerograafiks, leiutati Abner Peeleri poolt. Seda kasutati vesivärvidega värvimiseks ja teisteks kunstiga seotud tegevusteks. Töötas see käsitsi kasutatava kompressoriga ja oli üleüldiselt ''toores''. 4 aastat hiljem tehti tõeliselt praktiline tööriist. Seda aerograafi hakkas tootma Liberty Walkup, kes õpetas aerograafiat ameerika impressionismi õpetajale Wilson Irvinile. Esimene kindel pihustatav aerograaf leiutati Charles Burdicki poolt 1893. aastal. Tema saatis kaubandusse esimese portsu aerograafe. Aerograafiat saab näiteks Ameerikas mitmel pool õppida. Walesi ülikooli raamatokogul on doktorikraadi tasemel ülevaade aerograafia ajaloost.
süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune: Soojuse ammutamise ring Soojuspumba oma ring Soojuse äraandmise ring (küttesüsteemi oma ring) Sooja ammutamine aurustiga -> külmaine aurustamine -> kompressoriga pressitakse aur kokku(muudetakse rõhku) -> soojuse ära andmine külmaine kondenseerumine -> rõhkude tasakaalustamine rõhuregulleer ventiiliga, külmaine muutumine auru ja veeldunud aine seguks 4. Küttekehad Vesiküttekehad: Radiaatorid (75% konvektiivne soojusülekanne, 25% kiirguslik) (malmsektsioon-, alumiinium-, terasplekkradiaatorid) Konvektorid (üle 75% konvektiivne, alla 25% kiirguslik), terasplekk plaatkonvektorid
Essee plasmalõikur Plasmalõikureid võib laias laastus jagada kaheks erinevaks grupiks. Üks grupp kasutab lõikamiseks täiesti tavalist suruõhku ning teine grupp gaasi. Gaasi kasutavad plasmalõikurid on mõeldud eranditult rasketööstusesse CNC pinkidesse. Plasmalõikur on oma tööpõhimõttelt tegelikult üpris lihtne seade. Täiesti tavalise kompressoriga tekitatakse täiesti tavaline suruõhk, millest osa ioniseeritakse, osa mitte. Ioniseeritud suruõhk muutub ääretult kuumaks plasmaks, mis teebki kogu lõikamistöö, ioniseerimata õhust luuakse ,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub
Müügil on kapid, mis sulatavad ennast ise, omavad sügavkülma osa või ka ringleva õhu funktsiooni. 1995. aastal avaldati andmed, mille kohaselt oli külmkapp 99,5%-l USA elanikest. Võrdluseks võib tuua 1955.aasta, siis polnud külmikut kahel perel kümnest. NSVL-s oli kodumasinate ja külmikute areng veidi aeglasem kui mujal maailmas. Tänapäevase külmkapi areng on olnud pikk ja keerukas. Toidu säilitamisest väljas jää ja lume sees on välja kasvanud mitme kompressoriga ja erinevaid säilitustemperatuure pakkuvad erimõõdulised külmikud. Näiteks esitles kodumasinate tootja Bosch juba 1930. aastal Leipzigis esimest külmikut, mis erines suuresti tänapäevastest ja nägi välja kui ümmargune autoklaav. KUIDAS PUHASTADA KÜLMIKUT? Külmkappi peab kindlasti sulatama, kui jääkihi paksus külmutuskambris hakkab ületama poolt sentimeetrit, sest muidu hakkab masin energiat raiskama. Vähemalt korra aastas peab puhastama ka jäävaba külmikut.
