niiskuse määramiseks Arvutada iga katsekeha pundumiskiirus ja pundumise väärtus Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid 2 Katseandmete tabelid
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade
minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine
kaasa ka aminohapped, mille liikumiskiirus sõltub radikaalide polaarsusest. Polaarsete radikaalidega aminohapped interakteeruvad tugevamini statsionaarse faasiga, mille moodustab sorbendisse imbunud vesi. Vooluti nivool lastakse tõusta 5 10 mm kaugusele plaadi ülemisest servast, milleks kulub umbes 0,5 1 tund. Plaat võetakse kromatografeerimisnõust välja, frondi asukoht tähistatakse pliiatsiga ja plaat kuivatatakse algul õhukäes ja hiljem lõplikult kuivatuskapis. Kromatogrammi ilmutamiseks kasutatakse aminohapete segu lahutamisel ilmutina ninhüdriini lahust, millese plaat korralikult kastetakse. Aminohapetele iseloomulikud laigud ilmuvad plaadi kuivatamisel kuivatuskapis (60 70 oC juures). Laigud ümbritsetakse grafiitpliiatsiga tõmmatud ringidega. Ninhüdriin ja aminohape reageerivad omavahel leeliselises keskkonnas, andes produktidesk H2O, CO2, RCOH, aspargiini puhul oranzikaspruuni, proliini ja
b – proovikeha laius, [mm] h – proovikeha kõrgus, [mm] k – ülemineku koefitsient, 1000 Näide: Kipsi proovikeha paindetugevuse arvutus 1000∗3∗2,9 kN∗100 mm N Rp= 2 =6,80 2∗40 mm∗ ( 40 mm ) mm2 4.6 Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga 3: k∗P R s= (3) F0 kus Rs – survetugevus, [N/mm2]
Kasutatavad materjalid : Resoolvaik[50% 25g,paber(filterpaber)25g] Töö käik : Lõikasin paberist katsekehad mõõdus 20 x100 mm, kaalusin need, ühe lehe kaal oli 0,25 g ja 10 lehe kaal oli 2,50 g. Seejärel immutasin need lakiga. Järgmisena panin puitplaadile esimeseks leheks immutamata paberi ja seejärel 8 immutatud lehte.Nnende peale panin veel ühe immutamata lehe ja kõige peale puitplaadi. Peale immutamist hoidsin katsekeha 90 minutit tõmbekapis ja seejärel 110 kraadi juures kuivatuskapis. Välja võttes lasin katsekehal natuke aega seista ning kaalusin uuesti. Uueks kaaluks oli 4,95 g ja kaalusin, et sideainet oleks 50% kaalust.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 1 TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütus...
Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2
TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus
Vase eraldamiseks proovist alustasin tahke vaskkloriidi lahustamisega vees ja lisasin lahusele alumiiniumi. Vase ja alumiiniumi vahel toimub redoksreaktsioon, kus vask redutseeritakse ja moodustub metalliline vask, mis sadeneb. Tahke alumiiniumi eemaldamiseks lahusest oksüdeerisin seda 6 M soolhappega, kuni vesinikku enam ei eraldunud. Kui alumiinium oli lahustatud, eraldasin lahusest vase kasutades vaakumfiltreerimist. Filtritud vase kuivatasin kuivatuskapis, jahutasin ja kaalusin analüütilisel kaalul. Et leida lahusesse jäänud kloriidioonide massi, lahutasin algsest CuxCly · zH2O proovi massist kristallvee ja just leitud vase massi. KATSEANDMED Algne proov Tiigli mass: 14,9971 g Tiiglis oleva vaskkloriidkristallhüdraadi: 15,6879 g Vaskkloriidkristallhüdraadi mass: 15,6879 g – 14,9971 g = 0,6908 g Vee eemaldamine Esimene kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5422 g Vaskkloriidi mass: 15,5422 g – 14,9971 g = 0,5451 g
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks li...
