Facebook Like
Küsitlus


Rakendusenergeetika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes saab kütuse ressursside kasutamisest kasu ?
 
Säutsu twitteris
MSJ0230 - Rakendusenergeetika 
Applied Energy  Engineering  
Allan  Vrager  
Õpingukorraldusest: 
 
8 loengut 
 
4 harjutustundi 
 
ehk 6x1,5h 
Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, 
mis annavad 30% kogu hindest 
Aine lõppeb kirjaliku eksamiga 
Kirjandus: 
A. Ots.  Soojustehnika  aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 
A.  Kull , I.  Mikk , A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. 
A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. 
I. Mikk (koostaja). Soojustehnika käsiraamat. Valgus, 1977. 
A.  Paist , A. Poobus.  Soojusgeneraatorid . TTÜ Kirjastus, 2008 
A. Paist, K. Plamus.  Lokaalkatlamajad . TTÜ Kirjastus, 2013 
V.  VaresEnergiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 
E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus  Elektriajam , 2007. 
 
CRC  handbook  of energy efficiency. CRC Press, 1997. 
CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. 
 
Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. 
 
Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) 
Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, 
uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. 
 
Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete,  vedelate  ja gaasiliste kütuste 
põletamine. 
 
Soojusülekanne  juhtivuse , konvektsiooni ja kiirguse teel. 
 
Faasimuundumissoojus. 
 
Soojusülekande  seadmed , soojusvahetid. 
 
Soojusisolaatorid. 
 
Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja  karakteristikud
 
Ventileerimine ja kütmine hoonetes. 
 
Energiaressursside  kasutamise  optimeerimine , energiat kasutavate protsesside analüüs 
ja optimeerimine. 
 
Elektrienergia  tootmine, termodünaamilised alused, ringprotsessid, auru ja gaasi  turbiinid
sisepõlemismootorid. Elektri ja soojuse koostootmise alused, Kütuseelemendid. 
Olulised mõõtühikud 
Energia: 1J = 1N*m = 1m2*kg*s-2 
                1Wh = 3600J 
 
Võimsus: 1W = 1J/s= 1m2*kg*s-3 
 
Erientalpia, tuntud ka lihtsalt  entalpia  nime all on  energiasisaldus  massi või mahuühiku 
kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 
 
Erisoojus : mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). 
 
Temperatuur 0°C = 273,15K 
 
      K = 273,15+°C 
 
 
Rõhk: 1Pa = 1N/m2 = m-1*kg*s-2 
 
 
 
Järgnev loeng on koostatud põhiliselt  „A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. 
TTÜ Kirjastus, 2008“ põhjal. 
 
Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, 
tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. 
Kütused 
Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel  hapendajaga , milleks 
on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. 
 
Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: 
●küllaldane varu või taastuvus looduses, 
●hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, 
●reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, 
●põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. 
 
Kütused jagunevad oma agregaatolekult  tahketeks , vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). 
 
Kõik tahked , vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. 
 
Looduslikud tahked kütused on puit,  turvas , pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. 
Tahke tehiskütus on näiteks koks. 
 
Looduslik vedelkütus on  nafta , tehisvedelkütused aga raske kütteõli ( masuut ), kerge kütteõli 
(ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus,  bensiin , põlevkiviõli jne. 
Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga  generaatorgaas , kõrgahjugaas, 
põlevkivigaas jne. 
Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi 
mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid 
põlevmaavarasid. 
 
Biokütuste all mõeldakse bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel 
tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavaid või spetsiaalselt 
kütusteks töödeldud (vääristatud)  tahkeid , vedelaid või gaasilisi aineid. 
Seega kuuluvad biokütuste hulka puit,  roogenergeetilised  kultuurid, bioloogilise 
päritoluga põllumajandus-, tööstus- ja olmejäätmed ning nende tahked, vedelad ja 
gaasilised töötlemissaadused, kuid täna mitte turvas – isegi siis, kui teda kasutatakse 
taastuvuse piirides. 
Kütuse varud ja tootmine* 
Vedelkütuse varud 
1P  Reservid , 2010 seisuga 
Konventsionaalne nafta  
Õliliivad   Põlevkivi 
Kivisüsi   GTL ressurss 
Ebakonventsionaalne kokku 
Ühik:  109 x toe  
163 
161 
450 
602 
867 
2080  
GTL - gas to liquids ehk gaasist vedelkütus  
Tõestatud reserv tähendab, et 90% tõenäosusega on võimalik antud maardlast naftat 
ammutada – sellised reservid tähistatakse kokkuleppeliselt tärminiga 1P.  
 
Maardlatest purskab olemasoleva surve tõttu välja kuskil 20-25% naftast. Kasutades muid 
tehnoloogiaid  on võimalik kätte saada kuni 60% maardlas olevast naftast. 
 
2014 aastal toodeti hinnanguliselt 84,95 miljonit barrelit päevas. Suurimad tootjad 2014. 
hinnang Venemaa 10,6 (14,05% maailma toodangust), Saudi  Araabia 9,7 (, USA 8,45 miljonit 
barrelit päevas. 
 
