poolest. Prantsusmaa toodab 78% kogu toodetavast energiast just tuumaelektrijaamades. Veel on tuntud tuuma energia kasutajaid USA-s asuv linn Las Vegas, mille jaoks rajati eraldi tuumajaam. Kuna tarbijaid on palju ja see oli soodne lahendus. Uraanist tuumaenergia tootmine on soodne selle poolest, et väikesest kogusest Uraan-235 ja Uraan-238 piisab, et toota energiat mõnda aega. Järele jääb vaid natuke saadust, mis ladustatakse ja jäetakse lagunema. Uraanil ja tuumaenergial on ka tume külg, näiteks on kasutatud seda tuumapommis, mille hävitusjõud on tohutu. See mõjutab aga inimeste arvamust tuuma energia ohutuse ja vajalikkuse suhtes, sest kui tuumajaam plahvatab, on see kui väike tuumapomm, ent tagajärjed kestavad veel kümneid aastaid. Eelnevale võib näiteks tuua Tsernobõli, kus elu suri linnas lihtsalt välja ja evakueeruti linnast igaveseks. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et senikaua kui tuumaenergiat kasutatakse heal
vastuargumendid • Kuidas on põlevkivi kaevanduste sulgemine mõjutanud Kirde-Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut? • Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamise poolt- ja vastuargumente • Kus Euroopas tasub toota hüdroenergiat? • Miks on Eestis hüdroenergia osakaal nii väike, kuigi jõgesid on palju ja sademete hulk ületab aurumise? • Miks on Aafrika riikides suhteliselt vähe hüdroelektrijaamu? • Miks on Jaapanis ja Prantsusmaal tuumaenergial väga suur osatähtsus? Millal, mis oludes rajatakse riiki tuumaelektrijaam? Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid. • Millistes Euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus väga suur? Miks? • Miks on tuumajaamu vähe arengumaades? • Millal hakati tuumaenergiat kasutama? • Iseloomusta tuumaenergia osatähtsuse muutusi energiamajanduses • Võrdle kivisöeenergia ja tuumaenergia kasutamist elektri tootmisel. Too välja mõlema puhul nii plussid kui miinused.
Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda
Selget vastust küsimusele ei ole - see on rohkem arutelu küsimus. http://goo.gl/JIRBjZ Ajalugu 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine nimega uraani. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid kiiri, pärast mudeti nende nimi radioaktiivseteks kiirteks. 1950-ndatel aastatel hakati kujutama ette võimalusi, mis kaasneksid tuuma energia kasutusele võtul: tasuta energia, tuumaenergial põhinevad autod ja lennukid jne. Paar aastat hiljem avastati, et tuumaenergia saamise protsess on keerulisem. Rohkem kui pooled tänapäeval kasutusel olevad tuumareaktorid on ehitatud 1970-1985 aastate vahel. 1986. aastal juhtus Ukrainas Tsornobõlis üks suurimaid Positiivne pool Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse.
maavarad. Samuti on sellise energia plusspunktiks keskkonnasõbralikkus, sest tuumaenergia tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. Kuid siin võib olla ka kaheti mõistetavust. Sest nagu teada siis tuumajaamad eraldavad radioaktiivseid ained, mis lagunevad väga pika aja jooksul. Samuti tuleb mõelda ka selle peale, et kuhu neid paigutada, sest keegi ju ei taha ohtlikke jäätmeid oma kodu ligidale ning nende transportimine on väga kallis ja ohtlik. Paratamatult on tuumaenergial veel negatiivseid külgi. Üks nendest on ilmtingimata see, et kui kuskil riigis on kasutusel tuumaelektrijaamad, siis tänu sellele on võimalus varjata näiteks tuumapommi ehitamist. Ning nagu teada, siis tuumapomm on üks hullemaid hävitajaid maailmas, eriti kui võtta arvesse, mis juhtus Hiroshimas ja Nagasakis. Näiteks on oma tuumapommiga hakkama saanud Põhja-Korea, kes tegi agaralt mõned aastad tagasi pommikatsetusi
Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda
Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid turvast tohib meil kaevandada vaid aastase juurdekasvu mahus ja puidu hind kasvab peadpööritava kiirusega XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Marie Pärna
mida teha tuumajäätmetega. Praegu neid lihtsalt ladestatakse, kuid jäätmete ohutuks muutumiseks kulub aastatuhandeid. Enne kui jäätmete asjus ei leita keskkonnasõbralikku lahendust, ei saa rohelise arengu pooldajad tegelikult tuumaenergeetika poolt olla. *Tuumajaama hädaks on ka see, et kaks kolmandikku energiast läheb korstnasse või veekogusid soojendama. Minu pakutav retsept on selline: 50% põlevkivist, 20% gaasist, 20% tuulest ja 10% biomassist. Tuumaenergial Eestis selle elektritootmisviisi liigse kalliduse ja kõrge riski tõttu ruumi pole. Ning kuna mikroenergeetikaseadmete hind langeb ja küpsevad vesinikuenergeetikalahendused, siis võib edaspidi põlevkivi põletamisest loobuda, hakates gaasistama biomassi ja rajades vesinikuküttel hajutatud elektritootmise. Kuna kõigi seniste valitsuste energiapoliitika on läbi kukkunud, on põlevkivi osakaal elektritootmisel kasvanud 95 protsendini. Sellelt tasemelt
Suuresti saastab keskkonda ka kütuste võtmine maapõuest. Nafta, tänapäeva üks nõutumaid kütuseid, on ohtlik nii loodusele kui ka inimestele endale. Sattudes loodusesse, mis võib juhtuda tankurite purunemisel või kaevandusel tehtud vea tõttu, on nafta ohuks loomadele ja lindudele, kelle karvastiku ja sulestiku külge kütus kleepub. Eriti ohtlik on see veelindudele, kes kaotavad naftaga kokkupuutel sulestiku veekindluse ning enamasti selle tagajärjel ka hukkuvad. Tuumaenergial, mis on tänapäeval samuti populaane, on nii eeliseid kui ka puuduseid. Tuumaenergia tootmine on säästlik. Energia tootmiseks vajaliku tooraine kogus on minimaalne, kuid selle käigus tekivad radioaktiivsed jäätmed, mida ei osata tänapäeval kahjutuks teha. Teadlased töötavad pidevalt leidmaks lahendust radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, kuid seni pole tulemuseni jõutud. Jäätmed ladustatakse, tihti maetakse need
17% rijaamad 0,008% Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad rijaamad 19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. · Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja kaks puudust võrreldes kivisöe kasutamisega energiamajanduses. · Analüüsige tuuleenergia kasutamise kahte eelist ja kahte puudust. · Nimeta hüdroenergia kasutamise kolm positiivset ja kolm negatiivset külge.
Nagu teistekgi energiatoodangutel, on ka tuumaenergial pluuse ja miinuseid. Plussideks oleks: Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Kor...
Sellest tulenevalt pakub põlevkivi ja raskete tuumade kõrval toorainena kõige enam kõneainet tuul. Eesti Energia kava näeb ette, et 2015. aastaks moodustub taastuvatest energiatest toodetud elekter ligi viiendiku kogu tarbitavast elektrist. Lisaks on meil arvestatavad puidu, turba ja biomassi varud. Arulage on sisse tuua tohutu kallis tuumatehnoloogia, kui meil endil on olemas tohutud kütusevarud ning aastatepikkune kogemus nende rakendamiseks. Kasutagem neid. Selgub, et tuumaenergial on juba praegu arvestatavad konkurendid. Läbipaistvus ja stabiilsus on ühed suuremad tuumaenergia eelised teiste ees. Paraku ei küündi ta omadusteni, mis on olemas näiteks tuulel või põlevkivil. Loogiliselt võttes on arukas kombineerida meie eksisteerivad ja tulevikuvajadust arvestatavad võimalused ning vaagida välja nende parim vahekord. Leian, et tuumaelektrijaama osa kasvava tulevikuvajaduse arvestamisel on vältimatu.