vähemalt kord aastas puhasta pesumasina korpust ja tekstiilkiudude puhastusfiltrit 10. olenevalt vee karedusest tee masinale katlakivi eemaldust, lisades sobivat vahendit ja käivitades normaalprogramm 60º C tühipesul 11. kord aastas käivita masin 90º C tühipesul, et eemaldada kogunenud pesupulbrijääke Tekstiilidele tehtavad järeltööd 1. kuivatamine niisked linad, teksariidest rõivad 2. kuivatamine tasapinnal, nööril, kuivatuskapis, kuivatustrumlis 3. triikimine õige temperatuur, sobiv alus, rahulikud liigutused 4. pressimine vill, jäik puuvill, linane viskoos, siid 5. rullimine külm ja kuum kalander (niiske tekstiil, pärast sirguma ja kuivama) Kui pesu tuleb masinast... märg pesu ,,lüüakse lahti" ja venitatakse pükste/pluuside küljeõmblused venitatakse algmõõtudesse triiksärgid, jakid jne asetatakse riidepuule (ülemine nööp kinni ja krae üles tõstetud)
mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga: Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) Rp paindetugevus [N/mm2], P purustusjõud [kgf], l tugedevaheline kaugus [cm], b proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40±5 O C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga: Valem 3. Rs = k*( P / F0) Rs Survetugevus [N/mm2], P purustav jõud [kgf], F0 survepindala [mm2], k ülemineku koefitsient 5. Katsetulemused 5.1 Jahvatuspeenuse määramine JP = ( Mj / M ) * 100% Tabel nr. 1 Jahvatuspeensuse määramine Katse Katseproovi mass Mass sõelal Jahvatuspeenus Keskmine nr
[kN] Üksik Keskmine N/mm2 98-3 õhus 22,2 13,8 14,3 99-3 27,95 17,3 100-3 18,4 11,76 99-1 vees 9,9 6,23 17,87 100-1 10,25 6,34 98-2 8,65 5,3 100-2 kuivatuskapis 19,55 12,13 14,01 99-2 25,05 15,7 98-1 22,45 14,2 Graafik 3. Survetugevuse katse. 6. Järeldused Lähtudes nii survetugevuse kui ka paindetugevuse tabelitest, järeldub, et kipsi tugevuslikud omadused kahanevad oluliselt veega küllastudes. Katsetatava kipsi jahvatuspeensus on 8,98%. Kipsi tardumise katsel algas tardumise protsess 30 minutit peale katse algust, periood
Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas vältida vesinikpragude teket? Vali üks: a. keevitatavate detailide jäiga kinnitamisega b. keevitatud detailide lõõmutades c. suurendades keevituse soojussisestust ja kasutades keevitatavate detailide ettekuumutamist d. keevitatavate detailide kiire jahutamisega Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised elektroodid kõrge niiskuseimavuse tõttu peab hoidma kuivatuskapis? Vali üks: a. tselulooskattega b. happelise kattega c. rutiilkattega d. aluselise kattega Küsimus 21 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kesk- ja kõrgsüsinikteraste keevitusel eelkuumutuse kasutamise tulemuseks on: Vali üks: a. keevismetalli parem löögisitkus b. külmpragude väiksem oht c. kõik ülenimetatud d. keevismetalli madalam kõvadus Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2017/2018 Kipssideainete katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, tiheduse ja tugevusnäitajate määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena. 3. Kasutatud töövahendid Sõel, vispel, Suttardi viskosimeeter, stopper, nõud, Vicat' aparaat, kuivatuskapp, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel. Selleks kaalutakse 50 grammi kipsi ning sõelutakse seda mehaaniliselt sõel...
369,0 7,97 28,51 T-3 19,2 19,2 19600 34,0 Keskmine 7,27 35,58 28,79 Joonis 1. Puidust katsekehade survetugevused nii veega immutatult, kui ka tavatingimustes 6. Järeldused Veekeskkonnas seisnud puit katsekehade keskmine tihedus on 784 kg/m3. Kuivatuskapis kuivatatud puit katsekehade keskmine tihedus on 518,8 kg/m3 Tava (toatingimustes) olnud puit katsekehade keskmine tihedus on 531,83 k g/m3 Tugevuse poolest olid tugevamad toatemperatuuril seisnud klotsid - survetugevus 35,58 N/mm2 ning nõrgemad vees seisnud klotsid - survetugevus 12,5 N/mm2 7. Küsimused 1. Puidu niiskussisaldusest sõltub puidu tugevus- ja jäikusparameetrid. Mida suurem on niiskussisaldus, seda väiksemad on mehaanilised omadused. Puidu suur niiskussisaldus
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 ...
Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele.Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit. Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6 Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad. Teised olid kuivatuskapis olevad kehad, mille kuivatus toimus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Samuti katsetati puitu, mis oli vees immutatud. Kui survetugevus on määratud, leitakse nimetatud proovikehade niiskusisaldus ja sõltuvus 𝑅𝑠,𝑤 – w. Survetugevused redutseeritakse 12 %-lisele niiskussisaldusele. 4.4. Valemid Tiheduse määramine: 𝑚𝑤 𝜌𝑤 = 𝑎 ∗ 1000, [kg/m³] (1)
ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos veega (m3). Nõrutatud katseproov asetatakse kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldatakse üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaalutakse (m1). Täitematerjal kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril 110+-5C konstantse massini (m4). Kaalumiste tulemused registreeritakse täsusega vähemalt 0.1% katseproovi massist. Terade tihedus arvutatakse valemiga 2: Valem 2: OK = m4 / (m4 (m2 m3 )) kus m2 küllastunud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass grammides, g; m3 veega täidetud katsenõu mass, g m4 kuiva täitematerjali mass õhus, g Terade tihedus väljakuivatatud oleks arvutatakse valemiga 3: Valem 3: OK, kuiv = m4 / (m1 (m2 m3 ))
Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: , (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf]
Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2 Kus: Rp – paindetugevus, N/mm2
7. Pulbri erimass = 2,39[g/cm3] Vedelik 1. Tühi mõõtklaas G1= 358[g] 2. Mahupiir V= 500[cm3] 3. Mõõtklaas vedelikuga G2= 854[g] 4. Vedeliku kaal G= 496[g] 5. Vedeliku erimass = 0,99[g/cm3] MATERJALI VEEIMAVUSE ARVUTUS Veeimavus on materjali võime imada endasse vett kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Töö käik: 1. Mõõta proovikeha a= [cm] b= [cm] c= [cm] 2. Leida proovikeha ruumala V0= [cm3] 3. Kuivatada proovikeha kuivatuskapis püsiva kaaluni t°= 105±5°C 4. Kaaluda kuivatatud proovikeha Gk= [g] 5. Asetada proovikeha immutusvanni. 1/3 proovikehast on vees 24h 6. 24h möödudes valada vett juurde, et 2/3 proovikehast oleks vees, hoida 24h. 7. 48h möödudes valada vett juurde nii, et proovikeha pealispind jääb veest välja ja hoida 24h. 8. 72h möödudes proovikeha veest välja võtta ning vesi pealt ära pühkida. 9. Kaaluda märg proovikeha Gm= [g] 10
0 2.7 Puidu niiskus. Niiskus on puu biomassi kui kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust, suurendab põlemisgaasi mahtu ja halvendab süttimist. Puidu niiskuse määramiseks võetava proovi kogus oleneb kütuse osakeste suurusest ja kaalumise täpsusest, kui kaalumise täpsus onn 0,01 g, siis võetakse kaks kaalutist 30...100 g, kui aga kaalumise täpsus on 0,1 g, siis võetakse kaks kaalutist a 200...400g. Proov kuivatatakse ringleva õhuga kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini. Tavaliselt piisab selleks 16 tunnist , kui kihi paksus on väiksem kui 30 mm. Proove ei kuivatata üle 24 tunni. Kuivad proovid tuleb enne märgade proovide paigaldamist kuivatuskapist välja võtta. Peale kuivamist jahutatakse proovid eksikaatoris ja kaalutakse. 12 Puidu niiskus koosneb välisest ehk mehaanilisest ja sisemisest ehk hügroskoopsest niiskusest.