Naturaalne ehk loomulik ventilatsioon on siseõhu vetileerimine kasutamatta selleks mehaanilisi seadmeid nagu proppeller. Seda saab teha avatavate akendega või ventilatsiooni aukudega. Keerulistemates süsteemides lastakse soojal õhul ruumis tõusta ja väljuda kõrgematel asuvatest shaftidest. 5.3 Konditsioneer Õhukonditsioneer ehk konditsioneer on seade, mis jahutab, kütab ja puhastab siseruumide õhku. Jahutamine suve. Tavalisi, on/off-tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +5 °C välisõhutemperatuuril. Jahutamine talvel. Kui lisada konditsioneerile talvevarustus, siis saab temaga ruume jahutada ka talvel. Soovitatav on kasutada sujuva reguleerimisega rõhu pealt juhitavat talvevarustust: see tagab tõrgeteta töö ka kuni 15 °C välisõhutemperatuuril. Kütmine. Enamikul seadmetest on peal neljateeklapp, mille abil pannakse
1. Keemilised rakettmootorid a) vedelkütusrakettmootorid b) tahkekütusrakettmootorid c) hübriidrakettmootorid 2. Mittekeemilised rakettmootorid a) tuuma-, b) päikese- ja c) elektrijõul töötavad mootorid II. Õhureaktiivmootorid 1. Kompressorita mootorid a) otsevoolureaktiivmootorid b) pulsatsioonreaktiivmootorid 2. Kompressoriga mootorid a) turboreaktiivmootorid Üldtutvustus Reaktiivmootoritest on kõige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt näiteks mudellennunduses. Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. .
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus ...
nt põlevkivi põletamine, hüdroelektrijaam ning tuumaelektrijaam (uraan) • Külmkapi tööpõhimõte: Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. (jahedalt kehalt soojemale) Kompressor surub gaasi vedelikuks kokku. Vedelik pressitakse läbi väikese ava e düüsi. Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga. Edasi surutakse gaas uuesti kompressoriga kokku, et selle temperatuur ületaks ümbritseva keskkonna temperatuuri. Soojenemine toimub väljaspool kambrit asuvas radiaatoris (torud), kust soojushulk läheb toaõhku.
Kasutatakse isevoolses kanalisatsioonis.Kasutatakse maantealustes truupides,sademevee jaoks,Raudtee tammides. Kanalisatsiooni paigaldamine Paigaldatakse kaevikutesse.Kaevik võib olla 1-2m,Ja teiseltpoolt kuni 6m,Olenevalt pinnase reljeefist.Kaeviku põhja pannakse põhjatäide.Paigaldamise juures kaevatakse kõigepealt kaevikud trassi paigaldamiseks.Põhiliselt asuvad kanalisatsioonitrassid teede alla.Siis tehakse põhjatäide,see tambitakse kompressoriga kinni et liiv oleks tihedam.Liiva võib ka märgata veega üle et parem trampida oleks.Täide paigaldatakse kõrgusmärkide järgi (Tokid millel on märgid peal).Mis annab kalde isevoolsele kaldele 5-7 Suure läbimõõduga torud lükatakse kokku raudkangi ja laua abil. Edasi paigaldatakse külgtäide.Külgtäide trambitakse samamoodi nagu põhjatäide.Pealistäide,ja siis lükatakse olamas olev pinnas peale tagasi.Kui kraav on suletud
sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri. Turult võib siiski leida veel ON-OFF tüüpi õhksoojuspumpasid, mis töötavad kogu aeg täisvõimsusel ning seetõttu toimub 12 soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse-välja lülitusi. Seda tüüpi õhksoojuspumbad kütavad ruume ebaühtlaselt – ruum on kord külm, siis jälle liiga soe. See ei taga ühtlast temperatuuri toas. Seega on inventer kompressoriga varustatud õhksoojuspumbad efektiivsemad ja vähem energiakulukad kui ON-OF tüüpi kompressoriga varustatud õhksoojuspumbad. Parima soojusteguri saavutamisel on oluline osa õhksoojuspumbas kasutataval külmaainel ehk külmaagensil. Praegu parima tulemuse annab uus külmaagens R410A , mis seob talvise temperatuuri juures paremini välisõhust soojust tagades kütmisel seega parima kasuteguri. Uus külmaaine on loodusele ja inimesele täiesti ohutu. Dimensioneerimine
Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav soe õhk loovutab soojust aurustile (lõpuks muidugi seal aurustuvale külmutusainele) ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. 12 2.4 Kliimaseadme liigid. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool. Ülemrõhupool algab kompressoriga ja lõpeb reguleerklapi või ahendustoruga; alamrõhupool jätkub sealt edasi ja lõpeb kompressoriga. Külmutusaine aurustub alamrõhupoolel ning veeldub (kondenseerub) ülemrõhupoolel 2.5 Reguleerklapiga seade Töö kirjeldus 1. Kompressor surub külmutusaineauru alamrõhupoolelt kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab
ja aurusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav soe õhk loovutab soojust aurustile (lõpuks muidugi seal aurustuvale külmutusainele) ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. 2.4 Kliimaseadme liigid. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool. Ülemrõhupool algab kompressoriga ja lõpeb reguleerklapi või ahendustoruga; alamrõhupool jätkub sealt edasi ja lõpeb kompressoriga. Külmutusaine aurustub alamrõhupoolel ning veeldub (kondenseerub) ülemrõhupoolel 2.5 Reguleerklapiga seade Töö kirjeldus 1. Kompressor surub külmutusaineauru alamrõhupoolelt kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab
midagi põletada. 25 Teine võimalik tagajärg on see, et allapoole liikuv kolb hakkab põlemisjääke uuesti sisse tõmbama. Ka see pole mõistagi kasulik. Nagu näha, põhjustab suur klapikattumus mootori halba käitumist madalatel pööretel, kuid on vajalik, et mootor saaks kõrgetel pööretel hingata. Märkusena veel niipalju, et kompressoriga mootor tahab märksa väiksemat klapikattumust kui ülelaadimiseta mootor, kuna pika klappikattumuse ajal puhuks kompressor suure osa küttesegust lihtsalt otse läbi väljalaskeklapi välja. Ja ongi jäänud klapisündmustest viimane, sisselaskeklapi sulgumine. Ka selle ajastus on mootori omaduste seisukohast väga oluline. Nagu näha, sulgub klapp alles siis, kui kolb juba ülespoole liigub. Põhjuseks on see, et ka küttesegul on inerts ja seetõttu kord liikuma
NH4NO3 on ka oluline komponent nn. "ohutute" väävel sulatatakse veeauru spiraaliga sulatusanumas 8 kiirendajatena alumiiniumi, tsirkooniumi või räni (ca 3%). lõhkeainete koostises, kus teda kasutatakse koos ning pumbatakse põletusahju 2. Põletusahju pihustisse Nad tõstavad katalüsaatori poorsust. Puudus: raud tugevajõulise primaarse lõhkeainega, trinitrotolueeniga antakse kompressoriga ka kuivatustornis 1 konts. katalüsaator kaotab oma aktiivsuse kiiresti kui nende (TNT) nime all amatool. Tugev primaarne lõhkeaine või väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust temperatuur tõuseb üle520°C. Ta passiveerub ka kontakti kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga
Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn
temperatuur ei muutuks. Näiteks ei ole püsiv 18°C temperatuur veinile kahjulik, ainult et vein areneb kiiremini. Veini hoidmine ruumis, kus temperatuur kõigub näiteks päeval 12°C ja öösel 8°C vahel, on veinile väga kahjuik ja võib viia isegi selleni, et vedeliku paisumise tõttu võib vein korgi vahelt välja pressida. Stabiilsus Veinipudeleid, mida tahetakse kaua säilitada ei ole soovitatav liigutada. Seepärast ei tasu säilitada veinipudeleid vibreeriva kompressoriga veinikapis või siis keldris, mis asub suure maantee või tiheda liiklusega tänava ääres. Samuti ei soovitata võtta laagerduvaid pudeleid kätte ja neid vaadelda. Valge ja roosa veini säilitamine Valgetel kuivadel veinidel peab olema küllaltki suur happesus, et areneda säilitamisel. 15 Roosasi veine üldjuhul ei sälitada, vaid juuakse kohe. KOKKUVÕTE Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook
Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn
Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk................................................................................................................................
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades va...
