bensiiniga segada kuni puhta etanooli saamiseni (E100). Selle biokütuse edulooks on Brasiilia, kus parajasti käib üks maailma suurimaid alternatiivkütuse implementeerimise programme. Etanool rahuldab riigi autokütuse vajaduse 18 protsendi ulatuses ja on muutnud varem kütuseimpordist sõltunud Brasiilia koos oma naftatööstusega iseseisvaks. Seda on tehtud alkoholitööstustele madalaintressiliste laenude andmisega ja maksusoodustustega puhtal etanoolil töötavatelt autodelt. Praeguseks on juba lõpetatud veevabale alkoholile kehtinud hinnasoodustused ja selle tarbimine toimub loomulikult. Taimsel baasil toodetud etanooli tähtsus puhta ja taastuva kütusena võib lähiaastatel märgatavalt suureneda eriti kui täiustub hiljuti väljatöötatud tehnoloogia alkoholi tööstuslikuks tootmiseks tselluloosist. Otsa on lahti teinud Euroopa Liit, kes nõuab 2010. aastaks üldtarbitavas kütuses biolisandite sisalduseks vähemalt 5,75%.
eemaldavad õli- ja rasvamustust. Lahustid on ohtlikud, kui need puutuvad kokku nahaga ning ka aurudena sisse hingates. Lahustid imenduvad organismi suhteliselt kergesti läbi naha, mis võib põhjustada allergiat. Alkoholid- need on universaalse toimega. Tänu OH-rühmale lahustavad alkoholid polaarseid ühendeid, tänu süsivesinikuosale aga mittepolaarseid ühendeid. Nõudepesuvahendis on samuti alkoholi, mis suurendab rasva lahustamist. Etanoolil on lisaks desifitseeriv ja kuivatav toime. Etanooli molekul seob palju vett, et muudab mikroobid teovõimetuks. Haihtudes viib alkohol kaasa vee ning tänu sellele hakkab pinnas kiiremini kuivama. 9 Köögi puhastusained 6.OHUTUSNÕUANDED Selleks et käidelda ohtlikke kemikaale ohutul viisil, peab tundma nende omadusi. Märgistus
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Alkohol ja selle mõju meie tervisele Koostas: Sünne Võrel 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alkoholi mõju tervisele........................................................................................................................4 Etanool..................................................................................................................................................5 Alkoholist põhjustatud tervisehäired....................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasut...
Maailma energiaressursid on ju praktiliselt piiramatud, naftavarud on vaid nagu tilk meres. Energeetilist tõhusust võib hinnata kasuteguriahela kaudu: kütuse tootmisel, vedamisel, jaotusvõrgus ja kasutamisel sõidukis. Alternatiivkütuste tootmise kasutegur on enamasti tunduvalt kehvem kui bensiinil ja diislikütusel (88...90%), kõrgeim on ta maagaasil (95%), madalaim aga biomassist saadud etanoolil (umbes 35%). Sisepõlemismootori kasutegur ulatub parimal tööreziimil 45%-ni, kuid võib auto linnasõidul olla vaid 10%. Hinna poolest on alternatiivkütused praegu umbes 1,5 kuni 6 korda bensiinist ja diislikütusest kallimad. Kui masstootmine ja tehnoloogia areneb, siis vahe väheneb. Kui maailma naftavarud vähenevad kriitilise piirini, tõuseb tõenäoliselt ka üha defitsiitsemaks muutuva nafta hind. Kütuse ökoloogilisi omadusi iseloomustavad peamiselt kütuse tootmises ja
Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud agrotehnoloogiat. · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale (nisu ja rukki hübriid), kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Teravilja omatoodang, mis on orienteeruvalt 600-760 tuhat tonni aastas (1) ei kata omatarbimist söödaks, inimtoiduks, seemneks ja tööstuslikuks otstarbeks ning teravilja veetakse igal aastal täiendavalt sisse
Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad
ja liigõhutegurist. Qk.s. =Qk / (1 +aL0 ) Qk.s - küttesegu kütteväärtus, L0 - teoreetiliselt põlemiseks vajalik õhu hulk Qk. - kütuse kütteväärtus a - liigõhutegur, Mida rohkem on põlemiseks vaja õhku, seda väiksem on segu kütteväärtus. Kui võrrelda etanooli ja bensiini kütteväärtusi, siis näeme, et neil on suur vahe bensiini kasuks. Küttesegude kütteväärtuste vahe on aga üpris väike: bensiinil 2,78 MJ/ kg , etanoolil 2,76 MJ/ kg Tingitud on see sellest, et etanooli molekul sisaldab hapnikku ning põlemiseks vajalik õhuhulk on bensiiniga võrreldes palju väiksem (8,4 kg/ kg). Siit järeldub, et kui bensiini asemel kasutada etanooli ei olegi võimsuse langus eriti suur. Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise
Vabanevat soojust kasutatakse soojusvarustuseks. Kütuseelement lubab vesiniku kujul akumuleerid ja hiljem sobival ajal kasutada elektri- energiat, mida toodetakse näiteks tuule-, vee- tuuma- või päikeseenergia abil. Kütuseelementide laialdast levikut takistab nende praegune kõrge hind. Tehakse laialdasi uurimistöid hinna alandamiseks ja kütuseelementide kasutamiseks transpordis ja ka elektri ning soojusvarustuses. Autodel kasutamiseks on väljatöötatud etanoolil töötavad kütuse- elemendid. Kõrgetemperatuuriliste kütuseelementide puuduseks on asjaolu, et konstruktsiooni- materjalidena ei saa kasutada roostevaba terast, vaid tuleb kasutada keraamilisi materjale. Sobivate, paljudele termilistele tsüklitele vastupidavate keraamiliste materjalide väljatöötamine on ka üheks probleemiks kütuseelementide töökindluse tõstmisel. 6.7.2 Vesinik kütuseelementide kütusena
ja liigõhutegurist. Qk.s. =Qk / (1 +aL0 ) Qk.s - küttesegu kütteväärtus, L0 - teoreetiliselt põlemiseks vajalik õhu hulk Qk. - kütuse kütteväärtus a - liigõhutegur, Mida rohkem on põlemiseks vaja õhku, seda väiksem on segu kütteväärtus. Kui võrrelda etanooli ja bensiini kütteväärtusi, siis näeme, et neil on suur vahe bensiini kasuks. Küttesegude kütteväärtuste vahe on aga üpris väike: bensiinil 2,78 MJ/ kg , etanoolil 2,76 MJ/ kg Tingitud on see sellest, et etanooli molekul sisaldab hapnikku ning põlemiseks vajalik õhuhulk on bensiiniga võrreldes palju väiksem (8,4 kg/ kg). Siit järeldub, et kui bensiini asemel kasutada etanooli ei olegi võimsuse langus eriti suur. Vedelkütuse auruvus Auruvusest sõltub kütuse segunemisvõime õhuga, järelikult põlemise täielikkus ning mootori võimsus ja ökonoomsus. Auruvusest sõltuvad ka mootori käivitusomadused ning töötamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
