Energia ja keskkond kordamisküsimused (1)

5 VÄGA HEA

Energia ja keskkond
Kordamisküsimused arvestuseks

Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis?
Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad , sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub , et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium , mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud.

Milliste energiaallikate ressursid maailmas on suurimad?
Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud.

Mille poolest erinevad registrid ja statistika andmebaasid?
Põhiline erinevus registrite ja statistiliste andmete vahel seisneb üksikute andmete päritolu määratlemise erinevustes. Registrite eesmärgiks mingite konkreetsete objektide andmete koondamine andmebaasi, eesmärgiga säilitada kõik selle objekti kohta kogutud andmed. Näitena võib tuua hooneregister, äriregister, telefoniregister jne.
Statistiliste andmete korral on andmekogumissüsteem nii üles ehitatud, et täielikult välistada andmete kuuluvuse identifitseerimise võimalus. Statistilised andmed on alati üldistatud, näiteks andmete territoriaalsed või mingi tunnuse järgi arvutatud summad, keskmised jne. Kui objektide arv on piiratud, tohib nende kohta kogutud andmeid statistikas kasutada ainult siis, kui koondandmetest pole võimalik konkreetse objekti andmete kohta midagi lugeda.

Mis erinevus on mõistetel – primaarenergia ressursid ja primaarenergia varustatus?
Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta.
5. Kas primaarenergia varustatus võib olla negatiivne?
Võib küll.

Milline on olnud Eesti energiatarbimise dünaamika?
Alates Eesti taasiseseisvumise ajast on elektritarbimine jaotunud ligilähedaselt võrdselt kolme majandusharu vahel: tööstus, kodumajapidamised ja muude majapidamisharude vahel, kusjuures „muude“ all mõistetakse statistikas teenindust ja avaliku halduse hoonete
energiakasutust. Põllumajanduse ja transpordi elektrikasutus on praegu suhteliselt tagasihoidlik , kusjuures eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel oli põllumajanduse elektritarve suurem kui kodumajapidamistes ja nn muudes majandusharudes kokku. Väga drastiliselt on viimase viiekümne aasta jooksul muutunud nii soojustarbimine tervikuna kui selle jaotus majapidamisharude kaupa(vt Joonis 1.6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele . Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb „soojusena“ ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena.

Kust pärinevad põhilised atmosfääriheitmed Eestis
Põlevkivienergeetikast.

Kust leida värskeid energiastatistilisi andmeid Eesti kohta? Maailma kohta? EL kohta?
Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist.

Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused?
tuul

Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse?
o põlevkiviõli
o põlevkivigaas;
o turbabrikett.

Mida näitab kütuse lendainesisaldus?
biomassil tavaliselt kõrge (65 – 75%) – nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis)
näitab:  sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta;  sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta;  sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta.

Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine?
Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul
Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust.
Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik . Lämmastik ja hapnik on ballast.

Kuidas saab kasutada kütuse ülemist kütteväärtust?
Suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes .
14. Millised on kütuse põlemisreaktsioonid?
Heterogeenne ja homogeenne .
15. Miks on oluline teada tuha sulamiskarakteristikuid?
tuha sulamiskarakteristikud mõjutavad otseselt katla tööd. Tuha sulamine võib põhjustada kolde šlakkumist ja konvektiivküttepindadele tugevate sadestiste tekkimist.
16. Milliste näitajatega iseloomustatakse vedelkütuseid?
 kütuse viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist;
 kergel vedelkütusel soovitav kasutusaeg, st suve- või talvekütus jmt.
17. Milliseid komponente maagaasid sisaldavad?
metaan , lihtsaim süsivesinik (süsiniku ja vesiniku ühend). Metaaniga on segunenud vähesel määral teisi süsivesinikgaase nagu etaan, butaan ja propaan .
18. Millistes maailma piirkondades on suurimad nafta ja gaasivarud?
Maailma naftavarud on koondunud väga suures osas Pärsia lahe äärsetesse maadesse, naftarikkad piirkonnad on veel Lõuna-Ameerika põhjaosa (Venetsueela, Kolumbia) ja Mehhiko laht, Põhja-Aafrika (Liibüa), Venemaa Lääne-Siber ja Azerbaidžan. Euroopa naftavarud on tagasihoidlikud ja nendest arvestatav osa kuulub Norrale, lisaks ammuatatakse naftat veel Põhjamere piirkonnas mitme riigi majandustsoonis ( Suurbritannia , Taani). Vähesel määral kammutatakse naftat ka Leedus.
Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril
19. Milleks naftat ja maagaasi kasutatakse?
naftat kastuatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass , värvid jne) valmistamisel.
20. Kuidas maagaasi transporditakse?
Torujuhtmete kaudu ja Veeldatud maagaasi saab samuti transportida tankeritega
21. Kuidas on korraldatud maagaasi transport tankeritega?
Selline maagaas on veeldatud.
22. Kust pärineb Eestis kasutatav maagaas?
venemaalt, Siberi piirkonnast.
23. Kust pärinevad Eestis kasutatavad vedelkütused?
Venemaalt.
24. Kuidas saadakse bensiini ja teisi naftakütuseid?
Kas maismaal või merel paiknevate puuraukude
kaudu saadakse naftat järgmiselt:
 naftareservuaaris oleva rõhu mõjul
 rõhu tekitamiseks pumbatakse reservuaari vett
 pumbatakse
 Enamasti saadakse naftapuuraugust ka gaasi
10 – 20 (50) %
September
25. Millised on naftakütuste ja maagaasi ammutamise keskkonnamõjud?
Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju.
26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse?
Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri

Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos

naftaga saadav gaas puuraugu juures –
raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii
CO2 kui SO2 ja muid lisandeid
September
27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad?
Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus , on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest .
28. Iseloomustage Eesti rolli põlevkivi kasutamisel maailma mastaabis
Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Eesti Energia on nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas ca 15 miljonit tonni põlevkivi.
Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km².
Kaevandatud ala on 425 km².
Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 1–2 miljardit tonni (erinevad hinnangud).
1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud.
Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana.
29. Kuidas põlevkivi kaevandatakse?
Põlevkivi saab kaevandada kahel moodusel: avakaevandamine ( karjäär) ja allmaakaevandamine ( kaevandus ).
Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine . Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur - ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga . Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. Põlevkivi kaevandamine on Eesti mäenduse lipulaev.
30. Mida kujutab endast allmaakaevandamine?
kaevandamismoodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine, laavakaevandamine ja nende kominatsioonid.
31. Mida kujutab endast pealmaakaevandamine?
Kaevandamisviis kus maavarasid kaevandatakse maa pealt – maapealsetest kaeveõõntest
32. Kuidas kaevandusi ja karjääre kaevandamiseks ette valmistatakse?
Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide paigutamiseks.
Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt põlevkivikihindisse pea- ja paneelstrekkide (konveier-, rööbas-, tuulutusstrekk) ning kogumis- ja külgstrekkide läbindamises. Läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Läbindamise ajal või järel soonitakse streki põhja küljele asetatud soonuriga drenaažisoon, tuulutusstrekki rajatakse aga veekõrvalduskraav. Strekkide eelneva läbindamisega tagatakse massiivi mitmeaastane kuivendamine enne koristustööde alustamist. Läbindustöödelt saadav põlevkivitoodang moodustab umbes 13% kaevanduse kogutoodangust, kuid on reeglina kallim koristusete toodangust.
Lõhkeaukude käsitsi puurimine on asendumas puurvankrite kasutamisega. Lõhkamiseks kasutatakse emulsioonlõhkeaine 38 mm läbimõõduga padruneid. Vahetuse kestel tehakse üks või mitu läbindustsüklit, edasinihe lõhkamisel on ligi 2 m. Niššide rajamine kaeveõõne külgedele on vajalik seadmete paigutamise seisukohalt ja ristuvate kaeveõõnte läbindamise alustamisel kasutatakse nišše suudmetena.
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutusšurfide kaudu maapinnale.
Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata.
33. Kuidas kaevandamine mõjutab piirkonna veerežiimi?
Maa kuivendamine, veetaseme alandamine mis alandab ka põhjavee kihti, kuivadel suvedel ümbruskonna kaevude kuivaks jäämine.. Töötav allmaakaevandus avaldab olulist kompleksset mõju piirkonna pinnaveevoolule (jõgede) hüdrogeoloogilisele reziimile ja
maapõue hüdrogeoloogilisele keskkonnale. Mõju pinnaveele on eelkõige tingitud kaevandusvee väljapumpamise vajadusest. Keemilise koostise poolest erineb väljapumbatav vesi looduslikust: mineraalsus 2-3 korda sulfaatide , Ca ja Mg sisalduse suurenemise tõttu.
Väljapumbatav vesi mõjutab ka hüdroloogilist reziimi (vooluhulka), kuid veekogude elustikule ohtu ei põhjusta.
• Põhjaveetaseme alanemine.
• Ärajuhitava põhjavee muutunud keemiline
koostis.
• Vee kvaliteet suletud kaevandustes ja karjäärides.
• Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud vesi.
34. Mida tehakse suletud karjaaride maaga?
haljastatakse, istutades kas mändi või kaske (sobivaimad liigid). Kaevandus täidetakse veega.
35. Kuidas tagatakse keskkonnaohutus pärast maa-aluste kaevanduste sulgemist?
metsa istutamisega. Kaevandamise lõppedes peatatakse vee pumpamine kaevandusest ja karjäärist ning varasem põhjaveetase hakkab taastuma. Nii täituvadki suletud kaevandused veega.
36. Milleks põlevkivi kasutatakse?
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse?
Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne
38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena?
Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena.