Erinevus mainitud rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta.
tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta.
tiheda rohelise vetikakihiga. Akvaariumisse pinnaseks sobiks kruus või ehitusliiv. Terad peaksid olema vähemalt jämeda soola suurused ja voolava vee all hoolikalt pestud. Et põhja kanistada, võiks valida ka mõned suuremad puhtaks harjatud kivid. Akvaariumi põhja ei sobi peenliiv, sest see teeb akvaariumi häguseks ja taimed ei taha seal hästi kasvada. Akvaariumile tuleks muretseda lisaseadmed: 1. Kompressor, mis pumpab vette õhku. 2. Filter, mis kompressoriga ühendatult puhastab akvaariumi vett hõljuvast mudast. 3. Elektriline küttekeha ehk soojendaja, et hoida vee temperatuuri. 4. Kahv, et kalu kinni püüda. 5. Voolik akvaariumist vee välja laskmiseks. 6. Puhastid klaasi seinte puhastamiseks. 7. Lamp, mis toetab taimekasvu. Akvaariumi tuleks ette valmistada. Paigutada õigele kohale. Seejärel tuleks põhja kinnitada mõni känd või puujuurikas ning midagi, et kalad saaks tekitada koopaid ja pelgupaiku
komplimeeritavale kehale mingisuguse teise keha (teise vooluse). Erinevate kompressoride gruppide töö põhimõtted küllalt järsult üksteisest erinevad on TD protsessid aga toimuvad nendes kompressorites on vaadeldavad ühtlastena ja kõikide kompressor masinate tööprotsesside TD analüüsi põhieesmärgiks on komplimeerimiseks p p2 kulunud töö määramine 1 . TD keha komplimeerimine 1 astmelise kompressoriga (kolpkompressorid) 1-2 TD keha komplimeerimine rõhu P1 2-3 Komplimeeritud gaasi väljasurumine silindrist ja kolb liigub kuni ülemise surnu seisuni. Kui kolb asub ülemises seisus, siis selle kolvi esiseina ja silindri seina vahele jääb maht V3 = V0. 3-4 Surnud mahus oleva gaasi paisumine algrõhuni P1 4-1 Sisseimemine. Kuna kompressor kulutab tööd, siis tööprotsess toimub kellaosuti vastassuunas.
Neid soovitatakse vaid tiikide desinfitseerimiseks. Lupja võib osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Vee aereerimine Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Kompressoril peab olema õliärastaja vältimaks määrdeõli sattumist vette. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone (joonis 15) ja erinevaid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Osa filtreid toimib samuti aeraatoritena. Üks tavalisemaid on tornaeraator (kaskaadaeraator), kus vesi
q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi on ehitatud ka tahkekütusel töötavaid gaasiturbiinseadmeid, peamiselt kombineerituna aurujõuseadmega. Väga tülikas on puhastada põlemisgaasi tuhaosakestest. Rõhutame, et gaasiturbiinis paisub gaas kuni atmosfäärirõhuni, erinevalt sisepõlemismootorist, kus paisumine lõpeb ümbruskeskkonna rõhust kõrgemal rõhul. Suletud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7
muutuvale kiirusele efektiivselt ja Money sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri ning inverterkompressoriga varustatud õhksoojuspumbad on Inverter Energy efektiivsemad ja vähem On-Off Saving energiakulukad kui ON-OF tüüpi kompressoriga varustatud 1 year Time õhksoojuspumbad. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 79 ÕSP tööreziimid Õhk-õhk soojuspumpadel on kolm tööreziimi, milledeks on: kütmisreziim; jahutusreziim; sulatusreziim. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 80 ÕSP kütmisreziim