§ 12. Toidunõude ja kööginõude pesemine ning koristamine - 11 - (1) Toidunõud, kandikud, nõudekorvid, kööginõud ja -seadmed tuleb pärast iga kasutamist puhastada toidujääkidest ning pesta nõudepesumasinas või muul sobival viisil selleks ettenähtud ruumis või kohas (edaspidi nõudepesuruum). (2) Nõudepesuruumis peab olema nõudepesemisjuhend. (3) Nõud kuivatatakse nõudepesumasinas, nõudekuivatusrestil, kuivatuskapis või kasutatakse kuivatamiseks paberrätikuid. Toidunõude ja kööginõude kuivatamiseks ei ole lubatud kasutada riidest käterätikuid. (4) Nõudepesuks kasutatavaid harju peab iga päev pesema nõudepesuvahendiga, desinfitseerima, loputama ning kuivatama. (5) Nõudepesumasina loputusvee temperatuur peab olema üle 80 °C. § 13. Ruumide, sisseseade, seadmete ja käitlemisvahendite puhastamine
Pesuaine valitakse arvestades tootmise iseärasusi ja vastavalt tootmisprotsessi iseärasustele seal tekkiva mustuse eemaldamiseks; 2. Nõud, kus hoitakse pesuainete ja desinfektsioonivahendite töölahuseid peavad olema: vastava märgistusega; korrosioonikindlad säilitatakse selleks eraldatud ruumis või kapis; NB! Pesu- ja desinfektsiooniained säilitatakse eraldi ruumis spetsiaalsel alusel originaalpakendis; 3. Puhastamise inventar (harjad, mopid) hoitakse pärast kasutamist kuivatuskapis, mis asub eraldi küllaldase ventilatsiooniga ruumis; 4. Käitlemisettevõttes on puhastamise ja desinfitseerimise efektiivsus pideva kontrolli, sealhulgas ka laboratoorse kontrooli all. 5. Pesuaine bioloogiline lagunduvus väliskeskkonnas ei tohi olla vähem kui 90% KÄSITSI NÕUDE PESEMINE KAHE VALAMU MEETODIL: 1. Eemaldamine nõudelt toidujäätmed kraapides; 2. Põhipesu: harja või lapiga kuuma veega +40 - +50ºC; detergendiga 3. Desinfitseeriv loputus:
Survetugewsarvutataksevalemist 4 = f, -, kus Rs- survetugel'ut , O- L#l - purustavj6ud [kgfl, Fq survepindala[mm'], k iilemineku koefitsent. Painde-ja survetugevuse milirarnisetulemusedon toodudpunktis 5 4. maeFmine 4.5 Niiskussisalduse Et v6nelda survetugel,usesdltuvustniiskussisaldusstkatsekehaskaalutaksakatsekehi, ja mida kuivatati kuivatuskapis,etne piirastkuivatamist. - m'* Niiskussisaldusemuut avatdubsiis kujul l:m' .t}O,^"'lr - niiskussisalduse muut [o/o],mik- katsekehamasspealekuivatamist[g], min- katsekehamasselme kuivatanist lgl . Tulemusedon toodudDunktis5.5. 5. Katsetulemused meanamine 5.1Jahvatuspeensuse Katse I Kipsi kaalutis 50,0 g. J6jjks6elal26,69,seeat 53,2Yo. Katse2 Kipsi kaalutis50$g. Jaaks6elal 16,29,seeon 32,4%
Õhukese kattega (R) elektroodid sobivad hästi asendis õhukeste metallide keevitamiseks. . Paksukatteliste (RR) elektroodide kate sisaldab suurel hulgal rauapulbrit, tekib palju raskestijuhitavat räbu. Tilga pihustav siire põhimetalli.. Õmblused ühtlased ja siledad. Seetõttu eelistatakse kasutada keevitamiseks allasendis. Avatud elektroodipakid võivad niiskuse käes imada vett ning siis tuleb neid enne kasutamist kuivatada temperatuuril 80...100 ºC umbes 2 tundi kuivatuskapis. Keevismetall sisaldab palju H2 ja O2, mistõttu õmbluse löögisitkus on madal. Keevitamiseks võib kasutada nii vahelduv- kui vastupolaarset alalisvoolu. Rutiilkatet kasutatakse laialdaselt roostevabade elektroodide valmistamisel. Aluselis-rutiilkate (RB) sisaldab aluselisi koostisaineid, mis parandavad õmbluse löögisitkust. hea plastsus. Keskmine tilkade siire põhimetalli. Parem RR elektroodist. kasutatakse torude keevitusel, juurekeevitusel ja kostrukts.õblustel
tuha- ja lendosadesisalduse esitamist kuivaine (d) massiühiku kohta, kuid praktilistes arvutustes katlamajas esitatakse niiskusesisaldus enamasti siiski vastuvõetud niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) massiühiku kohta. Kuivaine tuhasisalduse ja tarbimiskütuse tuhasisalduse vahel kehtib järgmine seos: Ad = Aar·100/(100 War), kus A tähistab tuha- ja W niiskusesisaldust. Kütuse niiskusesisaldus määratakse kütuseproovi kuivatamisel kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini: War = (m1 m2)/m1·100, kus War on niiskusesisaldus tarbimiskütuses, st märjas kütuses (%), m1 on tarbimiskütuse proovi mass (g), m2 on kuivatatud kütuseproovi mass (g). Kütuse niiskusesisalduse määramine on oluline protseduur kütuse vastuvõtul katlamajja, eriti kui kütuse kogus määratakse kaalumise teel. 2.2.1 Kütteväärtus Kütteväärtuseks nimetatakse kütuse massiühiku põlemisel vabanevat soojushulka ja tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