39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse?

Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks.
40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse?
Õled.
41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära?
Need on taastuvad .
42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada
Fossiilkütuseks.
43. Milliseid turbakütuseid toodetakse?
turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas.
44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala?
kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks.
Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks.
45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel?
soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri ; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas . Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine , samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku.
46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud?
Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele ;
47. Millised on päikeseenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas?
Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise problemaatiliseks. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toitmiseks (näiteks majakate toide koos akumulaatoritega, meteoroloogiliste mõõteriistade toide jne).
Arvestades ainuüksi päikesepaistelise aja erinevustega (vt joonis 5.19) ja sellest tingitud suurema kapitalikuluga võiks hinnata Eestis päikeseenergia baasil toodetud elektri umbes 1,5 korda kallimaks kui Vahemere rannikul ja Põhja-Aafrikas.
48. Kas päikeseenergia rakendamisel on negatiivseid keskkonnamõjusid?
Paikeseenergia passiivse kasutamise keskkonnamoju on olematu, sest kasutatakse uksnes passiivseid energiavoogusid.
fotoelektrilised süsteemid - Peamine moju on seotud paikeseelementide valmistamisega ja nende kasutusea lopus jaatmete kaitlemisega, kuid
seda on voimalik vahendada, kasutades keskkonnasaastlikke (naiteks ringlusse voetud) materjale. Teine moju on visuaalne, kuna fotoelektrilised moodulid, nagu ka paikesekollektorid, on hoonete katustel naha.
päikesepaneelid- Peale seadmete tootmise ja utiliseerimise avaldab vee soojendamine paikeseenergia abil keskkonnale ainult vahest moju seoses elektrienergia tootmisega veeringluse saavutamiseks veekogujas
49. Millised on hüdroenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas?
eestis on jõgede lühikesed ja nad on veevaesed, ehkpotnesiaal tagasihoidlik, kuigi on palju veeenergia kasutamiseks tarvilike jõuastmeid.
Enamik reaalsest hüdroenergia potentsiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel.
Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused, tammid ).
50. Milles seisneb hüdroenergia roll elektrisüsteemi toimimisel?
tipukoormuse ajal rakendatakse hüdroenergia.
51. Milliseid negatiivseid keskkonnamõjusid hüdrojaamad tekitavad?
HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu:

hävivad paljud looma- ja taimeliigid , kaovad elupaigad ja kasvukohad ;
muutub kohalik ökosüsteem;
muutub kohalik kliima (suurem aurumine );
piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme

HEJ tammi tõttu:

on häiritud kalade liikumine jões;
Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat muda );
kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama

52. Mis on ideaalne ringprotsess ?
Carnot ‘ ringprotsess on ideaalse soojusjõumasina ringprotsess, mille kasutegur η sõltub ainult soojusallika ja jahutaja temperatuuridest ning ei sõltu töötava keha omadustest
53. Miks aurujõuseadmes ei saa rakendada Carnot’ ringprotsessi?
sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale.
54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon -aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost?
Tavalises , ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 – 565 C, p = 9 – MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 – 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni.
55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid?
Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide.
Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust.
56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised?
 põletamine restil;
 tolmpõletamine;
 põletamine keevkihis;
 tehnoloogiad tahke kütuse gaasistamisega
57. Mida näitab liigõhutegur?
võimsust ja küttekulu.
58. Millised on põlemise soojuskaod ? Millised on teised aurukatlaga seotud soojuskaod?
 soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega ;
 soojuskadu vingugaasi ja teiste põlevate gaasiliste
komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis (kadu
keemiliselt mittetäielikust põlemisest)
 soojuskadu tuha ja lendtuhaga
 tuha füüsikaline soojus ja
põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojus
 kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru
sisaldusest tingitud soojuskadu, mida võetakse arvesse
siis, kui põlemise kasuteguri arvutamisel soovitakse
lähtuda kütuse ülemisest ( bruto ) kütteväärtusest
59. Nimetage soojuselektrijaamade põhisi seadmeid ja selgitage nende tööd.
Katlad - veeauru või kuuma vee tootmiseks
auru- ja gaasiturbiinid- Energeetilisi gaasiturbiine kasutatakse kiire käivitusvõimaluse ja
suhteliselt madalate investeeringukulude tõttu energiasüsteemides tipukoormuse katmiseks ja ka kombineeritud tsükliga energiaplokkides
auruturbiinid - potentsiaalse energia muundamiseks esmalt kineetiliseks ja seejärel pöörleva
rootori mehaaniliseks energiaks.
ventilaatorid ja pumbad-
60. Milliseid soojusjõumasinaid elektroenergeetikas kasutatakse?
auruturbiine, otto mootor, gaasiturbiin , diiselmootor
61. Millised on soojusjõuseadmete tüüpilised kasutegurid ?
Sisepõlemis-mootoriga soojuse ja elektri tootmise kasutegur ulatub 89…92%-ni
Aurujõuseadmete netokasutegurid on jõudnud 38%-ni ja nende edasine oodatav tõus on 43…44%.
62. Milles seisneb elektri ja soojuse koostootmise eelis võrreldes ainult elektrit tootvate soojuselektrijaamadega ?
säästab ressursse ja vähendab kasvuhoonegaase ... Koostootmise põhiline keskkonnaeelis on väiksem kütusekulu, võrreldes tavaolukorraga, kus
elektrit ja soojust toodetakse eraldi, kuigi ka koostootmises pole võimalik vältida
kasvuhoonegaaside heiteid.
63. Milliseid elektri ja soojuse koostootmise tehnoloogiaid te teate?
gaasimootoriga, - turbiiniga ja kohalikel kütuste põletamisel baseeruvana auru turbiiniga, Välispõlemismootor, elektro-keemiline oksüdatsioon e külm põlemine
64. Mida kujutab endast kombineeritud auru-gaasitsükliga seade?
Kombineeritud tsükkel on äärmiselt paindlik. Võimalik on ka töötamine ainult gaasiturbiiniga, juhtides temast väljuvad gaasid otse korstnasse. Aurutsükli võimalik skeem võib olla lihtne üherõhuline aurutsükkel või kompleksne kolmerõhuline vaheülekuumendusega aurutsükkel. Lõplik variandi valik sõltub tehnilis - majanduslikest teguritest, põhiliselt kütuse hinnast ja omadustest. Kütusena saab kasutada kõiki gaasiturbiinile lubatud kütuseid.
65. Mis on kütuseelement?
keemiline vooluallikas , milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
66. Kuidas kaetakse kaugküttesüsteemides baas- ja tippkoormusi?
Kaetakse energiaallikatega vastavalt nt aastaajale,
Baaskoormus: Tahkekütusekatlad Prügipõletusseadmed Tööstuse heitsoojus, Elektri ja soojuse koostootmise seadmed
Tippkoormus: Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised soojendid
68. Kuidas toimib Eesti gaasivarustus?
Käesoleval ajal kasutab Eesti põhiliselt maagaasi, mis saabub Venemaalt Eestisse kahe torujuhtme kaudu Pihkva oblastist ja läbi Läti. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel män givad Läti Incukalnsi maa-alused maagaasihoidlad, mille kaudu toimub nii Eesti, Läti kui ka Leedu varustamine. Gaasihoidlate puhvervaru on vajalik tarbimise kõrgperioodil, st talviste tippkülmade ajal, tarbijaid paremini varustada.
Maagaasiga varustamist ja hinnakujundust reguleerib maagaasi seadus.
69. Millised Eesti energiasektorist pärinevad heitmed mõjutavad enim meie keskkonda?
põlevkivi põletamisest ehk elektri tootmisest
70. Kuidas on võimalik vältide CO2 emissiooni kütuste põletamisel?
CO2 emissiooni põlevkivi põletavates elektrijaamades õnnestuks oluliselt vähendada rõhu all põletamise tehnoloogia rakendamisega. Paraku ei ole rõhu all põletamise tehnoloogia Eesti põlevkivi jaoks veel jõudnud tehniliste lahendusteni.
71. Kuidas mõista põletusseadme (katla) üle 100% kasutegurit?
72. Kuidas arvutatakse CO2 heitmeid kütuste põletamisel?
Ümberarvutuseks kütuse energialt elektrijaamast väljastatavale elektrienergiale on arvestatud jaamade kasuteguriga 42% (v.a põlevkivikasutamise juhus )
73. Kuidas arvutatakse SO2 heitmeid kütuste põletamisel?
Kui pidada lubatavaks SO2 heitmete ülempiiriks 2000 mg/m3, saame arvutada sellele vastava ligikaudse söe väävlisisalduse 0,4%. Seega, söe väävlisisaldusel alla 0,4% ilmselt ei ole vaja täiendavaid väävlipüüdeseadmeid, söe väävlisisaldusel üle selle piiri on vaja ette näha tehno loogia väävli sidumiseks elektrijaama skeemis .
74. Kuidas arvutatakse NOx heitmeid kütuste põletamisel?