etõli ilusti laiali valguks. 46.Suruõhusüsteem, kompressorid ja balloonid.Suruõhu koosseisu kuuluvad(kompressor, balloonid, torusüsteem koosarmatuuri- ja mõõteriistadega). Suruõhusüsteem on ettenähtud suruõhu tootmiseks ja hoidmiseks, suruõhk on vajalik pea- ja abimasinatekäivitamiseks, difooni töölerakendamiseks ja vähesemal määral muudeks laevatöödeks(pneumaatilisd tööriistad) ja värvimiseks. Suruõhku toodetakse kompressoriga, mis pannakse tööle otse peamasina väntvõllilt või el.mootori pealt. Et tõsta õhurõhk 30 või enam atmosfäärini peab kompressor olema vähemalt 2 või 3 astmeline (2-3 kolviga), sest õhk komprimeerides ühes silindris (astmes) kuumeneb sedavõrd, et õliaurud õhukoostises võivadiseenesest süttida ja kompressoris toimub plahvatus. Õhk ennem järgmisse astmesse sattumist suunatakse läbi õhujahutaja (siugtoru), mis on monteeritud
Turbolaadur on paigutatud peamasina hooratta poolel ja on ühendatud õhujahutitega. Ülelaadimis õhujahuti on torutüüpi ja monteeritakse ahtripoolsessse karterisse. Õhku jahutatakse madala- ja kõrgtemperatuurilise kontuuri jahutusveega.Ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Turbolaaduri kompressor käitatakse mootori heitgaaside energial töötava gaasiturbiniga, mis asub samal võllil kompressoriga. Õhk kompressori imitakse masinaruumist läbi filtritest, sealt edasi õhk läheb läbi õhujahuti ressiverisse. Turbolaadur ülesanne on silindri täitmine suuremal rõhul kui õhurõhk, see soodustab silindri kiirema täitumise ja võimaldab teostada läbipuhe. 46 1) Kompressor 2) Õhfilter
väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil tõstetakse nad üles tööasendisse. Parallelogramm-tõstemehhanismiga () võimaldavad tõsta ainult vertikaalsuunas, mistõttu nende tõstevõime on märkimisväärselt suurem teiste tõstukite tõstevõimest. Autotõstukiks on reeglina varustatud 360o pöördeulatusega pöördemehhanismiga, väljaulatuvate külgtugedega ning tihti ka elektrigeneraatoriga ja kompressoriga, mille väljavõtted asuvad hällis ja mis võimaldavad töölisel kasutada vastavaid käsimasinaid ettenähtud tööde sooritamisel. Peale selle on nad reeglina varustatud võimalusega lülituda kaabli või vooliku abil olemasolevasse välisvõrku. Masinate juhtimispuldid on reeglina dubleeritud: üks asub baasmasina kabiinis, teine aga hällis või tööplatvormil. Iseliikuvatel tõstukitel selline dubleeritus puudub, sest selleks pole vajadust.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
tüübist avaneb sisselskeklapp reeglina kuni 500 enne kolvi jõudmist heitgaaside jätkuv väljasurumine koos sisseantud värske õhu seguga. Li = Lz1z + Lzb Lac = ÜSS-u. Läbipuhe lõpeb 40...70 0 peale ÜSS-u väljalaskeklapi Seda gaasivahetusperioodi nimetatakse laengukaduks. sulgumise momendil. Läbipuhe ajal on avatud mõlemad sisse-ja Laengukadu faasis väheneb silindrisse läbipuhe ajal kompressoriga väljalaskeklapp. antud õhu hulk, mis piirab silindrisse antava kütuse hulka . Kütuse = pcvc( -1)+ (pcvz/n2-1) (1- 1/ n2-1) (pcvc/ n1-1) (1- 1/ n1-
Sel juhul tuleb sulgeda hargmiku lossimisventiil ja pumbata mõni sekund vedelikku ühest tankist teise. Nii täitub hargmikust laeva pool asuv lossimistorustik vedelikuga, mis klapi taasavamisel toimib puhvrina ning takistab gaasitropi tekkimist pumbas. Pumbata tuleb väga lühikest aega, sest tankid on maksimaalselt täidetud. Treenitud operaator on võimeline tegema ümberlülitamist tankilt kaldale pumpa seiskamata. Tankid kuivendatakse lastijäägist, kasutades kompressoriga tekitatavat rõhkude vahet ühte ülemisse tanki. Sellest tankist võetakse auru lossitavate tankide survestamiseks. Auru võtmine tankist hoiab vedeliku jahedana ja rõhu madalana, mis hõlbustab tankide 44 kuivendamist lastijääkidest. Tanki kuivendamist alustatakse kohe, kui pumbad enam ei võta ja tank on veel rõhu all. Tank, kuhu suunatakse teiste lastide jääk, lossitakse viimasena. Kui niisugune tank asub piisavalt kõrgel, on teda võimalik peaaegu täielikult tühjaks pumbata. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
