Kuivade gaaside maht vrdub V(kuivad gaasid)=V(co2)+V(so2)+V(o2)+V(N2) Sinna tuleb veel lisada niiskuse aurustumine. ##KATELDE, KOLLETE TBID JA NENDE KLASSIFIKATSIOON## Toimub ktuse plemine(on vajaliku koguse soojuse saamine/eraldumine). Soojus eraldub peamiselt kiirguse teel , leek kiirgab seda soojust katla ktte pindadele. Osaliselt ka konvektsioon teel. seal toimub keemine ja aurustumine (katlas) 1)Kamberkolded(suured katlate puhul) 2)Kihlkolded e. restkolded. Kikide kollete phielementideks on pleti (sellest oleneb kolde t ja plemisreiim jne.) ##GAASIPLETID## Gaasiktuse pletamisel on vaja tagada ktuse ja hu hea seguminemine. 1 philiseks elemendiks , kus toimub see segunemine on gaasi pleti, ja teine l kttesegu suunamine koldesse. Esimene grupp pleteid on injektsioonpletid ja nendes pletites suunatakse plemishk pletisse gaasijuha kineetilise energia arvel. (Gaasi juga injekteerib kaasab hku, gaasi ja hk segunevad pleti sees).
KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks
SO2 m /kg 0,00007 Gaasi komponentide entalpia näitab suur on iga komponendi energiasisaldus katlast lahkudes põletatud kütuse kilogrammi kohta(erisoojus * temperatuur * gaasi kokgus suitsugaasis põletatud kütuse kg kohta). nagu näha läheb enamus soojusest kaduma tänu lämmastikule. Niiske õhu entalpia 140°C näitab, palju läheb soojust välja tänu liigõhuteguri olemasolule. ppm ,,part per million" Restkolded Vajadus põletada erineva niiskuse, lendosadesisalduse ja mineraalosa (tuha) sisaldusega kütuseid on põhjustanud eri tüüpi restkollete kasutamise. Restkoldeid või liigitada: rõhtrestiga, koonusrestiga, kettrestiga ja kaldrestiga süvikkolleteks. Sõltuvalt nende operatsioonide mehhaniseerimise tasemest eristatakse käsitsiteenindavaid, poolmehaanilisi, mehaanilisi koldeid. Kolderesti põhiülesanneteks on toetada põlevat kütusekihti ja suunata sinna põlemisõhku.
............................43 5.2 AURUJÕUSEADMETEGA ELEKTRIJAAMAD.....................................................................................................45 5.2.1 Aurugeneraatorid............................................................................................................................45 5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad..................................................................................................46 5.2.3 Restkolded......................................................................................................................................48 5.2.4 Tahke kütuse eelgaasistamisega soojusjõuseadmed.......................................................................54 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur..................................................................................................56 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad...
annaabi.ee 
