See on mõjutanud liustikke ka Maa poolustel ning nende pindala on ka vähehaaval aina vähenenud. [4] 97% klimatoloogidest on ühel nõul, et inimene on põhjustanud selle globaalse soojenemise. [5] Kui aga vaadelda jooniseid, mis käivad pikemate ajaperioodide kohta, siis muutub see väide kahelavaks. 4. Kliima viimase 2 400 aasta jooksul Kliima kohta andmestikku saadakse näiteks liustikest. Joonis 2 ongi moodustatud andmete põhjal, mis on saadud kilomeetrise pikkuse puuraugust Gröönimaalt. Nulljooneks on jällegi 1950-da aasta keskmine temperatuur. Kaardi lihtsamaks mõistmiseks on sellele graafikule lisatud ka mõni ajalooline sündmus mida saaks kliimaga seostada. Joonis Kliima viimasel 2400 aasta jooksul [4] Meie aja ees joonisel on kerge lohk. Seda aega kutsutakse väikseks jääajaks, vahel ka kaheks väikseks jääajaks, üks neist 1400 aastate paiku ja teine 1700 paiku. Enne seda oli soe periood Euroopas, soojem kui praegu
aastat. LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani, butaani, pentaani ja mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas küllaltki ebapüsiv. Leiukoht Metaan Etaan Propaa Butaa Pentaan Süsihappegaas Lämmastik n n Urengoi 98 0,1 - - - 0,3 1,6 (Venemaa)
tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 10. Surveline põhjaveekiht Veekiht paikneb kahe veepideme vahel. Kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline põhjaveekiht on Eestis joogiveeks ning seega tuleb kaitsta toitealasid. 11. Lõimis Mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi, iseloomustab kobetate setete koostist erineva suurusega osakeste kaudu, selle järgi saab pinnas nimetuse,
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini. ...
20. aprillil toimus ühel Mehhiko lahes asuvatest naftaplatvormidest plahvatus, mis põhjustas seni suurima lekke naftatööstuse ajaloos. Naftaplatvorm ise uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil .Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Peale põlengut hakkas nafta puuraugust, mis asus Umbes 1525 meetri sügavusel, lekkima suurtes kogustes naftat. Puurauk on nüüdseks kinni tsementeeritud kuid naftat on lekkinud siiski kolme kuu jooksul umbes 780 miljonit liitrit ehk 4,9 miljonit barrelit toornaftat. Sellest 127 miljonit liitrit on praeguseks kokku kogutud. Toimunu eest vastutab British Petroleum, kes on naftalekke kõrvaldamiseks juba kulutanud 8 miljardit dollarit. Seni oli suurim naftareostus 1979. aastal toimunud «Ixtoc'i» naftapuurtorniõnnetus, kui
Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3. Juuli ägeda vihmasaju (131 m) tagajärjel. (Arold 2005: 232)
on nõudlust. http://www.triskelenergy.com/projects/gas/ http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-lancashire- Kildagaasi tootmise mõju · keskkonnale Kildagaasi puurimise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. · Pinnavesi võib reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. · See võib takistada kildagaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. · 2011. aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildagaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas levinud kivim ning paljud gaasifirmad on asunud
pumbatud vee ja täitematerjali seguga. Vee rõhk purustab kivimi ja täidis ei lase purunenud kivimil tekkinud kollektorit ummistada, sinna koguneb vabanenud gaas, mis puuraugu kaudu maapinnale pumbatakse. Erinevalt maagaasist on kildgaasi võimalik toota sesoonselt, just nii palju kui on nõudlust.Kildgaasi puurimise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. Pinnavesi võib reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. See takistab kildgaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. 2011 aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildgaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas levinud kivim ning paljud gaasifirmad on asunud uurima kildgaasi tootmisvõimalusi. Tuumaenergiajaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal, Leedul,Slovakkial ja Belgial ning Rootsil
21. Mida endast kujutab piesomeetriline tase? V: Kui puurida survealal puurkaevud või sügavad kaevud kaevata selle veekihini, siis vesi tõuseb põhjast ülepoole kuni teatud pinnani. Seda pinda nimetatakse arteesiavee survepinnaks ehk piesomeetriliseks pinnaks või tasemeks. 22. Miks eraldatakse välja arteesiavee staatiline ja dünaamiline tase? V: Staatiline veetase - põhjavee tase puuraugus või kaevus kui vett välja ei pumbata ega juurde ei lasta. Vee väljapumpamisel puuraugust veetase alaneb mõnevõrra, uut taset nimetatakse dünaamiliseks tasemeks ja see sõltub vee pumpamise intensiivsusest. 23. Nimetage mõni suurem arteesiabassein Euroopas? V: Euroopas on üks tuntumatest Pariisi arteesiabassein 24. Kus Eestis esineb arteesiavett? V: Eestis on mitu arteesiavee kihti, kuid tähtsamad isevoolava vee piirkonnad on Kärdla ümbruses, Kasari jõemadalikul, kus lubjakivide vesi on viirsavide all surve all, Kordamisküsimused teemale 6: 1
Reostus: 223 – 227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut 20000 hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt. 3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni. Kümned tuhanded kilpkonnapojad teisaldati lennukitega uude elukohta. Põhjus: nafta väljapurse puuraugust 2. Mis on pneumaatiline õlipoom? 3. Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Paberist bussipilet 2 – 4 nädalat Puuvillane riie 1– 5 kuud Köis 3 –14 kuud Villane riie 1 aasta Värvitud puit 13 aastat Plekkpurk 100aastat Alumiiniumpurk 200 – 500aastat Plastikpudel 450 aastat 4. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. Korjavad nei kategoorija järgi ning pärast: Võimalikud on mitmed töötlemisviisid:
Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud. 12. Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja(arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud(reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala. 13. Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest
Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud. *(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi).Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala. *(8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest
ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid). 15. Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala. Eristada saab vabapinnalise põhjavee ja survelise põhjavee või veel sügavamal asuva põhjaveekihi rõhkude alusel.