1barrel = 0,146toe=158,9873l 
*andmetesse  suhtuda  suure kriitilisusega 
OPEC 
Kütuse hinnakomponendid Eestis: 
Bensiin hinnaga 1€ kütuse maailmaturu hind ja müüja kulud+ kasum 41%  maksud  59% 
Diiselhinnaga 1€ kütuse maailmaturu hind ja müüja kulud+ kasum 44% maksud 56% 
 
Nafta hind 
theguardian.com 
http://www.marketoracle.co.uk 
Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi  ennustus  
 IEA’s World Energy  Outlook   Report  (IEA 2004–2008) põhinev hinna prognoos.  
Kjell Aleklett 
http://www.peakprosperity.com/forum/87961/report-peak-oil-and-future-energy-2nd-international-congress-barbastro-spain 
https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ 
Maagaas 
Gaasivarusid on maailmas hinnatud 300 triljonit m3 (300 · 1012 m3) (tõestatud 2012 
187,3triljonit m3), millest 55 · 1012 m3 paikneb Venemaa, 33,5 · 1012 m3  Iraani , 26,2 · 
1012 m3 Turkmenistani ja 25,5 · 1012 m3  Katari  territooriumil. Tõestatud reservid 
suurimad Iraanis 33,6 1012 m3  ja Venemaal 32,9 1012 m3. 2010 toodeti maailmas 4,36 · 
1012 m3 CIA World Factbook. Venemaal 2013 0,67 · 1012 m3 ja USAs 2012 0,681 · 1012 
m3. Maailma kildagaasis on metaani hinnanguliselt 2-10 korda rohkem, kui 
traditsioonilises maagaasis. Arvatakse, et praeguse tarbimise juures jätkub isegi kuni 
ligi 100 aastaks. 
Opeci andmetel maailma tõendatud maagaasi varud 1960-2012 
https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Rakendusenergeetika #1 Rakendusenergeetika #2 Rakendusenergeetika #3 Rakendusenergeetika #4 Rakendusenergeetika #5 Rakendusenergeetika #6 Rakendusenergeetika #7 Rakendusenergeetika #8 Rakendusenergeetika #9 Rakendusenergeetika #10 Rakendusenergeetika #11 Rakendusenergeetika #12 Rakendusenergeetika #13 Rakendusenergeetika #14 Rakendusenergeetika #15 Rakendusenergeetika #16 Rakendusenergeetika #17 Rakendusenergeetika #18 Rakendusenergeetika #19 Rakendusenergeetika #20 Rakendusenergeetika #21 Rakendusenergeetika #22 Rakendusenergeetika #23 Rakendusenergeetika #24 Rakendusenergeetika #25 Rakendusenergeetika #26 Rakendusenergeetika #27 Rakendusenergeetika #28 Rakendusenergeetika #29 Rakendusenergeetika #30 Rakendusenergeetika #31 Rakendusenergeetika #32 Rakendusenergeetika #33 Rakendusenergeetika #34 Rakendusenergeetika #35 Rakendusenergeetika #36 Rakendusenergeetika #37 Rakendusenergeetika #38 Rakendusenergeetika #39 Rakendusenergeetika #40 Rakendusenergeetika #41 Rakendusenergeetika #42 Rakendusenergeetika #43 Rakendusenergeetika #44 Rakendusenergeetika #45 Rakendusenergeetika #46 Rakendusenergeetika #47 Rakendusenergeetika #48 Rakendusenergeetika #49 Rakendusenergeetika #50 Rakendusenergeetika #51 Rakendusenergeetika #52 Rakendusenergeetika #53 Rakendusenergeetika #54 Rakendusenergeetika #55 Rakendusenergeetika #56 Rakendusenergeetika #57 Rakendusenergeetika #58 Rakendusenergeetika #59 Rakendusenergeetika #60 Rakendusenergeetika #61 Rakendusenergeetika #62 Rakendusenergeetika #63 Rakendusenergeetika #64 Rakendusenergeetika #65 Rakendusenergeetika #66 Rakendusenergeetika #67 Rakendusenergeetika #68 Rakendusenergeetika #69 Rakendusenergeetika #70 Rakendusenergeetika #71 Rakendusenergeetika #72 Rakendusenergeetika #73 Rakendusenergeetika #74 Rakendusenergeetika #75 Rakendusenergeetika #76 Rakendusenergeetika #77 Rakendusenergeetika #78 Rakendusenergeetika #79 Rakendusenergeetika #80 Rakendusenergeetika #81 Rakendusenergeetika #82 Rakendusenergeetika #83 Rakendusenergeetika #84 Rakendusenergeetika #85 Rakendusenergeetika #86 Rakendusenergeetika #87 Rakendusenergeetika #88 Rakendusenergeetika #89 Rakendusenergeetika #90 Rakendusenergeetika #91 Rakendusenergeetika #92 Rakendusenergeetika #93 Rakendusenergeetika #94 Rakendusenergeetika #95 Rakendusenergeetika #96 Rakendusenergeetika #97 Rakendusenergeetika #98 Rakendusenergeetika #99 Rakendusenergeetika #100 Rakendusenergeetika #101 Rakendusenergeetika #102 Rakendusenergeetika #103 Rakendusenergeetika #104 Rakendusenergeetika #105 Rakendusenergeetika #106 Rakendusenergeetika #107 Rakendusenergeetika #108 Rakendusenergeetika #109 Rakendusenergeetika #110 Rakendusenergeetika #111 Rakendusenergeetika #112 Rakendusenergeetika #113 Rakendusenergeetika #114 Rakendusenergeetika #115 Rakendusenergeetika #116 Rakendusenergeetika #117 Rakendusenergeetika #118 Rakendusenergeetika #119 Rakendusenergeetika #120 Rakendusenergeetika #121 Rakendusenergeetika #122 Rakendusenergeetika #123 Rakendusenergeetika #124 Rakendusenergeetika #125
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 125 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grinki Õppematerjali autor

Lisainfo

MSJ0230

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

113
doc
Energia ja keskkond konspekt
52
doc
Katlatehnika eksami vastused
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
28
docx
Hoone- ja soojusautomaatika
88
pdf
Materjaliõpetus
88
pdf
Materjaliõpetus
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
2
doc
Energeetika





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun