.......3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest. Eesti elektrijaamas on 8 energiaplokki, Balti elektrijaamas 4 plokki ning gaasiküttel töötav reservi- ja tippkoormuse katlamaja, kus on kolm katelt. Kummaski elektrijaamas on üks uus keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk, ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid. Elektrienergiaplokk
Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei uletaks lubatud vaartust? Millest voib
ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori,
Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe. Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas. Elanike evakueerimine. Häiritakse veeelustiku tegevust. (Kalade liikumist takistatakse) Võib levida mürgiseid aineid. Egert Ehari Maanus Kullamaa
(GW) Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE Soojuse tootmiseks kasutatakse päikesekütteseadmeid Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: kiirguse kontsentreerimisega paigaldised kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/docs/referaadid2006/energiaallikad_martpentson.htm http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& esrc=s&source=web&cd=3&ved=0CC4QFjAC&url=http%3A%2F%2Fwww.kris tiine.tln.edu.ee%2Fgeo%2Fenergia%2FVee.ppt&ei=WN5XVLLKM4LsO5LD
Päikeseenergia Mis on päikeseenergia? -Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast, see vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. -Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspluatatsiooni ja hooldust
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Kuna see
metaan ja dilämmastikoksiid. Kõige märgatavam roll selles protsessis on siiski süsihappegaasil. Üheks CO2 tekitajaks on laialdane fosiilsete kütuste põletamine. Fosiilsete kütuste asemele tuleb leida alternatiivseid energiallikaid. Palju tõotavad on tuule- ja päikese- energia, mida kasutatakse mingil määral juba praegu. Praegu on väljatöötamisel ka termotuuma elektrijaamad, mis juhul kui need hakkaksid efektiivselt tööle võiksid energia probleemi täielikult kaotada. Termotuuma elektrijaamas ei tekiks ka radioaktiivseid jääke, mis on suur miinus tavalisele tuumajaamale. Alternatiivseid energiaallikaid ei ole vaja mitte ainult selleks, et vähendada CO2 juurdeteket. Fosiilsed kütused on taastumatud loodusvarad järelikult on niikuinii tarvis leida üks hetk mingi alternatiiv. Kiiresti on tarvis arendada välja tehnoloogiad, mis suudaksid asendada fosiilkütuseid ja oleksid samas ka arenguriikidele sobivas hinnaklassis
Elektrik · Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. · Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. · Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis. · Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis. Elektriku tööd on: · paigaldus- ja monteerimistööd; · käitamine ja kontroll; · remondi- ja hooldustööd; · planeerimine ja juhtimine. Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid, kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab elektrik ehitada näiteks elektriliine või paigaldada tänavavalgustust
temperatuur ja TC protsessist väljuva auru temperatuur. See on soojusenergia mehaaniliseks energiaks muutmise kasuteguri teoreetiliselt maksimaalne suurus. Tänapäeva katla- ja turbiiniehituses kasutatavad materjalid võimaldavad ehitada seadmeid, kus ülekuumendatud auru temperatuur ulatub 570 - 580 ° C-ni, mis absoluutse temperatuuri skaala järgi on 273 kraadi võrra rohkem ehk TH = 843 - 853° K. Protsessist väljuva auru temperatuur pärast turbiin saab olla veidi rohkem kui elektrijaamas kasutada oleva jahutusvee temperatuur. Võttes selle võrdseks 10 ° C-ga, saame selleks temperatuuriks absoluutse temperatuuri skaala järgi T C = 283 ° K. Järelikult tänapäeva katla- ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundada kõrgema kasuteguriga kui h = 1 - 283 / 853 = 0,67. Nagu juba eespool mainitud, osutub tegelik kasutegur veelgi madalamaks sõltuvalt peamiselt sellest, kui täiuslikke turbiine kasutatakse
Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides. Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikoha...
Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Using heat production production of electricity from solar energy Kasutamine: Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. Solar radiation is used in the installations are divided Radiation concentrating installations; radiation concentration installations. Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: kiirguse kontsentreerimisega paigaldised kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised .Solar panels Pluses:
1. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant). 2. Purske auru jaam(flash steam power plant) . 3. Binaarse ringlusega jaam(binary cycle power plant). KUIVA AURU JAAMAD (DRY STEAM POWER PLANT) Kõige lihtsama ja vanema disainiga jaam. Maa põuest eraldatakse kuum aur, mis juhitakse torudega otse turbiini ning pärast kondenseerimist tagasi maasse. Esimest korda kasutati 1904. aastal Itaalias. Kasutatakse seni USAs Geysers'i elektrijaamas, mis on kõige suurem geotermiline elektrijaam. Kuiva auru jaam The Geysers( California) PURSKE AURU JAAM(FLASH STEAM POWER PLANT) Neid on tänapäeval kõige rohkem. Enamus Islandi elektrijaamadest. Kuum vesi tõuseb ise separaatoritesse, mis on madala rõhuga, kus osa kuumast veest aurustub ja purskab turbiinid käima. Ülejäänu juhitakse maapõue tagasi, et see seal uuesti kuumeneks ja alustaks uut töötsüklit.
potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega.
Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO 2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO 2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. CCS’il võib olla selles tähtis koht, kuna arvatakse, et võiks anda 33% vajalikust co2 vähendamisest aastaks 2050. (CCS kinni püüda võib kuni 90% elektrijaamas toodetud CO2 emissioonist) Kuna maailma on nii suuresti sõltuv fosiilkütustest siis pole üllatav, et meie ühiskonna ümberkujundamine kliimasõbralike energiallikate põhiseks nõuab aega ja raha. Seega me vajame lühiajalist lahendust, et vähendada meie sõltuvust fossilkütustest ja vähendada co2 sattumist atmosfääri. See oleks ajavõit kliimasõbralike energiallikate arendamiseks.
aastal 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui sama näitaja maailma keskmine ehk 2,7 globaalset hektarit. Siiski on Eesti jalajälg paranenud, sest 2003. aastal oli meie jalajälje suuruseks 6,5 globaalset hektarit. Üheks suureks põhjuseks, miks eestlase ökoloogiline jalajälg on nii suur, on põlevkivienergeetika kasutamine. Põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste, palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Et 100 W-ne elektripirn saaks ühe tunni põleda, tekib elektrijaamas 70-75 grammi tuhka, mis tuleb sealt välja viia. Samal ajal paisatakse korstna kaudu õhku 350-400 grammi põlemisgaase ehk suitsu. Tekivad tuhamäed ja saastatakse õhku. Eesti kultuur on olnud visa säilima. Seitsesada aastat võõrvõimu püüdis meid sellest kõigest lahti raputada võõras usk, kombed ja elukorraldus olid väga visad juurduma. Ometi säilitati, hoiti ja arendati taluperedes eestlust ikkagi edasi. Niiviisi areneski mõisnike tahtest hoolimata
Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt. Maagaasist toodetakse elektrienergiat Iru elektrijaamas ja soojusenergiat. Turvas Koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest massist (turbasammal ja teised rabataimed). Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud. Kasutatakse kütusena ja taimedekasvupinnasena. Kivisüsi Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Eestis kasutatakse sooja tootmiseks katlamajades ja kodumajapidamistes (järjest vähem).Maailmas toodetakse ka elektrit. Nafta
Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Sellest lähtuvalt vasta järgmisele küsimusele. Siinus - minimaalne on ja maksimaalne on Koosinus - minimaalne on ja maksimaalne on g) Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks g1) maksimaalne, g2) pool maksimaalsest g3) võrdne nulliga. Palun selgita on vastust. g1) g2) g3) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. 6. Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A. Kui suur jõud mõjub sel juhul 1 m pikkusele lati osale? 100N 7. Horisontaalses jäigalt kinnitatud latis kulgeva voolu tugevus on 200 A. Kui kaugel sellest latist sellega paralleelselt peab asetsema 5 m pikkune varras, milles kulgeva voolu tugevus on 100 A, et voolude magnetiline mõju tasakaalustaks sellele vardale mõjuva raskusjõu 0,5 N? 0,04m
maksimaalne väärtus? Vasta küsimusele. Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks.. a) maksimaalne, g1=90 kraadi (kogu jõud on 1, sin1) b) pool maksimaalsest g2=30 kraadi (pool jõudu on 0,5, sin0,5) c) võrdne nulliga. g3=0 kraadi (kogu jõud 0, sin0) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. ❖ Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A. Kui suur jõud mõjub sel juhul 1 m pikkusele lati osale? Vastus on 100N. ❖ Horisontaalses jäigalt kinnitatud latis kulgeva voolu tugevus on 200 A. Kui kaugel sellest latist sellega paralleelselt peab asetsema 5 m pikkune varras, milles kulgeva voolu tugevus on 100 A, et voolude magnetiline mõju tasakaalustaks sellele vardale mõjuva raskusjõu 0,5 N?
Elektromagnetismi rakendused 1. Võrdle alalisvoolu ja vahelduvvoolu,tee voolutugevuse graafikud ja selgita millised on voolutugevuse väärtused mõlemal graafikul(mitu väärtust on voolutugevusel vahelduvvoolu korral). Alalisvoolu tugevus ja suund ei muutu. Alalisvoolu saab patareidest ja akudest. Vahelduvvoolus muutuvad voolu suund ja tugevus. Vahelduvvoolu saab seinakontaktidest, kuhu saadab seda elektrijaamas töötav generaator. Alalisvoolu tekitab juhis muutumatu elektriväli, vahelduvvoolu korral tekitab seda perioodiliselt muutuv elektriväli. Vahelduvvool Alalisvool Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Vahelduvvoolu pinge muutub ajas samuti siinuselaselt
energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. Soojusenergia · Soojusenergia on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. · Soojuselektrijaam muundab soojusenergiat elektrienergiaks. · Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus. Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. · Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. · See on kasutatav kohtades, kus kõrge temperatuuriga nn. termaalvesi asub maapinnale lähedal, mis teeks selle energia kasutamise tasuvaks. tasuvaks Tuumaenergia
Veevärk · Reovee ärajuhtimise hinnad Tartus on 1.2-2,928 /m³ sõltuvalt saastatuse klassist. Elumajades peaks kehtima madalaim tariif ehk 1,2/ m³ 3. Kui palju vett me kasutame? · Umbkaudse arvutuse kohaselt kasutame kokku vett umbes 240 liitrit Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100W pirn põleks 1 tund? · 150 grammi põlevkivi ning 20-30 liitrit vett jahutamiseks elektrijaamas 2. Milline on meie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas? · Kõige suurem energiakulu kuu lõikes jaguneb tõenäoliselt üsna võrdselt elektripliidi, kuppelahju ja veekeedukannude peale(keegi keedab midagi praktiliselt kogu aeg). 3. Kas me kasutame kompaktpirne (säästupirne)? · Tõsiste vaatluste tulemusena selgus, et kompaktpirnid on ühiselamu- boksis kasutusel köögis ja ka WCs. Prügi 1. Kus asub lähim:
Maagaasi tekib ka märgaladel, prügimägedes jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Peamine maagaasi leiuala on Venemaal - suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas
Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik elektrienergiaks. Elektri jaamast saadud elektrit kasutame me igapäev, näiteks arvutiga töötades, süüa tehes või pimeduse saabudes lambi põlema panemisel. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid: · Mehaaniline energia. Näiteks hüdroelektrijaam.
kinni püüda ning veega eemale suunata. Nii on elektrijaamade lähistele tekkinud ulatuslikud tuhaväljad. Kasutamist leiab vaid kolmandik põlevkivituhast. Põlevkivienergeetikas ja -keemias tekkivad jäätmekogused moodustavad enamuse Eesti aastasest jäätmemahust. Ülesanne Määrata põlevkiviküttel töötava elektrijaama kaadmiumi (Cd) ja elavhõbeda (Hg) aastabilansid ja täita tabel A ning skeem B, kui elektrijaamas põletati aastas P (1 400 000) tonni põlevkivi. Lähteandmed 1. Joonisel 1 on põlevkivikolde ja selle suitsugaaside trakti põhimõtteskeem koos tuha proovivõtu kohtadega (10 punkti). 2. Põlevkivi tuhasus on T% (45,0). 3. 1 tonn põlevkivi sisaldab 1,33 g Cd ja 0,17 g Hg. 4. Elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivate tuhavoogude massibilanss (%-des) ning Cd ja Hg kontsentratsioonide keskendatud väärtused tuhavoogudes (g/t) on esitatud tabelis A.
Hetkel saadakse põlevkivi Viru ja Estonia kaevandustest ning Aidu, Narva ja Sirgala karjääridest. Sirgala karjäär on eriti tuttav Viru Üksik-jalaväe Pataljoni ajateenijatele, kuna selle pataljoni laskelaagrid toimuvad antud kaevanduse territooriumil. [] Eesti põlevkivist 80% kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 19% põlevkivist läheb termilisse tootmisse. Näiteks Viru Õlitööstus AS-s ja Tamme Auto OÜ-s toodetakse õli. Lisaks toimub Eesti Elektrijaamas õlitootmine õliretordis. Ainult 1% kukersiidist läheb tsemendi tootmisse. Tsemendi tootmine toimub AS Kunda-Nordic Tsement'is. Elektri- ja soojusenergia tootmine Eestis toimub AS Narva elektrijaamades, As Kohtla-Järve Soojus ning AS Sillamäe Soojuselektrijaamas. 96-98% kogu Eesti elektrienergiast saadakse põlevkivist. [] Peale selle kasutatakse põlevkivi väiksemates kogustes kosmeetikatööstuses ning põlevkiviõli saaduseid eksporditakse välismaale
Eelnimetatud vedelkütustega sarnaseid energeetilisi kütuseid võib saada ka tahkete kütuste töötlemisel - utmisel (destilleerimisel). See tuleb kõne alla vaid siis, kui erikaalutlustel teiste kütuste kasutamine ei ole otstarbekas. Eestis on Narva lähistel Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise energotehnoloogiline tsehh. Selles tsehhis toodetavat (põlevkivi utmisel saadavat) õli kasutatakse Eesti Elektrijaamas. See toodang moodustab vaid väikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest kütusest. Töötlemise tulemusena saadud kergemaid fraktsioone tarnitakse ka teistele tarbijatele. Ehitati katseseadmena. Eesti territoorium, mis paikneb Ida-Euroopa lavamaa loodeserval, iidse Eel- Kambriumi kivimikompleksi avamusala Baltoskandia kilbi vahetus läheduses, on oma maavararessursi poolest kogu maalima üldpildis vaadelduna ehk kusagil keskmistes ridades. Siiski on maapõues ühtteist tootmisväärset, mille loetelu on võrdlemisi mitmekesine
vähemalt 80% võrra 2005. aastaks ja lämmastikuühendite emissiooni täiendavaks vähendamiseks. 4. Pooled vähendavad raskmetallide heitmeid, rakendades parimat kättesaadavat tehnoloogiat ja tehes seda keskkonna seisukohalt kõige paremini. Riigisiseste meetmetena leppe täitmiseks on artiklis 4 toodud järgmised kohustused. 1. Eesti pool suurendab maagaasi kasutamist kütusena, vähendab väävlisisaldusega kütuste kasutamist, tõhustab Balti ja Eesti elektrijaamas vääveldioksiidi emissiooni vähendamist, rekonstrueerib elektrijaamade küttetehnoloogiat lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks ja tõhustab heitgaaside puhastamist. 3. Mõlemad pooled vähendavad liiklusest tulenevat õhusaastet nii liikluspoliitiliste meetmete abil kui ka sõiduautodel pliivaba bensiini ja katalüsaatorite kasutamist järjepidevalt laiendades. Artiklis 4 (tööstus ja energia tootmine). 1
10 miljardi Eesti krooni eest soojust Narva jõkke. See on energiaühikutes rohkem, kui me elektrina kasutada saame. Eestis toodetakse enamus elektrienergiast soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus.Tavaliselt saadetakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Praegu töötavad jaamad poole võimsusega, sest nii kodumaine energiatarbimine, kui ka eksport Venemaale ja Lätti on oluliselt vähenenud. Eesti elektrienergiast on küll huvitatud meie põhjanaaber Soome, kuid merealuse kõrgepingekaabli ehitamine on siiani jäänud vaid idee tasandile
määral ka polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid ehk PAH-e. Mineraalsed ühendid põlevkivituhas võivad käituda PAH-ide suhtes adsorbentidena. Balti soojuselektrijaama settetiikides (vesi koguneb seal enne uuestikasutust) võib olla kuni miljon kuupmeetrit vett. Vee kogus sõltub tugevalt ilmastikutingimustest (lumi, vihm). Balti elektrijaam laseb olenevalt ilmastikutingimustest settetiikidest Narva jõkke aastas kuni 2 miljonit kuupmeetrit vett. Balti elektrijaamas on liigse veega suured probleemid, sest tuhk ei seo nii palju vett kui näiteks Eesti soojuselektrijaamas. Kokkuvõte: Põlevkivituhka kasutatakse viimastel aastatel ka teedehitustel.Põlevkivituhk sisaldab mitmeid kahjulikke aineid tervisele.Põlevkivituha massivsemal sissehingamisel võib tekkida erinevaid hingamisteede haiguseid.Põlevkivituhka kasutatakse suhteliselt palju ehitustel. Kasutatud materjal: · http://pr.pohjarannik.ee/?p=2285 · http://hei.eas.ee/index.php
õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). 1998-1999. aastatel stabiliseerus põlevkivi aastatoodang 10-11 milj tonni tasemele. Sellest 7/8 tarbitakse elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas kulub ühe kilovatt-tunni energia tootmiseks ligikaudu 1,5 kg põlevkivi ja ühe kilovatt-tunni elektri maksumus võrdub ligikaudu 4 kilogrammi põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti
Michael Jordani Elulugu PAGE 3 "Ma suudan leppida läbikukkumisega, aga ma ei suuda leppida mitte proovimisega!" -Michael Jordan Michael Jeffrey Jordan sündis 17. veebruaril 1963, Broolynis, New Yorkis, aga ta vanemad James ja Delores Jordan kolisid Wilmingtoni Põhja-Carolinas, kui Michael oli alles väike beebi. MJ isa tegi kõva tööd elektrijaamas, kui ema töötas täiskohaga pangas. Vanemad töötasid kõvasti, et tagada oma võsukestele mugav ja hea elu. Ta on neljas laps viiest. Tal on kaks vanemat venda ja üks vanem ning üks noorem õde. Lapsena mängis MJ pesapalli, korvpalli ja jalgpalli. Esmalt oli tema eelistatumaks spordialaks pesapall, kuid pärast seda, kui ta hakkas palju aega veetma korvpalliplatsil, muutusid ka tema väljavaated. Kuna tema vanem ja pikem vend Larry võitis teda
kohaselt kulgeb kõrge pinge U korral liinis suhteliselt nõrk vool I. Joule'i Lenzi seaduse Q = I2 R t põhjal on siis suhteliselt väikesed ka soojuslikud energiakaod. Seetõttu tästetakse elektrijaamas trafode abil pinget ning enne energia jõudmist tarbijani madaldatakse pinge alajaamades trafode vahendusel sobiva väärtuseni. Ülesanne: Elektrijaama generaatori nimipinge on 13,2 kV ja nimivõimsus 66 MW. Elektrijaamast tarbimisrajooni viiva elektriliini takistus 2 . Leiame soojusliku võimsuskao elektriliinis juhul, kui energaiülekanne toimub generaatori nimipingel
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
Gatsbi". 1932 sai Zelda närvivapustuse, kuna tekkisin probleemid ja Francisil alkoholiprobleemid. 1937 läks Holliywoodi, kus alustas viimast romaani ,,Viimane magnaat", kuid suri paari kuu pärast südamerabandusse. William Faulkner(1897 1962 ) William Guthbert Falkner Keskkool jäi pooleli. Elatist teenis juhutöödega. Harimatuse korvas lugemisega. Elas Mississippis. Töötas postkontoris, oli stenarist. Oma kuulsaima romaani ,,Kui ma olin suremas" kirjutas elektrijaamas kütjana töötades öövahetuses kuue nädalaga. Õppis 1918 Kanada Briti lennukoolis. 1925 reisis Euroopas. 20 sajandi üks kõige raskemini loetavamaid kirjanike. Teades seda, püüdis lugejat aidata. Sassis olid tal minevik ja olevik (minekvik kursiivis). Tegi sisu lühikokkuvõtteid. Auhinnad: Nobeli preemia 1949 Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn"
söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgaladel, prügimägedes jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Peamine maagaasi leiuala on Venemaal - suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 10 triljonit kuupmeetrit maagaasi
ja käitubki nagu ehtne fotodiood. 1.16. Päikeseelement Skeemi lülitada vastupingel fotoelemendireziimis(vt ülemine joonis), siis diood muutub ise energia allikaks, välist energiat ei ole. Vool vastuvool ja päripinge valguse arvel s.o. emj. allikas! Kõigi emj allikate vool ja pinge allika sees on vastuolus emj tekitab mitteelektriline energia fotoelemendi puhul valgus, aku ja patareis keemia, elektrijaamas mehaaniline energia. fotoelemendireziim 1.17. Fototransistor, fototüristor Fototransistor Bipolaartransistor, mille baasialassetungib välisvalgus. Kollektori vool
aherainemägedes sisalduv orgaanika (põlevkivi), mis teatud tingimustel kuumeneb ja süttib. Toimub keskkonna reostamine PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks. · Põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Seda laadi reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määral Eesti Elektrijaamas (Narva õllitehas). Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestati fuusse, poolkoksi laialiuhtmine toimus reostunud veega. · Põlevkivituhk. Tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõige siin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest poolkinnises ringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnaveekogusid. Põhjavesi tuhaprügilate ümbruses on samuti reostunud. · Sillamäe setteväljak. Peamine probleem on olnud rannikumere reostamine lämmastikuühenditega.
mandrilavalt, mille leiukohtade juures paiknevad ka energiajaamad. ( Pilt6) Portugalis kasutatakse ka päikese-, tuule-, vooluenergiat. Energiavaradest impordib ja ekspordib riik toornaftat, puhastatud naftatoodet, maagaasi, fossiilkütust. Portugalis toodetakse energiat 81 tuulegeneraatoris, 21 hüdrojaamas, 3 maagaasi energiajaamas, 6 raske kütteõli energiajaamas, 3 geotermilises energiajaamas, 3 päikseenergiajaamas, 3 prügilagaasi elektrijaamas 2 kivisöe energiajaamas, 1 diisliõli 4 energiajaamas, 1 gaasiõli jaamas, 1 tahke olmejäätmejaamas, 1
teedeehituse objektijuhi ning ülikoolis teedeinseneri erialal täiendada. Teedeehitajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Elektrik Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis. Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis. Töö iseloom Elektrik teeb elektritöid, näiteks paigaldab või hooldab elektrivõrke ja -seadmeid. Tema tegevusalasse jääb kõik elektriga seonduv elektrijaamadest koduste elektritöödeni. Üldisemalt saab elektriku töös esile tuua neli valdkonda: paigaldus- ja monteerimistööd; käitamine ja kontroll; remondi- ja hooldustööd;
möödumist hakkab see koormus langema. Kuznetsi kõver ei kehti kõikide keskkonnanäitajate suhtes (näiteks kalorite tarbimine). Ei kehti näiteks süsinikdioksiidi puhul! Ei kehti ka näiteks terase tootmise puhul! 41. Misvõib põhjustada drastilist ülemaailmset langust põllumajandustoodangus? GMO halb kasutus. 42. CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (CCS). Kirjeldage selle protsessi peamisi etappe. Tehnoloogia idee: CO2 püütakse kinni elektrijaamas, mis toodab kivisütt või maagaasi põletades CO2. Seejärel transporditakse CO2 torujuhtmega kohtadesse, kus seda saab ladustada kivi poorides maa all. 1. CO2 kinnipüüdmine Elektrigenereerimisjaamas on raske eraldada CO2 teistest gaasidest. Sellepärast CO2 püütakse kinni enne põletamist: fossiilkütuseid põletatakse esmalt mittetäielikult, et moodustuksid ainult vesiniku- ja CO2 -gaas. 2. CO2 olek. Gaasilises olekus võtab CO2 palju ruumi (väikse tihedusega)
auru temperatuur. See on soojusenergia mehaaniliseks energiaks muutmise kasuteguri teoreetiliselt maksimaalne suurus. Tänapäeva katla- ja turbiiniehituses kasutatavad materjalid võimaldavad ehitada seadmeid, kus ülekuumendatud auru temperatuur ulatub 570 - 580 ° C-ni, mis absoluutse temperatuuri skaala järgi on 273 kraadi võrra rohkem ehk TH = 843 - 853° K. Protsessist väljuva auru temperatuur pärast turbiin saab olla veidi rohkem kui elektrijaamas kasutada oleva jahutusvee temperatuur. Võttes selle võrdseks 10 ° C-ga, saame selleks temperatuuriks absoluutse temperatuuri skaala järgi TC = 283 ° K. Järelikult tänapäeva katla- ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundada kõrgema kasuteguriga kui h = 1 - 283 / 853 = 0,67. Nagu juba eespool mainitud, osutub tegelik kasutegur veelgi madalamaks
jahutamist. Samas on gaasi rõhk siin märgatavalt madalam kui auru rõhk auruturbiinis ja seetõttu kujuneb gaasiturbiin kergemaks ja metallikulu väiksemaks. Massiivsete osade puudumine kiirendab gaasiturbiini soojenemist ja lühendab käivitusaega. Energeetikas kasutatavate gaasiturbiinide ühikvõimsused algavad mõnekümnest kilovatist ja võivad ulatuda sadadesse kilovattidesse. Üks Maailma võimsamaid gaasiturbiine (375 MW) on üles seatud Irschingi elektrijaamas Saksamaal (vt joonis 3.24), mis kuulub 570 MW koguvõimsusega kombineeritud gaasi-aurujõuseadme koosseisu. Selle kombineeritud tsükliga energiaploki kasutegur küünib üle 60%. 59(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.58. Siemensi võimsa gaasiturbiini SGT5-8000H (375 MW) rootor 60(113)
