kütmisest isu täis saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 50%. Inverteriga õhk-vesi soojuspump. Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa erinevate soojuskoormuste juures võimalik säästlikult tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade ka sügisel ja kevadel efektiivselt, kui soojuskoormus on palju väiksem talvel vajaminevast energiast. Kasutatud kirjastus www.abckliima.ee www.kliimaseade.ee
küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, soojusülekandetegurit nii vee kui auru poolel, bolieri küttepind, peamised ehituslikud näitajad, leida surve- ja liinikaod bolieris. Oluline on leida terve liini ulatuses ka survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit. Igas protsessis on vaja ka teada, millise võimsusega pumpa vaja on. Need kõik arvutused on olulised, et majanduslikult teha ratsionaalseid otsuseid. Töö- ja arvutuskäik 2
Pr 0 , 37 Pr 19. . Soojuslevi keskkonna kondenseerumisel. Re = t H A2 20. 21. . . kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 22. 23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .)
Näide. Oletame, et vee voolukiiruseks w (1) tuli 6 m/s. Antud juhul tuleks vesi panna voolama 3 torus korraga ja vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 6/3 = 2 m/s. Edaspidistes arvutustes tulebki kasutada tegelikku voolukiirust (w) ning arvestada, et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. Kui voolukiirus jääb kohe etteantud piiridesse, siis ümberarvutust teha pole vaja ning torusid jääb käiku üks (nk = 1). 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Kõik valemis esinevad suurused on eelnevalt teada. 2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru) kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi).
Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13
...........................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..................................................................................................................6 5. Auru kulu protsessi läbiviimiseks.....................................................................................................6 6. Soojusülekandetegur vee poolel.......................................................................................................7 7. Soojusülekandetegur kütteauru poolel.................................................................
Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13
Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50 °C põhjusel, et sellest ülespoole hakkab see halvasti mõjuma sisekliimale. Korrutus õhu soojamahutavusega 0,33 Wh/(m3K) annab tulemuseks, et soojuskoormus tohib olla maksimaalselt 10 W/m2. Alla selle saab maja mugavalt ära kütta, andes vajaliku väga väikese koguse lisasooja ainult sissejuhitavasse õhku. See põhimõte kehtib muuhulgas kõikide eluruumide kohta sõltumata kliimast. Välised olud hakkavad mõjutama alles seda, kui raske on soojakadusid piirides hoida, mis võimaldab koos niivõrd väikese lisasooja ja vabasoojusega bilanssi kokku saada. Passiivmaja omadused : ülihea soojapidavus tihe ehitus
vastavalt vajadusele. Kui õues on külm ja maja vajab rohkem sooja, siis tõstab inverter kompressori võimsust, ning kui õues paistab päike ja on soe, siis töötab seade minimaalsel võimsusel. Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa võimalik säästlikult erinevate 8 soojuskoormuste juures tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade efektiivselt ka sügisel ja kevadel, kui soojuskoormus on talvel vajaminevast palju väiksem. ON-OFF tüüpi soojuspump töötab ainult täisvõimsusel ning kui soovitud õhutemperatuur on saavutatud, lülitab end automaatselt välja. Seega igaks käivituseks kulub energiat. Iga käivitus aga koormab ja lõhub kompressorit, eriti külma ilmaga, mil seade peab töötama ligikaudu minuti vältel ebapiisava õlitusega. Nii saavad kompressori liikuvad osad kahjustusi. Peamiselt
tarbia asub allpool isevoolset trassi kasutada ei saa sellisel juhul nende tarbijate vesi voolab mõõda isevoolset kogumiskaevu,kogumiskaevu paigaldatakse pump koos kõrgus anduriga,kui reovee tase tõuseb ülemise piirini hakkab pump tööle niikaua kuni alumise nivooni.Selleks ehitatakse kogumiskaevust isevoolse trassini survetrass. Uponal PVC-plast toru,toru on pealt ja seest sile,torud helepruunid,mõeldud nii reovee kui sademevee kanaliseerimiseks.Suuremlubatud soojuskoormus 200mm torudel 50°.Suurema läbimõõduga torudel +40°.Selliseid kanalisatsiooni torusid kasutatakse tööstusettevõtetes nii kanalisatsiooni kui ka jäätjvete ärajooksmiseks. Uponal PVC toodetakse 160,200,250,315 ja 400mm. Uporen-PP plast torud on kahekordse seinaga,sile sisepind,hea voolamisomadus,isepuhastatavus.Lainestatud välisümbrus,Välispind must,Kahe tähistriibuga,Sisepind torud on sama värvi mis need kaks triipu peal.Tihendamine kaib
w(1) = = = 5,47 m/s 3600 983,2 0,785 0,000625 1736,577 w(1) = 5,47 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s, siis tuleb antud juhul vee voolukiiruse alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 5,47/3 = 1,82 m/s w = 1,82 m/s Edaspidistes arvutustes kasutan tegelikku voolukiirust (w) ning arvestan et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. 5. Aparaadi soojuskoormus Leian veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 9500 · 1,004 · (87-20) = 639046 kcal/h Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul leian drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C
Zelluvill valmistatakse utiil paberist ja koosneb 80% makulatuuri ja anti-stuffi . Närilised ei söö teda. Osa on selliseid mida närilised närivad. Välisõhu kestuskõver ja selle kasutamine küttekoormuse määramisel. See aitab paremini lahti mõtestada ja illustreerida hoone soojus tarbimist. Hoone välis piirete mõõtmed ja nende soojus juhtivused, kubatuur, erisoojus ja ka õhutihedus on laias laastus konstantsed suurused. Seega hoone kütte soojuskoormus on ligikaudu lineaarses sõltuvuses kahest komponendist. 1. Hoonet iseloomustav konstant. 2. Sise ja väliõhu temperatuuride vahe. = H ( ts - t v ) = const (t s - t v ) h hoone erisoojus kadu w k See oleneb väistest ja sisestest teguritest. Välistest kõige olulisem on välisõhu temp. ja selle muutus kütteperioodi jooksul. Selle temp. muutumine kütteperioodi jooksul on esampilgul ettearvamatu, kuid samas
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I Programm päevasele õppele 3 EAP Lõppeb eksamiga ökotehnoloogia mõiste ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . vee tarbimise suurus inimese kohta Olmetarbimine - Arenenud riikide linnades on veetarbimine inimese kohta tavaliselt 300600 liitrit ööpäevas, USAs ja Kanadas ning Lääne-Euroopas kohati kuni 800 l/ööp. Samas tarbitakse suuremas osas Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas 50100, veevaestes piirkondades aga ainult 1040 l/ööp. inimese kohta või veelgi vähem. Sanitaarsete ja füsioloogiliste vajaduste katteks kulutab inimene vähemalt poolsada liitrit vett ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majandu...
Soojusvahetus väljas ja seespool küttepinda paiknevate keskkondade vahel toimub kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. Põlemisproduktidelt kandub soojus küttepinna välispinnale kiirguse ja konvektsiooni teel Koldes on kiirguse osa üle 90%. Läbi küttepinna materjali, aga ka küttepindu katva välise ja sisemise sadestuste kihi kulgeb soojus soojusjuhtivuse teel. Kollete töö iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid näitajaid : Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle = B Qat 6-1 kus, B - kütuse kulu kg/s, Qta- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat qA = = 6-2 A A kus A on kolde ristlõikepind m2.
g 0.75 0.65 0.60 0.46 0.55 Kkl.osa 0.80 -----> 0.90 Kkard 0.9 Kkl.osa akna raami (mitteläbipaistvat osa) arvestav varjetegur Kkard kaardinaid arvestav varutegur e klaasi läbiva päikesekiirguse parandustegur sh sisemisi ja välimisi varje arvestav tegu Päikese soojuskoormus Фp 135.6 W 1.9 W/m2 Vabasoojus valgustusest, elektriseadmetelt ja inimestest Kasutusaeg Kasutus- Valgustus Hoone/ruumi tüüp Kellaaeg h/24h d/7d aste, - W/m2 Väikemaja 00:00-00:00 24 7 0.6 8c
Joonisel 12-5 on näidatud soojusvastuvõtu jaotumine ühepoolsel kuumutamisel, mis vastab sisuliselt ekraantorude töötingimustele kahel juhul: siletoru ja membraantoru sümmeetriliste ribidega. Jooniselt selgub et vaatamata erinevustele soojuse jaotumises sile ja membraan puhul on soojusvoog toru laupinnal või selle lähedal mõlematel juhtudel üsnagi võrdne. Pealelangeva soojusvoo erinevus perimeetri ulatuses tingib mõlemate torude korral soojusliku ebaühtluse kus soojuskoormus laupinnal on oluliselt suurem kui toru tagaküljel Joonis 12-5. Soojusvastuvõtt ekraantorus: paremal membraantoru, vasakul - siletoru Membraan torude korral liigub soojus piki rib; tipust aluse poole. Seega soojuskoormus ribi aluse piirkonnas kasvab ja teatud tingimustes võib see isegi olla suurem kui membraantoru lauppinnal. Metalli töökindluse seisukohast on tähtis, et soojuse äravool küttepinnalt toimuks
2) tõkestada müra levik. 3) paigutada mürarikkad seadmed eraldi ruumi. 4) Ümbritse müraallikas tihedasti müra summutava materjaliga . 5)Takistada kaja levik.6)Kata seinad ja lagi müra summutava materjaliga . Töötamine kuumas: Õhutemeratuur tööruumis sõltub: 1) Masinatest levivas soojusest. 2)Töötajatst eralduvast kehasoojusest. 3) Valgustitest eralduv energia. 4)Päikesekiirgusest ja välistemperatuurist.Temperatuuri tasakaalus hoidmine on probleemiks seal , kus ilmastikuline soojuskoormus seondub raske füüsilise tööga .Õhutemperatuur optimaalne 18-24°C.Kuum kliima ( looduslik, tehnoloogiline,füsioloogiline). Laienevad nahaalused veresooned. Higieristus suureneb vedeliku ja soolad kaudu . Kuumus hoormab köige rohkem südant , aju ja neerusi .Kuuma keskkonna möjud organismile: Paikne põletustrauma, Minestus,Veestumine liigne higistamine, kuumuskurnatus, kuumarabandus. Kuuma vältimiseks : Ventilatsioon,kaitse-ekraane,vaheseinu,öhkkardinad,sagedad
paisatakse õhku jõujaamade poolt, mis töötavad fossiilsetel kütustel. Biomassienergia Biomassi kasutamisel energia tootmiseks on peamisteks probleemideks: · biomassi vähene kättesaadavus · mittekonventsionaalsetest biomassiressurssidest toodetud energia vähene · konkurentsivõime võrreldes teiste energiaressurssidega · hajaasustus Eestis ja sellest tingitud suhteliselt väike soojuskoormus · linnastunud aladel · kaugküttevõrkude (peamiselt väikeste) kohati väga suured kaod · mikro elektri- ja soojuse koostootmisjaamade vähene konkurentsivõime · võrreldes teiste energiatootmisviisidega · tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest Energia kasutamise mõjusus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse
mittemärgamise korral. Piiskkondensatsiooni esineb praktikas harva ja sellele on iseloomulikud soojusülekande teguri suured väärtused (20000- 200 000). Kui pind on märgav ja kondensaat moodustab pinnale õhukese vedelikukelme, esineb kelmeline kondensatsioon - aur kondenseerub, kui soojusvahetuspinna temperatuur on madalam antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist. 18.Soojuslevi keskkonna keemisel suures ruumis kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 19. Keemine voolamisel torudes alfa/alfa(w) =4*alfa(w)- alfa(k)/ (5*alfa(w)+ alfa(k)) kus alfa soojusülekandetegur keeva vedeliku voolamisel torus W/ m2*K
keskkonnatoetuste vahenditest. [4] 14 Biomassi kasutamine energia tootmiseks Biomassi kasutamisel energia tootmiseks on peamisteks probleemideks: Biomassi vähene kättesaadavus Mittekonventsionaalsetest biomassiressurssidest toodetud energia vähene konkurentsivõime võrreldes teiste energiaressurssidega Hajaasustus Eestis ja sellest tingitud suhteliselt väike soojuskoormus linnastunud aladel Kaugküttevõrkude (peamiselt väikeste) kohati väga suured kaod Mikro elektri- ja soojuse koostootmisjaamade vähene konkurentsivõime võrreldes teiste energiatootmisviisidega Tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest [4] Energia kasutamise efektiivsus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse
i Teisest küljest, liigõhuteguri suurel vähenemisel suhe suureneb maksimaalselt ja ka indikaatorrõhk peaks olema maksimaalne (vt. tööprotsessi forsseerimisnäitajat). Tegelikult diiselmootor ei reageeri sellisele reziimile, sest tekib kütuse mittetäielik põlemine, mistõttu indikaatorkasutegur väheneb ja soojuskoormus tõuseb. Kütuse indikaatorerikulu: 3600 3600 g i· = = = 0,207 [kg/kWh]. Qai· 41418 × 0,42 0,207 - 0,196 Kütuse indikaatorerikulu suurenes g i = = 5,6% . 0,196 ×100 Lõunameredes sõites kaasneb merevee temperatuuri tõusuga reeglina ülelaadimisõhu ja mootori jahutusvee temperatuuri tõus. Näiteks merevee
Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku Katla osa kus toimub kütuse põlemine nimetatakse koldeks. Koldes kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kollete tööd iseloomustavad näitajad ·Kolde soojuskoormus ·Kolde forsseeritus ·Kolde mahuline erikoormus ·Kolde restipinna soojuslik erikoormus ·Katla kasutegur otsese bilansi järgi ·Katla kasutegur arvesta energiakulu kaudse bilansi järgi Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle B Qat kus, B - kütuse kulu kg/s, Q- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg,
Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Soojusenergia on madala kvaliteediga- keha seda ei kasuta Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada (Kõige sooja kiirgavam on aju) Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib paremini soojust Konduktsioon ja konvektsioon Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele. (Keha sisemuses kantakse kudede kaudu soojus keha pinnale) Soojuse liikumine õhu ja vedeliku kaudu (konvektsioon)
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)...................................................................................................................................
