Nimetu (0)

„Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida 
loodus on inimesele andnud“ (Plinius)
Puitkütus
Mõõtühikud, nendevahelised seosed. 
Olulisemad mõisted
Maht
m3 – kuupmeeter ,
tm – (m3) tihumeeter – üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- 
        ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara.
rm – ruumimeeter e riidakuupmeeter – üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali   
        mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer ,
pm3 e pm – puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv  
        puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus.
Soojushulk
Energia
1 kJ (kilodžaul) = 0,239 kcal (kilokalor),
1 kWh = 860 kcal,
1 kcal = 4,178 kJ.
1000 kcal = 1,16 kWh.
Võimsus (soojushulk ajaühikus)
1 kW (kilovatt) = 860 kcal/h (kilokalorit tunnis),
1 kcal/h = 1,16 W.
Tabel 1. Energiaühikute üleminekutegurid
Ühik
1 MJ
1 kWh
1 kgoe
Mcal
 MJ
0,278
0,024
0,239
 kWh
3,6
0,086
0,86
 kgoe
41,868
11,63
10
Mcal
4,187
1,163
0,1
Märkused:
Ühikute enamkasutatavad eesliited
kgoe – kilogrammi õli ekvivalenti,
103 – kilo (k), tuhat (tuh),
toe – tonni õliekvivalenti, 1 toe = 
106 – mega (M), miljon (mln),
41868 kJ/kg ehk 11,63 MWh.
109 – giga (G), miljard (mld), 
10 – tera (T), triljon , 
Biomass
105 – peta (P), kvadriljon.
Bioloogilist päritolu ja põllumajandusest (k.a taimsed ja loomsed), metsandusest ja nen-
dega seotud tööstusharudest saadavate produktide, jäätmete ja jääkide aga ka tööstuslike 
ja olmejäätmete biolagunev osa.
Puit ja puitkütused on üks osa biomassist ja biokütustest.
Uuringud näitavad, et metsad on mõjutanud meie planeedi kliimat palju rohkem, kui seni 
arvati, ning nad mängivad üldse kliimamuutustes põhilist osa.
3
Tarbimisaine ülemine kütteväärtus  (ingl k. gross calorific value)
Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (TÜK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kütuse 
täielikul põlemisel hapnikus ja kui põlemisel tekkinud veeaur kondenseerub  veeks . TÜK 
sisaldab veeauru kondenseerumissoojust ja on seega sõltumatu kütuse niiskusest.
Tarbimisaine alumine kütteväärtus (ingl k. net calorific value)
Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kü-
tuse  täielikul  põlemisel  hapnikus,   kusjuures   kütuses  olev  vesi   aurustub   ega  konden- 
seeru. Soojushulk ei sisalda seega veeauru kondenseerumissoojust. TAK sõltub kütuse 
kuivaine  (v.a mineraalid) ja niiskuse sisaldusest. Mida suurem on kütuse mineraalide 
sisaldus (tuhasus) ja niiskus, seda madalam on TAK.
Tabel 2. Biomassi liikide kuivaine keskmised kütteväärtused, (niiskusel 0%)
Biomassi liik
TÜK
TAK 
 GJ/t
MWh/t
GJ/t
MWh/t
Okaspuu ( kuusk )
20,2
5,61
18,8
5,
Lehtpuu (pöök, tamm)
19,8
5,50
18,4
5,
Paju (energiavõsa)
19,7
5,47
18,4
5,
Viljapõhk
18,5
5,14
17,2
4,78
Hein
18,4
5,
17,1
4,75
Rapsikook
21,8
6,06
20,0
5,56
Allikas: M. Kaltschmitt, H. Hartmann, Energie aus Biomasse, Springer 2001.
Sagedamini kasutatavad biomassi ühikute 
vahelised üleminekutegurid
1 PJ = 0,278 TWh = 0,024 Mtoe = 139 000 tm (m3) puitu = 5 900 ha SRC*,
1 TWh = 3,6 PJ = 0,086 Mtoe = 500 000 tm (m3) puitu = 21 400 ha SRC,
1 Mtoe = 41,868 PJ = 11,63 TWh = 5,8 mln tm (Mm3) puitu = 248 500 ha SRC,
 Mln tm (Mm3) puitu = 0,172 Mtoe = 7,19 PJ = 2 TWh = 42 800 ha SRC,
1 Mha SRC = 4 Mtoe = 168,3 PJ = 46,8 TWh = 23,4 mln tm (Mm3) puitu,
*SRC = kiiresti kasvavad kultuurid (ingl k. - short rotation coppices),  eeldusel , et saak 
on 9 t kuivainet hektarilt aastas.
4
Puit kui kütuste lähteaine, selle omadused
Joonis 1. Puitkütuse koostis
Puit, täpsemalt puidurakkude kest, koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemi-
tselluloosist.  Ligniin  on tänu suurele süsiniku- ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväär-
tusega kui  tselluloos  ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja 
fenoole, mis peale puitkütuse põlemist teatud tingimustes võivad suitsu( korstna )gaasidest 
külmadele kütte- või korstnapindadele raskesti eemaldatavaid sadestisi moodustada. 
