- Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. - Aurumasinast - Aurumasin on soojusmootor Muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad Kasutatud läheb kondensaatorisse vesi jahutatakse aur kondenseerub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad). Taavet pidi samal ajal lambaid valvama. Oinas tahtis uuesti rünnata, koer päästis Taaveti. Arvo tuli akule järgi, et kombainiga tööd teha. Tuli ka Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas hakkas teda puskima. Nõnda aurukatel seisis ja kombain alustas tööd, vili peab pekstud saama ja leib lauale.
pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte. Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest kõik näevad, kui palju viljakotte sel aastal kellelgi on. Teisest küljest annab aurukatla keskseks sümboliks võtmine lugejale hea pildi taluelust Eestis läbi aegade. Ilmselt ei sammunud teose alguses mehed aurukatla järel vaid toimigu tähtsuse tõttu, vaid ka seepärast, et aurukatel oli siis midagi uut ja uhket, mis lubas senist rasket tööd veidi leevendada. Pealegi oli sellel võõras keeles firmamärk, mida lihtne maainimene naljalt hääldada ei osanud, mis näitab, et Eesti riik kauples juba edukalt nt. Inglismaaga. Mida aeg edasi, seda tähtsusetumaks aurukatel muutus, ajapikku läks ta moest ära, sest leidus ka muid mooduseid rehepeksuks. Näiteks ostis Käo Paul enne iseseisvusaega traktori, mis selle töö ilmselt hõlpsamini ära tegi
Arvustus „Tants aurukatla ümber“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ on 1971. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Tegemist on eesti küla ajaloo kiire ja ülevaatliku käsitlusega XX sajandi algusest keskpaigani ning mille keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks
NELJAS TANTS · Jällegi on ajaratas liikunud, poliitiline reziim vahetunud ning alanud kolhoosiajastu. Vaid Sirgaste Aadam on nö. ,,vaba mees", kuid ta peab talu iseseisvuse eest riigile kõrgeid makse maksma. Lukisepa Elmar on endiselt masinist, tema poeg Jaanus hukkus sõjaväes Riia lähistel. Ka Edgar pole sõjaväest naasnud ning Aiaste talu on ilma peremeheta, seal toimetab Miili, endine teenijatüdruk. · Aurukatel tuleb jällegi Aiaste tallu, kuid nüüd on masin kolhoosi käsutuses, kes eraisikute vilja ei peksa. Kolhoosiesimees Arvo Saaremägi on noor üheksateistkümne aastane poiss, kes tegelikult ei tea kolhoosi juhtimisest midagi. Nurme Vilma ning Arvo vahel on tekkinud sümpaatia. · Eesner saabub Aiastele, temast on saanud kohoosi partorg, äärmiselt tähtis mees. Ta tõreleb talurahva ja esimehega, et viljavarud pole valmis tehtud ning käsib koheselt
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest
eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine
Või kallistaks? Neljas tants Nüüdseks on läbi ka teine suur sõda. Valitseb nõukogude võim on moodustatud koloosid. Ei ole enam peremehi ei sulaseid. Kõik inimesed peaksid olema võrdsed. Aga maa on inimestest pooltühi. Vanad taluperemehed on saadetud kaugele Siberisse asumisele, enamik nooremaid mehi kaotanud elu sõjatandril. Jäänud on naised, vanurid ja verinoored kellel puudub õige töökogemus. On taas Sügis ja vanale Aiaste taluõuele veetakse aurukatel. Puudub nüüdseks Aiastel peremees. Taavet on saadetud Siberisse. Majapidamise üle vaatab endine Virtin Milli. Talu hooned kuuluvad nüüdseks juba kolhoosile. Arvo tunneb end selles ametis väga ebakindlalt. Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad, et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab
AURUMASIN Andri Põldsepp AT-14 Valgamaa Kutseõppekeskus AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina...
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab.
Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Traadi luule valimikke on ilmunud vene, läti ja bulgaaria keeles. Peaaegu kõik proosa väärtteosed ka vene keeles. Suhteliselt palju tõlgivad ta romaane soomlased. "Tants aurukatla 4 ümber" on ilmunud 8 võõrkeeles
AURUMASIN Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema mõnd kütust (peamiselt kivisütt) koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud aur surub kolbi tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, niiet aur kondenseerub. Esimese aurumasina konstrueeris sotlasest insener James Watt 1784.aastal. See tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. Asi sai alguse
,,Tants aurukatla ümber" 1971 on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid, mille viies peatükis kirjeldatakse "tantsudena" 20. sajandi esimese poole toimetamisi sügiseses Eesti talus. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. Need on nukrad toimetamised. Need on seotud rehepeksuga, mille juures on põhitegijaks mehhaanika, aurukatel, mis paneb "masinavärgi", rehepeksumasina tööle. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk "tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond -niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete,
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. ...
ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes, aga hiljem leidub ka mõne tegelase puhul ka Eesti kirjakeeles fraase (näiteks kohtutäitur Pettai rääkis kirjakeeles). *Kujundid: Romaani keskseks kujundiks on aurukatel, mis kannab vastandlikke tähendusi: viitab igikestvale tööle leiva pärast, kuid Traat on kujutanud masinat kui ka hingetu jõuna, mis võib purustada inimeste elusid. (Kõige selgemini kujutas autor seda teises tantsus, kui Eesneri Eedi oli trumlisse kukkunud ning kaotas oma parema käelaba ning jäi kogu oma ülejäänud eluks sandiks.) *Teoses valitsev meeleolu: Teoses valitsev meeleolu on argipäine. Tegelased ei looda tuleviku peale, vaid nad võtavad nö ühe päeva korraga
lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon.
Eedi on inimene, kes aegade muutudes ellu jääb ning olukorraga kohaneb. Ta tuleb omadega toime, kuid mitte kuigi hästi, sest ta on invaliid ning tema karjääri tegemine ei lähe kuigi ladusalt. ,,Eesner näeb, et täna ei tule elukindlustamisest midagi välja, paneb portfelli klõpsatades kinni ja mõtleb ära minna. Aga ootamatult ründab teda külje pealt oinas." Selle näite ning ka eelvenate kordade põhjal, mil teda oinas puksis, jätab Eedi tegelaskuju õnnetu möku mulje. Aurukatel on kui ajastu märk, mis terve teose vältel ei kao. Samas on ka temal vanus. Kui teose algul tullakse aurukatla kui millegi uhkega, siis viiendas tantsus, mil teos lõpeb on ka aurukatla elu läbi. See sama aurukatel sümboliseerib ühte teatud ajajärku Eesti ajaloos, mis algas kuid ka lõppes. Kui tantsud läbi saavad, on aurukatla väärtus ajaga kadunud, ning elu läheb ikka edasi, lihtsalt tantsud aurukatla ümber on otsas ning ka enamik inimesi, kes selle
Arvustus ,,Tants aurukatla ümber’’ Mats Traat Elu, mis Eestis 20.sajandil toimus, kirjeldab Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber’’ üsnagi täpselt. Tegevus kulgeb läbi mitme inimpõlve, sellega seoses saame hea ülevaate, kuidas eestlaste elu ajajooksul muutub. Kirjanik Mats Traat on teinud hea ülevaate, mis 20.sajandil toimuda võis. Kuna Traat isegi sündinud samal ajal, siis oskas ta kirjeldada tolle aja maaelu, inimeste positsioone poliitikas ning eestlaste rolli Teises Maailmasõjas. Teoses on kasutatud vanat Lõuna-Eesti kõnepruuki, mida tänapäeval enam väga kuulda ei ole. Tegevus toimub peamiselt maal, mistõttu on aurukatlal jutus väga tähtis roll. Aurukatelt kasutati tavaliselt viljapõldudel ning sellega töötamine võis olla väga ohtlik. Kuna aurukatelt ei saanud endale iga talu üksi lubada, siis kasutas seda ühte katelt mitu talu korraga. Samuti selle ...
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest peegeldub atmosfäärist 31,0 % ja maapinnalt 4,2 % lühilainelise optilise kiirgusena kohe tagasi maailmaruum...
on nagu pidevalt tuntav traagilisus, viiendas tantsus on domineeriv saabumine- taavet Aniluik tuleb Siberist tagasi. On naljakat, samas on elutants siiski tõsine tegevus. Töö käib vilja, eelkõige leiva pärast. Palju muutub romaani vältel maa ja inimese suhetes, maaharimise viisis, aga jäävad maa ja töö, mis on kirjaniku teostes põhiline. Samas peetakse romaani ka Eesti elu allakäigu looks (okupatsioonid, küüditamised, inimeste hävitamine, ajuloputus; aurukatel on tegelikult jäänuk, tehnoloogia areneb), allakäik ka inimlikul pinnal: Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ja vaatab tulevikku, pärija Taavetist ei ole enam peremeest, kolhoosijuhid on aga juba päris saamatud. Mida viletsamaks muutusid olud, seda viletsamaks mehed.