2004. aastast on Eesti koondise peatreener. Michael Jordan 7 "Ma suudan leppida läbikukkumisega, aga ma ei suuda leppida mitte proovimisega!" -Michael Jordan Michael Jeffrey Jordan sündis 17. veebruaril 1963, Broolynis, New Yorkis, aga ta vanemad James ja Delores Jordan kolisid Wilmingtoni Põhja-Carolinas, kui Michael oli alles väike beebi. MJ isa tegi kõva tööd elektrijaamas, kui ema töötas täiskohaga pangas. Vanemad töötasid kõvasti, et tagada oma võsukestele mugav ja hea elu. Ta on neljas laps viiest. Tal on kaks vanemat venda ja üks vanem ning üks noorem õde. Lapsena mängis MJ pesapalli, korvpalli ja jalgpalli. Esmalt oli tema eelistatumaks spordialaks pesapall, kuid pärast seda, kui ta hakkas palju aega veetma korvpalliplatsil, muutusid ka tema väljavaated. Kuna tema vanem ja pikem vend Larry võitis teda pidevalt üks-üks mängus,
automaatikata. · Etteantud parameetrite alusel on automaatselt reguleeritavad: · elektrijaamade katelde ja turbiinide peaaegu kogu tegevus · generaatorite koormuse (võimsuse) hoidmine etteantud tasemel · pinged elektrijaamade generaatorite väljunditel, enamike alajaamade trafode väljundil, elektrivõrgu erinevates sõlmpunktides · kogu energiasüsteemi sagedus. · Peale selle on elektrijaamas veel palju muid seadmeid ja süsteeme, mille töötamine ilma automaatikata on mõeldamatu, näiteks kütuse transpordi ja ettevalmistuse ning vee keemilise puhastuse süsteeme, tuhaärastust, jahutusvee kasutust jms. 54. Milleks on vaja elektriliinide taaslülitusautomaatikat ning selgita selle tööpõhimõtet? · Energiasüsteemis toimuvad aegajalt elektriliinide avariilised väljalülitamised, mille tagajärjel tarbijad jäävad ilma elektrita.
(Vikipeedia B 22.03.2013) 1.1. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Soojuse tootmiseks, sealhulgas tarbevee ja joogivee kütmiseks, kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. (Vikipeedia C 22.03.2013) 5 1.2. Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuul ei ole
umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma- elektrijaamas jne. 20.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikud Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q / U (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon. B ioonide polarisatsioon ioonide nihkumine võresõlmedest välja. C orientatsioon-
aeroobses keskkonnas mikroobide abil, ning anaeroobne lagundamine, kus enne lagundamisprotsesssi tuleb jäätmetest eemaldada mittelagunevad ained ning need peenestada. Prügilasse ladestamine peaks olema viimane abinõu. Prügilatele on kehtestatud nõuded: nende kasutusaeg peab olema minimaalselt 25 aastat, jäätmed peavad olema tihendatud, korraldatud peavad olema õhu ja põhjavee seire ning nõrgvee puhastamine. Iru elektrijaamas toodetakse jäätmeenergiaplokis jäätmetest elektrit ja soojust, suure energiakulu kompenseerib soojusmüügist saadav tulu. 27 19. .Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine - Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale.
Euroopa riikides (sh. Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz Kui laengukandjate keskmine suunatud liikumine alalisvooluahelas on ühtlane kulg- liikumine, siis vahelduvvoolu korral on see võnkumine. Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on meil 220 V, Euroliidus 230 V. Mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu ? Väärtus muutub eespool 5 toodud sagedusega (50 Hz), see 220 V on aga nn. efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