Puidu kui kütuse omadusi mõjutavad terve rida iseloomulikke tunnuseid. Need on kee-
miline  koostis (st keemiliste elementide süsiniku (C), vesiniku (H), lämmastiku (N), 
väävli  (S)  ja  kloori  (Cl)  sisaldus),  kütteväärtus,  niiskus,  tihedus,  lendosade  sisaldus 
(lendaine), kõvadus, seotud süsiniku ehk  koksi  sisaldus, tuhasus ja tuha koostis, tuha 
sulamise  karakteristikad  ning  mehaaniliste   lisandite ,  tolmu  ja  seeneeoste  olemasolu. 
Hakkpuitu tehakse sageli erinevat liiki puudest ja puu erinevatest osadest, mistõttu seda-
laadi kütuste omadustes võib olla suuri erinevusi.
Tabel 3. Puidu elementaarkoostis
Element,
Värskelt  langetatud  puust  moodustab 
 % kuivaines
Puit
Koor
umbes poole vesi (Joonis ). Teise poole 
C
48 – 50
51 – 66
moodustab  kuivaine,  milles  sisaldub 
keskmiselt  85%  lendainet,  14,5%  koksi 
H
6,0 – 6,5
5,9 – 8,4
(süsinikku) ja 0,5% tuhka . 
O
38 – 42 24,3 – 40,2
Kui puu põleb, muutuvad ta koostisosad 
N
0,5 – 2,3
0,3 – 0,8
veeauruks  (HO),  süsinikdioksiidiks 
S
0,05
0,05
(CO),  lämmastikoksiidideks  (NOx), 
Cl
0,01 – 0,03
vääveldioksiidiks (SO) ja tuhaks. Puidu 
väävlisisaldus  on  väga  väike  ega  ületa 
0,05%, mis annab talle aga selge eelise fossiilkütuste (v. a maagaas) ees.
Metsa ja puidu tähtsus inimkonna ajaloos on väga suur, koguni põhjapanev.
5
Puitkütuse  niiskus,  kütteväärtus  ja  nende- 
vaheline sõltuvus
Puidu niiskus koosneb välisest e  mehaanilisest  ja sisemisest e hügroskoopsest niisku-
sest. Väline niiskus eraldub puidust loomuliku kuivamise teel õhus. 
Sisemine niiskus eraldub täielikult puidu kuivatamisel temperatuuril üle 100 ºC. Puidu 
sisemine niiskus on ca 15%. Puitkütuste niiskus võib erineda suurtes piirides. Mööb-
litööstuse jäätmete suhteline niiskus on 8 – 12%, kuid raiejäätmete niiskus 45 – 55%.
Niiskus ei mõjuta ainult puitkütuse kütteväärtust, vaid ka ladustamise tingimusi, põle-
mise temperatuuri ja suitsugaaside mahtu.
Puidu niiskuse võib leida märja massi (ka tarbimisaine ehk kütus sellisena, nagu ta saa-
bub katlamajja) ja kuivaine (kuiva massi) kohta. Mõnikord jaotatakse puit niiskuse järgi 
kolme kategooriasse:
Õhukuiv (õhkkuiv) – 20 (25), %,
Poolkuiv – 21 – 33 (26 – 50), %,
Toores – üle 33 (üle 50), %,
kus esimene arv näitab suhtelist niiskust tarbimisaine ja teine (sulgudes) kuivaine kohta 
ja viimane leitakse valemiga:
Suhteline niiskus tarbimisaine kohta leitakse valemiga: 
kus M – märja puidu (tarbimisaine) mass, kg,
 M – kuiva puidu (puidu kuivaine) mass, kg.
Üleminekul ühelt niiskuse väärtuselt teisele kehtib seos: 
Wk = 100 Wt /(100 – Wt). 
Neist esimene mõiste leiab rakendamist rohkem puiduteaduses ja puidu  mehhaanilise  
töötlemise valdkonnas, teine aga energeetikas ja tselluloositööstuses. Puitkütuse tarbi- 
misaine  alumine  kütteväärtus  sõltub  ainult  niiskusest  ja  tuhasusest  ning  selle  ar-
vutamiseks kasutatakse valemit:
Qa = 18900 – 214Wt –189At,
kus 18900 – puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel  
 
 
       peaaegu sama, J/kg,
       Wt –  tarbimisaine niiskus, %,
        At –  tarbimisaine tuhasus, %. 
Puitkütuse tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest. 
6
Puidu  niiskuse  ja  kütteväärtuse  vaheline 
sõltuvus
Tabel 4. Puidu kütteväärtuse sõltuvus tarbimisaine niiskusest ja tuhasusest
Kütteväärtus Q
Niiskus, 
a , kWh/kg,  
vastavalt tarbimisaine tuhasusele At, %
Wt, %
1
2
3
4
5
5
3,79
3,75
3,71
3,67
3,63
30
3,49
3,46
3,42
3,38
3,34
35
3,19
3,16
3,3
3,09
3,06
40
2,90
2,86
2,83
2,80
2,77
45
2,60
2,57
2,54
,5
2,48
50
2,30
2,27
,5
,
2,19
55
2,00
1,98
1,96
1,93
1,91
60
1,71
1,68
1,66
1,64
1,62
65
1,41
1,39
1,37
,35
,33
70
,
1,09
1,08
1,06
1,05
Hakkpuit
Joonis 2. Hakkpuidu alumise kütteväär- Joonis 3. Tüvestest valmistatud hakkpuidu 
tuse sõltuvus niiskusest tarbimisaine kg  energiasisalduse tüüpiline vahemik, MWh 
ja tihumeetri kohta
puistekuupmeetri kohta
Mets on õrn keskkond. Sealsed taimed ja loomad võlgnevad oma olemasolu looduslikule 
tasakaalule, milles on oma koht ka inimesel, kui ta peab lugu väljakujunenud reeglitest.
