TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1
Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Labortöö Katla käivituskatse Kuidas arvutada katses mõõdetud kasutegurit ja katla võimsust? Tabel 1. Lähteandmete tabel Vee erisoojus 𝑐𝑣 = 4,19 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Vee mass 𝑚𝑣 = 208 𝑘𝑔 Terase erisoojus 𝑐𝑡 = 0,465 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Katla(terase) mass 𝑚𝑡 = 410 𝑘𝑔
Mõõteseadmega tutvumine. Katse aruanne: Vabas vormis essee soojusalasest uuringust, mille sooviksin laboris läbi viia. Mikrolaineahju kasuteguri määramine Mikrolaineahi nagu ka nimi ütleb,siis soojendamiseks ja energia tekitamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus, mis on sarnane nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik ...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks
Mahuti, mida kasutatakse soojusesalvestamiseks ning hilisema kasutamise eesmärgil. 2. Kui suur peaks olema elamu küttesüsteemi akumulatsioonipaagi ligikaudne maht ? Akumulatsioonipaakide valikul soovitatakse 1 m2 köetava ruumala kohta arvestatada 5 liitrit mahtu 3. Kui suur on on kaasaegse vedel- või gaasiküttel väikekatla kasutegur? 4. Milliseid probleeme tekitab 20% -st suurema niiskusesisaldusega puidu kasutamine Langeb kasutegur ja katla küttepindadele tekib raskesti eemaldatav tõrv ja happeline kondensaat, mis toob kaasa küttepindade kiire korrosiooni ja katla rivist välja langemise. 5. Kui suure võimsusega gaasikatlaid ja tahkekütusega katlaid lubatakse elamutesse ilma ehituslike lisapiiranguteta paigaldada? Gaasikatlaid võimsus väiksem kui 0,25 kW/m3 Tahkekütse korral kuni 25 kW/m3 võimsusega kütteseade 6. Kui suur õlimahuti on lubatav katlaruumi paigaldada? 3 m3 suurune mahuti 7
Artur S. KK10 Keedukatel on pliidi kõrval suurköögi enim kasutatud seade. Keedukatlaid valmistatakse roostevabast terasest. Katelde standardmahud on 40300 liitrit. Ehitus ja tööpõhimõte Katlad on elektri, auru või gaasiga töötavad. Auruga köetavaid katlaid kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan.
päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist
Praktilised tööd aines Töö nr. 9 Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9
Mõõdetav suurus Ühik Tähis Aeg min 0,00 Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 Vee kulu läbi katla m /h 3 Vv 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 Katlast väljuva suitsugaasi temp. ºC tlg 112,78 Katla kesta välispinna temperatuur ºC tF Väliskeskkonna temperatuur ºC truum 17,83
Kuidas olid hobuste nimed? 1p a) Grim ja Fjalar b) Grim ja Trim c) Borta ja Foola 6. Mis koht või paik oli ,,Kuldkikas"? 1p a) Eemal olev küla b) Kõrts ehk trahter c) Suur järv 7. Keda või mida nad väga kartsid? Mis oht varitses Kirsioru inimesi? 1p a) Ürgmägedes elavat valitsejat Tengil`it ja koletist nimega Katla. Ta tahtis valitseda Kirsioru elanike üle. b) Musta rüütlit ja lendavat lohe. Rüütel tahtis tappa kõik Kirsiorus olevad inimesed ära. c) Kibuvitsaoru inimesi. Naabrid tahtsid kõik nende toiduvarud ära võtta. 8. Kes osutus Kirsioru inimeste seast reeturiks? 1p a) Hubert b) Karl Lõvisüda c) Kõrtsmik Jossi 9. Kuidas saadi aru, et just tema on reetur? 2p a) Ta tunnistas selle ise, et tema on reetur.
Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele.
Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitmesse korpusesse , kolle on ettenhtud ktuse pletamiseks ja kttepinnad on ettenhtud plemisel vabaneva soojuse lekandmiseks veele ja ka plemishule, ning seda soojust kasutatakse veel hiljem katlasse juhitava toitevee eelsoojendamiseks. AURUGENERAATOR(Auru tootev katel) kttepinnad oleksid: kttevee eelsoojendus (konomaiser) Kuumavett tootva katla , ehk soojaveekatla Jrmiseks kttepinnaks on aurustuskttepind konomaiser Aurustus kttepinnad ja aurusti katlanormaalse t tagavad siis mitmesugused abiseadmed ja ssteemid mille lesandeks on vajalike keskkondade suunamine katlasee ja teatud keskondade eemaldamiseks katlasse ja osa abiseadmeid ja ssteeme ttlevad katlasse sisenevaid keskkondi ja sealt vljuvaid keskondi ja ttlevad neid Kusjuures ktuse ettevalmistamise ja ttlemise seadmed olenevad ktuse
avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja töövalmiduse kontrolliks 4. Komando SS sidemete loomiseks üksikute tööpunktide vahel. Katlaautomaatika eesmärgid 1. reguleerimisautomaatika 2. ohutusautomaatika Reguleerimisautomaatika peab tagama parameetrite hoidmise soovitava väärtuse juures. Ohutusautomaatika peab tagama katla ja tema abiseadmete ohutu töö, plahvatuste ja lõhkemiste vältimise. 2. Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist:
filtreerimine 7. pudeltamine e villimine 1. toorained sisaldavad suhkrut või tärklist nt süsivesikud !!! käärimiseks vaja , põhilised suhkrud mida saab käärimiseks kasutada glükoos e viinamarjasuhkur, fruktoos e puuviljasuhkur, maltoos e viljasuhkur lisaks neile suhkrutele pärm või vesi , edasi pannakse segu käärima 2.destilleerimine erinevate keemis temperatuuridega vedelike lahutamine üksteisest 78 , 3 kraadi alkoholi keemis temperatuur , destilleerimis meetoteid on kaks katla destillatsionn ja on olemas kolonn destillatsioon . katla destillatsiooni eelised joogi sisse jääb rohkem maitseaineid ja aroome et näitaks rohkem vilja maitset nt viskit tehakse katla destillatsiooniga , puuduseks on see et see on aeglane oma hind on kallim , tootlikkus väike . Kolonn destillatsioon - alkoholi ei jää tooraine lõhna ja maitset eeliseks et on kiire toota odavam 3.segamine erinevate komponentie ühendamine , segamise protsessil lisatakse ka suhkur kui vaja ,
Selle lahuse põhilisteks koostisosadeks on vesi, naatriumhüdroksiid (NaOH) ja naatriumsulfiid (Na2S). Peale selle sisaldab lahus veel vähesel määral naatriumkarbonaati (Na 2CO3) ja naatriumsulfaati (Na2SO4). Na2S tekib Na2SO4-st lahuse regenereerimise käigus. Seadmetest on kõige tähtsamad statsionaarsed keedukatlad, mis jagunevad tsüklilisteks ja pideva keetmisprotsessiga kateldeks. Tselluloosi keetmine perioodilise töötsükliga kateldes Perioodilise töötsükliga katla puhul on esimeseks operatsiooniks katla täitmine laastu ja keedulahusega. Olenevalt sellest, kas tahetakse saada tugevat, keskmist või pehmet (pleegitatavat) tselluloosi, on mõjuvaine (NaOH + Na2S) kogused 20, 22 või 25 % absoluutselt kuiva puidu massist. Saadava tselluloosi mark (ja kvaliteet) sõltub veel keetmise kestusest - tugeval 3...5 tundi, keskmisel 4,5...6,5 tundi ja pehmel 6...8 tundi. Keetmisprotsessi etapid on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Sulfaattselluloosi keetmise etapid
hoolduseks vool välja lülitada. • Ahju käsitlemisel jälgida kasutusjuhendi nõudeid. • Ahju sisemust võib puhastada, kui ta on külm või kui ta sisemus on jahtunud alla 60oC. • Ahju puhastamisel kanda käte kaitsmiseks kummikindaid. • CombiClean pesusüsteemi kasutamisel ahju pesemisel, tuleb pesuvarda sisse panemisel kindlasti kanda kindaid ja ahju temperatuur ei tohiks olla üle 90oC. 4.29. Segajaga katla kasutamisel: • Katla töötamisel on selle kestas suur kogus auru, mistõttu tuleb ta klappe ja lülitusnuppe käsitseda ettevaatlikult. • WATER COOLING (vesijahutus) ja WATER LEVEL (vee tase) kraanide ja kaitseklapi avamisel tuleb arvestada väljapaiskuva auru ohuga. • Katelt ei tohi täita üle maksimaalmäära osutava märgi, sest see põhjustab ülekeemise ohu, muudab tühjendamise raskemaks ning võib kahjustusi tekitada. • Veega täidetavat katelt ei tohi jätta valveta.
-1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK 9000 7 8 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 6,90 8463,378 10,70 1510,816 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 1533,22 80,0 156,89 90,0 Kutuse hind - kivisüsi, EEK/t Kutuse hind-kerge vedelkutus, EEK/t
-1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK 9000 7 8 7 056 271,56 7 056 271,56 -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 5,00 8871,476 3,00 1517,652 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 2365,73 75,0 562,09 90,0 Kutuse hind - puitkütus, EEK/m3 Kutuse hind-gaaskütus, EEK/m3
Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump. Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi aurukatel, (kuuma)veekatel. Suurem alaliigitus on veel ka tahkekütuse põletamistehnoloogia järgi: - Tahkekütuse tükkpõletamine (kütusel selline kuju, nagu kaevandusest tuleb). - Tahkekütuse tolmpõletus (kütus jahvatatakse enne katlasse minekut peeneks). - Keevkihtpõletus, mis jaguneb omakorda kolmeks:
Tasapinnaline märkimine. Märkimiseks nimetatakse töödeldavale detailile või toorikule niisuguste joonte pealekandmist, mis määravad detaili kontuuri või töötlemisele kuuluva koha. Märkimise viisid võib jaotada kolme põhigruppi: masina-, katla- ja laevaehituslik märkimine. Masinaehituslik märkimine on enamlevinud lukksepatööoperatsioon. Katla- ja laevaehituslikul märkimisel on mõningad erinevused. Olenevalt märgitavate toorikute ja detailide kujust eristatakse kahte liiki märkimist: tasapinnalist (tasandilist) ja ruumilist. Joonte tõmbamiseks märkimisel kasutatakse märknõela, rismust ja kärni. Joonte tõmbamisel peab märknõel olema kaldu nii joonlaua serva kui ka märknõela liikumise sihis. Joont tuleb tõmmata ainult üks kord ja see peab olema võimalikult peenike. Seepärast tuleb jälgida, et märknõela ots oleks hästi teritatud. Märknõelad valmistatakse 3...5mm läbimõõduga ümarast tööriistateras...
mehed kodu poole sammuma ja võidusõnumit edasi andma. Mõne aja pärast jõudsid kangelased kohta, kus poldud enne käidud. Taamal paistis suitsu, lähemale jõudes nähti lõket. Mehed jõudsid koopasse, milles istus vanamoor. Naine keetis midagi. Alevipoeg päris eide paja kohta. Vanaeit vastas, et ta keedab leemelakkekesta ja kapsapäid. Sulevipoeg tegi ettepaneku, et vanamoor võiks magama minna ja nad keedaks ise toitu edasi. Moor käskis meestel valvas olla, et võõras katla alt tuld ei kustutaks. Mehed lubasid kordamööda pajal silma peal hoida. Alevipoeg jäi esimesena valvesse. Järsku astus muru seest välja härjapõlvlane. Ta palus lasta maitsta leememärga. Äkitselt kargas härjapõlvlane paja äärde ja hakkas leemekesta lakkuma, ta paisus lausa pilvedeni, seejärel kadus jäljetult. Alevipoeg valas katlasse vett ja lisas kapsapäid ning ajas Olevipoja katelt valvama. Tuli härjapõlvlane ja sama lugu kordus taas
Baaskoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega Kütuse maksumus Muutuvkulu komponendi: Muutuv kulud kokku Aastane soojus vajadus Muutuvkulu komponent soojuse hinnas Püsivkulu komponendi: Biomassi katla maksumus Kerge kütteõli katel Investeeringu maksumus Laenuintress Laenuperiood Igaaastane tagasimakse Katla tööiga Katla tööiga Kapitali kulu (MWh eest makstav summa laenuperioodil) MWh hind kokku laenuperioodil MWh hind kokku pärast laenuperioodi Investments -169,450.25 Discount rate 10% Investment lifetime, year 15 a NPV -154,045.68
adiabaatiline paisumine isotermaalne kokkusurumine temperatuuril T C (soojuse äraandmine). Adiabaatiline kokkusurumine. Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellisetsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Põhimõtet seletades: Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia näol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol, kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatori kaudu, mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord
Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisga...
Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat. Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV. Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge
Jan Verner Pulles 9.B Secondary School of Tartu The volcano is fed by a magma chamber. Neighbouring Katla volcano (25km) Volcano height is 1666 meters Beginned on 14 April 2010 The eruption was over in October 2010 About 20 countries closed their airspace and it affected more than 100,000 travellers. The ash plume rose to a height of approximately 9 kilometres. A scientist at the University of Iceland Institute of Earth Sciences, stated that the eruption was officially over,
Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini;
vesiküttesüsteemile ja majapidamises on kasutada piisavalt suur elektriline võimsus. Omaette küsimus on seadme enda ja elektroodide tööiga, kohalikust veest tingitud katlakivi mõju ning korrosiooniprobleemid. Ioonküte väldib keemist ja katlakivi Ioonküte on mugavdatud nimetus katlas toimuvale protsessile, mille käigus juhitakse elekter läbi elektroodide soojuskandjasse. Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni. Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale. Lisaks jäävad ära kulutused katlaruumide ehitamisele, investeeringud katlamajade lisaehitiste (korstnad, ventilatsioonid) planeerimisse ja ehitamisse. Katlas ei teki ka muid
Ühe või kaheastmelised toitepumbad. : , , . : ( ), , , . 28. Soojuselektrijaama auru ja vee bilanss. : D0= Dr+ Dtih+Dleke+ Di+Dk; D0 , kg/s; Dr ; Dtih ; Dleke ( ); 1,5%. Di ( , , .); Dk . : Dtv=D0+Dläbipuhe; . Dlisavesi=Dleke+D´läbipuhe; . Dleke <0,015 Dtv . D´läbipuhe . . Dlisavesi = Dleke + D´läbipuhe + Dtagastamata kondensaat. 29. Katla läbipuhe, läbipuhkevee soojuse ärakasutamine. , , . . , , . 30. Keemiline ja termiline lisatoitevee ettevalmistus. . , , . - . 400 / . , . 31. Soojuselektrijaama põhimõtteline soojusskeem. Tema otstarve. Põhimõttelise soojusskeemi koostamine ja arvutus. () . . : 1. . 2. . 3. ( , .). 4. . 5. . : l) . 2) , , . 3) ().
diapasoonis, on võimalik anda väljundsignaali kauge maa taha. Puuduseks võib lugeda termopaaride korrosiooni või oksüdeerumist, samuti termopaari poolt toodetud signaali väikest võimsust, mis eeldab võimendi rakendamist automaatsüsteemides kasutamisel. 10.Termohüdraulilised nivooandurid. Termomanomeetrilised andurid. Termohüdraulilised andurid (joonis 0.2.25c) koosneb terastorust 8, mis kinnitatud ribidega katte 9 sisse. Sisemise toru ülemine ots on seotud katla trumli 1 aurupoolega alumine veepoolega, seetõttu on nii trumlis kui ka torus vee nivoo kogu aeg ühesugune. Toru 8 ja katte 9 vaheline kondensaadiga täidetud ruum on toru 10 kaudu ühendatud rõhu signalisatsiooniseadme või täiturseadmega, mis juhib katla toiteklappi. Andur paigaldatakse selliselt, et ta oleks katla trumli horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadise nurga all, ja tema keskkoht vastaks normaalsele nivoole katlas. Nivoo muutumisel katlas muutub torus 8 veega
tarnitakse eraldi katlast. Aurumasina töö. Tsükli moodustavad kaks isobaari -katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini. Sellele vaatamata jääb aurumasina kasutegur 10% piiridesse. Aurumasina ajalugu. Aurumasina ajalugu ulatub tagasi esimesele sajandile pKr; esimene teadaolev algeline aurumasin on Hero Aleksandria poolt kirjeldatud aeolipile. Aeolipile on raketi stiilis reaktiivmootor mis keerleb kuumutamisel. Järgnevatel sajanditel sai tuntuks algeline
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1317&PHPSESSID=14bb0ff6cc8a2087072f5dc1ae1433f1 http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus
jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida katlast, kui nüüd ei pane enam aatomipommgi kedagi imestama, kuigi selle ehitusest enamik midagi ei taipa. Kas noodki, kadunud mehed, tookord katla töö põhimõttest täpselt aru said, pole teada, aga nendele oli katlaga viljapeks suur uuendus, mis sellest rääkida. /---/ Juba eemalt, peaaegu pihlakate juurest hüüab Eesner neile valju tere. Põllumehed võtavad ta tervituse kinniselt vastu. ,,Ma tulin teie elu kindlustama," asub Eesner kohe asja juurde, teeb põlve otsas oma portfelli lahti ning õngitseb sealt paar paberilehte. ,,"Elutuli helgib nagu sinitaeva päikene," ütleb luuletaja
Harry Potter ja tarkade kivi J.K. Rowling PEATEGELASED HARRY POTTER: on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Ta kandis ümararaamilisi prille. Otsaees oli tal välgunoole kujuline arm. RON WEASLY: on Harry parim sõber. Ron on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina. KÕRVALTEGELASED HERMIONE GRANGER: tal oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Ta oli sigatüüka kooli kõige usinam õppija. RUBEUS HAGRID: heasüdamlik hiiglane, kes töötas Sigatüüka kooli juures metsavahina. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisa...
Heterogeenne põlemine on siis kui kütus on tahkes või vedelas ja hapnik gaasilises faasis. C + O2 = CO 2 Põhilised põlemisreaktsioonid: 2 H 2 + O2 = 2 H 2 O S + O2 = SO2 Vliig Liigõhutegur: k = , kus Vliig teoreetiline õhukogus mis on põlemiseks vajalik, V- V tegelik õhukogus. Alfa on tegur mis näitab põlemiseks vajaliku ja tegeliku õhukoguse suhet. 76. Katla soojuskaod. Nende iseloomustus. Soojusbilansi võrrand: QK = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 + Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse T siseneb ja võrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest
Heterogeenne põlemine on siis kui kütus on tahkes või vedelas ja hapnik gaasilises faasis. C O2 CO2 Põhilised põlemisreaktsioonid: 2 H 2 O2 2 H 2 O S O2 SO2 Vliig Liigõhutegur: k , kus Vliig teoreetiline õhukogus mis on põlemiseks vajalik, V- V tegelik õhukogus. Alfa on tegur mis näitab põlemiseks vajaliku ja tegeliku õhukoguse suhet. 76. Katla soojuskaod. Nende iseloomustus. Soojusbilansi võrrand: QKT Q1 Q2 Q3 Q4 Q5 Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse siseneb ja võrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku.
teravaservalistest klaasikildudest, seega on ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm. Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera. Islandi üks tuntumaid vulkanolooge, maateaduste instituudi geo-füüsika professor Pàll Einarsson räägib, et ühtegi märki Eyjafjallajökulli rahunemise kohta ei ole. Katla kohta on ajalooliselt teada, et ta purskab umbes 40-80 aasta tagant, viimane purse toimus aga 1918. aastal, seega on vulkaan liiga kaua vait olnud alates 1999. aastast on seal seismiline aktiivsus suurenenud ja tõenäosus lähiajal purskamiseks on suur, ütles geoloogiaprofessor Alvar Soesoo. http://www.boston.com/bigpicture/2010/04/more_from_eyjafja llajokull.html?camp=localsearch:on:twit:bigpic Olivier Vandeginste - photographer's blog, and more of his
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlame...
1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimin...
tunduvalt kõrgemal temperatuuril ja sellistes tingimustes veeauru kondensatsioonienergia jääb kasutamata. Mõnede nn ,,puhaste kütuste", näiteks maagaasi ja puitkütuste korral on võimalik suitsugaase 40 60°C-ni jahutades saada veeauru kondenseerumise tõttu umbes 15 20 % täiendavat soojust. Seega ,,tavalistes" kateldes kasutatakse alumist (neto) kütteväärtust ja suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes ülemist kütteväärtust. Praktikas on juurdunud tava, et katla kasuteguri arvutamisel võetakse kütuse kütteväärtuseks alumine kütteväärtus, mille korral veeauru kondenseerimisega katelde kasuteguriks võib kujuneda üle 100 %! Loomulikult pole tegemist energia jäävuse seaduse rikkumisega, vaid traditsiooni ja kokkuleppega, mis võimaldab katlatüüpide efektiivsust omavahel võrrelda. Kütteväärtus väljendatakse enamasti MJ/kg või kJ/kg, kusjuures mass võib olla nii niiske (ar), kuiva (d) kui kuiva tuhavaba (daf) kütuse mass
lülitada masin sisse ja panna uuesti minimaalse kiiruse juurde. 2. Ei tohi üle koormata. Aurukeedukatel on kahekordsete seintega nõu, kus seinte vahele jääva ruumi täidab aur seda nimetatakse aurusärgiks. Aurusärk ümbritseb katelt kuni ülemise servani. Seade töötab ülerõhul ja on varustatud turvaventiiliga, mis avaneb ülerõhul 1 Bar. 1. Enne töö alustamist kontrolli veetaset aurusärgis. Selleks ava testimisveekraan, mis asub katla all. 2. Ava täitmisveekraan ja lase vesi aurusärki. 3. Sulge täitmisveekraan. Kui testimisveekraanist enam vett ei tule siis sulge ka see. 4. Katel on kallutatav, kuid kallutub ainult siis, kui nuppu all hoitakse. 5. Katlal on olemas avariilüliti, mille kasutamisel seiskub kogu töö. Külmkapp on mõeldud külmutatud toiduainete säilitamiseks ja värskete toiduainete külmutamiseks ning vajalike toiduainete külmas hoidmiseks. Seadedt ei tohiks paigaldada: 1
Raudteetransport Marie Pärn LOK12 Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokogused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. *Raudteetransport Raudteeliipreid valmistati varem kuusepuust, mis pärast mõõtusaagimist sügavimmutati. Kaasajal on hakatud kasutama rohkem pikema kasutusajaga betoonliipreid. Betoonliiprid tagavad ka keevitatud rööbaste tugevama kinnituse. Ühel kilomeetril raudteel on keskmiselt 1640 liiprit. LõunaEuroopa riikides on kasutusel ka terasliiprid. Betoonliiprid Terasliiprid Raudteed ühendatakse omavahel pöörangutega. Pöörang lahutab raudtee kaheks uueks teeks. Pöörang ise võib olla lühike või pikk. Pika pöörangu pöörderaadius on suurem kui lühikesel pöörangul. Mida pikem on pöörang, seda suurema kiirusega on lubatud seda ületa...
Joogid Asko Karu Joost Sander 90000000 Ameerika Ühendriigid Argentina Austria 80000000 Belgia Gruusia Hispaania Holland 70000000 Iirimaa Itaalia Kanada Kanada 60000000 Korea Vabariik Küpros Leedu Läti 50000000 Lõuna-Aafrika Vabariik Mehhiko Moldova Poola 40000000 Prantsusmaa Rootsi Saksamaa Soome 30000000 Suurbritannia Taani Tehhi Tiili 20000000 Tiili Tiili Ukraina Ungari 10000000 Valgevene Venemaa 0 1) miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu ? Enamus toidukaupasid on, kas Eesti hindadega võrreldes odavamad või ka siis maitselt paremad. Välismaalt saab ka erinevaid kaupasid, tänu sellele o...
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa
ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel. Olümpias liigub tuli teatejooksga tõrvikutest kantuna olümpialinna. Viimane jooksja, tavaliselt kuulus korraldajamaa sportlane, jookseb avatseremoonia ajal ringi ümber olümpiastaadioni ja jookseb katla või urni juurde (tavaliselt kuskile kõrgele) ja seejärel süütab staadionil põlema hakkava olümpiatule. Tuli põleb kogu mängude aja ning kustutatakse lõpustremoonial. - Olümpialinnad 2016 Peking, 2018 Peyongshang, 2020 Rio de Janero, 2022 Peking
..................................................................................................... 40 SUMMARY..................................................................................................... 41 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 42 2 LISAD LISA 1 Tabel 1. Tamsalu katlamajas kasutatava nelja katla tehnilised näitajad LISA 2 Tabel 2. AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijad seisuga 2014. aasta aprill LISA 3 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastatel 1993-2013 LISA 4 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastal 2012 LISA 5 AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014 LISA 6 Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal
Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on:
· Põlevkivi kasutatakse kütusena elektrienergia või õli tootmiseks. · Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 mld tonni Põlevkivi - Tootmine · Põlevkivi kaevandatakse o Allmaakaevandamine o Pealmaakaevandamine · Kasutamise suunad o Põletamine o Utmine Põlevkivi Elektri tootmine · Põlevkivi läbib laadimissõlmed · Põlevkivi tükid purustatakse vasarpurustites · Kivi tükid jahvatatakse veskites tolmuks, tolm puhutakse katla põletitesse. · Tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru · Aur suunatakse auruturbiini, mis paneb tööle generaatori, mille tulemusena saadakse elekter. · Toodetud elektrienergia suunatakse trafodesse ja sealt edasi elektrivõrku Maagaas üldine info · Kutsutakse ka looduslikuks gaasiks · On tekkinud maakoores orgaaniliste ainete lagunemisel · Paikneb naftakihist üleval pool · Koostis sõltub leiukohast · Loodussõbralik · Taastumatu loodusvara
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
