FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ TUUMAENERGIA 1. Mis toimub tuumareaktsiooni käigus? a. Vabaneb väga palju energiat ja tekivad uued elemendid. b. Vabaneb väga palju energiat ja tekivad uued ained. 2. Joonisel on kujutatud radioaktiivse kiirguse eriliikide läbimisvõimet. Missugune kiirgus on tähistatud numbriga 3? a. α-kiirgus. b. β-kiirgus. c. γ-kiirgus. 3. Mida on vaja termotuumareaktsiooni käivitamiseks sobivate komponentide olemasolu korral? a. Vaba neutroni olemasolu. b. Väga suur soojushulk. c. Aine kogus peab ületama kriitilise massi piiri. 4. Missugustes piirkondades on tuumareaktsioonides võimalik kätte saada kõige rohkem energiat? a. Raskete tuumade ühinemisel ja kergete tuumade lagunemisel. b. Kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. 5. Mida on kujutatud joonisel? a. Tuumareaktor. b. Tuumapomm. c. Termotuumapomm. 6
tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Veel tuumapomme o Termotuumapommid(vesinikupommid)- pommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. o Neutronpommid- tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. o Tuumarelvad- tehakse võimsaks termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada
Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik see toimub sekundi murdosa jooksul. Kuna tuumade lõhustumisel vabaneb hetkega ka väga suur energia, siis nimetatakse sellist reaktsiooni tuumaplahvatuseks. 2) kergete tuumade ühinemisreaktsioon ehk termotuumareaktsioon – kuna aatomituumade ja nende osakeste vahel mõjuvad tugevad tõukejõud, tuleb termotuumareaktsiooni käivitamiseks anda neile nii suur energia, mis ületaks tõukejõu. Lihtsaimaks mooduseks on aine kuumutamine väga kõrge temperatuurini (suurusjärk 108kraadi). Näiteks võib käivitada termotuumareaktsiooni vesiniku isotoobi, deuteeriumi, tuumade liitumisel heeliumi aatomi tuumadeks. Sellisel liitumisel vabaneb veel rohkem energiat (termotuumaenergiat) kui raskete tuumade lõhustumisreaktsioonil, sest liitunud tuuma mass on jälle väiksem liituvate
Tuumapommid · Tuumapomm ehk aatomipommon suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · termotuumapommid · neutronpommid · kombineeritud tuumarelvad Toime · Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks · Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus
1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad · Neutronite aeglusti vardad(grafiidivardad) võtab neutronite kiiruse maha;(osades kasutatakse deuteeriumi) · Reguleerimis- ehk juhtvardad(Boor,Cd) 2) Neutronite peegeldi(Be) peegeldab neutronid tagasi aktiivtsooni. 3) Soojusvahetaja vedelik tavaline vesi/raske vesi/vedel Na kannab reaktoris tekkinud energia soojusvahetisse. 4) Kiirguskaitse 2m paksune betoon. 10.Miks on termotuumareaktsiooni tekkimiseks vaja ülikõrget temperatuuri? Termotuumareaktsiooni tekkimiseks on vaja ülikerget temperatuuri selleks ,et kergemad aatomituumad saaksid ühineda. 11. Heeliumi tekkimine Päikesel etappide kaupa.Võrrandid. 1) Prooton põrkab elektroniga ning põrkel tekib neutron ja eraldub neutriino. ( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks. 3) Kaks deutronit põrkuvad ning tekib heeliumi tuum . 12
Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni Pinna kohal on nn atmosfäär, mille paksus on väga suur. Nähtav päikesevarjutuse ajal päikesekroonina
Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist 92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi ; kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0 1% See koostis muutub aja jooksul aeglaselt kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese krooni tihedus on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 1023 aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust (Päikese neutriinode probleem). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist (nii juhtus Joseph Plateauga)
HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks o Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt o Hiid tähed on väga hõredad o Hüperhiiud tekivad väga harva o Hüperhiidude pinnatemperatuur sõltub tähe spektriklassist KÄÄBUSED o Väikseid tähti nimetatakse kääbusteks o Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast o Ei paista kaugele o Valge kääbus on surnud täht, ei toimu termotuumareaktsiooni ja jahtub kiiresti TAVALISED TÄHED(PEAJADA TÄHED) o Koondunud enamik tähtedest o Kõigis leidub vesinikku o Einevad massi poolest o Väikesed tähed on madala temperatuuriga, punased ja pikaealised TÄNAN KUULAMAST!
· päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus · Kuigi päikest peaks olema veel 5 miljardiks aastaks, siis elu maal ei saa nii kaua kesta, sest keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadini FILMI AEG :) · https://www.youtube.com/watch?v=HFT7ATLQQx8 · https://www.youtube.com/watch?time_continue=85&v=6tmbeLTHC_0 TÄNAN KUULAMAST
lahendusplasmat (t o 10 5- 10 8 K). Madalatemperatuurilise plasma komponentide keskmine energia on erisugune, niisugune plasma ei ole termodünaamiliselt tasakaalus. Madalatemperatuurilist plasmat kasutatakse lahenduslampides ja gaaslaserites. Madalatemperatuurilises plasmas kiirenevad heterogeensedreaktsioonid, kasutatakse pindade töötlemisel, modifitseerimisel ja kilega katmisel. Kõrgtemperatuuriline triitiumi- ja deuteeriumiplasma on juhutava termotuumareaktsiooni uurimise objekt. Milleks/ Kus kasutatakse: Plasmageneraator (elektrigeneraator, milles plasmajoa või samba soojusenergia muundub vahetult elektrienergiaks.) Kaarplasmasid kasutatakse metallide sulatamisel ja lõikamisel. Plasmakeemia (uurib madalal temperatuuril plasmas toimuvaid protsesse.) Plasmamootor (reaktiivmootor, milles reaktiivjõudu tekitab plasmajuga.) Kasutatud materjal: * EE nr. 7 lk 347 * http://et.wikipedia
Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni esilekutsumiseks kulus. Termotuumareaktorite kütuse kaks vesinikugaasi liiki: deuteerium ja triitium. 1 l vett=33 mg deuteeriumit Triitiumi...
termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on
Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Muid elemente on kokku umbes 2%: hapnikku 1%, süsinikku 0,5%, rauda 0,2%, räni, lämmastikku ja 2 magneesiumi igat 0,1 %, neooni ja väävlit kumbagi 0,05%. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit. Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad samalaadseid reaktsioone vesinikupommis. Tulevikus on ehk võimalik termotuumareaktorites toimuva juhitava termotuumareaktsiooni abil elektrit toota. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese
Tuumafüüsika konspekt Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juur...
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued pla...
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² ma...
neutoronid Termotuumapomm: e. Vesinikupomm, tuumajõud e. Tugev jõud e. Tugev vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade vastastikmõju- mis mõjuvad prootonite ja lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine. neutoronite vahel ühteviisi tõmbuvalt. termotuumareaktsiooni etapid: Seosenergia- energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. I Prooton põrkab elektroniga Eriseoseseenergia- ühe osakese seouts tuumaga II Põrkel tekib neutron, eraldub neutriino radioaktiivsus liigid: III Prooton ühineb neutroniga deutroniks ioniseerivateks kiirgused: alfa-, beeta- ja IV Kaks deutronit põrkuvad gammakiirgus V tekib heeliumi tuum
Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952. aastal Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse
missugused on tagajärjed ja kas nende kasutamine on õigustatud. 1. Aatomipomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Termotuumareaktsioon tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuuma reaktsiooni etapid päikesel: I prooton põrkab elektroniga; II põrkel tekib neutron, eraldub neutriino; III prooton ühineb neutroniga deutroniks; IV kaks deutronit põrkuvad; V tekib heeliumi tuum. Grei (Gy) neeldumisdoosi mõõtühik. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) ekvivalentse kiirgusdoosi ehk biodoosi mõõtühik.
Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C
Kuna radioaktiivne kiirgus on väga tugev ning seega ka tugeva töövõimega, suudab kiirgus kõvasti hävitada elusorganismi. Kõigepealt kahjustuvad koed, tekivad varjatud muutused kromosoomides, mis väljenduvad alles järglaste juures. Kiirgus võib tekitada ka kiiritushaigusi. Kiirguste ohtliku toime vältimiseks tuleb ohtlikus olukorras kanda kaitseriietust või varjuda varjendisse. Elusorganismid ei saa aru, et nad on paljastatud kiirgusele. 14. Võrdle termotuumareaktsiooni raskete tuumade lagunemisega! Kui termotuumareaktsioonis põrkuvad tuumad siis raskete tuumade lagunemisel lagunevad nad iseeneslikult!