7
Halupuu
Tabel 5. Eri puuliikidest halupuude keskmised kütteväärtused sõltuvalt niiskusest
Kütteväärtus vas-
Puuliik
tavalt niiskusele
Niiskus
Energiasisaldus
kWh/kg
%
MWh/pm3
MWh/rm
Mänd
4,15
20
0,810
1,360
Kuusk
4,10
20
0,790
1,320
Kask
4,15
0
1,040
1,750
10
1,030
1,730
20
1,010
1,700
Kask
30
0,990
1,660
40
0,970
1,620
50
0,930
1,550
Lepp
4,05
20
0,740
1,230
Haab
4,00
20
0,790
1,330
Segalehtpuu
0
0,790
1,330
10
0,780
1,310
Segalehtpuu 
20
0,760
1,280
(leppa 50% ja
30
0,740
1,250
haaba 50%)
40
0,720
1,200
50
0,680
1,140
0
0,830
1,380
10
0,810
1,360
Segaokaspuu
20
0,800
1,340
(mändi 50% ja
kuuske 50%)
30
0,780
1,310
40
0,760
1,270
50
0,720
1,200
Umbes  400  miljonit  aastat  tagasi  hakkasid  maismaal  kasvama  esimesed  vetikatest 
arenenud taimed. Ajapikku kasvasid need  suuremaks  ja neist arenesid ligikaudu 395-345 
miljonit aastat tagasi esimesed puukujulised taimed.
Ameerika Ühendriikides on loodusuurijad avastanud metsa, mis on vähemalt 10 000 
aastat vana.
8
P uitkütuste liigid
         Puitkütuseid võib liigitada  tooraine  päritolu järgi (vt Joonis 4 )  metsast  ja  ener -
giametsast saadavateks ning korduvkasutusega kütusteks. Kui metsast ja energiamet-
sast saadavaid kütuseid võib pidada loodussõbralikeks kütusteks, siis korduvkasutusega 
puitkütused  seda  kindlasti  ei  ole.  Nad  on  tavaliselt   immutatud   ja  värvitud  ning  si-
saldavad  mitmesuguseid  lisandeid  ( metall ,  klaas,   plastik   jne),  seetõttu  on  nende  
töötlemine  komplitseeritud . Lisandite tõttu tuleb sellise materjali peenestamiseks kasuta-
da puiduhakkurite asemel purusteid ning kõrgendatud nõuded on ka põletusseadmetele ja  
põlemisproduktidele.
Teiseks  võimaluseks puitkütuseid liigitada on  vääristamise astme järgi  (vt Joonis  5). 
Vääristamata kütusteks loetakse selliseid, mida töötlemise käigus on vaid peenestatud 
või  pakitud,  kuid  mille  mehhaanilised  omadused  on  jäänud  muutmata. Vääristamata  
puitkütusteks  on  traditsiooniline  küttepuit,  hakkpuit,  pressitud  puidujäätmed  ja  
puidutöötlemise jäätmed ( saepuru  ja  laastud ). Vääristatud puitkütuste tüüpilisteks esin-
dajateks on puitbrikett ja pelletid (puitgraanulid).
Joonis 4. Puitkütuste liigitus tooraine 
Joonis 5. Puitkütuste liigitus vääristamise 
päritolu järgi
astme järgi
Puitkütuse liikide koguse hindamise 
üleminekutegurid
Olenevalt  virnastatud  materjali  liigist  kasuta- Hagu pikkusega 2 – 4 m, 1 rm = 0,12 tm;
takse  puidu  koguse  arvutamiseks  veel  järgmisi  Hagu pikkusega 4 – 6 m, 1 rm = 0,2 tm;
kordajaid:
Saepuru,  pm3 = 0,25 tm;
Peenhagu pikkusega kuni 2 m, 1 rm = 0,1 tm;
Halupuu pikkusega 1 m,   1 rm = 0,7 tm.
9
Tabel 6. Halupuu mõõtühikute vahelised sõltuvused
Mõõtühik
Puistekuup- Ruumimeeter,  Tihumeeter, 
meeter, pm3
rm
tm (m3)
Puistekuupmeeter,  halu  pikkus 33 cm
0,60
0,40
Ruumimeeter, halu pikkus 33 cm
1,68
0,67
Ruumimeeter, halu pikkus 100 cm
,55
0,62
Tihumeeter
2,50
1,50
Joonis 6. Halupuude puistekuupmeeter
Joonis 7. Ruumimeeter laotud halupuid, 
halu pikkus 33 cm
Puitkütuste standardid ja kvaliteedinõuded
Kütuste klassifitseerimise näiteid
Enamkasutatavate biokütuste klassifitseerimiseks on enamik kütuse kvaliteedi näitajaid 
jagatud vahemikeks, mille ulatuses kütuse vastav omadus võib kõikuda tarbijale ebaolu-
listes piirides. Näiteks hakkpuidu  niiskuse klass M20 näitab, et tarbimiskütuse niiskus 
ei tohi ületada 20%. 