Unistused ja väärtused Mats Traadi teoses ,,Tants aurukatla ümber" on lugejale tajutavad mitmed väärtushoiakud läbi terve teose. Mõningad väärtused muutuvad aastatega tähtsamaks või vähemtähtsamaks, olenevalt ümberringi toimuvast. Lisaks üldistele väärtustele on igal tegelasel teoses omad unistused, millest mõni rohkem ja teine vähem räägib. Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine. Lugedes teose esimesest lõigust lauset ,, Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis.", mõistame kui palju peeti lugu aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele.". M...
Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980)
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Romaanid "Tants aurukatla ümber" (1971) "Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973) "Pommeri aed" (1973) "Inger" (1975) "Türgi oad" (1977) "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) "Rippsild" (1980) "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982) "Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994)
Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine. Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas halvustama laastukatuseid. Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse maha võtta ja läks ise otsima mehi, kes aitaksid plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata. Puhkepausil sai sulane Eedi loa õhtul salaja Maimule külla minna. Eedi kukkus masina trumlisse (katkend raamatust, lk 68) Eedi viidi ruttu linna arstile, ent samal ajal müüdi oksjonil maha Aiaste lambad ja hobureha. Kolmas tants Jaanus, masinisti poeg, on viljakuivatis ja kuivatab vilja. Talle tuleb külla Vilma ning Jaanus avaldab neiule armastust (katkend raamatust, lk 83) Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees
konvektiivne soojusülekanne convectional heat transfer korrosioon corrosion korsten stack kuivendusventiil drain valve kuppelmutter cap nut küllastunud aur saturated steam küllastustemperatuur saturation temperature küttepind heating surface laagritugi stool labürinttihend labyrinth sealing laeva aurukatel marine steam boiler langetoru downcomer, downtake leegikamber fire box leektorukatel, gaastorukatel fire-tube boiler, gas-tube boiler libisev tugipind sliding foot lihtne ringprotsess simple cycle madalrõhukatel low pressure boiler mehaaniline mechanical oil burner tsentrifugaalpihusti mitme rõhuastmega pressure-compounded impulse turbine aktiivturbiin
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise
olnud sõjaväes moonamuretseja ja nägi, kuidas üks moonamees maha lasti vaid seepärast, et tal häiriv near oli. Kui taavet koju jõudis, lasi ta sulasel laastukatuse maha võtta ja läks otsima inimesi, kes tuleksid appi plekkkatust peale panama. Roosi oli meeleheitel ja kõikidele jamadele lisaks hakkas veel vihma ka sadama ning mööbel liigutati kuivemasse kohta. Vihma lõppedes mindi masinaga künkani, kus masin kinni jäi ja Käo Paul selle siis uuesti liikuma ajas. Kohal olles oli aurukatel paika seatud ja viljapeks võis alata. Masinal läks vahepeal rihm maha ja tehti paus. Sulane Eedi läks ühe neiuga miilustama ja sai isegi loa talle hiljem salaja külla minna. Kui rihm peal oli, pandi Eedi kohe masinale tööle. Ühel hetkel tuli talu poole kohvriga mees ja imestas, et kuidas seal küll nii vaikne saab olla. Eedi kukus trumlisse ja viidi arstile. Pettai, kohtutäitur kes kohvriga tuli, pidas oksjonit. Maha said Käo Paulile müüdud lambad (alghinnaks 170.- ja lõpphind 175
· Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu. · Pärast aurumasina leiutamist polnud kuigi raske tulla mõttele paigutada vankrile auru jõuallikas, kuna 17. Saj.
KOOL Auto- ja masinaremondi osakond EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4 2Autode liigitus.................................................................................................................6 2.1Sedaan.......................................................................................................................6 2.2Kupee.....................