18) Kuidas toimub ahelreaktsioon ? Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama kriitilise massi. Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. 19) Milline suurus kirjeldab reaktsiooni kulgemist ? 20) Mis põhimõttel toimib tuumapomm? Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 21) Nimeta tuumareaktori põhiosad ja nende ülessanded reaktoris tuumareaktor, aatomireaktor, seade, millega on võimalik tekitada juhitavat aatomituumade lõhustumist. Põhiosad on tuumkütus, neutronite aeglusti (raske vesi, grafiit), soojuskandja (vesi, vedel naatrium) ja juhtvardad. 22) Millisel tingimusel toimub kergete tuumade ühinemine ? Kergete aatomituumade (st. madala energiabarjääriga tuumade) puhul kasutatakse tuumadest koosneva
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...
iseloomulik punane värvus näha. · Kromosfääri peal asuvat gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui
massiarvuga vahemikus 95 137. 2 põhjust miks ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonitega/toimel.: tuumades on ka prootonid (pos) ja siis toimuks elektrostaatiline jõud Miks ei saa reaktor neelajata töötada? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone Miks ehitatakse termotuumapomme selle asemel et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? terrmotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.Tulemuseks on plahvatus, mis ületab näiteks sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse. Sünteesireaktsioonid. Mis ja kus? Sünteesireaktsioonideks nim
planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja.
tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Energeetika tulevikust · Seoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas) varude lõppemisega maailmas lähemate aastakümnete jooksul on tulevikus vaja neile leida asenduskütuseid. · Nendeks võivad olla põlevkivi ja asfalt (looduslik bituumen), mille varud on mitmetes maades suured. · Põlevkivi- ja asfaldivarud on ikkagi piiratud ja seepärast on tähelepanu suunatud termotuumareaktsiooni juhitavaks muutmisele. · Tuuleenergia ja päikesekiirgusenergia tulevad kõne alla aga siiski muu kütuse kokkuhoiu mõttes. Kasutatud materjal: · http://www.rohelineenergia.ee/html/?id=10361 · http://www.energia.ee/index.php?id=56 · http://et.wikipedia.org/wiki/Energeetika
plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille masson ülekriitiline. Ülekriitilises ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb ahelreaktsioon. 11. termotuumareaktsioonid *Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. *termotuumapomm ehk vesinikupomm-südamiksu on tavaline lõhustumis-tuumapomm.selle lõhkemisel tekib ülikõrge temp , mis käivitab termotuumareaktsiooni. 12.termotuumareaktsioon tähtedes *päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon *termotuumaetapid päikesel: 1.prooton põrkab elektroniga 2.põrkel tekib neutron, eraldub neutriino 3.prooton ühineb neutroniga deutroniks 4.2deutronit põrkuvad 5.tekib heeliumi tuum * Termotuumareaktsioonide käigus kiirgub tähtedelt tohutu hulk energiat (soojust ja valgust). *13.Tuumkütuse tsükkel · Kaevandamine ja eraldamine · Konversioon · Rikastamine
mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni.Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. · Vesinikupomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik-2 ja liitium. Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinik-3-ks, mis siis vesinik-2-ga reageerides vabastab massiühiku kohta hiiglasuure koguse neutroneid ja soojust. Toimub vesinikpommi plahvatus.Vesinikpommis tekib termotuumareaktsioon. 9. Kui tuumareaktsioonis lagunevad suure järjenumbriga elementide tuumad, siis
hämaramaks. (1) Pruun kääbus Pruunid kääbused on nurjunud tähed. Arvatakse et pruunid kääbused võivad olla meie Galaktika tavalisimad tähed. Nad on jahedad ja tumedad ja nende heledus on tuhat korda väiksem kui meie päiksel. Sama protsess, millest tekivad normaalsed tähed, moodustub ka pruune kääbuseid. Aga nende puhul pole piisanud gaasi vajaliku tähemassi saavutamiseks ja nad ei suuda käivitada vesiniku termotuumareaktsiooni. Ent oma algperioodil suudavad pruunid kääbused tekitada energiat, põletades deuteeriumi. Kui see gaas mõnekümne miljoni aasta pärast lõppeb, võimaldab vabanenud gravitatsioonienergia pruunidel tähtedel edasi helendada, samal ajal kui nad aegamööda kokku tõmbuvad.(1) 9 Punane kääbus Suurem osa meie galaktika, linnutee tähti on punased kääbused. Punaste kääbustähtede mass võib olla vähem kui kümnendik meie Päikese omast
Kepleri supernoova 5 Päikesesüsteemi koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja.