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja ra...
suurem, kui Hiroshima pommitamisel tekkinu. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese." Kuid hoolimata nendest murettekitavatset pooltest on tuumaenergial ka palju häid külgi. Antud hetkel on tegutsetud just selle nimel, et hoida ära erinevad võimalused mõneks taoliseks õnnestuseks nagu seda oli Tsornobõli avarii. Kuivõrd halenaljakas see ka ei oleks, andis see katastroof meile palju juurde. Tsornobõli avarii on meile eeskujuks ära hoidmaks ja arvesamaks erinevate ohtudega. Me oleme õppinud ja oskame nüüd taolistes olukordades käituda ja õigesti toimida. Euroopa Liidu, kui maailma suurima tuumaelektri tootja,
olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi. Kõige rohkem imporditakse toornaftat, mille osakaal energiamajanduses pole siiski kuigi suur. Hispaanias eksporditakse energiavarudest vaid kivisütt ja turvasr, ning petrooliumi, mille osakaal energiamajanduses on väike.
CP-2 käivitati märtsis 1943. Tuumareaktorites toimuv ahelreaktsioon: Energia tootmine: Kokkuvõtteks · Ohud on tuumaenergeetikas vaieldamatult olemas, nii nagu ka teed nende vähendamiseks · Kõiki riske ja hüvesid asjakohaselt arvestades jõuavad kliimamuutuste taustal maailma ja erinevate riikide energiaperspektiive analüüsivad arvukad rahvusvahelised ekspertide rühmad järeldusele: tuleviku energiakokteilis on tuumaenergial oluline koht Viited: http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=80 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=81 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumareaktor http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&ct=res&cd=14&ved=0CBAQFjADOAo&url=http%3A%2F %2Fael.physic.ut.ee%2Fenergia%2FEttekanded%25202008-2009%2Ftuumaenergia %2520.ppt&rct=j&q=tuumareaktorid&ei=fkYmS6vrKdP74AbcppjlCQ&usg=AFQjCNEofzE INYT86BCCE32Tav_IW2VNfA http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia http://www.miksike
17% rijaamad 0,008% Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad rijaamad 19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. (4 punkti)........................................................................................... · a) Mis piirab hüdroelektrijaamade ehitust mägedes ja mis tasandikujõgedel? (2 punkti) ................................................................
ning seda osaliselt kesk- ja lääneprovintsidesse koondunud hüdroelektri ja kivisöe ressursside ligipääsmatuse tulemusena tekkinud energia puudujääkide tõttu. Peale selle, kivisüsi Hiina traditsiooniline esmane energiaallikas tekitab hulga keskkonna- ja terviseprobleeme. See teeb äärmiselt vajalikuks uute energiaallikate otsimise ja kasutusele võmise. Aatomienergia on üks alternatiivseid jõuallikaid. Hiina valitsuse nägemuses on Daya Bay tuumajaam tõend selle kohta, et tuumaenergial on võime teenida puhtal ja turvalisel viisil Hiina tuleviku energiavajadusi. Kuigi Hiina valitsus on kasutanud tuumaenergiat kui ideaalset aseainet kivisöele, ei ole tuumaenergia kasutamine jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad alguse tuumaõnnetusest ja jäätmehoidlatest. Kirjeldus
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
mld ja New York 1 311 miljardiga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29 % kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga. Peamised tööstusharud USA-s on põllumajandus, kalandus, metsandus, töötlev tööstus, turism, mäetööstus, nafta-ja gaasitööstus, energeetikasektor (30% osakaal maagaasil, 24% kivisöel, 24% naftal (sh ka naftatooted), 10% tuumaenergial ja 11% taastuvatel energiaallikatel), finantssektor (börsid, kindlustus-ja pangandussektor, USA Keskpank). 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusega võrreldes oluliselt muutunud. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
kogus väheneb sel juhul kümneid kordi ja samast tuumkütusest saadakse lisaks 5060 korda rohkem kasulikku energiat. Kokkuvõtteks. Ohud on tuumaenergeetikas vaieldamatult olemas, nii nagu ka teed nende vähendamiseks. Kõiki riske ja hüvesid asjakohaselt arvestades jõuavad kliimamuutuste taustal maailma ja erinevate riikide energiaperspektiive analüüsivad arvukad rahvusvahelised ekspertide rühmad järeldusele: tuleviku energiakokteilis on tuumaenergial oluline koht. Maailma silmapaistev keskkonnateadlikkuse arengu liider ja Gaia kontseptsiooni autor James Lovelock järeldab, et kui me tahame tsivilisatsiooni säilitada, siis tuumaenergiale mõistlikku alternatiivi ei ole. 1 Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist
(vt Joonis 1 .1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