suitsugaaside retsirkulatsioon;
õhu andmine katla koldesse mitmel kõrgusel, sisuliselt nn. astmeline põletamine;
madala NOx emissiooniga põletite kasutamine;
selektiivne mittekatalüütiline reduktsioon (vähendamine);
selektiivne katalüütiline reduktsioon (vähendamine) jne.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 35 allalaadimist

Energia ja keskkond kordamisküsimused #1

Energia ja keskkond kordamisküsimused #2

Energia ja keskkond kordamisküsimused #3

Energia ja keskkond kordamisküsimused #4

Energia ja keskkond kordamisküsimused #5

Energia ja keskkond kordamisküsimused #6

Energia ja keskkond kordamisküsimused #7

Energia ja keskkond kordamisküsimused #8

Energia ja keskkond kordamisküsimused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tunniplaan Õppematerjali autor

gaas soojus põlevkivi nafta maagaas katla turba turvas tehnoloogia tehnoloogia biomass põletamise rakendamise soojust kütuseid

Sarnased õppematerjalid

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1

Energia ja keskkond

docx

Geograafia: Energiamajandus

Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200

Geograafia

125

pdf

Rakendusenergeetika

TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes.

Füüsika

docx

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

Gaasipõletid. · Põhilisteks võteteks gaasikütuse ja põlemisõhu kiiremaks ja ühtlasemaks segunemiseks on : Gaaskütuse ja põlemisõhu suunamine põletisse järsult erinevate kiirustega. Gaaskütuse ja põlemisõhu suunamine teineteisega nurga all Gaaskütuse ja põlemisõhu keeristamine Gaaskütuse ja õhu peenendamine paljudeks jugadeks Gaaskütuse ja õhu kunstlik turbuliseerimine · Gaasipõleteid liigitatakse ka selle järgi, millise energia arvel toimub põlemisõhu põletisse ja koldesse suunamine. Injektioonipõleti ja sundsegunemispõleti. Injektsioonipõletites suunatakse põlemisõhk põletisse gaasijoa kineetilise energia arvel, kusjuures gaas ja õhk segunevad põleti sees. Sundsegunemispõletites suunatakse põlemisõhk põletisse või koldekambrisse ja segatakse gaasiga õhuventilaatori abil. 28. Tahkekütuse põletustehnoloogiad. Põletid.

Soojustehnika

docx

Energiaallikad

Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse

Energiamajandus

doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Geograafia

docx

Energiamajandus 9. Klass Geograafia

Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta

Rahvastik ja asustus

odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Ta on päriolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Biokütus energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel või tahkekütus. Keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Nt: hagu, puud, hein, sõnnik Tuumaenegia elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Hüdroenergia ehk vee-energia mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks nt vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Päikeseenergia energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikuks valgustamiseks. Bioenergia biomassist toodetud energia soojus, elekter, biokütus

Geograafia

Rohkem sarnaseid