Radioaktiivsus,lööklaine, valguskiirgus 15. Tuumareaktor, tema põhiosad ja nende ülesanne? Seade, kus toimub juhitav ahelreaktsioon. Osad: peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad. Peegeldi-peegeldab neutronid tagasi ainesse. Kaitse.kaitseb radioaktiivse kiirguse eest. Aeglusti-vähendab neutronite kiirust. Vardad- ahelreaktsiooni juhtimiseks, peatamiseks. 16. Termotuumapomm: ehitus? Toimub plahvatuslik termotuumareaktsioon. Kütuseks on liitium-deuteriid:LiD, mis kujutab endast tahket ainet. Termotuumareaktsiooni selles paneb tööle tuumapomm. 17. Mis on sünteesireaktsioonid - termotuumareaktsioon, näide loodusest? Termotuumareaktsioon on kergete tuumade ühinemine kõrgetel temperatuuridel. 2 2 4 1 H + 1 H = 2 He + energia. Praktikas raske teostada- vaja kõrget temperatuuri. Looduses: toimub tähtedes. Elu maal võlgneb olemasolu ainult tänu termotuumareaktsioonile. 18. Tuumafüüsika rakendus meditsiinis ja arheoloogias? Meditsiinis: Märgitud aatomite meetod:
tuumade arv, teineteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Uute tuumade tekkel tekib palju neutrone ja lõhustumiste käigus neutronite arv kasvab, seda nimetataksegi paljunemisteguriks. 24. Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? Termotuumapommi plahvatusel vabanev energia on palju suurem kui tuumapommil. 25. Kirjelda termotuumareaktsiooni. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks? Nukleon on prootoni ja neutroni ühinenimetus. 29. Mida kujutab endast radioaktiivsus?
Tähtede eluiga sõltub suuresti tähe algmassist ja absoluutsest heledusest. Suuremad tähed kulutavad oma kütust kiiremini ja seega on nende eluiga lühem. Väiksemad tähed "põletavad" vesinikku aeglasemalt ja nende eluiga ulatub kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Peajada järgne aeg. Kui täht on oma tuumas leiduva vesiniku ära ammendanud, siis hakkavad tema väliskihid paisuma ja jahtuma. Selle muutuse kutsub esile termotuumareaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis on kogunenud tähe keskosasse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma, mis mõjutab suuresti vesiniku "põlemist". Vesinik kaotab võimaluse reguleerida oma temperatuuri ja seega tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. See omakorda suurendab siserõhku, mis sunnib tähe pealmised kihid paisuma. Väiksemate tähtede surm. Kui väga väike täht hakkab paisuma, muutub ta punaseks hiiuks
. Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal..................................
. Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks e...
Tähe sünd algab sellest, et kosmiline tolm ja gaas on kohati loomulikult tihedam ning selles kohas hakkab osakeste vahel mõjuma gravitatsioon, mis järjest tihendab ainet, tugevnedes samal ajal ka ise, kuni on tekkinud aine tomp, mida nimetatakse prototäheks. See tõmbub veel tugevamini kokku, kuni tsentris on temperatuur ja rõhk nii suured, et algavad termotuumareaktsioonid vesiniku põlemisega heeliumiks. On sündinud täht. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saaksime seda energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Tooraine probleemi poleks, sest ¾ maakera pinnast on kaetud veega, kus on külluses vesinikku. Ka jäätmete probleemi poleks. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on
Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus. Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Termotuumakütust (LiD) saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades niiviisi pommi võimsust. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Selle tekitamiseks on vaja ületada jõud nende osakeste vahel, mis toimub temperatuuril 10 8°C. A 4 A- 4 A aatommass (prootonite ja neutronite summa) Z X 2 He+ Z - 2Y
Kordamisküsimused tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa....
1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosne...
esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26
Päike: Päike on täht. Öine taevas on tähti täis. Tähed on väga-väga kaugel ja seega näivad meile täppidena. Päike asub kõigist tähtedest meile kõige lähemal. Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike annab Maale soojust ja valgust. Päike on tegelikult hõõguv gaasikera, milles on veerand heeliumi ja koguni kolmveerand vesinikku. Teisi elemente on vähe. Termotuumareaktsiooni tulemusena tekib heelium ning vabaneb energia. Need on soojus ja valgus. Päikeseenergiast saigi alguse elu. Päikesesse ei tohi kunagi otse silmadega vaadata. See võib silmanägemist kahjustada või võib koguni pimedaks jääda. Kuidas Päike tekkis? Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest
Tuumaenergia Rõngu Keskkool Pillerin Palo 9.klass 2010/11 õa Tuumaenergia ajalugu · 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks(uraandioksiid).S Click to edit Master text styles uri aastal 1817. Second level Third level Fourth level · Metallist uraani sai Fifth level esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. Tuumaenergia ajalugu 2 Aastal 1896 avastas Henri Click to edit Master text styles · Bacquerel, et uraan kiirgab Second level nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi Third level tumenemise. Selle kiirguse ta ...
Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22.Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna. See toimub termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks?
miljonit kilomeetrit. Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana. Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta on hõõguv gaasikera, mis tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Termotuumareaktsiooni tulemusena tekib heelium ning vabaneb energia. Need on soojus ja valgus. Päike annab Maale soojust ja valgust. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust. Päikeseenergiast saigi alguse elu. Päikesel on kindlaks tehtud laikude olemasolu. Need esinevad nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11,4-aastase perioodiga.
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