Järgmine niiskuseklass M30 määrab tarbimiskütuse niiskuse piirideks 20 – 30%. Samal 
põhimõttel tähistatakse ka kütuse teiste omaduste klasse .
Iga tarbijagrupp ja põletusseadmete tüüp vajab või eelistab teatud omadustega kütuseid. 
Mida väiksemad on põletusseadmed, seda kvaliteetsemat kütust oleks seal vajalik või 
otstarbekas kasutada. Kodutarbijatele soovitatava kõrgekvaliteediliste puitbrikettide ja 
puitpelletite omadused peaksid üldjuhul vastama toodud tabeli (vt Tabel 7) andmetele.
10
Tabel 7. Kõrgekvaliteediliste puitpelletite kvaliteediklassid kodutarbijatele
Päritolu
Keemiliselt töötlemata puit ilma kooreta
Niiskus
M10 (alla 10%)
Mehaaniline püsivus DU97.5 selle näitaja määramise testis peab jääma terveks  > 97,5% 
pelletitest kaalu järgi
Peenfraktsiooni 
sisaldus
F1.0 või F2.0 (alla 3,15 mm peenfraktsiooni sisaldus alla 1% või 2%)
D06 või D08 (pelleti diameeter 6±0,5 mm ja pikkus alla 5 diameetri  
Mõõdud
või pelleti diameeter 8±0,5 mm ja pikkus alla 4 diameetri) Kuni 20% 
pelletite kaalust võib olla pikkusega 7,5 diameetrit
Tuhasus
A0.7 ( Väävlisisaldus
S0.05 ( Lisandid
miliselt töötlemata materjali, mille tüüp ja sisaldus peavad olema 
näidatud
Alumine kütteväärtus E4.7 ( > 4,7 kWh/kg = 16,9 MJ/kg)
Kaugkütte  katlamajade  ja  teiste  suuremate  kütusetarbijate  nõuded  kütuse  omadustele 
sõltuvad kasutatavate põletusseadmete, transportööride ja  hoidla  konstruktsioonilistest 
iseärasustest ja kasutusviisist. Näiteks, kui kodutarbijale on üldreeglina  sobivaim  võima-
likult kuivem kütus, siis katlamajja võib olla paigaldatud  katel , mille  kolde  ehitus eeldab 
niiske kütuse kasutamist.
Vääristamata naturaalsete puitkütuste väga tähtsaks näitajaks on kütuseosakese suuruste 
vahemik, mis  kajastub  juba kütuse kaubandusliku vormi nimetuses ja määrab suures 
osas ka põletustehnoloogia.
Hakkpuidu  tüüpiliseks  klassiks  osakeste  suuruse  järgi  võib  lugeda  klassi  P45,  mille  
korral osakeste jaotus kütuses oleks järgmine:
•  peenfraktsioon – alla 5% kütuse massist on osakesed suurusega kuni 1 mm;
•  põhifraktsioon  –  vähemalt  80%  kütuse  massist  on  osakesed  suuruse  vahemikus  
   
 
         3,15 mm ≤ P ≤ 45 mm;
•  jäme fraktsioon – alla 1% osakeste massist võivad olla suuremad kui 63 mm.
Nagu  jaotusest  näha,  määratleb  klassifikatsioon  peenfraktsiooni  ja  suurte  tükkide  
sisaldust  kütuses,  sest  mõlemad  kõrvalekalded  põhifraktsiooni  mõjutavad  kütuse  
konveierite tööd ja samuti ka kütuse põlemist koldes.
Kui  meri  katab  umbes  kolm  neljandikku  meie  planeedi  pinnast,  siis  metsad  hõlmavad 
peaaegu kolmandiku maismaast.
Tabel 8. Halupuude kvaliteediklassid Soome näitel (vt ka Joonis 8)
Parameeter
1. klass
2. klass
3. klass
Puuliik
Kask
Ainult kask
Kuni 5% teisi lehtpuid Kuni 10% teisi lehtpuid 
kuni 10% haaba
Sega lehtpuu
Haaba ei lubata
Haab
Teisi lehtpuid 
piiratult
Teisi lehtpuid piiratult
Teisi lehtpuid piiratult
Pikkus
33/50±2 cm
(25±1 cm)
33/50±4 cm
(25±3 cm)
33/50±6 cm
(25±4 cm)
Halu paksus
4 – 10 cm
4 – 12 cm
4 – 15 cm
Niiskus
≤ 20%
≤ 25%
≤ 30%
Teiste puuliikide  
sisalduse piirangud 
≤ 5%
≤ 15%
≤ 25%
Hallitus
Ei lubata
Lubatakse üksikuid 
Lubatakse vähest hal-
hallitustäppe
lituse esinemist
Pehkinud või mä-
danenud kohti
Ei lubata
Kõva mädanikku ≤5%
Kõva mädanikku ≤5% 
Pehmet mädanikku ≤1%
Joonis 8. Halupuude kvaliteedinäited 
(Soome), Työtehoseura foto.
