1) süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid 2) Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…) 3) süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega 4) muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid Metaan CH4 Metaanis süsiniku oksüdatsiooni aste on-IV. Metaani molekul on ruumiline. (tetraeedriline). Sisaldab ainult üksiksidemeid. On hästi põlev gaas. Süsinikdioksiid CO Süsiniku oksüdatsiooniaste on II. On hästi põlev gaas. On mürgine Süsinik dioksiid CO2 Oksüdatsiooniaste on IV. On mittepõlev gaas.Lahustub vees, tekib süsihape. H 2CO3 Kuna CO on põlemise lõppsaadus siis ta ei põle.
irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese tundeid maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast hakkas ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub kolmeks triloogiaks: · Ajalooline kroonika Sellesse kroonikasse kuuluvad romaanid kajastavad ristisõdade ummikussejooksmist. Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1. Põlev lipp (1961) 2. Viimne linn (1962) 3. Surma ratsanikud (1963) 5 · Ajaloolised biograafiad Romaanides vaatleb autor katoliku pühaku, prantsuse trubaduuri ja lääneliku õpetlase elukäigu kaudu Euroopa keskaegset vaimuelu ning leiab sellel nüüdisaja alltekste. 1. Mõrsjalinik (1965) 2. Rõõmulaul (1966) 3. Nõiduse õpilane (1967) · Ajaloolised sündmused nüüdisaegsel tasandil
Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel.
Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
Salvador Dali (1904-1989) Teivi Ingel 12B Kunstnikust Kunstnikuna mitmekülgne Kodumaa - Hispaania I näitus 14-aastaselt Figuereses 1922 kaunite kunstide kool Madridis Sürrealismi esindaja Kunstis religioon, (''kõik on tõeline aga teadus, filosoofia, samas nii ebareaalne'') geomeetria Uni 1937 Sõja nägu 1940 Põlev kaelkirjak 1937 Allikad Salvador Dali Society. Burning Giraffe (2011) http://www.dali.com/blog/ [9.03.14] Sürrealism. http://kunstiabi.weebly.com/suumlrrealism.html Salvador Dali. http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dali [9.03.14] Uue Kunsti Muuseumi näitus. http://www.sirp.ee/pressiteated [9.03.14] Salvador Dali Art Gallery. Face of War (2010) http://www.theartistsalvadordali.com/face-war.htm Sleep)http://onesurrealistaday
Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1. ,,Rahalaul,, 6. ,,Kallis härra Kuu,, 2. ,,Kodulaul,, 7. ,,Põlev puu,, 3. ,,Vaid see on armastus,, 8. ,,Maa ja ilm,, 4. ,,Siin on oja,, 5. ,,Ma tahan olla öö,,
Mooses Kes oli Mooses? · Kasupoeg Egiptuse vaarao õukonnas · karjus · Juudi rahva juht Moosese juutide juhiks saamine · 80-aastasena · Põlev kibuvitsapõõsas · Aaron Iisraeli rahva lahkumine Egiptusest · Moosese ja Aaroni palve vaaraole · 10 nuhtlust egiptlastele: - niilus vesi muutus vereks - kolmepäevane pimedus - inimeste kehi katsid paised · Vaarao nõustumine juutide lahkumisega · Vaarao mõtles ümber, saatis juutidele järgi sõjaväe · Mooses lõhestas kepiga vee kaheks · Egiptuse sõjaväe uppumine 40aastane ränne läbi Siinai kõrbe · Toidu- ja veenappus
vool, vaid maailmavaade, ellusuhtumine. Sürrealismi kõrgaeg oli 1920-1930.aastatel Prantsusmaal. Sürrealismi kunstis iseloomustab: · Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse , teadvuse piirangutest · Tähtsaks peeti unenägusid, nägemusi, fantaasiat, neist saadi inspiratsiooni · Loomise juures rõhutati automaatsust, spontaalsust, juhuslikkust · Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse(nt põlev kaelkirjak) · Tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi Sürrealismi kuulsaim esindaja kustis on hispaanlane Salvador Dali. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit paranoiakriitiliseks meetodiks. Dali maalis realistlikult, täpselt. Tööde temaatika; erootika, õudus, II maailmasõja järel religioon. Maalidel korduvad kindlad motiivid: pehmed kellad, põlevad loomad, peenikestel jalgadel elevandid jne.
Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse kustutamata lubja kuumutamisel koksiga Puhas etüün on värvuseta, lõhnata ja õhust veidi kergem gaas Õhu käes põlev etüün kollase tahmava leegiga. Etüünhapnik leeki kasutatakse metallide lõikamisel ja keevitamisel. Etüüni tähtsus keevitusgaasina aga langeb.
Helena Kerge 2013 10 ASTE • Kõrget astet mitte märgates võib komistada. Helena Kerge 2013 11 TERAV NURK • Esileulatuv terav aknalaua nurk võib kokkupõrkel inimesega haiget teha (inimesele). Helena Kerge 2013 12 LAELAMP • Läbipõlenud pirni vahetades on oht elektrit saada. Helena Kerge 2013 13 KÜÜNAL • Põlev küünal võib tekitada tulekahju kui seda ei kasutada ettenähtud kohtades ja jäetakse järelvalveta. Helena Kerge 2013 14 PÕRAND • Märg põrand tekitab libisemis ja kukkumisohu. Helena Kerge 2013 15 KAPIUKS • Katkiste hingedega kapiuks võib ära kukkuda ja varbale maandudes haiget teha. Helena Kerge 2013 16
KOKKUVÕTE Karl Konstantin Ristikivi peetaks Euroopa vaimse ühtsuse ettekuulutajaks, sest paljud tema teosed, näiteks triloogiad ''Põlev linn'' ja ''Rõõmulaul'', põhinevad usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid nagu riigipööre ja revolutsioon. Tema kirjatööd on ainulaadsed, sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil. Ristikivi romaanid on elulähedased, realistlikud ja vanamoodsed
kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on. 80% 64st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas. Suurem osa naftavarudest peitub ainult neljas riigis. NÕUANDED IGAPÄEVASEKS ENERGIA SÄÄSTMISEKS Lülitage välja tühjas toas põlev lamp. Eelistage säästupirne või valgusdioode. Tõmmake päevaseks ajaks kardinad eest ära. Teleri, audio ja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ootereziimile lülitada. Kui lahkute arvuti juurest lühemaks ajaks, siis pange see ootereziimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale. Pange külmkapp kaugemale küttekehadest Pesumasina kasutamisel eelistage madalaid temperatuure.
Elektriline Hõõglamp Andra Teder: 10 O: Pärnu 2018 Thomas Alva Edison Sündinud 1847 11 veebruar ja suri 1931 18 oktoober. Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga)
"Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden . Rahvusvahelised auhinnad joonis- ja nukufilmide muusika eest: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E". Lisainfo: Ajateenistus NSVL armees 1974-1975. Koostöö vokaalansambliga Kiigelaulukuuik. Ilmunud on CD-d "Siidiplaat", autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Kooliajal mänginud ansamblis "Kristallid", osalenud telesaadetes ja
Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Luuletus Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
