Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Katlatehnika eksami vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Katlatehnika eksami vastused #1 Katlatehnika eksami vastused #2 Katlatehnika eksami vastused #3 Katlatehnika eksami vastused #4 Katlatehnika eksami vastused #5 Katlatehnika eksami vastused #6 Katlatehnika eksami vastused #7 Katlatehnika eksami vastused #8 Katlatehnika eksami vastused #9 Katlatehnika eksami vastused #10 Katlatehnika eksami vastused #11 Katlatehnika eksami vastused #12 Katlatehnika eksami vastused #13 Katlatehnika eksami vastused #14 Katlatehnika eksami vastused #15 Katlatehnika eksami vastused #16 Katlatehnika eksami vastused #17 Katlatehnika eksami vastused #18 Katlatehnika eksami vastused #19 Katlatehnika eksami vastused #20 Katlatehnika eksami vastused #21 Katlatehnika eksami vastused #22 Katlatehnika eksami vastused #23 Katlatehnika eksami vastused #24 Katlatehnika eksami vastused #25 Katlatehnika eksami vastused #26 Katlatehnika eksami vastused #27 Katlatehnika eksami vastused #28 Katlatehnika eksami vastused #29 Katlatehnika eksami vastused #30 Katlatehnika eksami vastused #31 Katlatehnika eksami vastused #32 Katlatehnika eksami vastused #33 Katlatehnika eksami vastused #34 Katlatehnika eksami vastused #35 Katlatehnika eksami vastused #36 Katlatehnika eksami vastused #37 Katlatehnika eksami vastused #38 Katlatehnika eksami vastused #39 Katlatehnika eksami vastused #40 Katlatehnika eksami vastused #41 Katlatehnika eksami vastused #42 Katlatehnika eksami vastused #43 Katlatehnika eksami vastused #44 Katlatehnika eksami vastused #45 Katlatehnika eksami vastused #46 Katlatehnika eksami vastused #47 Katlatehnika eksami vastused #48 Katlatehnika eksami vastused #49 Katlatehnika eksami vastused #50 Katlatehnika eksami vastused #51 Katlatehnika eksami vastused #52
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stru4ek Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 ­ 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 ­ 40 % keskrõhu ja 40 ­ 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv. c = Dv / Da = 1 / xkg / kg 11-1 kus Dv on kontuurisisenenud vee kogus, kg/s, Da kontuuris tekkinud auru kogus, kg/s, x auru kuivusaste, kg/kg. Küttepindades kasutatakse süsinikteraseid. 15. Auruülekuu m e n did Kesk ja kõrgrõhu kateldes võib auruülekuumendi paikneda kolde ülaosas ka kolde laes (radiatsioon ülekuumendi).Madalrõhu kateldes paikneb ülekuumendi kolde järel konvektiivses gaasikäigus (konvektiivülekuumendi). Konvektiivülekuumendi

Katlatehnika
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1

Soojusautomaatika
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

v1 p erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhku: T=const (isotermiline) 2 v2 p1 2) Gay ­ Lussaci seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel rõhul siis erimahud v1 T suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: p=const(isobaariline) 1 v 2 T2 3) Charles' seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad p1 T1 võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht

Soojustehnika
thumbnail
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün. temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), keha üleminekuks nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks olekust 1 olekusse2 süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga vajalik soojushulk q=i2- adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on i1. Seega on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja isobaarilises td mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud protsessis keha poolt ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. juurdesaadav või

Soojustehnika
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

v1 p erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhku: T=const (isotermiline) = 2 v2 p1 2) Gay ­ Lussaci seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel rõhul siis erimahud v1 T suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: p=const(isobaariline) = 1 v 2 T2 3) Charles' seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad p1 T1 võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) = p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi

Soojustehnika
thumbnail
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

........................................................15 34.Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste)............................. 16 35.Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) ....................................................................................16 36.Soojustransformatsiooni protsessid ja soojustransformaatorid.......................................................16 1 37.Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil.....................18 38.Soojusülekande liigid ja nende lühike iseloomustus...................................................................... 18 39.Soojus juhtivus ( temperatuuri väli, gradient ja Fourier'i seadus ja soojusjuhtivustegur)..............19 40.Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas...................................................................................19 41

Soojustehnika
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte. Gaasi molekulid on pidevas omavahelises liikumises, mida tuntakse soojusliikumisena. Ideaalgaasis liigub iga aineosake sirgjooneliselt kuni põrkumiseni naaberosakesega või gaasi piirdepinnaga. Molekulide põrked vastu piirdepinda põhjustavad rõhu. Ideaalgaasi molekulaarkineetilisest teooriast tuleneb k on Boltzmanni konstant, k = 1,3810–23 J/K Võrrandite kooslahendamisel ning mõlema poole läbikorrutamisel gaasi mahuga V saame pV nVkT. nV = N – gaasimolekulide koguarv mahus V , siis pV = NkT Ideaalgaasi ühele kilomoolile: pVµ = N0kT Tähistame N0k = µR, siis pVµ = µRT - Mendelejevi võrrand kus µ – moolmass, kg/kmol R – gaasi konstant, J/(kg·K) Universaalne gaasikonstant Ṝ= µR = N0k = 6,0220·1026·1,38·10-23 = 8314 J/(kmol·K) pv = RT Clapeyroni võrrand Ideaalgaasi termiline olekuvõrrand

tehnomaterjalid
thumbnail
40
docx

Keemia eksami vastused

molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse ∆x abil: a) Kui ∆x = 0 - mittepolaarne kovalentne side (nt H2) b) Kui ∆x = 0-1,7 – polaarne kovalentne side (nt HCl) c) Kui ∆x > 1,7 – iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentsed isdemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides.

Keemia



Lisainfo

1. Tahkete kütuste põletamise tehnoloogiad

2. Põlevkivi põletustehnoloogiad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun