vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni, pikitriibulised seelikud näiteks pükste lõige ja särgi · Abielunaiste tunnus - tanu - oli kandmine vöötatult pükste peal valgest linasest riidest,
Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus, mida kutsutakse alkoholismiks. Alkoholism võib välja kujuneda isegi õlle ja teiste kergemate ainete tarbimisel. Peale suurte alkoholi koguste tarbimist inimene uinub. Järgmisel hommikul ärgates tunneb ta ärevust, süda puperdab, peas vasardab, keha on kaetud kleepuva higiga, käed jalad on nagu vatist, jõudu pole, pea valutab ja käib ringi, silmade ees on mustad ringid. Maa kõigub jalge all, nõrkus, sees kõik väriseb. Suus on ebameeldiv maitse ja kuivus, tugev joogijanu, iiveldus. Tuju on langenud depressioonini. Kõik mõtted on suunatud pea parandamisele. Noored joovad väga palju, sest alkoholi on imelihtne poest kas ise kätte saada, või palutakse mõnd vanemat möödaminevat onukest. Kahjuks juhtuvad väga paljude
Reaktoril olid ka avarii jaoks automaatvardad, aga selle aja tehnika peale ei saanud alati kindel olla ja sellepärast pidigi ,,kirvemees" reaktoril ise silma peal hoidma. Lisaks oli reaktori läheduses kolmeliikmeline vedelikukontrolli meeskond, kelle ülesandeks oli juhtvarraste tõsise rikke korral valada kogu seadeldis kaadmiumsoola lahusega üle. Tuumareaktor käivitati esimest korda 2. detsembril 1942. aastal, mil reaktor töötas 28 minutit ja andis paarisaja vatist võimsust. Juba järgmiseks aastaks valmis Ameerikas teine reaktor, mille ehitamisel kasutati ,,Chicago Pile-1" juppe. Vaatamata esimese reaktori lühikesele eluajale ja väikesele võimsusele, oli see suur samm tuumaenergia ajaloos. Esimest tuumaelektrit hakati samuti tootma Ameerikas reaktoriga EBR-1. See reaktor oli tegelikult valmistatud teadlastele uuringute tegemiseks. Nimelt uuriti, et kas on võimalik toota
Kehavormid ümarplastikale. Jutustatakse skemaatilised, rõhutavad tegelasterohkeid stseene. inimeste hingeelu isikupära Jumalad, deemonid, haldjad. 7. Skulptuuri näited Reljeef lahingustseeniga Kaljuseina raiutud Buddha Buddha kujud Angkor Vatist, Reljeef Longmeni lähedal, Amaravati stuupal, Khajuraho Terrakotasõdalased templi skulptuurkaunistused, 8. Maalikunsti Hästi arenenud, suur osa maalikunsti peamisteks Maaliti vaheseinadale, iseloomustus miniatuurmaalidel pearõhk vormideks tusi-ja akvarell-maal lükandustele, paberrullidele.