vesi (H2O) divesiniksulfiidhape (H2S) lämmastik (N2) vesinik (H2) Ammoniaak (CH3) Lihtsaim alkaan, värvitu gaas Kasvuhoonegaas Sulamistemp: -182.5 °C Keemistemp: -161.6 °C Süttimistemp: 537 °C Maksimaalne põlemistemp: 2148 °C Lõhnatu ja värvitu alkaan Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni Tihedus: 1.212 kg/m³ Lahustuvus: 4.7 mg/100 ml (17 °C) Sulamistemp: 182.76 °C (90.34 K) Keemistemp: 88.6 °C (184.5 K) Põlev, värvitu, tugevalt lõhnastatud Õhust 1,5 korda raskem Tihedus: 0.717 kg/m³ Lahustuvus: 7 mg/100 ml (17 °C) Sulamistemp: 188 °C Keemistemp: 44.5 °C Süttimistemp: 468 °C Butaan (C4H10) Värvusetu ja kergesti süttiv gaas. Maagaasi ja vedelgaasi osa Tihedus: 0.579 g/m3 Lahustuvus: 6.1 mg/100 ml (17 °C) Sulamistemp: 138.3 °C Keemistemp: 0.5 °C Süttimistemp: 430 °C http://www.egvorguteenus.ee/public/files/Ma agaas_Toote_kirjeldus.pdf
7.METAAN: valem-CH4 ehitus- füüsikalised omadused(4)-värvusetu, lõhnatu, maitsetu, mürgine kasutamine(2)-kütus, tooraine põlemise võrrand-CH4+2O2->CO2+2H2O 8.SÜSINIKOKSIID: valem-CO rahvapärane nimetus-vingugaas füüsikalised omadused(4)-värvusetu gaas, lõhnatu, väga mürgine, vees eriti ei lahustu tekke võrrand-2C+O2->2CO keemilised omadused-põleb kasutamine(2)-metallide redutseerimine 9.SÜSINIKDIOKSIID: valem-CO2 tõestamine-põlev pird kustub rahvapärane nimetus- füüsikalised omadused(4)-värvusetu gaas, nõrgalt hapukas lõhn, ei ole mürgine, lahustub vees hästi tekke võrrand-C+O2->CO2 keemilised omadused-ei põle kasutamine(2)-tulekustutid, jookide gaseerimine 10.TOODUD VÕRRANDIS REDUTSEERIJA JA OKSÜDEERIJA MÄÄRAMINE. 11.LÕPETA VÕRRANDID.
auhinna „Õige mehe koda“ (1940) – ilmus algselt pealkirjaga „Võõras maja“ „Rohtaed“ (1942) Diloogia „Kõik mis kunagi oli“ (1946) „Ei juhtunud midagi“ (1947) Modernistlik romaan „Hingede öö“ (1953) – Ristikivi enda sõnul on see „realistlik muinasjutt“ Ajaloofilosoofiline sari Kroonikate triloogia – „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963) Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968)
tasuv). Eestis leidub rauamaaki Ida-Virumaal. Kõige rohkem leidub rauamaaki Hiinas (23.35%), Austraalias (18.34%) ja Brasiilias (18.34%). Raua tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahju põhikamber täidetakse kindla koguse rauamaagi, koksi ja lubjakiviga. Kõrgahju põhjast puhutakse sisse kuum õhk. Kuum õhk süütab koksi ja tekib süsinikmonooksiid. Põlev koks kuumutab ahju põhjas oleva sisu enam kui 1600º C. Sellel temperatuuril reageerib raudoksiidis seotud hapnik süsinikmonooksiidiga, vabastades rauamaagist rauda. Vedel raud valgub ahju põhja ja lastakse välja iga kolme või nelja tunni järel. Lubjakivi reageerib rauamaagis olevate lisanditega ja tulemusena tekib räbu. Vedela raua pinnale moodustub vedela räbu kiht, mis aeg- ajalt eemaldatakse. Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks.
välja astuda et neid ravile viia, aga kõik said aru, et seda ei tehta. Lõpuks mõned siiski astusid. Ülejäänd pidid jooksma hakkama ja mahalangunud võeti kaasa ning hiljem tapeti. Vangid pidid mahalngenud ära vedama: lk 161, 162 Kui kõik olid aru saand, et sõda hakkab lõppema, mõtlesid nad, mis peale seda edasi saab: lk 315-316 Väeosade lahkumine: lk 320. Sellel ööl suri ka 509, sest ta oli väljas ja läks teisi barakkidest välja päästma, kuid talle kukkus põlev puutükk peale. Enne oli ta veel Weberi maha lasknud ning Weber suri mõni hetk enne 509 tema kõrval. Sõda oli läbi ning kõik vangid said vabaks: lk 337 Bucher ja Ruth läksid koos minema: lk 341
Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid. 1000 tonnist põlevkivist moodustab põlev osa umbes 350 tonni, tuhka saame ligikaudu 550 tonni ja niiskust (vett) on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks
· Palju, põleb puhtalt · Kasvuhoonegaas · Sulamistemp: -182.5 °C (90.6 K, -296.5 °F) · Keemistemp: -161.6 °C (111.55 K, -258.88 °F) · Süttimistemp: 537 °C · Maksimaalne põlemistemp: 2148 °C Etaan (C2H6) · Lõhnatu ja värvitu alkaan · Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni · Tihedus: 1.212 kg/m³ · Lahustuvus: 4.7 mg/100 ml (17 °C) · Sulamistemp: -182.76 °C (90.34 K) · Keemistemp: -88.6 °C (184.5 K) Propaan (C3H8) · Põlev, värvitu, tugevalt lõhnastatud · Õhust 1,5x raskem · Tihedus: 0.717 kg/m³ · Lahustuvus: 7 mg/100 ml (17 °C) · Sulamistemp: -188 °C · Keemistemp: -44.5 °C · Süttimistemp: 468 °C Butaan (C4H10) · Värvusetu ja kergesti süttiv gaas. · Maagaasi ja vedelgaasi osa · Tihedus: 0.579 g/m3 · Lahustuvus: 6.1 mg/100 ml (17 °C) · Sulamistemp: -138.3 °C · Keemistemp: -0.5 °C · Süttimistemp: 430 °C Kasutatud Kirjandus · http://www.egvorguteenus
Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud. Värvivalik on tehtud külmade ja pastellsete toonide kasuks, mis on õigustatud, kuna tekitab niiviisi talvise meeleolu. Taevast on kujutatud ülevalt tumedates, altpoolt heledamates toonides. Kiriku põlemise tõttu kõrgub sealt lillakat suitsu. Maali juures meeldis peale pastellsete toonide ka varjude olemasolu.
täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. ja kõik tema laulmatud laulud Kas miski antud haaratavaks taas? Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hingede öö" Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00-00.05) Peategelane on autoriga sarnanev minategelane. Ajaloolis-filosoofiline tsükkel Keskaja-triloogia ,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana Hohenstaufen peab võitma langemisega muhameedlaste kätte võitleb koos palgasõduritega franki kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291
nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik Ta arvestas,et suudab põhijõud koheselt purustada Ei arvestatud talve Põlev Moskva Hinnang Napoleonile + Tsiviilkoodeks + Mõõtühikud + Eelisõiguste kaotamine, võrdsus - Kontinentaalblokaad - Mitte väga arukas sõjategevus, kergeusklikkus - Sunniviisiline usuvabastamine Ta ei olnud sõdade kordineerimises hea, aga tema reformid olid õiged , arukad ja õnneks püsivad Monarhistliku reaktsiooni tähendus (tagurlus,Metternichi süsteem,Viini süsteem) Eesmärk oli recolutsioonilise korra taastamine ja kaitse. Oluliseks peeti:
"Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" *(1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik"
"Tuli ja raud" (1938a - sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940a - algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Karl Ristikivi Looming Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946a - Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947a - Vadstena) "Hingede öö" (1953a- modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Karl Ristikivi Looming Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961a), "Viimne linn" (1962a), "Surma ratsanikud" (1963a) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965a), "Rõõmulaul" (1966a), "Nõiduse õpilane" (1967a) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970a), "Lohe hambad" (1970a), "Kahekordne mäng" (1972a) Karl Ristikivi Looming Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976a), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972a.
käpp muhv KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp 3 · Kuumutati kaaliumnitraati kuni selle sulamiseni ja jätkati kuumutamist kuni gaasimullide eraldumiseni · Süüdati pird · Põlev pird muudeti hõõguvaks. · Pandi pird otsapidi katseklaasi otsast sisse. · Pird süttis leegiga põlema. Analüüs Hüpotees oleks osutunud õigeks kui katse oleks välja tulnud. 4 Joonis nr. 1 Hapniku saamine ja tõestamine kuumutamise teel Katse nr.2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil Eesmärk Saada ja tõestada hapniku vesinikperoksidi ja kaaliumpermanganaadi abil. Hüpotees Katse käigus eraldub O2
KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Lülitage välja tühjas toas põlev lamp. Valige oma elekrtitarbimisele vastav energiapakett. Võimalisel kasutage energiasäästu seadmeid. Eelistage säästupirve või LED-e Küttekulude vähendamiseks uuendage seadmeid. Tõmmake päevaks kaardinad eest ära. Eelistage lühiajalist entensiivset tuulutust. Teleri, audio- ja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ooterezsiimile lülitada. Kodumasinad ja elektroonikat soetades erinevate seadmete elekrtitarbimist.
keemiatööstuse mitmesuguste toodete valmistamisel. Maagaas on küllaltki keskkonnasõbralik, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike jääkideta. Lisaks selle transportimine torude kaudu väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³. Kivisüsi on enamlevinumaid ja vanemaid kütuseid, mis on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara. Enimkasutatakse kivisütt tööstuses ja soojuse saamises, veel elektrienergia tootmises. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Naftal on erinevad omadused, mis olenevad eri maardlatest ammutamisest. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Seda kasutatakse peamiselt keemiatööstuse tooraine ja kütusena. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit( biogeense tekkega põlev kivim). Selle
Pagulaskirjanikuna hakkas Karl kirjutama sarja Eesti lähimast (32)_____. Valmis (33)_____ ,,Kõik, mis kunagi oli" (34)_____ aastal ja (35)_____ 1947 aastal. Seda dialoogiat ühendavad ühised (36)_____. Tema järgmine teos (37)_____ ilmus (38)_____ aastal. See on esimene keeruka (39)_____ ja mitme tähendustasandiga teos kogu (40)_____ kirjanduses. (41)_____ alguses hakkas Karl kirjutama teostesarja (42)_____ ajaloost. (43)_____ aastal ilmus romaan ,,Põlev lipp", mille põhiprobleem oli (44)_____ kesririigi taastamine. Selles (45)_____ triloogias ilmusid veel (46)_____ ja (47)_____. Järgmisena ilmus (48)_____, milles autor kujutab erivõimetega (49)_____ ja nende (50)_____ arengut. Sinna (51)_____ kuuluvad (52)_____, ,,Mõrsjalinikus" ja (53)_____. Seda triloogiat eristab eelmistest teistsugune (54)_____. Ristikivi viimasesse triloogiasse kuuluvad (55)_____, (56)_____ ja ,,Kahekordne mäng". Ning vahepeal ilmusid Karlil
mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga. Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub. Põlemisele iseloomulik reaktsiooon: · CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Lõkke kasutamisel vabas õhus peab olema ettevaatlik. Mida rohkem on õhus hapniku, seda paremini lõke põleb. Lõke võib levima hakata, tekitades nõnda suurt kahju. Lõke tuleb rajada kindlale asemele, tuulevaiksesse paika ja seda valvata. Kasutatud materjalid: · http://en.wikipedia.org/wiki/Fire 1.12.2008 · D
külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojusmasinat võib kirjeldada energiareservuaari mudelina: masin võtab energiat kuumast reservuaarist ning kasutab osa sellest mehhaaniliseks tööks, kuid peab termodünaamika teist seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Iseeneslik üleminek on üleminek , mis leiab aset suletud süsteemis. Süsteem on suletud siis , kui ta on süsteemivälistest objektidest soojuslikult isoleeritud ja süsteem ei tee välisjõudude vastu tööd. Suletud süsteemis , milles on kuumi ja jahedaid kehi , saavad kuumad kehad vaid jahtuda ja külmad kehad soojeneda
kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). süüteallikas põlev materjal hapnik Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb Kütteaine ja õhu segu peab olema kuumutatud teatud temperatuurini, enne kui see süttib.
soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi paisumise tööd, põhiosad: soojendi (süsteemile siseenergiat andev keha, põlev küttesegu), töötav keha (gaas), jahuti (süsteemilt siseenergiat saav keha, väliskeskkond), soojusmasinates muundatakse soojust tööks tsüklilises protsessis, töö keha sooritab ringprotsessi, kogu soojust ei saa kunagi tööks muundada, ideaalne soojusmasin seade, mis töötab ideaalse soojusmasina tsüklil, kasutegur näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika protsessid: pööratavad, mittepööratavad (reaalsed, kuna
punast värvi laua alla panin rohelise triibuga vaiba. Ning valisin punsele köögile lillakat värvi ahjuukse. Kuid tulemus oli minuarust väga meeldiv. Selles köögis on mitmeid põnevaid detaile. Esiteks kindlasti U-kujuline laud. See on väga stiiline ja praktiline. Väga lihtne on tuua asju lauale ja ka ära korjata. Kuid vajadusel saab teha sellest lauast ka nelinurkse laua, lükates alumised plaadid välja. Teiseks on kindlasti kamin. Söömis asjal põlev kamin on väga mõnus, tekitab meeldiva õhkkonna, eriti veel, kui on külmad talvised õhtud. Kaminast peegeldub kollane tuli ja punane köök tekitavad oranzi kuma köögis. Isliklikult mulle meeldib väga selles köögis väga küüslaugu lamp. See lamp on tehtud puu koortest ja kujult on küüslauk. Värvidest: Seinad- heleroosad Põrand beez ( puust) Lagi- hele- ja tumepruun (puidust) Rulood- puidust helepruunikas ruloo
politseinikud, tuletõrjujad või kiirabitöötajad. Nad valvavad korda, ohutust ja päästavad elusid - see on nende töö. Politseinikud päästavad iga päev inimesi halbade isikute käest, kes neile halba tahavad teha ja kaitsevadteisi nende eest ja aitavad, kui on vaja. Inimesed on selle eest tänulikud ja tunnevad ennast paremini. Tuletõrjujad toovad inimesi välja ohtudest, millest tavaline kogenematu inimene ise välja ei tuleks. Sellisteks olukordadeks on näiteks põlev maja, milles on inimene kinni jäänud ja sealt välja enam ei suuda või ei oska tulla. Tuletõrjujatel aga on selline varustus, millega on võimalik tule lähedal või tules ellu jääda ja vigastusi saamata liikuda. Tänu sellele varustusele, saab ohtu sattunud inimesele järgi minna ja ta ohutusse kohta viia. Tuletõrjujad on ka abiks siis, kui keegi on kuskil kõrgustes kas puu otsas või maja katusel ja ei saa sealt enam alla kui tuletõrje redeli abil, mis on piisavalt pikk ja ohutu.
Loometee ülevaade(1) Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud"(1938) "Õige mehe koda" (1940; algselt "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Loometee ülevaade(2) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953) Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Loometee ülevaade(3) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) "Tuli ja raud"(1938) . . . . Teos sai kirjastuse Loodus romaanivõistlusel esimese koha. Romaani tegevuspaik on 19. sajandi lõpu ja 20
· Elektrit ei juhi. Grafiit · Grafiidil paiknevad aatomid tasapinnaliselt kihiti. · Side kihtide vahel on nõrk. · On üks pehmemaid looduslikke aineid. · Omavahel on seotud kolm süsiniku aatomit. · Juhib elektrit. Oksiidid ja nende derivaadid · Süsinik moodustab tavatingimusel vaid neli stabiilset oksiidi CO, CO, CO ja CO CO ehk süsinikmonooksiid · Värvusetu, õhust veidi kergem, lõhnatu, väga mürgine põlev gaas · Rahvakeeles on see vingugaas. · Sissehingamisel seob CO veres hemoglobiini püsivaks ühendiks, tänu sellele tekib kudedes hapnikunälg. CO ehk süsinikdioksiid · Värvusetu, õhust 1,5 korda raskem, hapuka lõhnaga mittepõlev gaas. · Rahvakeeli on see süsihappegaas. · Tekib täielikul põlemisel, väljahingamisel, käärimisel. · Seda on vaja, et taimed saaksid fotosünteesida. · Õhus on CO keskmiselt 0,04 massiprotsenti, kuid tänu
keemistemperatuuri tõusuga ja et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet (Joonis), mille põhiosad on mahuti 1, mahuti 2 ja elektrilise kuumutusega vann. Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega, süüteseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv võlli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pöörlemisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on kaks tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikut saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni tõnga märgini uuritava kütusega, mille temperatuur on 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse peasse asetatakse termomeeter. Taht
Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. - Mida suurem on keha pindala, seda rohkem ta kiirgab. Kütus e kütteaine - süsivesinikke sisaldav põlev aine. Kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Tahked: kivisüsi, põlevkivi, turvas. Vedelad: nafta, bensiin, diislikütus. Gaasid: maagaas. Kütteväärtus e eripõlemissoojus - näitab, kui suur soojushulk eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel. Q = rm 1kcal = 4,2J η = Akasulik/Akogu x 100% - kasutegur
KOKKUVÕTE.........................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD: ......................................................................................10 Sissejuhatus Nafta on üks tähtsamaid maavarasid, millest toodetakse peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest. Nafta koosneb peamiselt süsivesinikest, tema tihedus ja koostis võivad olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega 3 naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%),
Referaat Biodiisel Tallinn 2009 Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus. Biodiisel on puhtamalt põlev ja taastuv diiselkütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige
KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Kodune majapidamine. · Lülitage välja tühjas toas põlev lamp · Uute elektripirnide paigaldamisel eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) · Küttekulude vähendamiseks laske vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetage vanad aknad energiasäästliku- mate vastu. Valgusdioodid ja säästupirnid. · Valgusdioodid - 30-60 millivatti elektri- energiat. · Valgusdiood suunatulelaternad. · Säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit
Looming Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks. Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar" (19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927). Sajandivahetuse realist Faktoloogiat silmas pidades tuleb Undseti pidada realistiks, kes kirjeldab
IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind". KIVI- ,,Seitse venda" ,,Nõmmekingsepad". UNDSET- ,,Jenny" ,,Kevad" ,,Gymnadenia" ,,Põlev põõsas" ,,Ida Elisabeth" ,,Õnnelikud päevad Norras" ,,Kristiina Lauritsatütar". LEV TOLSTOI- ,,Sõda ja rahu"- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. DOSTOJEVSKI- domineerib psühholoogiline kahestumine
"Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 19441946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja.
Lugu Maailmalõpust Elas kord üks teadlane nimega Artur, kes avastas, et maailmalõpp on lähedal .Tema arvutid näitasid kõik täpselt et kolme aasta pärast tabab meid põlev täht nimega Päike . Ta otsustas et ta peab kindlasti teatama sellest presidendile, aga ta ei tahtnud, et tavainimesed sellest teada saavad, kuna siis oleksid kõik nii löödud ja hakkaksid otsima süüdlast ja nad teeksid asja ainult hullemaks . Seega see vaene teadlane, Artur läkski presidendi juurde, ning teatas : ,,Kallis president, mul on väga kurb teadaanne, meie maad tabab 3-aasta pärast päike, mis
annaabi.ee 
