3. : 1) ; 2) . : , , . 4. : a) ; b) 5. : 1) , , g/m3; 2) ; 3) . . . 6. . . . 7. . , , . . 48. Tsüklontuhapüüdjad. Venturi toruga tuhapüüdur. - . , , , . , . . . (), (), (). , , . , . , . , . , . . 49. Märjad tuhapüüdurid, skraberid. Kottfiltrid. . , . . , . . : , , , , . : , , , , , , , . : 1. ; 2. ; 3. ; 4. . 100÷200 m. . =99%. : 1) , 0,01÷0,02 m/s, , ; ; 2) , 0,5÷1,5 kPa; 3) : ; 4) , ts 300°C; 5) , 1÷3 . 50. Elektrifiltrid. Konstruktsioonid, püüde efektiivsust mõjutavad tegurid. , . : 50 g/m3 . 400÷450°C; ; . . : 1. ; 2. , ; 3
X kool Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid KUNDA TSEMENDITEHAS Referaat Koostaja: XX Kursus: X Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahj...
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
...........................................96 10.3 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ................................................................................100 10.3.1 Tahkete osakeste püüdmine suitsugaasidest...............................................................................100 10.3.2 Multitsüklonid............................................................................................................................100 10.3.3 Kottfiltrid....................................................................................................................................101 10.3.4 Elektrifiltrid................................................................................................................................102 10.3.5 Suitsugaaside kondenseerimine..................................................................................................102 10.3
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