Tegi maatööd Aastal 64 sai sisse Moskva instituuti Erialaks filmindus, stsenarist I luulekogu ilmumimisel ütles: ma olen kandiline maamees, hall ja töine kui raudkivi Luulekogu kirjandusse ,,Harala elulood"- väljamõeldud koht, luulekogu epitaafid- hauakirjad ,,Tants aurukatla all"- algselt filmi stsenaarium, töötles ümber romaaniks Loob ühe sümboli ja lugu öeldud Võimas kujundilooja Keskseks tegelaseks aurukatel, räägitakse aurukatla tulekust, oodatakse,paneb masinad tööle 56-57 tI inimesed hakkavad Siberist tagasi tulema Aurukatel räme romu ,,Karukell, kurvameelsuse rohi"- hakkab kirjutama romaani 13 sajandi Liivimaast, paralleelid lugudel, sarnane sündmustekäik ,,Inger"- armastusromaan, ühe õppeaasta jooksul, mina-vormis romaan, naise vaatevinklist kirjutatud On asunud kirjutama romaani ,, Minge üles mägedele"- tegevus Lõuna-Eestis, II
1. Aurujõuseadmed: ( laev reverseeritakse peamasina reverseerimise teel) Peakatel; 2- pea aurumasin; 3- reduktor; 4- sõukruvi; 5- jahuti; 6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja 2. Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi- käigu kettad koos labadega) pea aurukatel pea auruturbiin pea ülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi 3. Turbo elektriline laeva jõuseade: (tagasikäik saadakse sõuelektri mootori reverseerimise teel) pea aurukatel sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi
sotsiaalse mõtlemise küpsus, psühholoogiliste ja filosoofiliste vaateväljade avarus. Teos on äärmiselt kompaktne. Kõigi viie peatüki tegevusajaks on valitud üksainus rehepeksupäev mitme aastase vahega. Nõnda on ta suutnud vähem kui 150-le leheküljele mahutada suure hulga ajalugu, tuues lugejateni elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega ning täpselt välja joonistatud ühiskondliku atmosfääri eri aegadel. Keskseim sümbol on aurukatel, sest läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ja arengut eesti külas. Põlluharija töö seesmist ilu poetiseerides on Mats Traat kaugel idüllist ja taluelu pealiskaudsest idealiseerimisest. Ikka ja jälle rõhutab ta töö osa inimlike väärtuste arendamisel ja säilitamisel, pöörab suurt tähelepanu ka sellele, et inimese moraalne puhtus, väärastumine või kahestumine ei ole üksnes sotsiaalpoliitiliselt või –olustikuliselt tingitud. Traat väldib
● Esseistika. Mats Traat: ● Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist; ○ põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil; ○ teos on tihe ja kompaktne; ○ kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. ○ keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas; ○ I tants- 1914. aasta; ■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus;
17.Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)? Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks. 18.Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni. Mille poolest erineb kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast? Aurukatel. Auruturbiin, Elektrigeneraator, · Kuuma auru kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks · Ülekuumendatud aur suunatakse düüside või ringikujuliselt paigutatud juhtlabade abil turbiini võllil paiknevatele töölabadele (vähemalt mõnikümmend tükki, järjestikku on kuni paarkümmend labaringi) · Töölabadele toimiv jõud paneb turbiini tööratta pöörlema (kuni 3000p/min)
esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tantsu aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda keskkonna loomist (lavale toodi mitmeid esemeid päriselust), mis oli ühendatud märksa keerukama kujundlikkusega. Tühjas lavaruumis domineeris 3 suurt detaili: suur aurukatel, naeltest kõrrepõld ja horisondil hiiglaslik punutud Peko. Rohmakust ja talupoeglikkust lisasid kostüümid, mis olid tehtud kaltsuvaipadest ja vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid hakkasid kandma ka sõtta läinud ja seeläbi justkui oma nime ja näo kaotanud tegelased, kes muutusid selles lootusetus heitluses tapalammasteks. 7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969?
tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast_lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda keskkonna loomist (lavale toodi mitmeid esemeid päriselust), mis oli ühendatud märksa keerukama kujundlikkusega. Tühjas lavaruumis domineeris 3 suurt detaili: suur aurukatel, naeltest kõrrepõld ja horisondil hiiglaslik punutud Peko. Rohmakust ja talupoeglikkust lisasid kostüümid, mis olid tehtud kaltsuvaipadest ja vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid hakkasid kandma ka sõttaläinud ja seeläbi justkui oma nime ja näo kaotanud tegelased, kes muutusid selles lootusetus heitluses tapalammasteks. 7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969?