Suurema läbimõõdu tõttu on kohtvaiadel suurem vastupanu horisontaal- ja momentkoormustele. Kohtvaiu võib kasutada tugiseinte rajamiseks 37. Kirjeldage puurvaiade rajamistehnoloogiat ja kasutuskohti. Puurvaiad on pinnast asendavad vaiad, mitte väljatõrjuvad (need on rammitavad vaiad) . Point on selles, et puuritakse auk ja siis täidetakse see (betooni + armatuur). Puurvaiade valmistamiseks kasutatakse erinevat tüüpi puurimisseadmeid. Erinevad on ka pinnase eemaldamise seadmed puuraugust ning betoneerimismeetodid. Alljärgnevalt on kirjeldatud Eestis kasutatud puurvaia tüüpe. 1. Baueri puurvai Vaiad valmistatakse läbimõõduga 400, 620, 880, 1200 ja 1500 mm. Vajadusel võib valmistada 1800 mm läbimõõduga vaiu. Vaia pikkus kuni 40 m, kuid võib teha ka pikemaid. Praktiliselt on puurvaiu võimalik rajada igasugustes pinnastes. Takistuseks ei ole ka üksikud tugevamad pinnasekihid, suuremad kivid ja isegi vanade hoonete vundamendid. Puurvaiade tegemisel nõuab
tarbetut suurendamist. Kandevõime määramine arvutusega vaia otsa ja külje vastupanu järgi alahindab enamasti vaia tegelikku kandevõimet. Eestis on kasutusel mitmesuguse tehnoloogiaga valmistatavaid kohtvaiu. Pinnast asendavad kohtvaiad. 1. EMV vai on originaalse tehnoloogiaga valmistatav manteltoruta puurvai. Puuraugu seinte püsivus tagatakse hüpaani lahusega. Betoneerimine toimub betoonipumba abil vaia alumisest otsast. Betoon surub hüpaani lahuse puuraugust välja, see kogutakse ja kasutatakse teiste vaiade valmistamisel. Vaia läbimõõdud on 400, 490, 680, 800 ja 960.Vaia pikkus on 40 m ja rohkem. 2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu. Vaia pikkus on praktiliselt piiramatu. 3. Baueri pideva spiraalpuuriga valmistatav vai. Betoneerimine toimub spiraalpuuri
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
Erandi E , konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0+sk/2. Graafikult saab leida nüüd moodustavad saviliivad, millest rikkumata struktuuriga proovide võtmine sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur puuraugust ei õnnestu. Kui sellise pinnase deformatsioon on oluline ehituse kus v on Poisson'i tegur. Kuna horisontaalsuunalised deformatsioonid on N50=0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli. vajumi suurusele, tuleb kasutada välikatseid. Vähem vastutusrikkamal juhul takistatud, siis x=y=0. Telgsümmetria tttu x=y. Esimesest seosest saame Taylori meetod
laialdaselt spetsiaalseid nafta pumpasid (vt Joonis 2 .14). Nafta puuraugud võivad asuda nii maismaal kui merel. Viimasel juhul korraldatakse nii puurimine kui nafta ammutamine naftaplatvormidelt (vt Joonis 2 .15). 19(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 2.14 Nafta ammutamise viisid: vasakul rõhu tekitamine vee pumpamisega naftakihi alla; paremal nafta pumpamine puuraugust spetsiaalse pumbasüsteemi abil Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. Joonis 2.15 Naftaplatvorm
väikese koormuse tõttu oluliselt väiksemaks ehitise lubatavast vajumist. Seepärast on alati vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate liivade ja rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate pinnaste kokkusurutavus. Savipinnasest on enamasti võimalik võtta rikkumata struktuuriga pinnaseproove ja seepärast otstarbekas kasutada laboratoorseid teime. Erandi moodustavad saviliivad, millest rikkumata struktuuriga proovide võtmine puuraugust ei õnnestu Kui sellise pinnase deformatsioon on oluline ehituse vajumi suurusele, tuleb kasutada välikatseid. Vähem vastutusrikkamal juhul võib piirduda staatilise penetreerimise andmetega määratud deformatsioonimooduliga. Pinnastel deformatsioonimooduliga alla 5 MPa on otstarbekas määrata kokkusurutavus kompressiooniteimiga. Seejuures tuleb selgitada ületihenemisaste OCR ning kokkusurutavus enne ja pärast eeltihenemissurvet pc
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