Puidu kütusteks vääristamise tehnoloogiad
Kuigi  peamiseks  puitkütuseliigiks  eramajapidamistes  on  jäänud  traditsiooniline 
küttepuit  halupuudena,  on  erametsade  majandamisel  oluliseks  tuluallikaks  muutu-
mas  ka  hakkpuidu  tootmine.  Hakkpuitu  tarbivate  katlamajade  ja  koostootmisjaamade  
rajamine  on  selliste  kütuste  järele  loonud  stabiilse  nõudluse.  Esimese  tõuke  puitkü-
tuste  tootmiseks  sobilike  tehnoloogiate  arendamiseks  Põhjamaades  andis  1970-ndate 
aastate  naftakriis,  mis  sundis  importkütustest  sõltuvaid  tööstusriike  kasutusele  võtma 
oma  taastuvate  kütuste  varusid. Tehnoloogiate  täiustamisele  tänapäeval  aitavad  kaasa  
rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate 
kütuste kasutamist soodustavad  maksud . Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu-
sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed 
sobivad kasutamiseks ka Eestis.
Kogupuu tehnoloogia
Harvendusraiel  kasutatava  tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua 
metsast välja nii  saepalk , paberipuu kui ka küt-
tepuu.  Erinevalt  traditsioonilistest  metsaraiest 
jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud 
puud  laasimata  ja  nende  lõplik  töötlemine 
toimub vahelaos.
Arvestades  peenpalgi  ja  paberipuu  madalate 
hindadega  viimastel  aastatel,  võib  olla  otstar-
bekas töötlemisel eraldada vaid kaks sortimenti 
―  traditsiooniline  küttepuit  ja  raiejäätmed 
Joonis 9. Ladustatud raiejäätmed 
hakkpuidu tootmiseks (Joonis 9).
ja küttepuit, P. Muiste foto.
Laasitud  oksad  on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast  okaste  ja leh-
tede varisemist. Tehnoloogia sobib kasutamiseks talumetsades, sest kasutatakse odavaid 
seadmeid ― raieks mootorsaage ja puidu koondamiseks vintsiga varustatud põlluma-
jandustraktoreid. Meetodi puuduseks on madal tootlikkus ja lohistamisel materjali  saas -
tumine mullaga, kui töid tehakse külmumata pinnasel .
Tüvestehakke tehnoloogia
Noore  metsa  valgustusraiel  või  ka  küpseva  metsa  harvendusraiel  võib  saadav  lik- 
viidse puidu kogus olla nii väike, et otstarbekam on kasutada kogu raiutav materjal hakk- 
puidu  tootmiseks.  Laasimata  peentüvedest  toodetud  hakkpuitu  nimetatakse  tüveste-
hakkeks ehk kogupuu hakkeks.
Valgustusraiet  tehakse  talumetsades  ta-
valiselt  käsitsi,  kas  võsasae  või  mootor-
saega.  Suurtootmises  ja  ka  erametsade 
suurematel  lankidel  on  langetamiseks 
hakatud  kasutama  harvesterile  paigalda-
tavat  akumuleerivat lõikepead ehk kogu- 
mispead (Joonis 10). See võimaldab koon-
dada lõigatavad peentüvede kimpudeks ja  
sellega  märgatavalt  tõsta  tööviljakust. 
Lõikeseadmeks  on  giljotiini  põhimõttel 
Joonis 10. Akumuleeriva lõikepeaga  
töötav lõiketera.
harvester, P. Muiste foto.
3
Tüveste koondamiseks kasutatakse forvarderit või metsaveoks kohandatud põllumajan-
dustraktorit.  Kogutud  materjal  on   soovitav  
ladustada  (Joonis  )  ja  hakkida  alles  siis, 
kui  on  tekkinud  nõudlus  hakkpuidu  järele. 
Puidu  säilitamine  suurtes  kuhjades  kind-
lustab  kütuse  väiksema  niiskuse  ja  sellega 
kõrgema  kütteväärtuse.  Kuivamisel  okkad 
ja lehed varisevad ning seetõttu väheneb ka 
mineraalainete kadu metsast.
Joonis 11. Ladustatud laasimata peentüved, P. Muiste foto.
Hakkpuit raiejäätmetest
Raiejäätmete kogumine ja töötlemine on töömahukas, sest need on väikese mahukaaluga 
ja langil hajutatud. Väikese energiasisalduse tõttu on ka transport kallis ja majanduslikult 
tasuv   veokaugus  piiratud. Seetõttu raiejäätmetest hakkpuidu tootmine nõuab hoolikalt 
läbimõtlemist. Pehme pinnasega lankidel tuleks raietööd  planeerida  talveks, et vältida 
laasitud  okste  kasutamist  oksapadjana  kokkuveoteedel.  Mulla  ja  kividega  segunenud 
materjal  hakkpuidu  tootmiseks  ei  sobi.  Raiejäätmete  kogumine  on  hõlpsam,  kui  raie  
käigus laasitud oksad ning ladvad paigutada kokkuveoteede kõrvale vaaludesse või hun-
nikutesse (Joonis 12). Selliselt ladustatud puidu kütteväärtus on 10 – 15% kõrgem.
Joonis 12. Raietööde käigus soovitatakse 
Joonis 13. Veekindla paberi alla ladustatud 
likviidne puit ja laasitud oksad paigutada 
raiejäätmed, P. Muiste foto.
eraldi, P. Muiste foto.