Järva-Jaani, Järva-Madise, Jüri, Kadrina, Keila, Koeru, Kose, Kuusalu, Lüganuse, Nissi, Paide, Peetri, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Türi, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja. Põhja-Eesti oli piirkond, mis võttis kõige kergemini uuendused omaks ning sealt edasi levisid uuendused ka ülejäänud Eestisse. Tallinna ümbruses levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond ning naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Põhja-Eesti rahvariiete kõige iseloomulikum joon oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varrukatega pihakatet (käiseid). Käiste ja abielunaiste iseloomuliku tanu geomeetriline ornament asendati alates 18. sajandi lõpust lillkirjaga ja see omandas eripära eriti Virumaal. 19. sajandi
puudumine Otsus joomine maha jätta või vähem juua, mida ei suudeta täita. Mälulüngad- ei mäleta midagi, mis toimus joomise ajal. Põhjuste otsimine joomise jätkamiseks. Pereliikmete või teiste inimeste süüdistamine joomise algpõhjustest. Mis on pohmelus? Peale suurt alkoholi koguste tarbimist inimene uinub. Hommiku ärgates tunneb ta ärevust, süda puperdab, peas vasardab, keha on kaetud kleepuva higiga, käed-jalad on nagu vatist, jõudu pole, pea valutab ja käib ringi, silmade ees on mustad ringid. Maa kõigub jalge all, nõrkus, sees kõik väriseb. Suus ebameeldiv maitse ja kuivus, tugev joogijanu, iiveldus. Tuju on langenud depressioonini. Mõtted on suunatud pea parandamisele Alkoholimürgitus Tekib liigse etanooli joomisest. Etanooli toime organismile sõltub vere alkoholisisaldusest. Vere alkoholisisaldus omakorda sõltub alkohoolse joogi kangusest, inimese soost ja kehakaalust,
Rinnaga toitmise perioodil ei või ema ka endale lubada allergeenseid toiduaineid, sest need võivad rinnapiima kaudu mõjuda ka lapsele allergiseerivalt. Allergilise eelsoodumusega lapse menüüst tuleks ka hiljem välja jätta allergeensed toiduained, mänguasjad ja toa sisustus peaks olema mitte tolmu koguv. Vältida tuleks eluruumides suitsemist, loomi, linde, akvaariumi, lilli. Pesu peab pesema seebiga ja hoolikalt loputama. Madrats ja padi olgu vatist või poroloonist. Tube tuleb sageli tuulutada ja koristada iga päev tolmuimejaga ja märja lapiga. Elukutse valimisel peab arvestama riskiteguritega, mis antud ametis võivad allergiku tervisele olla ohtlikud (tolmud, gaasid, keemilised ained, loomad). Organismile üldtugevdava toimega on ravivõimlemine ja karastamine. Ravi Allergiahaiguste põhjused on väga mitmesugused ja alati ei olegi võimalik allergeeni kindlaks teha. Sellest tulenevalt on ka allergia ravis erinevaid võimalusi
muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri- akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 3. Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 4. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia-
India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised. Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et inimestel poleks luid ning proportsioonidest ei peeta kinni. Skulptuuris kasutatakse materjalina kivi, vaske ja pronksi. Valitsevaks vormiks reljeef, mis läheneb ümarplastikale. Jutustatakse tegelasterohkeid stseene, kus tegelasteks on peamiselt jumalad, deemonid, haldjad. Skulptuuri näideteks Indias on reljeef lahingustseeniga Angkor Vatist ja reljeef Amaravati stuupal. Hiina skulptuuri aga ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised, rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Näideteks tooks välja Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal ja Terrakotasõdalased
On ainult päikesepaneelide ostmise vaev, mis tasub end aastatega ära. 4)Fossiilkütuste põletamine põhjustab kahjulike gaaside ja muude kõrvalsaaduste vabanemist, millest paljud põhjustavad osoonikihi hõrenemist, aga ka üldist keskkonna reostust. Seevastu on päikeseenergia keskkonnasõbralik energiaallikas. Paneelide plussid: Elektrit tootvate PV-paneelide suurim eelis on see, et neist saab kergesti kombineerida suvalise võimsusega elektrijaama: alates mõnekümnest vatist kuni sadade megavattideni. Paneelid võimaldavad asendada traditsioonilisi materjale, nagu katuse- või fassaadikate. Sellise tootmisviisi miinused Peamiseks puuduseks on esialgne maksumus. Päikesepaneelid on üsna kallid, tingitud peamiselt materjali kulust ja keerukast disainist. Aga siiski tasub see aastatega ära. Pilvine ilm, vihmased tingimused jne võivad häirida päikesevalgust, mis jõuab päikesepaneelini. See omakorda
20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas oma tänaval, tuttavate majades. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidid, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, 20. sajandil ilustatud rohkete lintide, lehvide, litrite, helmestega, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine. Tavaliselt on maskeeritute välimuses ka midagi ajastukohast näiteks 1980. aastatel
Fiktsioonaalse ruumi kujutamine jai pohiliselt 6 teleekraani ja valguse kanda. Ekraanidele ilmusid pildid kuumast paikesest ja korbeliivast voi hoopis merelainetest, vastavalt sellele, mis keskkonnaga oli parajasti tegemist. Olulist rolli mangisid ka universaalse funktsiooniga kohverkastid, mille toimetasid lavale ja avasid vaatajate ees *lavatoolised*. Teises vaatuses oli lavale toodud ka papist voi plastist hobepaberiga kaetud puu, millel rippusid vatist apelsinid. Ooperi tegi minu arust eriliseks see, et see oli nii fantaasiarohke, vaatemanguline, kaasaegne ja surrealistlik ja, et teises vaatuses puhuti seebimulle ja kui paar esinejat tulid saaliustest sisse, proZektorid langesid meie peale ja nad kusisid lauldes meilt vett, et paasta printsess Ninetta elu. Mulle meeldis selles ooperis see, et lauldi eesti keeles, mitte itaalia keeles. Esinejate kostuumide kirjeldused8 Leandro kandis lillat varvi ulikonda.