V kaasneb soojuskoadu q2 T p2=p3=const 3 q1 2 4 p1=p4=const q2 1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
V kaasneb soojuskoadu q2 T p2=p3=const 3 q1 2 4 p1=p4=const q2 1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
koos kütuseosakestega. Mullilise ehk klassikalise keevkihi puhul peenemad ja kergemad osakesed kanduvad kihist välja ja võivad kolderuumist lahkuda lõpuni põlemata. Olukord on parem kui kandva kihi (liiva) erikaal on suurem kütuse erikaalust. Sel juhul on piisav kui keeb kandevkiht ja suuremad kütuseosakesed põlevad kandevkihi pinnal. Mullivas keevkihis on osakeste kiirus 2-3m/s. Joonis 10-5. Mullilise keevkihtkoldega 3 MW aurukatel Mullilise keevkihi üldisemad puudused: · mulliline keevkiht vajab sellist kütuse ettevalmistamist, mis väldiks väikeste osakest tekke; · kihi temperatuuri hoidmiseks on enamikel juhtudel vaja soojusvahetuspinnad asetada otse kihti, et hoida kihi temperatuuri 800 - 900ºC piirides; · kihi pinnaühiku soojustootlikkus sõltub seda läbiva õhu kiirusest mida
Tagaajajatel ei ole tegelikult mingit pistmist temaga, aga võimud on andnud käsu. Võideldi kellegi teise võitlust. IV - 1949 aasta puudutab kolhooside loomise I sügist. Kolhoosid on nagu nurisünnitused, sest kõik on näljas ja inimestel pole midagi süüa. I lumeks ei ole vili pekstud ja aurumasin pannakse tööle, et kolhoosi pasta, aga kogu see tants seal ümber on väga nukker V - 1957 aastast tulid esimesed küütitatud inimesed tagasi. Selleks ajaks on aurukatel juba vana romu ja kellelgi ei lähe seda enam vaja. Aurukatel= kui eestluse järjepidevuse hoidja olenemata aegade muutustest. See on nagu püsiv tugi, millele toetuda. Parim, mida oli võtta. Mats Traati peetakse väga tammsaarelikuks, sest püüab lahti mõtestada eestlaste oelmust. "Karukell, kurvameelsuse rohi " 1982 aastal ilmunud roman. Üks kirjanik on oma eluga jõudnud surnud punkti. Poeg on autoõnnetuses saanud surma ja ta ei saa selelst üle. Ta hakkab kirjutama 13. Sajandi
Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on J/kg. Tehniline töö 4). Adiabaatne: l = –∆u = u1 – u2 lt= –∆h = h1 – h2 .. 20. Aurujõuseadme skeem ja ringprotsess. KO ehk jahuti nt gradiier. jahutusvee kadu aurustumisega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Veeldunud veeaur suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda paneb generaatori tööle, mis hakkab elektrit jne. tootma.
See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine
- Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump. Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi aurukatel, (kuuma)veekatel. Suurem alaliigitus on veel ka tahkekütuse põletamistehnoloogia järgi: - Tahkekütuse tükkpõletamine (kütusel selline kuju, nagu kaevandusest tuleb). - Tahkekütuse tolmpõletus (kütus jahvatatakse enne katlasse minekut peeneks). - Keevkihtpõletus, mis jaguneb omakorda kolmeks: a) Atmosfääriline (mull) keevkiht (AFBC); põletamisel õhu kiirus 2 m/s ja temp 800 C. b) Tsirkuleerivkeevkiht (CFBC); õhu kiirus 8...12 m/s, temp 800..
· kütuse ettevalmistus-, transpordi- ja jaotussüsteem; · tuha ärastussüsteem, eriti tahkete kütuste, näit põlevkivi või kivisöe kasutamisel; · suitsugaaside puhastussüsteem tahkete osakeste (tuha) püüdmiseks suitsugaasidest, vääveloksiidide sidumiseks ja lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks. Kondensatsioon-elektrijaama lihtsustatud põhimõtteline skeem on esitatud joonisel (vt Joonis 5 .46). 5.2.1 Aurugeneraatorid Aurugeneraator e aurukatel on seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru (peamiselt vee-, aga ka orgaaniliste ühendite auru) tootmiseks kütuse põlemisel koldes vabaneva soojuse või muude energiaallikate toimel. Aurukatlaid kasutatakse energeetikas aurujõuseadme koosseisus, tööstuses tehnoloogilise auru saamiseks, harvem kütmiseks või teistel eesmärkidel. Aurugeneraatoreid iseloomustatakse kütuse põletusviisi, konstruktsiooni,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