Kõige  esimeste  inimeste  jaoks  olid  mets  ja  puud  põhiline  pelgupaik,  mis  aitas  vaenulikus  
keskkonnas ellu jääda. Ilma puiduta, mille välk äikese ajal süütas, poleks inimene õppinud 
tundma ja säilitama tuld . 
14
Enamkasutavad tehnoloogiad hakkpuidu tootmiseks on järgmised:
•  raiejäätmete hakkimine langil,
•  raiejäätmete hakkimine vahelaos (levinuim Põhjamaades, sobib ka Eestile)
•  raiejäätmete hakkimine lõpplaos (transport töötlemata kujul või tihendatult).
Vahelaos  hakkimisel  koondatakse  raie-
jäätmed  tavalise  metsaveotraktoriga,  mille  
veokast  kandevõime  paremaks  äraka-
sutamiseks  on  laiemaks  ehitatud.  Tee  äärde 
kõrgetesse  kuhjadesse  veekindla  kattepaberi 
alla kuivama kogutud raiejäätmete (Joonis 3) 
hakkimine toimub järgmisel talvel (Joonis 14) 
ja  vedu  kas   konteiner -  või  hakkpuidu  trans-
pordiks kohandatud eriveokiga.
Joonis 14. Raiejäätmete hakkimine konteinerisse, P. Muiste foto.
Uudseks tehnoloogiliseks lahenduseks raiejäätmete veokulude vähendamiseks on nende 
kokkupressimine enne transporti (Joonis 5). Oksarullide (ruloonide) transpordiks saab 
kasutada  olemasolevaid  metsaveotrak-
toreid  ja  –autosid,  neid  on  lihtne   ladus -
tada  ja  kuivatada  ning  hakkimiseks  saab 
kasutada suure tootlikkusega alalisi sead-
meid. Tõhus  logistika  võimaldab  suuren -
dada varumispiirkonda, mis eriti oluliseks 
muutub  suurte  elektrijaamade  kütusega 
varustamisel.  Selliste  masinate  kasu-
tamine  erametsades  eeldab  metsaoma- 
nike  head koostööd, sest üksikute väikeste 
Joonis 15. Raiejäätmete pallimine, 
lankide   puhastamiseks  pole  otstarbekas 
P. Muiste foto.
seda tehnoloogiat rakendada.
Puitkütuse  põletamise  tehnoloogiad  ja 
seadmed
Ühepereelamute, talude ja väikemajade jaoks sobivad puitkütusekatlaid on traditsioo-
niliselt jagatud järgmiselt:
• ülemise põlemisega katlad (Joonis 16),
• alumise põlemisega katlad (Joonis 17),
• pöördpõlemisega katlad (Joonis 18 ja 19),
• pelletikatlad (Joonis 20 ja 21).
5
 –  
eemaldatav ekraan
 –  
täiteluuk
3 –  
sekundaarõhu klapp
4 –  
alumine (tuha-) luuk
5 –  
primaarõhu klapp
6 –  
pöördsiiber
7 –  
suitsutoru
8 –  
isolatsioon
9 –  
rest
10 –   tuhapann
 –    sokkel
Joonis 16. Ülemise põlemisega halupuukatel Austria firmalt Eder.
 –  
täiteluuk
 –  
ekraanid
3 –  
kütuse punker
4 –  
rest
5 –  
alumine teenindusluuk koos 
             primaarõhu reguleerimise kla-   
 
piga
6 –  
tuhasahtel
7 –  
puhastusluuk
8 –  
pöördsiiber
9 –  
siiber süütamise hõlbustamiseks
10 –   järelpõlemiskamber
 –   suitsukäigud
 –    keraamiline vooder
Joonis 17.  Alumise põlemisega katel 
3 –   sekundaarõhk
Arimax, HÖGFORS LÄMPÖ OY, Soome.
14 –   puhastusluugi koht katla küljel
Mets, nagu iga teinegi looduskeskkond, moodustab taimede ja loomade koosluse, mille elus-
püsimine on vastastikuses sõltuvuses. Igaüks neist on lüliks ahelas, mis on kogu keskkonna 
ladusaks toimimiseks vältimatu.
16
, 3, 8, 13 – kütuse täite- ja teenindusluugid 
 – alt laienev kütuse šaht 
4 – jahutatav šahti sein 
5 – keraamiline rest 
6 – keraamiline järelpõlemiskamber 
7 – järelpõlemiskambri all paiknev õhu 
      jaotus- ja reguleerimissüsteem 
9 – avad põlevgaasidele 
10 – suitsugaaside temperatuuri reguleeri-   
        misklapp (katla taga) 
 – suitsugaaside suunajad 
 – isolatsioon 
14 – juhtimispaneel 
15, 17 – katla välis- 
 
sein; 
16 – sooja tarbevee   
        soojusvaheti
Joonis  18.  Pöördpõlemisega  e  kütuse  eelgaasistamisega  
halupuukatel DRAGON  Austria firmalt GRIM GmbH .
