Keskmisekin.energiamõõt. (midakiiremini liiguvadmol.seda kõrgemon temp). C,Si süsteemisK.T=t+273. Temp. Absol. 0- piirtemp.millepuhul ideaalsegaasirõhk jääval ruumalal läheneb nullile.Isoprots gaasis- isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-jääval temp. T toimuv protsess.isohoor-jääval ruumalal.isobaar- jääval rõhul.soojushulk(J,cal)-soojuse edasiand. Protsessis keha poolt saadud /antud energia mõõt.soojusülekanne-keha sisee. Muut. Protsess, ei tehta tööd.J-soojush.vajalik 1kgvee sooj.1kr.võrra.Cal-sh,1gvee 1kr.võrra.termodünI- soojusnäh. Teooria.füüs.keh.süs. mis pole vastamõjus süs.väl. kehadega. termodünII-soojus ei saa ülekanduda kjülm. Süs. Soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süs. Või ümbrits. Kehades. Koguenergia-sisen.+keha meh e., ei teki looduses eimillestki ega ei hävi. Hulkon igavene ja ei muutu. Võib muunduda ühest e liigist teise.sisee.potja kin.
maa ja Hiiumaa lääne-ja lõunaosa.Eestis on päev talvel lühem ku i ekvaatori lähedal ja talvel pikem kui Arktikas.Kõige sagedamini kohtuvad Eesti kohal ja mõjutavad siinset ilma-parasvöötmeõhumass Atlandi ookeani põhjaosa kohalt ja parasvöötme mandriline õhumass Euraasia sisealade kohalt.Sademed võivad tekkida:1)pinnamood 2) tõusvad õhuvoolud 3)õhk soojeneb aluspinna kohal.Sademed on vä hetõenäolised a)madala õhurõhuga alal,sest seal õhk tõuseb ja sooj eneb b)siis,kui tuul puhub mandri siseosa poolt c)sel ajal,kui meie kohal kohtuvad kaks õhumassi.Kasvuhooneefekt-päikesekiirgus jõ uab aluspinnani ja soojendab seda,aga soojuskiirgus ei pääse maail maruumi.Põhjus-kasvuhoonegaasidega saastunud atmosfäär(CO2 ,CH4-metaan,N2O)Tagajärg-atmosfääri ja kliima soojenemine-liust ikud sulavad,aurumine,veetase tõuseb,põldude pindala väheneb.L iikide levila laienemine pooluste suunas,võõrliikide sissetung,liikide
tihedus v6ib olla 10-50 kg/m3. Jarelikult on minu tulemus on arvestatav. Oma viiga viikese tihedusega on mullpoliisttireen viiga poome materjal, kuid see ei ima oma pooridesse vett, seda ka viiga pikaajalisel kokkupuutel veega, kuna ta on hiigroskoopne. Kuna vahtpoliistiireeni tihedus on viiike ja poorsus viiga suur, siis ta koosneb 98% ulatuses selle kinnises ktirgstruktuuris olevast liikumatust dhust, mis tagab materjali suurepdrase sooj apidavuse. Ebakorrapiiraste materjalide poorsuse arvutamine: graniidi poorsuseks tuli minul 0,7Yo ja keraamiliselt telliskivil 35 ,Uyo. Grupi keskmised poorsused tulid vastav alt 4,7yo ja 34,lyo. Kogu korrapliraste peale on suurima tihedusega dolo4jit ning viiikseima tihed Tasub miirkida, et dolomiit o'n figi l# Uorau tihedam kui . Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad Uldnimetuse ,,kivi" all4 tihedused jlnvad 1000-2000 kg/m3
tihenda. 14-teema: 54.Soojaiso.mater:EPS>mullpolüstüreen(valge).Valmis.pentaani sisal.polüstüreengraanu. Tihedus 25kg/m3(paisut.)surve.tug.suure.tihed. Survepinge10%defor.30-500kPa.XPS-ekstruuder- mullpolüsüreen(sinine)>tih.35kg/m3,survep.10%150-700Pa.Kasut.koorm.all töötav.ehi.osades. PUR-mullpolüuretaan>kasut.eri.tih.&jäik.plaatide,aga ka vedela massina.Väike veeima.kem.&bio. püsiv.Kasut.soojus.paneel., tihen.`vahuna&niiskusiso.55.Org.ainest.soojaisolat.mater> Rooplaat- sooj.&heli isoleeriv jäik ehitusplaat,valmis.natur.pilliroost.Kasut.krohv.alusmater.siseruumis (laed)&väljas(seinad)>v.hea soojus-&heliisoleeri`võime.On mater.tervise-&keskkonnasõb.lühiaja. kokkupuude niisk.ei alanda kvaliteeti,küll aga pikaajal.On mahupüsiv,kui kasut.normaal.tingi. seinakonstruk.osana.Tselluvill-valmis.utiilpabe.Koos.80% makulatuur.&20%antisept.Tema tulekin. tõst.immut.teda miner.tulekaitsevõ.`ga.Näitajad:*Tih.:puiste 45kg/m3,plaat 76*Niis.sis.<12% Soojusjuht.0,040W/m0C
ΔEmax = E1-E2 = 4AE1/(A+1)2 (max energia laupkokkupõrkel) 2) mitteelastne kokkupõrge Kihis dx N (tuumade arv ruutmeetris): -sigma fii Ndx = dI dfii/fii = -sigma Ndx Fiix=fii0e-sigma Nx N sigma dx = sum dx Vaba tee pikkus kuni vastava reaktsioonini: Lambda= (int(0 to inf) x e-sumxdx)/(int(0 to inf) e –sum x dx) = 1/sum 3) neelates ehk sidudes ainega. Aeglustustegur: Ka = (ksii sume)/suma.t. ,kus ülemine on elastne ja mitteelastne hajumine ja alumine sooj. neutronite neeldumisristlõige aines Aeglustiks kasutatakse kerg-, raskevett või grafiiti. Kõige paremini neelab neutroneid raske vesi, mis ei neela neutroneid, ainult hajutab neid. Raske vee puuduseks on selle kallidus. Raske vesi on ainus aeglusti, millega saab kasutada looduslikku uraani. Soojusliku kiirgusega neutronid: 4 Neelatakse aeglusti, konstruktsioonmaterjalide poolt. Kutsuvad esile tuumalagunemise.
Reakt.kiirus sõlt. temp. (mida kõrgem, seda suurem kiirus ja energia aineosakestel);konts. (mida suurem, seda kiirem); peen.ast. (mida suurem kokkupuutepind, seda kiirem); iseloom. (1sama aine suhtub erin. reaktiividesse erin., seega mõjutab reag. ainete iseloom reakts. kulgemist ja kiirust.) Kat. on aine, mis reakts. osavõtul muudab selle kiirust, kuid reakts. lõppedes koostis taastub. Katalüüs on reakts. kiiruse muut. kat. toimel. Inh. on aeglustav kat. Eksoterm sooj. eraldub, endoterm neeldub. Keem. tasakaal on, kui kiirused on võrd. ja konts. ei muutu. El.lüüdid juh. elektrit. Diss. aste näit. ioonideks dissotsieerumise astet lahuses. Molarisats. on kui erinim. Ioonid kokkupõrk. liit. ja mood. molek. Hüdratats. on kui el.lüüt. lah. vees ja molek. ümbr. kat. ja anioonid. Hüdrolüüsiga tekib vähedissots. ühend (nõrk alus või hape) ning lahuse reakts. muut. Metallid Metallid igapäevaelus Metall on igapäevaelus asendamatu materjal
ainete lahust-ga vd-kes kaasn enamasti soojuse neeld. See seletub en ekt-de üleminek, nim redoksreakts-deks. külge kuluga, mis läks kristvõre lagund-ks ja mokde või ioonide 1-kaitstav toru difundeerumiseks lahustis. Mõnel juhul kaasn lah.tum-ga lahuse sooj- 2- abielektrood e. maandus 3- alalisvoolu allikas Protektorkaitse puhul kinnitatakse kaitstava konstruktsiooni külge aktiivsest metallist plaat Zn,Al,Mg e. protektor. Mõlemal juhul suureneb elektronide juurdevool esemele, mis hoiab ära korrosiooni. Tekkinud galvaanipaaris lahustub protektor. N: korrodeerub Zn. Zn - 2e = Zn2+ l - kaitstav toru 4 - protektor
Į7''_
u
S.ua e"'
Joonis 3. ļ . l]lektrirnootori soojeneIrriskõr,eraid a püsitalitiuses, Ö r,aheajaļises korduvtalitluses
Muutlik koormus põhjustab mootori vahelduvat soojenemist rring jalrturnist. Pöörleva ja
seisva mootori jahtunrise irrtensiivsLts on erinev. Samuti eritrevad 2..'3 korcįa vastavad
sooj uslikud aj akonstandid.
JZ
3.2.1 Standardsed talitlusviisid
Mootorite talįtltrsviisid on nrääratr.rd standardiga EN 60034. Mootori ttitrrivõinrsus cln alati
seotud terrra taļitlr'rs.riisi ja koorttluse kesttrsega. Tavaliseļt nrääratakse püsitalitluse (S1,t
nirrrivõirrrsrts kolrsta;rtseĮ koorrnttsel eeļdrrsel. et rnootori tööaeg on piisav sooļenenrisel
19 Joonis 1.5 Elektritarbimine Eestis majandusharude kaupa ajavahemikus 19602009 9(113) Villu Vares Energia ja keskkond 30 000 Kadu sooj usvõrk udes 25 000 Muud m aj andusharud Kodum aj apidam ised Põllum aj andus
annaabi.ee 