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste pa...
jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad. Naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varruktaega pihakatet käiseid Iseärasuseks oli lillkiri.................. 14. Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest.
naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti pikk-kuubi kuni üleminekuni linnamoele. Üldisemalt oli naiste rõivastusele Lõuna-Eestis iseloomulik pikkade varrukatega särk, kaunistatud pilu või geomeetrilise tikandiga. Põhja-Eesti moodustas uuendustele vastuvõtliku rühma: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinised villased rõivad. Kõige iseloomulikum naistel käised, 19. sajandist alates pottmüts. Lääne-Eesti (k.a. Kihnu) rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga. Naistel pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit ja (eriti Läänemaal) liistikut ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti. Käiseid kanti vaid Kihnus. Pikitriibulisel seelikul, mis kodunes Lääne-Eestis 19
vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.) Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nim. termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali , nt vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vattümbris. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud.
Särk õmmeldi peenemast linasest piha ja jämedamast takusest riidest alaosaga. Varrukad, mis eriti pidulikel särkidel olid laiad, seati õlajoonel volti ning suus värvli külge kurdu. Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri, mida tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste peakattena pottmüts. Põhja-Eestis kodunesid esimesena ja levisid mujalegi mitmed uuema moega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinine värv villastel rõivastel. 2. Kirjelda Eesti toidupärandit. Millal hakati Eestis kasvatama ja toiduks tarvitama. Mis toite neist tehakse? Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja
Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese
palju kergemini ka teised allergiahaigused. Rinnaga toitmise perioodil ei või ema ka endale lubada allergeenseid toiduaineid, sest need võivad rinnapiima kaudu mõjuda ka lapsele allergiseerivalt. Allergilise eelsoodumusega lapse menüüst tuleks ka hiljem välja jätta allergeensed toiduained, mänguasjad ja toa sisustus peaks olema mitte tolmu koguv. Vältida tuleks eluruumides suitsemist, loomi, linde, akvaariumi, lilli. Pesu peab pesema seebiga ja hoolikalt loputama. Madrats ja padi olgu vatist või poroloonist. Tube tuleb sageli tuulutada ja koristada iga päev tolmuimejaga ja märja lapiga. Elukutse valimisel peab arvestama riskiteguritega, mis antud ametis võivad allergiku tervisele olla ohtlikud (tolmud, gaasid, keemilised ained, loomad). Organismile üldtugevdava toimega on ravivõimlemine ja karastamine. Kuidas ära hoida allergiahaiguse süvenemist? Juba tekkinud allergiahaiguse ägenemist ja kulgu on paljudel juhtudel võimalik kergendada, kui
Elektriliste tööriistade võimsus kokku. 2.2+2.2+2.2.0.1=6,7 kW Päeva tarbimine. 6.7x3=20.1 kWh päevas Kuu tarbimine 20.1x22=442.2 kWh Aasta tarbimine 20.1x 220=4422 kWh aastas Elektriseadmete tarbimise maksumus 6.7x1.25=8,375 krooni tunnis 20.1x1.25=25.125 krooni päevas 20.1x22x1.25=552.75 krooni kuus 4422x1.25=5527.5 krooni aastas Valgustuste elektri tarbimine: Töökotta on vaja kaheksa valgustit igas valgustis on kaks neljakümne vatist pirni ja valgustid töötavad keskmiselt kaheksa tundi päevas. Valgustite võimsus kokku 8x2x40=700w=0.7kW Päeva tarbimine 0.7x8=5.6kWh Kuu tarbimine 5.6x22=123.2kWh Aasta tarbimine 5.6x220=1232kWh Lisaks valgustuse elektri tarbimisele tuleb veel juurde Elwis töövalgusti elektri tarbimine 0.11 kWh. Töövalgusti töötab päevas umbes neli tundi. See teeb päevas 0.11x4=0.44 kWh päevas ja aastas 0.44x 220=96.8 kWh Elektri tarbimine aastas on siis valgustitel 1232+96.8=1328.8 kWh.
vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %.
(jõulumees, jõulutaat jm), enne kui põlistus jõuluvana nimetus ja legend Lapimaalt põhjapõtradega saabumisest. Vanematel piltidel pole eesti jõuluvana sugugi punase mantliga, vaid kasuka ja viltidega. Suur hallikas kott üle õla, rühib ta läbi hangede. Ka müts on tihti hoopis naljakas toru. Reaalses elus oli jõuluvanal lisaks kasukale tihti üpris tavaline kõrvikmüts peas ja linnas kandis ta mõnigi kord suurt hommikumantlit, rääkimata takust või vatist habemest. Nii inglise, saksa, ameerika kui eesti jõuluvanal oli vanasti alati pikk vits vöö vahel ja ta oli üsna kuri halbade ja laiskade laste vastu, nii et ega väikesed lapsed talle ligi kippunudki. Kunagisest lugemiskontrollist kujunes 19. sajandil luuletuste lugemine ja laulmine, mis pidi tasuma kingi ja pika teekonna Põhjamaalt. Arvatavasti hakkas jõuluvana Eestimaal kinke tooma 19. sajandi esimesel poolel. Varasematest jõulupidudest on
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
kas haigustekitaja väljakülvamist või tema DNA tuvastamist polümeraasahelreaktsiooni (PCR) abil. 21 Uuritav materjal Sõltub haiguse staadiumist. KATARRAALSES STAADIUMIS kogutakse materjal tampooniga ninaneelust või aspireerides ninaneelu lima. • Haigustekitaja isoleerimiseks tuleb ninaneelust proovi võtmisel kasutada sünteetilisi kaltsiumalginaadist või polüestrist Darconi fiibertampoone, vatist tampoone tuleks võimaluse korral vältida, sest need sisaldavad Bordetella’dele toksilisi rasvhappeid • Ideaalsel juhul jäetakse tampoon umbes 10 sek ninaneelu • Materjal tuleb külvata kohe selektiivsele söötmele või kasutada transpordiks Regani-Lowe’i agarit • Viimast tuleks hoida kuni proovi laborisse saatmiseni +40C juures • Külvid transportida laborisse 4-6 tunni jooksul
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. 67 Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on
Haava sidumisel kaetakse see esmalt kinni mitmekord* transportimist tuleb luumurd lahastada, kuna vastasel kor- selt kokkupandud marlist kattega, mis peab ulatuma üle ral võib kinnine luumurd muutuda lahtiseks ja tekitada haava äärte. Kätte valmistamisel ja selle haavale asetami - teisi eluohtlikke vigastusi. Kahtluse korral, kas luu on sel hoida marlit ainult servadest. Seejärel laotatakse kat- murdunud või mitte, on siiski soovitav jäse lahastada. tele vatist polster, mille ülesandeks on ühtlase vajutusega Luumurdude lahastamiseks käsutatakse kohapeal leidu- sulgeda verejooks ja imada endasse verd. Haava käte vaid vahendeid (keppe, lauatükke jne.), mis eelnevalt kae- koos polstriga seotakse kinni sidemega. Immitseb veri side- takse riide, vati, heina vm. sellisega. Lahas tuleb asetada mest läbi, siis ei tule sidet mitte ara võtta, vaid katta see jäseme kahele küljele nii, et see ulatuks luumurrust mõle-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