 – kütuse täiteluuk
 – kütusepunker
3 – kütuse pealeande   
      reguleerimissiiber
4 – katel Therminator
5 – tigutransportööri  
      ajam (mootor)
6 – kütuse tigutrans- 
      portöör
7 – juhtimisplokk
Joonis 19. Pöördpõlemisega  Joonis  20.  Pelletiküttesüsteem  Austria  firmalt  
katel  EXONOM  A5  BX  SOLARFOCUS.  Toodetakse  viie  võimsusega:  
MILJÖ  Rootsi  firmalt  EU-
6 – 20 kW, 9 – 30 kW, 12 – 40 kW, 15 – 50 kW ja 
RONOM,  mille  veemahutis  18 – 60 kW.
paikneb  spiraalne  tarbevee 
soojusvaheti.
17
Pelletid laaditakse 3 kg mahuga pelletipunkrisse 1, 
millest  tigutransportööriga  2  antakse  küttekoormu-
sele vastav pelletikogus põletuspeasse 3. 
Põletuspeas olev kütus süüdatakse süüteseadmega 4. 
Kolderuumi 5 all paiknevasse põletuspeasse 3 juhi-
takse  primaarõhk  A  läbi  patenteeritud   vooluhulga  
sensori 6. 
Sekundaarrõhu  B  optimeeritud  kogus  suunatakse 
kolderuumi  ülaossa.  Suitsugaasid  C  suunatakse  
suitsuimeja 8 abil korstnasse. 
Käivitusnupu  8  abil  süüdatakse  kütus  ja  põlemisel  
eraldunud   soojus   antakse  õhule  D  ning  juhitakse 
köetavasse ruumi
Joonis 21. Austria firma RIKA pelletikamin PREMIO. Kamin on automaatse juhtimisega 
ja töötab  küttevõimsuse piirides 2 – 6 kW.
Suuremate küttesüsteemide põletusseadmed
 – keraamiline põlemiskamber 
 – malmist trepprest
3 – veega jahutatav korpus
Joonis  22.  Arimax  BioJet  hakkpuidupõleti 
võimsusega  60  –  500  kW  (Thermia  OY, 
Soome).
Joonis23.  Malekorras  liigutatavate  restielementi- 
dega kolle TRF, Rootsi firma KMW ENERGI AB, kuni  
10 MW.
Puude jalamil, maapinnal oksaraagude ja varisenud lehtede all  kihab  elu. Metsaaluse ühelt 
hektarilt võib leida rohkem elusolendeid, kui on inimesi kogu maakeral.
18
Praktilisi näiteid
Puitkütuse tootmises vajalike teisenduste näiteid
Võimalus puitu kütteks varuda tekib juba  Järgnevates   tabelites   (Tabel  9  kuni  12) 
valgustusraiel,   kogused   suurenevad  veel- mõned  näited,  kui  palju  võiks  metsaraiel 
gi   harvendus -  ja  uuendusraiel.  Andmed  saada küttepuitu ja tööstuses kasutatavat tar-
Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et  bepuitu. Aluseks on võetud keskmised näi-
kogu  raieringi  jooksul  võib  koguda  raie-  tajad , hinnangu  andmiseks  mõne konkreetse 
jäätmeid kuni 310 tm/ha ehk 675 MWh/ha.   langi  kohta tuleks täpsustada metsaandmeid 
Eestis  tehtud  mõõtmised  on  näidanud,  et  ja  raiutava  puidu  sortimenti,  arvesse  võtta  
jäätmete  energiasisaldus  uuendusraiel  on   raieks kasutatavat tehnoloo- giat  ja keskkon-
keskmiselt 145 MWh/ha ja harvendusraiel  nakaitselisi piiranguid.
42 MWh/ha. 
Tabel 9. Valgustusraie noorendikus. Toodang: kogupuu hake.
Saak
Puistu
Tarbepuit
Traditsiooniline 
Hakkpuit, 
Puitkütuste 
küttepuit
(niiskus 40% )
energia kokku
tm/ha
rm/ha
MWh/ha
pm3/ha
MWh/ha
MWh/ha
Kaasik
40 – 130
32 – 105
32 – 105
Kuusik
40 – 130
32 – 105
32 – 105
Männik
40 – 130
32 – 105
32 – 105
Tähistused: tm (m3) – tihumeeter; rm – ruumimeeter; pm3 – puistekuupmeeter
Tabel  10.  Esimene   harvendusraie   latimetsas.  Toodang:  tarbepuit,  traditsiooniline  
küttepuit, hakkpuit raiejäätmetest.
Saak
Tagavara 
Tabe-
Traditsiooniline 
Hakkpuit, 
Puitkütuste 
Puistu
puit
küttepuit
(niiskus 40%)
energia kokku
tm
tm/ha
rm/ha
MWh/ha pm3/ha MWh/
ha
MWh/ha
Kaasik
101 – 117
13 – 18
12 – 18
17 – 25
40 – 58 33 – 48
50 – 106
Kuusik 146 – 179
4 – 6
3 – 5
4 – 6
7 – 10
6 – 8
10 – 14
Männik 5 – 33
6 – 14
9 – 14
12 – 19
20 – 28  17 – 23
29 – 42
19
Tabel 11. Teine harvendusraie keskealises metsas. Toodang: tarbepuit, traditsiooniline 
küttepuit, hakkpuit raiejäätmetest.