91 KIIRGUSEGA YLEKANTUD SOOJUSHULK - 17865.2 KYTTEPINNA KESKMINE SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 145.4 KW/M*M SEINTE PINDALA - 546.6 M*M B3.3. Kolde lõplikud mõõdud. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused 1 Kolde ristlõike lubatud soojuslik qf MW/m2 [1], tab. 4.1 1,75÷9,3 9.3 koormus1) 2 Arvutuslik soojuskoormus qa MW/m2 (0.7÷0.9)qf - 4.65 3 Kolde ristlõige fk m2 BaQa/qa - 32.16 4 Põletite ambrasuuride läbimõõt Da mm [1], tab. 4.2 - 800 5 Põletite arv ja paigaldus [1], tab. 4.2 4 6 Kolde sügavus, bmin = (5÷7)Da b m [1], lk. 31 - 5.6
katla soojuskaod ja siis arvutatakse katla kasutegur: kus q2 on katlast väljuv soojuskadu põlemisgaasiga, q 3 on ... kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2)
Liimid Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine,peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke. 6.Müürituse töötamine - põhimõtteline lähenemine Müüritus töötab alati mingi konstruktsiooni osana, kusjuures tema töötamise all me mõtleme tema poolt kõikvõimalike koormuste vastuvõtmist. Võimaiike koormuste diapasoon on väga suur mitmesugused koormused rakendatud jõududena, ilmastiku mõju, soojuskoormus, keemilised mõjud jne. Kõikide nende koormuste puhul peab müüritis suuremal või vähemal määral (lühema või pikema aja jooksul) olema ekspluatatsiooni kõlbulik ja täitma temale pandud ülesannet. Müürituse töötamine survele on üks tema põhilisi ülesandeid. Olles hoonete või rajatiste osaks kannab müüritis tavaliselt mitmesuguseid konstruktsiooni koormusi. Oma eluaseme rajamisel vajas inimene seinu lagede ja katuse toetamiseks ja ka välise külma eristamiseks toast.
Väide- takse, et sõltuvalt valitud seadmetest on nende poolt toodetud elektrienergia 10 30% odavam, kui kondensatsioonijaamas. Tippkoormusel kasutatavad diiselagregaadid on oma hinnalt võrreldavad gaasiturbiinidega, gaasimootorid on tunduvalt odavamad. Puuduseks on, et nad on tunduvalt keerukamad ja metallimahukamad, kui auru ja gaasiturbiinid. Müratase on suurem, kui gaasiturbiinil ja seda on raskem summutada. Kui puudub soojuskoormus, siis on vajalik jahutusvesi. Nende kasutuselvõtt on viimastel aastatel hoogustunud paljudes maades. 66(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tabel 6.7 Kuni 3000 kWe võimsusega elektrienergiat ja soojust koostootvate seadmete põhimõttelised karakteristikud Mootor Gaasiturbiin Diiselmootor Otto mootor
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
a . , dt Millest dp D q = Dü .a. + C n tr dt kus Cn tegur, mis iseloomustab veeauru segu ja ekraanitorude metalli soojusakumulatsioonivõimet kg/MPa; Dq kolde soojuskoormus, mis iseloomustab ekraanide metalli soojusvastuvõttu ajaühikus väljendatuna aurukulu ühikutes kg/s Signaal katla hetkelise soojusvõimsuse kohta on summaarne signaal katla hetkelise aurutootlikkuse ja rõhu muutumise kiiruse järgi katla trumlis. Sellist summaarset signaali nimetatakse tinglikult signaaliks ,,soojuse järgi". Saadud avaldisest selgub, et aurukulu iseloomustab katla soojusvõimsust ainult tasakaalureziimis, kui rõhk trumlis on muutumatu. Ülemineku- e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
