Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolma
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasisaldust Ak=
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühikus) 1 kW (kilovatt) = 8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus.
KORDAMISÜSIMUSED EKSAMIKS Soojustehnika MSJ0001 1. Nimetada termodünaamika kaks põhiprintsiipi/seadust. 1)Termodünaamika esimene seadus - Termodünaamilisse süsteemi sisestatud soojushulk kulub siseenergia muutmiseks ja tööks 2) Termodünaamika teine seadus - * (igal süsteemil on kaod) Ei ole võimalik teostada protsessi, kus kogu süsteemile antud soojus muutub jäägitult tööks. *(külmemalt soojemale ei saa soojus liikuda) Energia ei saa soojuse kujul iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale * Isoleeritud termodünaamilises süsteemis toimuvate tagastamatute protsesside korral süsteemi entroopia(Süsteemitu oleku mõõt) kasvab 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika? 1) Statistiline termodünaamika - tegeleb aine omaduste uurimisega üksikosakeste tasemel ja nende tulemuste laiendamistega suurtesse süsteemidesse. 2) Klassikali
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava küt
Kõik kommentaarid