Saak
Tagavara 
Puistu
Tarbepuit Traditsiooniline 
Hakkpuit, 
Puitkütuste 
küttepuit
(niiskus 40% )
energia kokku
tm
tm/ha
rm/ha
MWh/ha
pm3/ha MWh/ha
MWh/ha
Kaasik 244 – 379
53 – 83
7 – 15
10 – 20
22 – 28 19 – 23
29 – 43
Kuusik 340 – 586
28 – 70
3 – 6
4 – 8
15 – 20 12 – 17
16 – 25
Männik 279 – 522
36 – 80
2 – 6
2 – 8
17 – 25 14 – 20
16 – 28
Tabel  12.  Uuendusraie  küpses  metsas.  Toodang:  tarbepuit,  traditsiooniline  küttepuit, 
hakkpuit raiejäätmetest.
Saak
Puistu  Taga-
Tarbe- Traditsiooniline 
Hakkpuit, 
Puitkütuste 
Puistu
vanus
vara
puit
küttepuit
(niiskus 40%) energia kokku
aasta
tm
tm/ha
rm/ha MWh/ha pm3/ha MWh/
ha
MWh/ha
Kaasik
 ≤ 70 245-366 173-277 31-48 44-67
50-65
40-55
84-122
Kuusik
 ≤ 80 387-585 285-437 52-78 73-109 92-132 78-111
151-220
Männik
 ≤100 33-5 261-432 10-15 14-20
67-100 56-84
70-104
Arvutusnäide. Kui palju metsamaa pindalaühikult oleks keskmiselt võima-
lik saada puitkütust massi-, mahu- ja energiaühikutes.
Oletame,  et  kavandatakse  esimest  harvendus- võib  olla  otstarbeks  kogu  raiutavast  materja-
raiet kaasikus, eraldise suurus on 0,4 ha. Väl- list  toota  hakkpuitu.  Sel  juhul  saab  raiutavast 
jaraie tulemus oleks siis järgmine:
tarbepuidust toota 2,5 x (5,2...7,2) tm = 13...18 
- tarbepuitu - 0,4 ha x (13...18) tm/ha = 5,2...7,2  pm3  hakkpuitu ja raiutavast traditsioonilisest 
  tm,
küttepuidust 1,7 x (4,8...7,2) tm = 8,16...12,24 
- traditsioonilist küttepuitu e halupuitu - 0,4 ha  pm3 hakkpuitu. Seega eraldiselt saaks raie tule-
   x (12...18) tm/ha = 4,8...7,2 rm,
musel  (13...18)  +  (8,16...12,24)  +  (16...23,2) 
- hakkpuitu raiejäätmetest - 0,4 ha x (40...58)  = 37,16...53,44 pm3 hakkpuitu. Selline kogus 
   pm3/ha = 16...23,2 pm3.
vastab  hakkeveoki  täiskoormale.  Seega  an-
Kuna eraldiselt raiutavad tarbepuidu ja tradit- tud oludes võiks kasutada  eespool  kirjeldatud 
sioonilise  küttepuidu  kogused  on  väikesed,  tüvestehakke tehnoloogiat.
Puitkütuste keskmised hinnad viimastel 
aastatel
Eesti Statistikaameti andmetel www.stat.ee
oli  Eesti  ettevõtetes  2008.  aastal  tarbitud  puitkütuste  hinnad  järgmised:  küttepuud  375  kr/tm 
hakkpuit 156 kr/pm3 ja puitjäätmed (peamiselt puukoor) 94 kr/pm3. Küttepuidu keskmine hind 
detsembris 2009 oli 297 kr/tm.
T 20
abel 13. Puitkütuste keskmised jaehinnad Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel koos 
käibemaksuga 2008. ja 2009. aasta kvartalite kaupa.
Puitkütuse liik
I, 2008
II, 2008 III, 2008 IV, 2008
I, 2009
II, 2009
Pelletid, t
3040
3029
3042
3030
3009
2992
Puitbrikett, t
2541
2496
2502
2557
2474
2288
Kuivad lepahalud, 50 
cm, rm
755
807
703
668
588
501
Märjad lepahalud, 50 
cm, rm
537
575
587
587
55
5
Tükeldamata ja lõhku-
mata küttepuud, tm
401
403
412
453
400
354
Kasutatud kirjandus
1.  Wood Fuels Basic Information Pack . 2000. Jyväskylä. 191 lk.
2. European Biomass Statistics 2009. 2010, AEBIOM.
3. J. Lepa jt. Alternatiiv- ja väikeenergeetika. 1997, Tartu. 67 lk.
4. Developing  technology  for large-scale  production  of  forest   chips . Wood Energy Techno-
logy Programme 1999 – 2003. In: Technology Programme Report 6/2004. 2004: Helsinki.
5. Grothantering. SCA  SKOG , 1990.
6. „Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva 
biomassi ressursi hindamine“. 2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne
7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent-
siaal harvendus- ja  uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207.
8. Production of forest chips in Finland. In: OPET  Report 6. 2001, VTT Energy.
9.  Vares , V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk.
10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm .
11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010.
12. Mets. Maailm. Avastusretk piltides . 2006. Sinisukk . 125 lk.
13. www. metla .fi
14. www.stat.ee.
Brošüüri väljaandmist finantseeris: SA Erametsakeskus
Täitja: Eesti Biokütuste Ühing
Koostasid: Ülo Kask, Peeter Muiste, Villu Vares
Tehniline teostus ja kujundus: Eha Kask
Trükk: Ecoprint AS
Tallinn 2010